[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

arvukus ‹-e 5› ‹s›

1. (< as arvukas). Osavõtjate, küsimuste, sõnavõttude arvukus näitab, et asja vastu tuntakse huvi.
2. biol liigi isendite arv, hulk kogu levila ulatuses või selle teatud osas. Liigi, populatsiooni arvukus. Põtrade arvukuse suurenemine, vähenemine.

heli|redel
muus oktaavi ulatuses kõrgussuhete alusel korraldatud astmeliselt üles v. alla kulgev helirida. Tegi klaveril sõrmeharjutusi ning mängis heliredeleid.

jagamatult ‹adv›
kogu ulatuses, täiel määral. Jagamatult võimul olnud partei. Ta on pühendunud jagamatult teadusele.

kindlustus|summa
maj summa, mille ulatuses isik v. vara on kindlustatud. Pärast mehe surma maksti kindlustussumma naisele välja.

maha kirjutama

1. kelleltki v. millestki teat. teksti vms. ära kirjutama. Õpilastel tuli tekst tahvlilt maha kirjutada. Kirjutasin laulu sõnad plaadi pealt maha. Poiss kirjutas ülesanded naabrilt, teiste pealt maha. || plagieerima, kopeerima. *Olen leidnud Hjalmar Södenbergil viis-kuus motiivi, seisukorda, repliiki, mis otsekui Anatole France'ilt maha kirjutatud .. F. Tuglas.
2. kõnek koosseisust välja arvama; maha kandma. Joodik tüürimees kirjutati laevalt maha. *Mis [kirsid] tee peal riknevad, need kirjutame aktiga maha .. J. Järvet.
3. hrv midagi algusest lõpuni, kogu ulatuses kirja panema. *Reisikirjade kompositsiooni kohaselt oleks mul nüüd aeg lühidalt maha kirjutada kogu Ungari ajalugu .. J. Sütiste.

kittel|kleit
eest kogu ulatuses nööbitav lihtne kitli tegumoega kleit. Puuvillane kittelkleit.

kogu ‹indekl. pron›
‹ainsuses oleva substantiivi laiend› näitab, et kõnesolevat eset, kohta, nähtust, isikute rühma vm. käsitletakse täies ulatuses, tervikuna. a. põhisõnaks on eset, ainet, kohta, organismi v. selle osa, üksikisikute hulka vms. märkiv sõna. Kogu maja oli meie päralt. Lugesin kogu teksti uuesti läbi. Jõin kogu piima ära. Siin on kogu mu vara. Kogu põld künti üles. Kogu järv polnud jõudnud veel jäätuda. Kogu raha ta ära ei kulutanud. Kogu raamatus polnud ühtegi huvitavat kohta. Läksime kogu tee jala. Algas pealetung kogu rindel. Torm levis üle kogu Saaremaa. Kogu õhtupoolne taevas tõmbus pilve. Laps värises kogu kehast. Algul ilmus nähtavale pea, siis juba kogu mees. Kogu perekond, meeskond, brigaad, rahvas, inimkond. Heinale mindi kogu perega. Kogu kümnes klass läks ekskursioonile. Kogu küla, linn oli uudist kuulnud. b. põhisõnaks on üldisemat v. abstraktsemat laadi sõna. Olin kogu päeva, õhtu kodus. Kogu öö sadas. Kogu suvi oli kuiv. Kogu aasta jooksul ei juhtunud midagi. Poisil oli kogu aeg tegemist. Ta oli kogu selle aja vait. Kogu mu töö ja vaev oli asjata. Nad olid kogu mängu kestel ülekaalus. Millega kogu see lugu lõpeb? Sikutas kogu jõust. Kogu häda seisis alles ees. Valas kogu oma viha kaaslaste peale. Kogu küsimus seisab selles, kas .. *Kogu väsimus ja suur kurbus olid korraga läinud .. L. Promet.

krediidi|käsutaja ‹1› ‹s›
nõuk maj ametiisik, kellel oli õigus korraldada eelarvesummade jaotamist oma ametkonna, ettevõtte v. asutuse ulatuses

kuivõrd

1. ‹adv› küsiv-siduv sõna: mil määral, kui palju, millises ulatuses. a. otseses küsimuses. Kuivõrd seal on harimiskõlblikku maad? Kuivõrd ta õigustab meie lootusi? Külas olevat vaenlasi, aga kuivõrd? b. hüüatustes ja retoorilistes küsimustes. *Kuivõrd lootusetum on üksi jäänud kotkapoja olukord! Tema võimalused piiras pesasõõr! J. Rannap. c. alustab sihitis-, alus- vm. kõrvallauset. Imestan, kuivõrd sarnased nad on. Tuleb kontrollida, kuivõrd õiged on meile antud teated. Ei saa aru, kuivõrd tõsiselt ta öeldut võttis. Kuivõrd see raamat levis, ei ole täpselt teada. Uuenduse vastu tundis ta huvi ainult niivõrd, kuivõrd see talle kasu tõotas.
2. ‹konj› põhjendav sidesõna, alustab põhjuslauset. a. kõrvallause on pealause järel; sün. sest, kuna. Me peame jalgsi minema, kuivõrd mingit sõidukit sinna kanti ei käi. Ei ole mõtet enam vaielda, kuivõrd asi on juba otsustatud. Ma ei oska sulle nõu anda, kuivõrd ei tunne kõiki asjaolusid. *Sinna tuli neile püstitada elamud nagu inimestelegi, ainult paremad, kuivõrd jumalad olid inimestest täiuslikumad. H. Matve. b. kõrvallause on pealause ees; sün. et, kuna. Kuivõrd ilm läks sajule, jääb matk seekord ära. Kuivõrd teha on nii palju, ei tohi me enam aega kaotada. Kuivõrd puudus võimalus kohe edasi õppima asuda, läks ta tööle.
3. ‹konj› vastandav sidesõna eitava osalause algul ühendis niivõrd ... kuivõrd; täh. 'kui (just)'. See on mitte niivõrd etiketi, kuivõrd taktitunde küsimus. Ta ei ole niivõrd pahatahtlik, kuivõrd mõtlematu. *Tänapäeva inimese kontaktid raamatuga pole tihtipeale niivõrd nõrgenenud, kuivõrd muutunud teiselaadilisemaks. K. Leht.

ära kuulama
midagi täies ulatuses, lõpuni kuulama (1. täh.) Konverentsil kuulati ära mitu ettekannet. Enne otsuse tegemist kuulati ära sõnavõtud. Kohus kuulas ära tunnistajate seletused ja ekspertide arvamused. Kuulasin nende jutu, etteheited, kriitika rahulikult ära. Kuulame kõigepealt ära, mis tal on öelda. Juhataja kuulas mu heatahtlikult ära.

käe|pärane

1. asendilt, kauguselt käe ulatuses olev. Käepärane võtta. Tööriistad peavad olema käepärases kauguses. Seinakapid asetati käepärasele kõrgusele. *.. vanainimene seadis toidu hoolikalt Kustase ette, lükkas lusikagi käepärasemaks. A. Mälk. || kasutamiseks kättesaadav, käepärast olev. Käepärane paigutus, võimalus, ettekääne, näide. Käepärane suvituskoht. Osmik klopsiti käepärasest materjalist kokku. Lahase valmistamiseks kasutati kõiki parajasti käepäraseid vahendeid. Kõige käepärasem ehitusmaterjal stepialadel on savi.
2. käele kohane, käele sobiv, käe järgi olev. Tööriista vars peab olema sile ja käepärane. Need suusakepid on hästi käepärased. Käepärasem on aedvilja lõigata suure noaga.

küllaldane ‹-se 5› ‹adj›
vajalikus koguses v. ulatuses, vajalikul hulgal v. määral olemasolev, (täiesti) piisav. Küllaldased tagavarad. Katseks küllaldane temperatuur. Küllaldane ettevalmistus. Küllaldased teadmised. Puudus küllaldane huvi, üksmeel. Niisuguseks arvamuseks ei ole küllaldast alust. See pole veel küllaldane põhjus loobuda. Materjal otsuse langetamiseks ei ole veel küllaldane.
▷ Liitsõnad: mitteküllaldane.

külmumis|sügavus
pinnas sügavuti, mille ulatuses võib toimuda külmumine. Külmumissügavus on eri pinnastel erinev.

linna|nõukogu

1. nõuk linna rahvasaadikute nõukogu || mingi organisatsiooni juhtimisorgan linna ulatuses. Spordiühingute rajooni- ja linnanõukogud.
2. (hrl. endisaegse rae vm. linna omavalitsusorgani kohta)

