[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

uisa|(-)päisa ‹adv›
mõtlematult, läbematult, hooletult, ülepeakaela; umbropsu, huupi, hea õnne peale, nii, kuidas juhtub. Ta ei tee kunagi midagi uisapäisa, vaid ikka tasa ja targu. Asi on selleks liiga tõsine, et uisapäisa talitada, toimida. Ära uisapäisa otsusta. Vaata, et sa midagi uisapäisa ette ei võta! Abiellus uisapäisa. Majapidamises ei visata midagi uisapäisa minema. Uisapäisa ei tohi koera võtta. Uisapäisa öeldud sõnad. Uisapäisa tehtud ostud. Kavalus ja leplikkus aitab siin enam kui uisapäisa tormamine. *.. ise naisterahvas, aga jookseb uisapäisa sõtta! E. Vilde. *Majas ei olnud veel õiget korda, söögiajadki uisa-päisa. J. Lintrop.