[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

liiv ‹-a 23› ‹s›
kvartsi jm. kivimite murendist tekkiv peeneteraline purdsete. Peen, jäme, valge, hall liiv. Kuiv, märg liiv. Lapsed mängivad liivaga, liiva sees. Puhta liivaga rand. Tuul keerutab liiva. Suud ja silmad liiva täis. Liiv krigiseb hammaste all. Metsaalune on liivale tallatud 'kamar purustatud, nii et liiv nähtaval'. Liiva alla mattunud varemed. Liikuvad liivad 'tuiskliiv'. Rahvast oli nagu liiva mere ääres 'väga palju, musttuhat'. || ‹hrl. pl.› liivaala, liivik, liivane maa. Karavanid liiguvad üle, läbi Sahara ääretute liivade. Hakati metsastama mereäärseid lagedaid liivu. Teil hea mullamaa, aga katsu liiva peal aeda rajada.
▷ Liitsõnad: aju|liiv, ehitus|liiv, glaukoniit|liiv, jõe|liiv, kalda|liiv, klaasi|liiv, koralli|liiv, kulla|liiv, kvarts|liiv, kõrbe|liiv, lend|liiv, luite|liiv, mere|liiv, nõmme|liiv, ranna|liiv, rebase|liiv, ränd|liiv, räni|liiv, savi|liiv, sette|liiv, tuhk|liiv, tuisk|liiv, uht|liiv, vesi|liiv, vormiliiv; neeruliiv; uneliiv.

nõva ‹7› ‹s›

1. voolusäng. Jõe, oja nõva. Võsastunud nõva. Karavanitee läheb kuivanud nõva mööda kõrbest mere poole. | piltl. *Ta [= naise] mõtted kulgevad teist nõva mööda, nad on nimelt puhtamad, või õigemini – mitte nii toorelt meelelised .. A. Kurtna (tlk).
▷ Liitsõnad: uht|nõva, voolunõva.
2. uure, renn, kanal vm. süvend. Naerimardikas muneb lehe alumisele küljele näritud nõvasse. *Peatume veel ühes kirikus, kus sügavas seinaäärses nõvas läigib vesi. A. Kaal. *Neid [= muresid] oli palju ta südames ja seepärast kulutasid nad palgelegi nii sügavad nõvad. A. Mälk.

org ‹oru 21› ‹s›
piklik ühest v. mõlemast otsast avatud hrl. suudme poole kaldu põhjaga nõgus pinnavorm, mida kahest küljest piiravad veerud. Emajõe org. Viljakandev Niiluse org. Kõrgete, järskude, laugete veerudega org. Tee viib, laskub alla orgu. Orus, oru põhjas voolab oja. | piltl. Paat kadus lainete orgu. *Kas ei olnud maailm ainult üks patu ja viletsuse org? G. Helbemäe.
▷ Liitsõnad: jõe|org, kalju|org, kanjon|org, karsti|org, lamm|org, langatus|org, mold|org, piki|org, puhandus|org, ripp|org, rist|org, sälk|org, säng|org, uht|org, umb|org, uurde|org, ürgorg; hukatus|org, häda|org, mure|org, nutu|org, patu|org, surmaorg.

savi ‹11› ‹s›
peenimatest mineraalosakestest koosnev (liivasegune) sete; sellest moodustunud settekivim. Puhas savi. Punane, sinine savi. Eluviaalsed, pelaagilised savid. Sulav, rasksulav, kivistunud savi. Võttis maast tüki, kamaka savi. Savi sõtkuma. Kvaliteetsete savide leiukohad. Savist toodetakse telliseid. Tulekindlast savist nõud. Savist voolitud kujud, esemed. Savist 'saviseintega' onn. Peaaegu kõik skulptuurid valmivad esmalt savis 'vormistatakse savist'. Käed, riided on saviga koos. Savi kleepus saabaste külge. | piltl. *Sest vaata – ta on tehtud pisut teistsugusest savist kui enamik inimesi. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: kilt|savi, liiv|savi, moreen|savi, rähk|savi, sini|savi, uht|savi, viirsavi; fajansi|savi, portselani|savi, pottsepa|savi, šamott|savi, tellisesavi.

sete ‹sette 18› ‹s›

1. settinud aine; geol maismaal v. veekogus kuhjunud pude aines. Anorgaanilised, orgaanilised, kemogeensed, biogeensed setted. Jämeda-, peeneteraline sete. Hõljuvad ained langevad settena veekogu põhja. *Su kruusi põhja jäi sete, / milles kihvti ja hallitand vaske.. B. Kangro. | piltl. *Talle meeldis kehaline töö, mis vabastas hinge igasugustest rusuvatest setetest. V. Gross.
▷ Liitsõnad: jõe|sete, järve|sete, lammi|sete, liiv|sete, liustiku|sete, lubi|sete, mere|sete, nõlva|sete, purd|sete, savi|sete, tuule|sete, uht|sete, veresete.
2. ‹liitsõna esiosana› settimine; näit. settebassein

uht|aine
pinnase koostisosa, mis liigub jõesängis voolava vee toimel. Uhtainete liikumine, settimine. Kõige rohkem uhtaineid kannab esimene suurvesi.

uht|krohv
ehit dekoratiivkrohv, mille pinnalt eemaldatakse tsement soolhappelahusega pestes, pesukrohv, kunstgraniit

uht|kuhik
geogr purdsetteist koosnev poolkoonusjas kuhjepinnavorm hrl. väikese jõe v. uhtoru suudmes. Jääraku suudmes, mäejalamil moodustunud uhtkuhik. Veealune uhtkuhik. Vooluvete kantud uhtkuhik.

uht|lamm
geogr lamm. Karulauk kasvab uhtlammidel ja salumetsades. *Küla ulatus alla uhtlammi äärde .. V. Linask (tlk).

uht|liiv [-a]
uhteline liiv, alluviaalne liiv. Jõed kannavad uhtliiva. Uhtliiva eest muuliga kaitstud sadam.

uht|maa
veega kohale kantud pinnakate, uhet. Viljarikkad uhtmaad Põhjamere rannikuil ja jõeorgudes. *See oli endine mere uhtmaa, nüüdki tuultest ja vetest üle nühitud. A. Mälk.

uht|madalik
geogr jõe v. jõgede poolt kaasa toodud setetest moodustunud madalik

uht|muld
põll lammimuld, alluviaalmuld. Jõeorgude uhtmullad. Huumusrikkad, viljakad uhtmullad.

uht|org
geogr ajutise vooluvee uuristatud org. Tasandiku pinda lõikuvad madalad uhtorud.

uht|savi
uhteline savi, alluviaalne savi

uht|sete
liikuva veega edasi kantud sete, alluviaalne sete, jõesete. Jõgede alamjooksudel moodustavad uhtsetted viljakaid muldi.

uht|tasandik
geogr uhtainest moodustunud tasandik

uht|vagu
kallakul maa-alal sademete tõttu tekkiv vagu. Sügav uhtvagu. Järsakusse lõikusid kitsad, järsuveerelised uhtvaod.