läbi
I. ‹prep postp›
1. ‹hrl prep› [gen] mingi ava, ruumi, keha, keskkonna ühest otsast, küljest v. poolt sisse ja teiselt välja; nii et miski jääb (takistades v. soodustades) vahele. Ronis, hüppas, vaatas läbi akna välja. Rong läheb läbi tunneli. Tuli minna läbi pika koridori. Piilub läbi ukseprao, lukuaugu. Auto vajus läbi jää. Piim kurnati läbi marli. Läbi eesriiete paistab valguskuma. Uurib marke läbi luubi. Maastiku värvid olid tumedad nagu läbi päikeseprillide, päikeseprillide läbi vaadates. Tee valatakse läbi sõela. Külm tungib läbi riiete. Läbi sideme immitses verd. Karjub läbi ruupori. || kaudu, mööda, pidi. Hingab läbi suu. Räägib läbi nina. Vantsisin läbi metsa koju. Jõgi lookleb läbi luha, heinamaa. Tee viib läbi põldude, niitude. || mitme samalaadse v. paljude samalaadsete esemete, objektide vahelt, samalaadse keskkonna seas(t), keskel(t). Lirtsab läbi hammaste sülitada. Kattis näo kätega ja piilus meid läbi sõrmede. Läbi puurivarbade sirutus ahvi käsi. Läbi puulehtede, puulehtede läbi sillerdab valgust. Pahameelenurin käis läbi rahvahulga. Artikkel ilmus ajakirjas läbi mitme numbri. *Surnuaia poolt kostsid läbi tuule ja tuisu inimeste hääled ja koerte haukumine. O. Luts. || (piltlikes väljendites). Mõte käis läbi pea. Läbi südame käis hirmuviirg. Mul tuli see nagu läbi udu meelde. Läbi häda sai asi korda aetud.
2. ‹postp prep› [nom gen] kogu teat. ajavahemiku kestel, selle algusest lõpuni. Eile sadas päev läbi. Istub päevad läbi üksi kodus. Olin öö läbi üleval. Metsatööd käisid talv läbi, talve läbi. Lapsed olid suvi läbi, suve läbi maal. Mägikuurortides saab aasta läbi, läbi aasta suusatada. Olime kõik need aastad läbi kirjavahetuses. Nii see on olnud läbi aegade. *Küla .. on pillavalt toomingais ja õiteilus, ööbikud laulavad läbi öö .. D. Vaarandi. *Ööd läbi nüüd vantsin väljas .. J. Kross.
3. ‹prep› [gen] mingi seisundi ajal, kestel, seda katkestades. Kuulsin läbi une, et keegi tuli. Seletab midagi läbi nutu, läbi naeru. Naer läbi pisarate.
4. ‹postp› [gen] kellegi v. millegi vahendusel, tõttu, kaudu v. abil, mingil teel. Langes vaenlase käe läbi. Kuningas oli sellest oma maakuulajate läbi teada saanud. Mitme tuttava läbi õnnestus ehitusmaterjali saada. Pääses nagu ime läbi. Mõisteti surma mahalaskmise läbi. Surma läbi lahkunud kallist isa mälestavad lapsed. Suu- ja sõrataudi läbi hukkus palju põtru. Kohtusime, pääsesime ainult õnneliku juhuse läbi. *Nõnda siis saigi Sass Mareti suu läbi kõik teada .. A. H. Tammsaare. *Mina olen tema läbi kannatanud rohkem kui teie .. A. Hint.
5. esineb fraseologismides, näit.:. Läbi lillede ütlema. Läbi mustade, roosade prillide nägema, vaatama. Läbi paksu ja vedela minema. Läbi sõrmede vaatama.
II. ‹adv› ‹hrl. ühendverbi osana›
1. esineb ühendites, mis väljendavad liikumist, kulgemist, suundumist v. suunamist mingi ava, ruumi, keha, keskkonna, ala, pinna vms. ühest otsast, küljest v. poolt sisse ja teisest välja; midagi pidi, millegi kaudu, üle millegi. Kapp ei mahu uksest läbi. Ei saa niiti nõelasilmast läbi. Kahest toast tuli läbi minna. Auto oli jääst läbi vajunud. Puges, trügis, pressis end inimeste vahelt läbi. Juured, oksad põimuvad üksteisest läbi. Tuul puhub mantlist läbi. Pomm lõi kolmest korrusest läbi. Tunnel kaevati jõe alt läbi. Jalg läks lumekoorikust läbi. Kõne, jutt kostab seinast läbi, seinad kostavad läbi. Kardinad paistavad läbi. Soost kaevati kraav läbi. Küla vahelt läheb tee läbi. Tee oli umbe tuisanud, autod ei saanud, pääsenud läbi. Sõitsime Tartust läbi. Katus jookseb läbi, sajab läbi. Kingad lasevad vett läbi. Liha aetakse hakkmasinast läbi. Lauad tuleb veel höövelmasinast läbi lasta. Tõmbasin, kriipsutasin kirjutatu läbi. || mööda. Laske, lubage (mind) läbi! Sportlased marssisid tribüüni eest läbi. || (piltlikes väljendites). Hea mõte sähvatas, välgatas, käis peast läbi. Hirmujudin käis südame alt läbi. Koosoleku otsus kanti protokollist läbi. Dokumendid käivad kaadriinspektori käest läbi. Kuigi asja hoiti salajas, imbus, tilkus siiski ühtteist läbi. See vale paistab läbi.
2. esineb ühendites, mis väljendavad (mööda minnes) korraks sisseastumist. Töölt tulles astusin poest läbi. Tule meilt mõnikord läbi. Käi kantseleist läbi ja võta allkiri. Turist ainult jookseb muuseumidest, näitustelt läbi. Tahaksin korraks kodunt läbi põigata.
3. esineb millegi terviklikkuse katkestamist, millessegi augu, lõhe vms. tekitamist väljendavates ühendites. Rihma, köit, nööri, juhtmeid läbi lõikama. Torkab nahast naaskliga augu läbi. Trellid viiliti läbi. Redelil on osa pulki läbi saetud. Tal on jalg sõjas läbi lastud. Vesi murdis tammi läbi. || (piltlikes väljendites). Karjatus lõikas öise vaikuse läbi. Jutt nagu lõigati läbi, kui ülemus sisse astus.
4. katki, tarvitamiskõlbmatu(ks). Rõivad kuluvad läbi, ülikond on täiesti läbi. Kulutab kingad ühe suvega läbi. Saabastel on tallad läbi. Vool katkes, keegi on korgid läbi lasknud. Triikraud põles läbi. Autol on mootor läbi. Taskulamp ei põle, patarei on vist läbi.
5. otsa, otsas. Raha, palk, stipp on läbi. Oskab raha läbi lüüa. Lõi vanemate vara läbi. Toiduvaru oli, sai paari päevaga läbi. || (ruineeritud tervise, kurnatuse, väsimuse jne. kohta). Tervis, närvid, süda, kopsud on läbi. Tal on jalad, käed, selg läbi. Eksamisessiooni lõpuks olin päris läbi. || (lootusetu olukorra kohta). Läbi, pole enam mingit lootust! *Äriga on nagunii asjad läbi. Varanatuke, mis on, see on naise nimel .. M. Metsanurk.
6. (ajaliselt:) mööda(s), otsa(s). Suvi, puhkus on läbi, saab varsti läbi. Tööaeg, vastuvõtuaeg, tähtaeg on läbi. Kas eksamid on läbi? || (teat. arv minuteid) rohkem kui (ümardatud kellaaeg). Kell on veerand kolm läbi. Minu kell on kolm minutit kaheksa läbi. || (õppeasutuse vms. lõpetamise kohta). Tal on kool, ülikool, instituut, tehnikum, kursused läbi.
7. esineb suhtlemist, omavahelist sobimist vms. väljendavates ühendites. Oleme küll naabrid, aga läbi me suurt ei käi. Nad saavad (omavahel) hästi läbi. Rääkisime asja omavahel läbi.
8. esineb hakkamasaamist, toimetulemist väljendavates ühendites. Tuli vähesega, piskuga, kitsalt läbi ajada. Saame ilma teie abita läbi. Ta ei saa paki sigarettidega päeva läbi. Katsume kuidagi palgapäevani läbi tulla. Tuli läbi ajada petrooleumilambiga, oma jõu ja nõuga. *.. ta polnud jutukas tüdruk, ajas jah ja eiga läbi. L. Promet. *.. kuidas ta tudengina ka oli ... vedas kuidagi läbi, jah? A. Liives.
9. esineb õnnestumist, kordaminemist, eesmärgile jõudmist väljendavates ühendites. Mis ta pähe võtab, selle ta ka läbi viib. See nali, vigur, number, nõks ei lähe (sul) läbi. Püüab oma arvamust, seisukohta läbi suruda. Pressib vahendeid valimata oma tahtmise läbi. Kas said eksamil läbi? Ettepanek läks läbi. Kandidaat ei läinud valimistel läbi. Toimetaja ei lasknud artiklit läbi. Sinu mees lööb igal pool läbi.
10. esineb ebaõnnestumist, ebaedu väljendavates ühendites. Kukkus, lendas eksamil läbi, professor olevat ta läbi kukutanud. Film, kandidaat kukkus läbi.
11. algusest lõpuni, kogu ulatuses; üleni, täiesti; põhjalikult, üksikasjalikult. Läbi lugema, elama, põdema, otsima, uurima, mõtlema, kaaluma. Läbi peksma, kolkima, klobima, nüpeldama, sugema. Läbi noomima, hurjutama, näägutama, pragama, sõimama. Teretasin kõik kättpidi läbi. Olen kõik tuttavad läbi helistanud. Kobas, katsus taskudki läbi, tuhnis kõik sahtlid läbi. See mees on poole maailma läbi käinud. Jooksin kogu linna, kõik kauplused läbi. Järv traaliti läbi. Sõjaväeosa kammis metsa läbi. Katseandmed töötatakse läbi. Kaup on läbi müüdud. Arst vaatas haige läbi. Seda pole me veel koolis läbi võtnud. Vihm leotab rõivad läbi. Pesu on leos, pärast pesen läbi. Tainas tuleb korralikult läbi segada, läbi sõtkuda. Leib, liha on hästi läbi küpsenud. Toit tuleb korralikult läbi mäluda.

läbini ‹adv›
täiesti, läbi ja läbi; üleni, kogu ulatuses. Läbini aus inimene. Tunnen teda läbini. Läbini söestunud puu. Läbini kullast, puust ese. See on läbini vale. Läbini must, valge. Esimene läbini eestikeelne teos.

maailma|varu
millegi varu kogu maailma ulatuses. Nafta teadaolevad maailmavarud.

