[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

harv ‹-a 23› ‹adj›

1. hõre; hõredalt asetsev. Harv kamm, sõel, võrk. Harvad hambad, juuksed, udemed. Harvade pulkadega reha. Aed on harv, kanad poevad läbi. Harv mets, männitukk. Harv hein, vili, rukis, lina. Habe oli ruuge ja harv. Puu harvad oksad. Harv kotiriie. Õmble veelgi harvemate pistetega! Paks seeme kaotab, harv seeme kasvatab. *Kogu püksipõlv on harvaks kulunud – vaata vastu valget! H. Sergo.
2. mittesage, harva esinev, (ajaliselt) haruldane. Harv sündmus, nähtus. Harvaks muutunud külaskäigud, kohtumised. Valuhood jäid kord-korralt harvemaks. Mind paelub kõik, mis on harv. *Ta on umbes kolmekümneaastane.., aga elavate sõstrasilmadega, üks neist harvadest sõstrasilmalistest naistest, keda näinud siin maal.. R. Sirge.
3. ‹hrl. mitmuslikuna v. koos umbmääraste asesõnadega mõni, mõningas› üksik (nii ruumiliselt kui ka ajaliselt). Kostsid harvad püssipaugud, kellalöögid. Oli kuulda veel harvu hüüdeid ja siis vaikis kõik. Hakkas langema harvu lumehelbeid, vihmapiisku. Tee ääres oli näha mõni harv maja. Kohtasin tänaval mõnd harva inimest. Mart on üks minu harvadest sõpradest. Lausus ainult mõningad harvad sõnad. *..sookaskedest hoidsid veel harvad oma viimseid koltunud lehti raagus latvade tipul. A. H. Tammsaare.

[kellegi, millegi] plaani välja andma
kellegi v. millegi sarnane olema, kellegi v. millegi mõõtu välja andma. Ta on tugev laiaõlgne naine, annab mehe plaani välja. See kidur mehike ei anna küll töömehe plaani välja. *.. udemed ülemisel huulel ei andnud ka veel seda plaani välja, et neid oleks saanud „vuntsiks” nimetada. H. Raudsepp.

tärkama ‹tärgata 48›

1. (taime kohta:) idulehti v. esimest pärislehte mullapinnale ajama, maapõuest üles tulema. Mullast tärkab tihe oras. Suviteravili tärkab kahe nädalaga. Tõusmed tärkasid kiiresti. Seemnetest tärganud lilled. Muru on tärkamas. || (algava karvakasvu kohta:) kasvama hakkama, nähtavale tulema. Poisi ülahuulele tärkasid vurrud. Tärkav habe. Tärganud udemed.
2. (abstraktsemalt:) tekkima, sündima, ilmuma, esile tulema. Peas tärkas ootamatu mõte. Mul tärkas idee. Tas tärkas uudishimu, usk, kiivus, viha, kahtlusekübe. Huvi vaibus, kuid tärkas siis taas. Lootus tärkas ja kustus. Kirjanikul on tärganud näidendi idee. Naises on tärkamas uus elu. Tärkab mälestusi. Mõttesse tärkab eilne päev. Ammu ununenud jutt tärkas meelde. 19. sajandil tärkas Eestis rahvuslik liikumine. Tärkav armastus, sümpaatia, südametunnistus, elujõud. Tärkav kirjandus, kirjakeel. Tärkav mehelikkus. Tärkav kevad. Idas tärkab koit.

ude ‹-me 3› ‹s›

1. lühike (peen) karv (ka kogumõistena). a. (inimesel). Vastsündinul olid juuste asemel üksnes heledad udemed. Lapsel on kuklas veidi pehmeid, valkjaid udemeid. Vaevumärgatavate, õrnade udemetega kaetud kõrvanibu. Ülahuule kohal tärkasid esimesed tumedad udemed. Hallisegused udemed kõrva juures. Mütsiserva alt paistsid ainult mõned udemed. Naise käsivarred, sääred on kaetud kuldsete udemetega. Udemetega, udemeis lõug. Udemes lõuaga mehehakatis. *Aegamööda nad kosusid .., nende paljakspügatud kolp kattus uue hõreda udemega. A. Sang (tlk). b. väike madal karv taimedel. Pruunide udemetega männikasvud. Tihedate udemetega kaetud karusmarjad, vaarikad. Õunapuu pungadest tungivad juba välja hõbehallid udemed. Lehekesed on kaetud pehme, vaevumärgatava udemega. c. suleroo külge kinnituv sulelaba osa, suleude. *.. võtsin udusule ja hoidsin ta suu kohal. Aga ükski ude ei liikunud. Arnulfo Dandolini oli surnud. K. Ristikivi.
▷ Liitsõnad: habeme|ude, juukse|ude, karva|ude, villa|ude, vurruude.
2. udusulg. Hanepoegadel olid pikad kohevad udemed. Luik raputab tiibu, nii et udemed lendavad. *.. polnud neil veel õigeid sulgigi, olid vaid udemed. R. Roht.
3. lendlevalt kerge kübe, ebe, helves. Õhus hõljuvad võilille udemed. Okstelt, heintest pudenes kergeid udemeid.