|
Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 1 artikkel
uhkelt ‹adv›
(< uhke). a. uhkust tundes; suureliselt, tähtsalt. Astub uhkelt ja püstipäi. Läheb, käib, kõnnib uhkelt kõigist mööda. Lõi, viskas pea uhkelt selga. Astub uhkelt ja kartmatult tundmatusele vastu. Lükkas mütsi uhkelt kuklasse. Koer jookseb ees, saba uhkelt püsti. Nimetas oma lihtsat joonist uhkelt projektiks. Maailmameister – see kõlab uhkelt. b. toredasti, kaunilt, suursuguselt. Ta on nii uhkelt riides. Uhkelt riietatud puhkajad. Rätik lehvis uhkelt tuules. Suur lõke pragiseb uhkelt. Elab uhkemalt kui varem. *Siis sõitsid merd veel purjekad, kliiverpoomid uhkelt ees. J. Kruusvall. || väga hästi, suurepäraselt. *Kirjades kodustele laskis Peeter kogu aeg paista, et elab stipendiumist uhkelt ära .. E. Tennov.
|
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
|