maastik ‹-tiku, -tikku 30› ‹s›

1. geogr looduslikult ühtlase ilmega maa-ala, kus korduvad teat. pinnavormid, taimkatteüksused, inimtegevuse avaldused jms.; (igapäevasemas tarvituses:) teat. maa-ala välisilme, värvide ja vormide laad vaatevälja ulatuses. Looduslikud, inimtegevusega muudetud maastikud. Tasane, mägine, soine maastik. Vooremaa, Šveitsi maastik. Maastiku omadused, tundmaõppimine. Turistid imetlevad loodusilu, kauneid maastikke. Maastik on siin üksluine. Maastikul kaardita, kaardi järgi orienteerumine. Lõunamaine, sügisene maastik. Jälgisin rongiaknast mööda libisevat maastikku.
▷ Liitsõnad: ava|maastik, järve|maastik, karsti|maastik, kultuur|maastik, kuppel|maastik, kuu|maastik, kõrbe|maastik, loodus|maastik, luite|maastik, metsa|maastik, murd|maastik, mägis|maastik, nõmme|maastik, park|maastik, puhke|maastik, põllumajandus|maastik, raba|maastik, soo|maastik, tehis|maastik, tundra|maastik, tööstus|maastik, vooremaastik; suve|maastik, sügis|maastik, talvemaastik.
2. kunst seda kujutav maal vm. kunstiteos, peisaaž. Tiziani, Gauguini maastikud. A. Laikmaa Itaalia maastikud. Kunstnik on maalinud portreid ja maastikke. Siia seinale sobiks mõni maastik.

maastiku|pilt
mingi maastiku üldilme; selle laad vaatevälja ulatuses. Saaremaa maastikupilti kuuluvad kadastikud. Maaparandustööd muudavad kahtlemata maastikupilti. || seda esitav kunstiteos, foto v. kirjeldus. Seintel on natüürmordid ja maastikupildid. *Tuglas andis juba „Hingemaas” tagasihoidlikke maastikupilte, maastik valitses „Jumala saares”. N. Andresen.

majandus|poliitika
kõrgemal juhtimistasandil, eriti kogu riigi ulatuses rakendatavad abinõud ja meetodid teat. majanduslike eesmärkide saavutamiseks

mitte|kandev
ehit. Mittekandev 'ainult oma massi ühe korruse ulatuses kandev' sein, sillus.

mööda
I. ‹prep› [part]
1. kasut. seoses liikumisega v. paiknemisega mingil pinnal v. piki mingit pinda, rada v. joont. Tuleb mööda teed, tänavat, mööda looklevat rada, mööda põllupeenart. Laps roomab mööda põrandat. Köis lohiseb mööda maad. Poisid sõidavad, liuglevad mööda trepikäsipuud alla. Tuli minna mööda käänulisi koridore. Üle oja pääseb mööda kitsast purret. Suusatajad laskusid mööda nõlvakut orgu. Vesi, gaas, nafta voolab mööda torusid. Vesi valgub, niriseb mööda seinu alla. Pisarad veerevad mööda põski. Sulg libiseb kergelt mööda paberit. Judinad jooksevad mööda selga, selgroogu. Käed ripuvad lõdvalt mööda külgi alla. Igasugust kola vedeleb mööda seinaääri. *Murka tuli talle [= kassile linnu]pesa juurest mööda haisu järele. A. H. Tammsaare. | piltl. *Kriitika nõrkuseks on libisemine mööda pinda. J. Smuul.
2. kasut. seoses liikumise v. paiknemisega mingi maa-ala, ruumi piires v. ulatuses. Uitasime mööda metsa, linna. Lapsed jooksevad mööda aeda, parki. Rändab mööda maad, maailma (ringi). Poiss ajas mööda maja kassi taga. Marsib mööda tuba edasi-tagasi. Vanasti käis rätsep mööda talusid õmblemas. Kobab mööda taskuid, otsib tikutoosi. Jookseb mööda poode, ametiasutusi. Õnnetused käivad mööda inimesi, ei käi mööda kive ega kände. Majad on laiali mööda orgu ja mäenõlvu. Vedeleb mööda kõrtse.
3. (seoses löömisega:) vastu. Andis, virutas, laksas, sai mööda nägu, kõrvu, lõugu. Poiss sai vitsaga paar sirakat mööda sääri, tagumikku. Sähmas hobust ohjaharudega mööda külgi. *Siin põrutas Tõmm rusikaga mööda lauda, et piimakauss ja võitaldrik kõlisesid .. J. Pärn.
II. ‹postp› [part]
1. kasut. seoses liikumisega v. paiknemisega mingil pinnal v. piki mingit pinda, rada, joont jne. Tuleb teed, tänavat, põllupeenart, rada mööda. Laps roomab põrandat mööda. Köis lohiseb maad mööda. Koolipoisid sõidavad trepikäsipuud mööda alla. Jooksid, põgenesid aiaäärt mööda minema. Sõudsime jõge mööda alla. Roniti redelit mööda üles. Purret mööda pääseb üle jõe. Hiilisime neile jälgi mööda järele. Lõika, sae täpselt joont mööda. Läheb otse(joones) nagu nööri mööda. Vesi voolab kraave, renne, torusid, voolikuid mööda. Higi niriseb selga mööda alla. Võtsime ritta ja andsime telliseid rida mööda edasi. *Põrand oli pesemisest veel ääri mööda niiske. M. Raud. | piltl. See jutt jõudis riburada mööda minunigi.
2. kasut. seoses liikumisega v. paiknemisega mingi maa-ala, ruumi piires v. ulatuses. Hakkas tuba mööda edasi-tagasi käima. Hulgub ilma, küla, linna mööda (ringi). Eksles kogu päeva metsa mööda. Harjusk käis kaubitsedes külasid mööda. Sellega on palju asjaajamist ning asutusi mööda käimist, vantsimist. Nohu pärast ei maksa arste mööda joosta. Lapsed on kõik juba ilma mööda laiali. *Niisuguse jutuga käis Västrik oma üleaedsete uksi mööda. P. Vallak.
3. millelegi vastavalt, millegi kohaselt, millegi järgi. Toimib oma arvamist, tahtmist mööda, elab oma harjumusi mööda. Vanarahva tarkust mööda peaks tänavu ilus kevad tulema. Minu teadmist ja mäletamist mööda oli see 1950. aastal. Püüan võimalust mööda aidata. Miski pole tema meelt mööda. Tööta jaksu mööda. Peenraid tuleb tarvidust mööda kasta. Pealtnägijate kinnitust mööda, tunnistajate seletust mööda toimus see nii. Tehku oma äranägemist mööda. *Või peab ta võimude kätte toimetama, et talle mõistetaks seadust mööda? A. H. Tammsaare. *Piiskopi käsku mööda hakati nüüd Ükskülas sõjamehi koondama. E. Kippel. || ‹konkreetse substantiiviga›. Hästi keha, pihta, taljet mööda kleit. *See [= mood] nõudis, et sukad oleksid ilusasti säärt mööda .. L. Promet. *.. aga juurikast kepi käepide oli äti pahklikku pihku mööda. V. Sõelsepp. | piltl. Soojus oli talle nahka mööda. See töö on talle südant mööda.
▷ Liitsõnad: jõudu|mööda, järge|mööda, konti|mööda, korda|mööda, meelt|mööda, mokka|mööda, pikka|mööda, sedamööda.
III. ‹adv› ‹hrl. ühendverbi osana›
1. esineb ühendites, mis väljendavad ühe objekti peatumatut edasiliikumist teise objekti suhtes. a. (liikumistee ääres paiknevat v. vastuliikuvat objekti endast tahapoole jättes). Siit pole selle aja sees kedagi mööda läinud. Hiilis akna alt, ukse eest mööda. Jalutasime surnuaiast, surnuaia juurest mööda. Kolonnid marsivad tribüünist, tribüüni eest mööda. Tal õnnestus piletikontrollist mööda lipsata. Rong kihutas mürinal mööda. Astu sisse, kui juhtud mõnikord siit mööda minema. Agulimajad libisevad vaguniaknast mööda. Tõstsin käe, aga takso vuhises peatumata mööda. Marsib ülbelt, teretamata mööda. b. (ees liikujat endast tahapoole jättes). Mootorratas kihutas autost mööda. Finiši eel õnnestus tal teistest mööda spurtida. Kitsal teel ei pääse eessõitjast kuidagi mööda. Teised autod lasevad kiirabiauto mööda. *Andres kupatanud pikast kirikuliste voorist mööda. A. H. Tammsaare. *Ta ruttas mööda kõigist, kes käisid neil minuteil jala mööda Harju uulitsat .. M. Raud. c. piltl. Seadustest, korraldustest, eeskirjadest annab mööda hiilida. Sellest ei saa vaikides mööda minna. Teda tuleb arvestada, temast ei saa mööda minna. Kas läheb see karikas meist mööda? Selline vapustus ei lähe jälgi jätmata mööda. *Need [= ükskõiksed inimesed], kes lähevad laiduväärsest mööda ja ei tee väljagi. A. Valton. *Aga sina .. virised kõrval ja elu läheb sust mööda. H. Raudsepp.
2. viltu, märgist kõrvale, mitte pihta v. täppi. Viskas, laskis, tulistas mööda. Kuul, nool, oda läks mööda. Teine vabavise – jälle mööda! Läks korda see hoop mööda juhtida. Vaatas midagi märkamata minust mööda. | piltl. Vastus läks mööda. Oma sõnavõtuga laskis ta märgist mööda. Luulest võib valesti aru saada, hoopis mööda lugeda. Tõsiasjadest ei saa mööda vaadata. Neil pole vastastikust mõistmist, elavad teineteisest mööda. *Lame kiitus on mage. Pahandab koguni, kui asjast mööda kiideti. G. Ernesaks. *Alati hõlpsasti / mõistatad mööda, / kes on siin kes .. J. Kross. || ‹adjektiivilaadselt› kõnek niisugune, nagu ei pea olema, ebaõnnestunud, sobimatu. See kleit on sul päris mööda ost. Moel pole vigagi, aga värv on mööda. Ära tema joba tähele pane, ta on veidike mööda 'napakas'.
3. (ajaliselt tahapoole, seljataha jäämise kohta). Läks natuke aega, mõni päev, paar tundi mööda. Lendasid, veeresid mööda kuud ja aastad. Sõidame maale nädalalõppu mööda saatma. Ära lase head juhust, võimalust mööda. Haigus-, valuhoog, peapööritus, väsimus, unisus läks mööda. Küll halb tuju läheb mööda. Sadu, vihm, tuisk, äike läks mööda. *Lõunaaeg jõuab mööda, Liisi ja Maret peavad tuppa minema. A. H. Tammsaare. || kõnek möödas. Kesköö, mardipäev juba ammugi mööda. Sellest on paar tundi mööda. Kui heinaaeg mööda, saab hinge tagasi tõmmata.

