Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 2 artiklit
ude ‹-me 3› ‹s›
1. lühike (peen) karv (ka kogumõistena). a. (inimesel). Vastsündinul olid juuste asemel üksnes heledad udemed. Lapsel on kuklas veidi pehmeid, valkjaid udemeid. Vaevumärgatavate, õrnade udemetega kaetud kõrvanibu. Ülahuule kohal tärkasid esimesed tumedad udemed. Hallisegused udemed kõrva juures. Mütsiserva alt paistsid ainult mõned udemed. Naise käsivarred, sääred on kaetud kuldsete udemetega. Udemetega, udemeis lõug. Udemes lõuaga mehehakatis. *Aegamööda nad kosusid .., nende paljakspügatud kolp kattus uue hõreda udemega. A. Sang (tlk). b. väike madal karv taimedel. Pruunide udemetega männikasvud. Tihedate udemetega kaetud karusmarjad, vaarikad. Õunapuu pungadest tungivad juba välja hõbehallid udemed. Lehekesed on kaetud pehme, vaevumärgatava udemega. c. suleroo külge kinnituv sulelaba osa, suleude. *.. võtsin udusule ja hoidsin ta suu kohal. Aga ükski ude ei liikunud. Arnulfo Dandolini oli surnud. K. Ristikivi.
▷ Liitsõnad: habeme|ude, juukse|ude, karva|ude, villa|ude, vurruude.
2. udusulg. Hanepoegadel olid pikad kohevad udemed. Luik raputab tiibu, nii et udemed lendavad. *.. polnud neil veel õigeid sulgigi, olid vaid udemed. R. Roht.
3. lendlevalt kerge kübe, ebe, helves. Õhus hõljuvad võilille udemed. Okstelt, heintest pudenes kergeid udemeid.
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
![]() |