nookur ‹-i, -it 2› ‹s›
tehn ümber kinnistelje vähem kui täispöörde ulatuses edasi-tagasi liikuv mehhanismilüli

osa|ühing
maj äriühing, mille kõik liikmed vastutavad selle tegevuse varaliste kohustuste eest ainult oma osamaksu ulatuses

pasmas ‹pasma 19› ‹s›

1. lõngavihi osa ja vastavalt ka kangasoa osa ca 30 pii ulatuses; lõnga pikkuse ühik, hrl. 100 m. Lõngaviht koosneb pasmastest, mis on lõnga v. paelaga üksteisest kimbuks eraldatud. Kangasoa hind olenes pasmaste arvust.
2. suur (segamini) kimp, ebakorrapärane kogum, pahmak. Väänkasvude, rohujuurte pasmas.
▷ Liitsõnad: kiirte|pasmas, lõnga|pasmas, pilve|pasmas, soa|pasmas, suitsu|pasmas, villapasmas.

passi|määrustik
riigi ulatuses kehtiv määrustik passi omamise jm. passiga seoses oleva kohta

pealaest jalatallani
üle kogu keha, üleni, täies ulatuses. Rüütlid olid pealaest jalatallani raudrüüs. Silmitses, uuris, mõõtis teist pealaest jalatallani. Kogu keha tundus olevat pealaest jalatallani läbi tümitatud. *Madis tahtis olla korralik inimene pealaest jalatallani. E. Vilde.

pea|tekk
mer laeva keret kogu ulatuses ülalt kattev veetihe tekk

pidi
‹postp› [part]
1. mööda (piki mingit pinda, rada jms. liikumise v. kulgemise kohta). Läks teed, tänavat, sihti pidi. Tõttasin metsaradu pidi edasi. Jalutasime jõekallast, mereranda, põlluäärt pidi. Varemete juurde pääseb kahte teed pidi. Lapsed jooksevad koridori pidi. Sõideti maad ja merd pidi. Ronis redelit, treppi, astmeid pidi üles. Üle jõe saab purret pidi. Sõudsime jõge pidi ülespoole. Jõudsime jälgi pidi laagrisse. Maanteed pidi tuleb sinna umbes 7 km. Vett pidi on sinna paar kilomeetrit. Tee kulgeb raudteevalli pidi. Jõgi voolab uut sängi pidi. Lauda pidi sibab väike putukas. Gaas jõuab meieni torusid pidi. Mahl jookseb kaseoksa pidi pudelisse. Infektsioon levib lümfiteid pidi lümfisõlmedesse. Ärevusjudinad jooksid selga pidi nagu sipelgad. *Ja kuidas tuli Andrese roigasaedasid pidi Siimoni laudani ulatus. J. Kross. || (piltlikes väljendites). Mõtted jooksid mineviku teid pidi. Asjad arenevad loomulikku rada pidi. Ajab äri kõveraid teid pidi. Alustas ääri-veeri pidi oma juttu. Lapsi hakkas riburada pidi tulema.
▷ Liitsõnad: külge|pidi, külgi|pidi, seinapidi.
2. kasut. seoses liikumisega (v. paiknemisega) mingi maa-ala, ruumi piires v. ulatuses, mööda. Kõnnib tuba pidi. Turiste veetakse linna pidi ringi. Poiss luusib metsa pidi. Ema otsis poegi küla pidi taga. Tervemad patsiendid hulguvad juba haiglat pidi. Käib maja pidi allkirju kogumas. *.. maanurka paljaste kaljurahnudega, põldudega, mis venivad kitsukeste siiludena mäeseljandikkude nõlvu pidi.. L. Remmelgas (tlk). || (ühelt samalaadselt objektilt teisele liikumise kohta). Külasid pidi käivad kõnemehed. Turistid jooksevad poode pidi. Mardisandid käisid peresid pidi. Suur kultuurimajasid pidi käija pole ta kunagi olnud. Vedeles suvi läbi kuurorte pidi. Mees kolab kõrtse pidi. Poiss kondab kamraade pidi. Jutt veeres tuttavaid pidi. Tuustib sahtleid, taskuid pidi. *Tema mõte käib tavalisi inimesi ja nende tegusid pidi. R. Vellend.
▷ Liitsõnad: külapidi.
3. millegi külge kinnitatuna, millestki kinni hoituna v. kinni hoides. Köis on üht otsa pidi puu külge seotud. Kopsik ripub käepidet pidi seina löödud naela otsas. Jäi kaht sõrme pidi masina vahele. Sedel lipendab üht nurka pidi posti küljes. Võttis kepi jämedamat otsa pidi pihku. Süüdlane tiriti juukseid või rõivaid pidi pingi alt välja. Tüdruk vedas kassi tagumisi jalgu pidi järel. *.. tuhanded ja tuhanded heeringad on sattunud hõbedasi päid pidi võrgusilmadesse.. J. Smuul. *Nad vedasid ärevil hobuseid ratsuteid pidi käekõrval.. U. Masing. || millessegi sisse, milleski sees v. millegi vastu puutudes. Vajus üht jalga pidi laukasse. Palk on üht otsa pidi vees. Laps lohistab end istmikku pidi põrandal edasi. *.. ja istub vabaks jäänud toolile ainult üht reit pidi. J. Sütiste.
▷ Liitsõnad: harja|pidi, hõlma|pidi, jalga|pidi, jalgu|pidi, juukseid|pidi, kaela|pidi, karvu|pidi, ketti|pidi, koiba|pidi, konksu|pidi, kraed|pidi, kõhtu|pidi, kõrvu|pidi, käist|pidi, käppa|pidi, käsi|pidi, kätt|pidi, köit|pidi, küüsi|pidi, lõõga|pidi, natti|pidi, nina|pidi, nokka|pidi, nurka|pidi, nurki|pidi, näppu|pidi, nööpi|pidi, nööri|pidi, ohelikku|pidi, otsa|pidi, otsi|pidi, paelu|pidi, patsi|pidi, pead|pidi, põhja|pidi, päitseid|pidi, rihma|pidi, rindu|pidi, saba|pidi, sanga|pidi, sarvi|pidi, selga|pidi, serva|pidi, suud|pidi, sõrga|pidi, sõrme|pidi, sõrmi|pidi, tukka|pidi, turja|pidi, tutti|pidi, valjaid|pidi, vart|pidi, õlgapidi.
4. ‹ka liitsõna järelosana› esineb millegi toimumise viisi ja laadi märkivates väljendites ja liitsõnades (viimastes mõnikord ka teistsuguse liitumisega). Vili oli lamandunud, seda sai kombainiga lõigata ainult üht külge pidi. Tabel peaks laiust pidi lehele ära mahtuma. Mets kammiti mitut pidi läbi. Asja arutati mitut kanti pidi. Oleme ettepanekut kaalunud seda ja teist kanti pidi. Üht silmanurka pidi jälgis ta sõbra suhtumist. *.. ah küll oleks vaja keerata see elu hoopis teist kanti pidi käima! R. Sirge.
▷ Liitsõnad: aega|pidi, alas|pidi, alla|pidi, iga(te)|pidi, ise|pidi, järge|pidi, kaht(e)|pidi, kaksi|pidi, karu|pidi, kuidagi|pidi, kumbagi|pidi, kõike|pidi, kõiki|pidi, mis|pidi, mitut|pidi, mõlemat|pidi, mõnda|pidi, naa|pidi, nii|pidi, nuri|pidi, pahem|pidi, pahu|pidi, parem|pidi, pikku|pidi, põiki|pidi, päri|pidi, risti|pidi, seda|pidi, sees|pidi, tagas|pidi, tagur|pidi, teisi|pidi, teist|pidi, vale|pidi, vastu|pidi, välis|pidi, õiget|pidi, äras|pidi, üht(e)|pidi, üksi|pidi, ülespidi.
5. millelegi vastavalt, millegi põhjal, järgi. Tunneb kõiki ees- ja isanime pidi. Meesliini pidi pärineb ta Läänemaalt. Vana harjumust pidi jätkas ta kamandamist. Võimalust pidi püüab ta säästa naisi rasketest töödest. Tema hinnangut pidi on meie disaini tase kõrge.
▷ Liitsõnad: nime|pidi, nägupidi.

piir ‹-i 21› ‹s›

1. eri territooriume, piirkondi, valdusi vms. eraldav (tinglik) joon maastikul v. kaardil. Riigi, linna, maakonna, valla piir(id). Eesti–Läti piir. Riikidevaheline piir. Idas olid piiriks mäed, põhjas jõgi. Looduslik piir. Poliitilised, geograafilised piirid. Traattõketega piir. Piiri kaitsma, kindlustama, valvama, kindlaks määrama. Ületasime Poola piiri. Vaenlane koondas oma väed piirile 'piiri lähedale, piiri juurde'. Üle piiri saabunud põgenikud. Piiril kontrolliti kõigi reisijate dokumente. Piirini on siit veel mitu kilomeetrit. Sõjad on muutnud riikide vanu piire, on tekkinud hoopis uued piirid. Talude, taludevahelised piirid on tähistatud piirikupitsatega. Piir kulgeb läbi metsa, üle mägede, mööda jõge, sealpool järve. Jõgi on piiriks linnaosade vahel. Talude piiriks oli oja. Ookeanide piirideks on nende poolt uhutavate mandrite ja saarte rannikud. Alpides on lehtmetsa piir umbes 2000 m kõrgusel. Oobolus-konglomeraadikihi ülemine ja alumine piir. *Rendile antakse kogu koolimaa piirist piirini.. M. Traat. || ‹pl.› seesuguste joontega ümbritsetud territoorium v. kitsam ala. Suur osa Peipsi järve on Eesti piirides. Küla asub Lahemaa rahvuspargi piirides. Kunstnikku tuntakse ka väljaspool kodumaa piire 'välismaadel'. Jõuti väljapoole linna piire. Ta pole saanud kaugemale oma kodulinna piiridest. Nüüd oleme juba Harju-Jaani kihelkonna piirides. Kruusaauk jääb talu piiridesse. See sõna on tuntud paari kihelkonna piires. *Sõidukeiks olid puutelgede ja -ratastega vankrid, mida tarvitati ainult kodutalu piirides ja põllul. A. Kalmus.
▷ Liitsõnad: edela|piir, ida|piir, kagu|piir, kirde|piir, loode|piir, lõuna|piir, lääne|piir, põhjapiir; jõe|piir, maa|piir, mere|piir, õhupiir; administratiiv|piir, haldus|piir, majandus|piir, riigi|piir, tolli|piir, valla|piir, välispiir; põllupiir.
2. mingite nähtuste, seikade levikut eraldav mõtteline joon. Keelte ja murrete piirid. Piir kahe erineva kultuuri vahel. Palavvöötme piiriks loetakse +20° aastaisotermi. *Kirjanikuna on Tuglas tuntud kaugel väljaspool eesti keele piire. H. Puhvel.
▷ Liitsõnad: kasvu|piir, keele|piir, kultuuri|piir, leviku|piir, murde|piir, murraku|piir, rahvuspiir.
3. kahe omaette ala kokkupuutejoon, nende äär- ja eraldusjoon. Rannas vee ja liiva piiril olid rändrahnud. Kopli ja õue piiril kasvavad vanad pajud. Seisin valguse ja varju piiril. Metsa ja raba vahel oli selge piir. Hülgekütid jõudsid lahtise vee piirile. Naise rätt oli köidetud otsaeest kulmude piirilt 'kohalt' kukla taha. *.. hobused tammusid lõkkekuma piiril.. A. Paikre (tlk). || silmapiir, maa (v. vee) ja taeva näiline kokkupuutejoon. Taeva piirilt tõusid pilved. Vee piiril paistis kaugenev laev. Udu haihtus ja kauguste piir selgines. *Piiril, kus vesi ja taevas kohtuvad, pidi valitsema kaos.. Ü. Tuulik.
▷ Liitsõnad: juukse|piir, jää|piir, lume|piir, metsa|piir, veepiir; silma|piir, vaatepiir.
4. piirjoon, mis eraldab üht abstraktset mõistet teisest v. jagab selle osadeks, nende üleminekuala v. -koht. Silbi piir. Kaovad piirid eri teadusharude vahel. Muistendi ja muinasjutu piir pole täiesti kindel. Legendi ja ajaloo vahelist piiri pole alati kerge tõmmata. Ei saa aru, kus selles jutus on nalja ja tõe piir. Kogu lugu on kujutluse ja reaalsuse piiril. Elu ja surma piiril kõikuv haige. Mitmed indiaani hõimud on viidud hävingu piirile. Vang oli viidud hullumeelsuse piirini 'peaaegu hullumeelsuseni'. Ta oli raevust rabanduse piiril. Merehädalised olid täieliku kurnatuse piiril. *Vana mees oli jõudnud oma südameheadusega kuhugi totruste ja enesealanduste piirile. E. Krusten. *Hea ja halva, õnne ja õnnetuse piirid põimuvad pikalt. V. Saar. || (ühenduses kindla arvulise näitajaga, millega osutatakse saavutusele v. seisule). Kuulitõukaja sai jagu 20 m piirist. Noored ujujad alistasid 100 m vabaujumises minuti piiri. Spidomeetri osuti võbises 90 km piiril. Raadiovastuvõtjate arv maailmas on ületanud miljardi piiri. Piima happesuse lubatud piir on 21°. 60 aastat on mehe elus kriitiline piir.
▷ Liitsõnad: ea|piir, seisuse|piir, vaesus|piir, vanusepiir; võimupiirid.
5. äärmine, viimane aste, võimalus millestki, ülemmäär (v. alammäär), millest rohkemat (v. vähemat) ei peeta enam võimalikuks v. sobivaks. Kas inimmõistusel on piire? Mälul on omad füsioloogilised piirid. Tulemust peeti sportlaste võimete piiriks. Külma talutavuse piir on eri organismidel erinev. Ta ületas hädakaitse piirid. Igal asjal, naljal on piir(id). Lõpuks on ka igal kannatusel piir. Te lähete üle viisakuse piiride. See häbematu mees on läinud üle igasuguse piiri. Üldine pahameel jõudis äärmise piirini. Ta on viimase piirini väsinud ja kurnatud. Inimese vajadused on peaaegu ilma igasuguse piirita. Laste fantaasial pole piiri. Ta ahnusel, julmusel pole piiri 'ta on väga ahne, julm'. Mu imestusel polnud piiri 'mu imestus oli suur'. Naudinguis ei tundnud ta piire. *..mul oli nagu mingi joovastus kõigest, mis mind ümbritses, ma olin üle piiri rõõmus.. E. Maasik.
▷ Liitsõnad: elastsus|piir, kuulmis|piir, kõrgus|piir, tugevus|piir, väsimuspiir; alam|piir, ülempiir.
6. ‹pl.› raamid, ulatus, maht. Filmil on omad ajalised piirid. Abiteo piirid olid algul ebamäärased. Kõik toimugu seaduslikkuse piires. Tegutsege mõistlikkuse piires. Mõistlikes piires on muudatused vastuvõetavad. Tõstsin mässu argielu piiride vastu. Vastates üritasin püsida tõe piirides. Nalja heideti sündsuse piirides. Probleemi käsitluse piire peab mõnevõrra avardama. Iga näitleja tunnetagu oma piire. *Kirjanduse nagu iga muu kunsti piir on määratud inimese enese piiridega. F. Tuglas.
7. ‹hrl. pl. sisekohakäänetes, hrl. inessiivis› märgib millegi võimalikku kõikumist teat. arvu(de) lähikonnas v. nende ulatuses. Õhutemperatuur on 0° piires. Keskmine tuul on rannikualadel 9 palli piires. Kalapüük jääb esialgu 500 000 tsentneri piiridesse aastas. Teraviljasaak kõigub 40 – 50 tonni piirides. Palk kõikus 10 000 – 12 000 krooni piires. Näidendi peaks võima esitada kolme tunni piires. Valguse heledus võib kõikuda väga suurtes piirides 'väga suures ulatuses'. *Ta tundis seda kahekümne viie aasta piirides perepoega juba ammu. A. Kalmus.

piiratult ‹adv›

1. kitsendatult, piiratud viisil, piiratud ulatuses v. koguses. Mudamähiseid tehakse kas kogu kehale või piiratult üksikutele kehaosadele. Nendele materjalidele antakse ajakirjas ruumi piiratult. Alkohoolik või narkomaan võidakse tunnistatada teovõimetuks või piiratult teovõimeliseks. *Kirjanik ei imetle oma tegelasi, ei satu ülistushoogu; tavaliselt avab ta nende iseloomu tegevuse kaudu, otsest karakteristikat harrastab autor piiratumalt. V. Alttoa.
2. ümbritsetuna, piiratuna. Tee ääres võis näha madala hekiga piiratult üksikuid suvemaju.

piirkond ‹-konna 22› ‹s›

1. maa-ala, territoorium, mida iseloomustavad teat. geograafilised, majanduslikud, kultuurilised vm. tunnused. USA läänepoolsemad, idapoolsemad piirkonnad. Kõrgrõhuvöönd 30.–35. laiuskraadi piirkonnas. Iisraeli lennukid pommitasid mitmeid piirkondi Süüria Vahemere rannikul. Volhovi – Laadoga – Oneega piirkonna arheoloogilised leiud. See oli ennevanasti riigi mahajäänumaid piirkondi. Kõige vanemateks tsivilisatsiooni keskusteks olid Egiptus, India, Hiina, Vahemere rannik jt. looduslike elatusvahendite poolest rikkad piirkonnad. Vabaõhumuuseumis eksponeeritakse Eestimaa kõigi piirkondade tüüpilisi ehitisi. Tuleks rohkem uurida eri piirkondade rahvalaulutraditsioone. Nähtus on levinud üsna laialdases piirkonnas. Jahimaad jagati piirkondadeks. || koht, ala, kus paikneb seda iseloomustav nähtus; ala, mille ulatuses toimub v. teostatakse midagi. Kontinentaalse kliimaga, ekvatoriaalne piirkond. Jaheda kliima piirkond. Igavese lume ja jää piirkond mägedes. Laev jõudis välja tormi piirkonnast. Seda esineb ainult mägistes piirkondades. Lääne-Eesti soode- ja metsarikkad piirkonnad. See oli kusagil Koiva puisniitude piirkonnas. Elamiseks kõlbmatu piirkond. See oli metsavendade tegevuse piirkond. Kalapüügi piirkonnad on aja jooksul muutunud. See on tähtis põllumajanduse piirkond. Suhkrupeedi kasvatuse piirkonnad. Okupeeritud piirkond. Taudi leviku piirkond. Põgenes kiiresti hädaohtlikust piirkonnast. Radioaktiivse kiirguse piirkonnas viibimise aeg on piiratud. Agronoomi, arsti tegevuse piirkond. || (terminoloogilisemas kasutuses:) mõnel maal teat. haldusüksus, ka ringkond v. regioon
▷ Liitsõnad: ida|piirkond, kesk|piirkond, lõuna|piirkond, lääne|piirkond, põhjapiirkond; administratiiv|piirkond, asustus|piirkond, elamis|piirkond, haldus|piirkond, kultuuri|piirkond, majandus|piirkond, rahvus|piirkond, tootmis|piirkond, võimupiirkond; maa|piirkond, ranniku|piirkond, sise|piirkond, troopikapiirkond; kalapüügi|piirkond, kalastus|piirkond, karjakasvatus|piirkond, põllumajandus|piirkond, tööstus|piirkond, viljakasvatuspiirkond; hooldus|piirkond, jahi|piirkond, jahikeelu|piirkond, kaitse|piirkond, keelu|piirkond, leviku|piirkond, püügi|piirkond, suvitus|piirkond, tarvitus|piirkond, tegevus|piirkond, tegutsemis|piirkond, töö|piirkond, valve|piirkond, õnnetus|piirkond, üleujutuspiirkond.
2. lähedus, lähikond, teat. asukoht, rajoon (täpsustus ees genitiivis). Planeetidevaheline automaatjaam jõudis Veenuse piirkonda. Linnud hoidsid avamere madalike piirkonda. Tal ei lubatud lahkuda elukoha piirkonnast. Haapsalu lossi piiramisest võtsid osa ka Taebla piirkonna külade mehed. Kõrts asus mõisa piirkonnas. Raudtee piirkonnast oli kuulda tulistamist. Lahkuti hoonete piirkonnast. Lambivalguse piirkonnas nägime tegutseda.
▷ Liitsõnad: nägemispiirkond.
3. mingi elundi (ligikaudne) asukoht; teat. kehaosa kitsam ala. Valud südame, mao piirkonnas. Lihasepõletiku puhul on haigestunud lihase piirkond soojem ja turses. Röntgenipildi abil tehti kindlaks luude muutused nina piirkonnas. Peaaju suurte poolkerade pind on jagatud erinevate ülesannetega piirkondadeks. Õlikindla kaitseriietuse käised kitsenevad randme piirkonnas.
▷ Liitsõnad: keha|piirkond, kukla|piirkond, kuulde|piirkond, kõhu|piirkond, nimme|piirkond, nägemis|piirkond, oimu|piirkond, otsmiku|piirkond, päraku|piirkond, ristluupiirkond.
4. mingi nähtuse teat. ring. Huvide piirkond. Kunsti, teaduse eri piirkonnad. Aastatega kogemuste piirkond laienes. Lineaarvõrratuste süsteemi lahendite hulga poolt moodustatud kujundit nimetatakse lahendite piirkonnaks. *Näiteks on puu ju rahvakeelne sõna. Aga selle ümber on tekkinud suur piirkond oskussõnu – puu osade ja puuliikide nimetused. J. V. Veski.
▷ Liitsõnad: huvi|piirkond, mõiste|piirkond, mõju|piirkond, suhtlemis|piirkond, tähenduspiirkond.

pikalt ‹adv›

1. (suhteliselt) pikka aega, kaua kestvalt; ant. lühidalt. Meremehed on pikalt kodust eemal. Seda ametit pidasin päris pikalt. Kui pikalt võib veel sõda kesta? Viimast korda oli pikemalt sünnikodus eelmisel suvel. Kevad oli pikalt külm. Koosolekut valmistati pikalt ette. See mees peab pikalt viha. Istungil tehti pikalt juttu linna heakorrast. Sellel teemal kavatseme pikemalt peatuda. Maletaja mõtles pikalt iga käiku. Uksekell helises kaks korda lühidalt, üks kord pikalt. Vedur huilgas pikalt. Hobune hirnus pikalt. Keegi koputas pikalt uksele. Poiss vilistas, peeretas pikalt. Ärge laske end pikalt paluda. Kirjutas sellest kõigest pikalt ja põhjalikult. Kristi rääkis pikalt 'üksikasjades, põhjalikult' oma koolielust. Sellest pole mõtet pikalt, pikemalt tääkida. Seletas, jutustas, rääkis, kõneles kõigest pikalt ja laialt 'põhjalikult'. Mis siin pikalt mõelda ja arutleda: asi on selge. Pikalt aru pidamata võttis ta suuna metsatukale. Pikemalt kaalumata pahvatasin oma arvamuse välja. Suudles tüdrukut pikalt suule. Vaatas mulle pikalt-pikalt otsa. Silmitsesin teda pikalt. Vaatasime teekäijale pikalt järele. Haigutas pikalt. Tõmbas suitsu pikalt ja mõnuga. Ta pilk peatus pikalt Hellel. *Sest väin oli sel aastal pikalt lahtist jääd täis ja keegi polnud mitmel nädalal linna pääsenud. J. Kross. || ‹eitavates lausetes› (kuigi) pikka aega, (kuigi) kaua v. kauaks. Tal pole enam pikalt elupäevi. Sellise ameti, eluviisi puhul tervis küll pikalt vastu ei pea. Anne ei pidanud pikalt lesepõlve, vaid läks uuesti mehele. Teemoonast ei piisanud kuigi pikalt. Päikesepaistelist aega polnud pikalt, varsti hakkas jälle sadama. Hommikune külm õhk ei lasknud pikalt magada. Ma ei kavatse teid pikalt tülitada. Ega mul midagi pikalt rääkida ei ole. Me ei lasknud end pikalt paluda. *Teadagi, kui elu peale enam pikalt kindel ei ole, siis võtad, mis võtta annab. E. Maasik.
2. aegamööda, pikkamisi, pikaldaselt. Mehed astusid pikalt ja raskelt. Töö kulges pikalt ja vaevarikkalt. Aeg venis pikalt. Ta võtab pikalt vedu, aga kui tegutsema asub, on väsimatu. *.. pahandas ta postipoiste üle, et need väga pikalt sõitvat.. E. Särgava. *Pikalt kiigub paadikene / mööda jõge edasi.. L. Koidula.
3. (ruumiliselt:). a. kaugele (välja, esile) ulatuvalt. Mees sirutas jalad pikalt välja. Poiss ajas huuled pikalt torru. Haned lendasid, kaelad pikalt ees. *Selle paiga vastas, kus ta seisis, ulatus pikalt jõkke lai siledatest jõekividest luide. J. Pärni (tlk). || kõnek (kasut. kellegi minemaajamisega, kellestki lahtiütlemisega ühenduses). Käi pikalt, ma ei taha su varjugi näha! Ta lunis minult viinaraha, aga ma saatsin ta pikalt. *Sakslasi avalikult pikalt saata ei või, sest siis pannakse kõik õiged mehed kinni.. H. Susi. b. pikas ulatuses, ulatuslikult. Kalvis on pikalt sõmerat liivaranda. Trepp keerles pikalt. Hobune seisis, lakk pikalt alla rippumas. Ujuja oli liidrist küllaltki pikalt 'üsna kaugel' maas. *Ainult aeru sunnil hoiti laevade pead õiges koosis. Laine jooksis pikalt ja tuli idast. A. Kalmus.

pikkus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. kellegi v. millegi suurim ulatus püst- v. rõhtsuunas. Õpilaste keskmine pikkus on viimastel aastakümnetel kasvanud. Pikkuse poolest on poiss emasse. Pikkuselt on ta üle keskmise. Võtke end pikkuse järgi ritta. Andresel on pikkust üle 180 cm. Kõrged kontsad andsid talle pikkust juurde. Komistas ja kukkus täies pikkuses 'nii pikk kui ta oli' maha. Ma ei saanud end lühikesel asemel täies pikkuses väljagi sirutada. Keha, kolju, juuste pikkus. Sõrmed on küll erineva pikkusega, kuid ometi sarnased. Karusnaha väärtuse määrab karva tihedus ja pikkus. Soodsate ilmadega võib mais kasvada pikkuses kuni 10 cm ööpäevas. Lina pikkusest oleneb saagi kogus ja ka kvaliteet. Kleidi, põlle, käiste, sukkade pikkus. Kas pükste pikkus on sobiv? Taime pikkuseks võis olla umbes 30 cm. Laeva pikkus. Basseini pikkus. Paat jõudis naaberpaadist poole pikkuse võrra ette. Tõmbasime söögilaua kogu pikkuses lahti. Põrsas lesis porilombis kogu pikkuses. Kilingi-Nõmme kasvas rohkem pikkuses kui laiuses. Poeemi pikkus on kõikunud mõnesajast reast kümnete tuhandete ridadeni. || vahemaa, ulatus otspunktide vahel. Järve pikkus on 3 km. Saare pikkus idast läände on kümme miili. Kui suur on selle tee, kraavi pikkus? Paela pikkus on 50 cm. Rinde pikkus ulatus kuue tuhande kilomeetrini. Lisasin sammule pikkust. Sportlase esimese hüppe, heite pikkus oli 6.82. 30 km pikkuses 'ulatuses' kulgeb tee piki mereranda. Matkajad peavad ette arvestama päevatee pikkused. || mat lõigu v. kaarega seostatud positiivne reaalarv. Lõigu, kaare pikkus. Murdjoone pikkus on tema lülide pikkuste summa. Ringjoone pikkus on pii ja läbimõõdu korrutis.
▷ Liitsõnad: alg|pikkus, kogu|pikkus, kolmveerand|pikkus, maksi|pikkus, midi|pikkus, mini|pikkus, normaal|pikkus, siru|pikkus, standard|pikkus, täis|pikkus, üldpikkus; sünnipikkus; lainepikkus.
2. ajaline kestus, vältus. Päeva pikkus sõltub koha geograafilisest laiusest ja kuupäevast. Tööpäeva maksimaalne pikkus. Ettekande pikkus ei tohiks olla üle poole tunni. Taimede eluea pikkus oleneb nii kasvutingimustest kui ka pärilikest omadustest. Hääliku, vokaali, konsonandi pikkus. *Mis edasi saab? Palju on saatus kellegi jaoks teekonna pikkust varunud? G. Ernesaks.
▷ Liitsõnad: üldpikkus.
3. geogr. Geograafiline pikkus 'maakera punkti kaugus algmeridiaanist nurgaühikutes väljendatuna'. Koha geograafiline pikkus oli 120° idapikkust. Nendel pikkustel tuleb orkaane harva ette.
▷ Liitsõnad: ida|pikkus, läänepikkus.

pikkuselt ‹adv›
(< pikkune). Maanteid palistavad kilomeetrite pikkuselt haljendavad alleed. Tee oli paarisaja meetri pikkuselt 'ulatuses' lumme tuisanud. *Mitme tunni pikkuselt on tüdruk juba metsas ümber hulkunud.. J. Oks.

pisi|riisumine ‹-se 5› ‹s›
riisumine väikeses ulatuses

pool|figuur
kunst figuur pooles ulatuses; ant. täisfiguur. *.. ridastikku asetatud figuurid liiguvad paralleelselt pildi äärega, mis lõikab esimese rea poolfiguurideks. E. Lamp.

puha ‹adv›
rõhutab millegi täielikkust, kõikehõlmavust v. -haaravust. a. täiesti, tervenisti, üleni, kogu ulatuses, täitsa. Oled puha ära nälginud. Tüdruk on puha raisku läinud. Mul aknad veel kõik puha pesemata. Laps on puha täisid täis. Reisimeeste suured plaanid läksid puha lörri. Tööd jäid puha naiste teha. Käenahk on puha hukas. Kõik teed on puha umbe tuisanud. Sukal on kand puha maas. Tulija osutus puha võõraks. Vanaema silm on puha pime. Maja on puha tühi. See on puha sinu süü. b. ainult, üksnes. Komisjoni on valitud puha mehed. Tunnistusel olid puha viied. Härrad saabusid kõik puha sabakuubedes. Ümberringi laiuvad puha põllud. Korvis paistavad puha puravikud olevat. Tal polegi omi hambaid, proteesid puha. c. kõik. Jama, lori puha! Teada puha, kes laimujutte levitab. Siin on puha võõrad, kedagi ei tunne. *See, mis suus kõrvetavalt kirbe, on meile üks pipar puha. V. Masing. *Kes kuidas edasi jõudnud, kes sisse kukkunud ja allamäge veeremas – puha oli Raadikul teada. M. Mõtslane. *Meie mehed, puha siia! E. Enno. | esineb heakskiitvas ja suurustavas kinnituses ja puha. Rand on hea, saab ujuda ja puha. Peigmees on tal kena, lokkidega ja puha. Ostis suvila ja puha. Meil nüüd oma riik ja puha.
▷ Liitsõnad: üks(ta)puha.

puhtalt ‹adv›
(< puhas). a. mittemäärdunult; veatult; ausalt; segamata, lisanditeta. Poiss on puhtalt riides. Puhtalt hoitud raamatud. Päike särab puhtalt. Laulab, hääldab väga puhtalt. Mootor ei tööta puhtalt. Tsikkel ei võtnud kurvi puhtalt välja. Laskis kõik lasud puhtalt. Kui kõik puhtalt ära rääkida, siis.. Tema tuleb igast olukorrast (omadega) puhtalt 'halbade tagajärgedeta' välja. Oskab alati puhtalt läbi tulla, puhtalt pääseda. Kirjutasin kirjandi kohe puhtalt 'puhtandina'. See mees võtab piiritust puhtalt 'lahjendamata'. b. täiesti, kogu ulatuses, läbinisti; üksnes. Maja põles puhtalt maha. Kaotasin puhtalt lohakusest. See asi sõltub puhtalt Matist. Puhtalt poliitiline üritus. c. kõnek netos, maksud jm. kulud maha arvatult. Sai viissada krooni puhtalt kätte. *.. [1000 marka] saab tööinimene kuus puhtalt peo peale, kui maksud ja võlad maha võetud. Ü. Tuulik.

põkk|-keevitus
tehn kontaktkeevitus, kus detailid liidetakse kogu kokkupuutepinna ulatuses

läbi rändama

1. mingit paika kogu ulatuses, otsast otsani läbi käima. Tal on pool maailma läbi rännatud. Nad tahavad Hiiumaa jalgsi läbi rännata.
2. mingi paikkonna kaudu rändama. Aprillis rändavad siit läbi pardid, luiged ja haned.

maha rääkima

1. kõnek midagi algusest lõpuni, kogu ulatuses ära rääkima. Meil on sinuga üks tõsine jutt maha rääkida. Rääkige nüüd oma jutud maha! Kosjalauas räägiti ka kaasavarajutud maha. *Ta [= lavastaja] tegi minuga proovi ja ma rääkisin osa hea hooga maha.. L. Anvelt.
2. van kokku leppima. *Meie vahel oli nõnda maha räägitud, et ta täna vaikselt ära sõidab.. A. Gailit.

ära seletama
lõpuni, täies ulatuses seletama (ära rõhutab lõplikkust). Seletab kõik, kogu olukorra põhjalikult ära. Seletage ära, kuidas see juhtus. Mõnigi loodusnähtus on veel ära seletamata. Unenägu, tähendamissõna ära seletama. Mis minu silmad veel kõik ära seletama pidid! *Te ehk ütlete, et ta on jesuiit, mis on ära seletatud [= mis tähendab] nii umbes näru? A. H. Tammsaare.

sokli|korrus
hoone korrus, mille põrand asub vähem kui poole korruse kõrguse ulatuses allpool kõnnitee v. sillutise pinda. Kojamehe korter oli soklikorrusel.

läbi sõeluma

1. täiesti, kogu ulatuses sõeluma (1. täh.) Liiv sõelutakse läbi, et temasse ei jääks kivikesi. || piltl läbi otsima, läbi uurima. Kogu mets sõeluti läbi, kuni lapsed üles leiti. Mulgimaa on murdeuurijail üsna läbi sõelutud.
2. piltl vaagima, läbi arutama. Probleem sõeluti risti-põiki läbi. Kui kõik kandidaadid olid läbi sõelutud, leiti neist sobivaimaks Maire.
3. läbi liikuma. Ooteruumist sõelus pidevalt läbi rahvast. | piltl. Kehaliikmetest sõelub läbi palavikuvärin.

sügavus|teravus
fot vahemaa, mille ulatuses esemed kujutuvad fotomaterjalil rahuldava teravusega

läbi tegema

1. algusest lõpuni, kogu ulatuses kaasa tegema (läbi rõhutab tegevuse lõpetatust, tulemuslikkust). Tal on gümnaasium, ülikool juba läbi tehtud. Mitmed koolid läbi teinud mees. Tegin läbi autojuhi-, esmaabikursused. Vanemad poisid tegid igal kevadel läbi väliõppuse. Tsunfti õpipoiss pidi kõigepealt läbi tegema katseaja. Selle aja peale oli ta juba kroonu läbi teinud. || (kogu ulatuses) sooritama. Koerterakend tegi läbi pika teekonna. *Räägitakse, et inimene, kellel on kavatsus võtta ette reis, peab selle läbi tegema kolm korda: kujutluses, tegelikkuses ja mälestuses. S. Mets (tlk).
2. kogema, läbi elama, üle elama. Ta on oma elus läbi teinud raskeid katsumusi, kannatusi. Inimkond on läbi teinud märgatavaid muutusi. Häälemurde läbi teinud poisid. Putukad teevad läbi ühe moondumise teise järel. Mida inimene ise pole läbi teinud, seda on tal raske lõpuni mõista. Teist korda ei tahaks ma seda enam läbi teha. || katsetama, ära proovima. Olen laeval kõik ametid läbi teinud. Ta on kõik tükid, trikid läbi teinud. Kord peab elus kõik läbi tegema.

tasa tegema

1. tasakaalustama, tasuma, korvama, hüvitama. Kulutused peab millegagi tasa tegema. See kapitalimahutus teeb end tasa paari aastaga. Mis tal välimusest puudu jäi, selle tegi seltskondlikkus tasa. Püüdis kärmusega tasa teha selle, mis jõust vajaka jäi. Katsun oma mõtlematut tegu tasa teha. Pärast külma kevadet tegi suvesoojus kõik tasa. *Ja sügisel katsus peremees suvilise palka vastunõudmisega tasa teha: kõik katkimurtud rehavarred ja kaotatud kaeratorgad pani ta tema arvesse. A. Kitzberg. || (võla tasumise kohta). Rendivõlg tuli tööga tasa teha. *.. me kõik nüüd oleme Kuresoobale võlga, mida ei passi õiendada sedasi, et võta aga pung põuest välja ja tee tasa ... M. Raud. || tegemata jäetut tagantjärele ära tegema. Tegematajäänud tööpäevad tuli hiljem tasa teha. Püüdsin seda tasa teha, mis haiguse ajal tegemata jäi. Rääkis palju, nagu püüaks oma pikka vaikimist tasa teha. Magamata uni tuleb tasa teha. || van ettenähtud ulatuses ära tegema. *Kui rendi õigel ajal ära tasume ja mõisapäevad ilusasti tasa teeme, võime siin eluotsani elada. P. Grünfeldt.
2. kaotatud aega tagasi võitma, ajalist mahajäämust kiirema tegutsemisega olematuks tegema. Lisasime sammu, et kaotatud aega tasa teha. Need viis minutit suutsime jooksu lõpu poole tasa teha. Finiši eel tegi suusataja puuduvad sekundid tasa. Tormi tõttu sadamas seisnud laev püüdis kaotatud päeva tasa teha. *Ta hoolealune kasvas jõudsasti, nagu tahaks ta senist viivitust kahekordselt tasa teha. E. Valdna.
3. kätte maksma, tagasi tegema. Küll me selle kiusamise neile tasa teeme! Teeme talle pettuse tasa. *Kartsin, et nüüd ta alles hakkab mind narrima, teeb patsist sikutamise tasa. L. Kahas.

terve ‹18 või 1›
I. ‹pron› määratlev asesõna
1. näitab, et kõnesolevat eset, kohta, ajavahemikku, isikute rühma käsitletakse täies ulatuses, tervikuna; kogu. Terve nägu läks paiste. Terve põrand värviti üle. Tegime terve pööningu korda. Terve teine korrus seisab tühi. Otsisin sind tervest linnast. Orashein laiutab üle terve aiamaa. Terve ümbruskond on suitsu täis. Lapsed laulsid terve tee. Eile sadas terve päeva. Rong sõitis terve öö. Kavatsen terveks nädalaks maale jääda. Siin jätkub tööd terveks eluks. Terve pere elab ühes toas. Terve suguselts aeti kokku. Terve laudkond vaikis. Terve klass on ühel nõul. Spordipäevast võtab osa terve kool. Seda uudist teab juba terve maja, küla, vald. Olime terves koosseisus kohal. *Terve Euroopa elab nüüd erakordseid ümbersünnipäevi. A. Antson.
2. rõhutab, tugevdab, tõstab esile järgnevat sõna v. lauseosa. Terve hulk küsimusi. Terve virn dokumente, pabereid, kirju. Kuskilt ilmus välja terve kari poisse. Letil seisis terve torn tühje vahvlitopse. Fotograaf tegi terve rea ülesvõtteid. Kokku veeti terved mäed kruusa, liiva. Näilise lihtsuse taga peitub terve maailm mõtteid ja tundeid. Ühest pisiasjast hakkas hargnema terve pikk sündmuste ahel. Rong seisis jaamas terve igaviku. Pidas terve kõne maha. Ajas aastaga terve varanduse kokku. Talle sünnipäevakingi hankimine on ju terve probleem. Mõtle, terve aasta vabadust! Poiss tavatseb terveid tunde lesida ja lakke vahtida. Sellest nähtusest on kirjutatud terveid raamatuid.
II. ‹adj›
1. sellises seisundis olev, kus kogu organism funktsioneerib normaalselt, on heas korras (ka organismi üksikute osade normaalse seisundi kohta), heas tervises olev, mitte haige ega viga saanud. Terve inimene. Terved kopsud, närvid, hambad. Terve süda. Laps sündis terve ja tugevana. Kodus on kõik terved. Ta sai terveks. Tunnen end juba tervena. Kedagi terveks ravima, tegema. Ma pole täna päris terve. Olen täiesti terve. Poiss on terve kui purikas, härg 'hästi terve, täiesti terve'. Ta on elus ja terve. Jalg on juba hulga tervem. Haav on nüüd terve 'paranenud'. Kannatanu luud-liikmed näisid terved olevat. Poiss pääses kimbutajate käest terve nahaga 'suuremat häda v. kahju saamata'. Terved loomad. Terve koer, lehm. Terves kehas terve vaim. *Ehk hobune jõuab huntide eest ära joosta – jääb terveks. A. Hint. | ‹substantiivselt›. Kaitseväkke võetakse ainult terveid. Tervetele pole arsti tarvis. *Tema tundis end peaaegu pidalitõbisena, kes peab tervetest eemale hoiduma .. A. H. Tammsaare. *Haavatuid viidi redelitel eemale, terved tungisid üle surnute võitlusse. F. Tuglas. || (taimede, seemnete jms. kohta:) taimehaigustest ja -kahjuritest puutumata, nakatumata. Terved puud, põõsad. Terved õunapuuistikud. || (püsiühendites hrl. tänu v. hüvastijätu väljendamisel). Ol(g)e terve! Ole sa tuhandeks, tuhandest terve! Ole terve tulemast, aitamast, sõna toomast! Ole terve, et meelde tuletasid. Jää terveks, lapsuke! *Olge terveks ja head kalareisi! A. Kalmus.
2. heast tervisest tunnistust andev, seda väljendav. Terve jume, näovärv. Terve puna põskedel. Tal on terve välimus.
▷ Liitsõnad: ebaterve.
3. tervisele kasulik, tervislik. Terved eluviisid. Elab tervet elu. *Aja vahelgi läbi koduveiniga – see on odavam ja peaasi: palju tervem... O. Luts.
▷ Liitsõnad: ebaterve.
4. loomulik, normaalne, rikkumata, eluterve. Lihtne ja terve elutunnetus. See on igati terve uudishimu. Terve mõistus 'igapäevaelus kujunenud arukus'. Uus juht püüdis kollektiivis luua senisest tervemat õhkkonda. *Ta polnud küll kaugeltki ilmsüütus, aga vaated ja vaistud olid kuidagi tervena säilinud. M. Metsanurk. *Jaa, Muhu rahvariie. Kui palju värve, ilu, kirevust, tööd, tervet maitset! J. Smuul.
▷ Liitsõnad: eba|terve, eluterve.
5. (esemete kohta:) korras ja kasutuskõlblik, mitte katkine. Terved sukad, sokid, kindad. Terved saapad, kingad. Pärast pommitamist polnud linnas ühtki tervet maja. Klaas kukkus käest maha, aga jäi terveks. Ainult üks aknaruut oli terveks jäänud. Isa tegi laste mänguasjad terveks.
6. mitte osadeks lõigatud, tükeldamata. Kartuliseemneks kasutati terveid mugulaid. Kompotis olid terved marjad. Lauale toodi terved tomatid, redised.

tervelt ‹adv›

1. viga saamata, terve nahaga, tervena. Pääsesin tervelt tulema. Rändurid jõudsid elusalt ja tervelt koju. *.. tal oli nii hea meel, et härra ja proua lapsega tervelt ja puutumatult olid tagasi ilmunud .. E. Särgava.
2. ühes tükis, tervena. Väiksema putuka neelab kärbsenäpp tervelt alla. *Laual rohkete pudelite keskel troonis tervelt ärapraetud põrsas, petersell suus. V. Adams.
3. van täies ulatuses, tervenisti. *Suurvee ajal oli soo tervelt vee all .. A. Kalmus. *Tee on kümme ratsatundi pikk ja käib peaaegu tervelt metsikute beduiinide maast läbi. E. Bornhöhe.
4. kasut. rõhutavalt, tugevdavalt hulka v. kogust väljendava sõna v. sõnaühendi ees. Korteris oli tervelt seitse tuba. Mul on veel tervelt kaks nädalat puhkust. Tormi oli tervelt üheksa palli. Rongi minekuni on aega tervelt pool tundi. Olen sinust tervelt viis aastat vanem. Lugesin kutsikad üle, neid oli tervelt kuus tükki.

tervenisti ‹adv›

1. täies ulatuses, täielikult, üleni. Poisil on luuletus tervenisti peas. Ruumi üks sein oli tervenisti klaasist. Kuu kadus tervenisti pilve varju. Äkitselt läks tuba tervenisti valgeks. Poliitika haaras teda tervenisti. Ennelõunane aeg kulus tervenisti koristamiseks.
2. (rõhutavalt, tugevdavalt hulka v. kogust väljendava sõna v. sõnaühendi ees:) tervelt, kogunisti. Ujuja parandas rekordit tervenisti kahe sekundiga. Me pole tervenisti kolm aastat teineteist näinud. Peres oli lapsi tervenisti seitse. *Aga mina ei teinud seekord oma teekonda üksi, vaid meid oli tervenisti neli reisimeest .. F. Tuglas.

tervik ‹-u 2› ‹s›

1. üksikosadest moodustuv kogum, mida käsitatakse ühtsena. Lahutamatu, jagamatu, orgaaniline, harmooniline tervik. Mõtteline, sisuline tervik. Osi tervikuks ühendama, liitma. Organism kujutab endast tervikut. Iga mesilase tegevus on allutatud mesilaspere kui terviku vajadustele. Loodus on suur tervik. Mets kui ökoloogiline tervik. Linn kui arhitektuuriline tervik. Iga rahvas on omaette etniline tervik. Kunstiteose sisu ja vorm moodustasid ilusa terviku. Heas lavastuses liitub kõik – lavakujundus, muusika, näitlejate mäng – mõjusaks tervikuks. Üksiktantsud tuleb siduda kompositsiooniliseks tervikuks. Meri, maa ja taevas on sulanud kokku üheks tervikuks. Reisil saadud muljed kogunesid mõnusaks tervikuks. *Mõtted ei koondunud kuidagi tervikuks, vaid pudenesid laiali .. J. Semper. || tervikuna täies ulatuses, terves koosseisus, kõik koos. Vara müüdi tervikuna. Park võeti tervikuna looduskaitse alla. *Feodaalses külas pidi külakond tervikuna hoolt kandma oma töövõimetute ja kodutute liikmete eest. Ü. Tedre.
2. mäend kaevandamata jäetud kaevandusvälja osa. Strekiäärsed, kambritevahelised tervikud. Veo- ja tuulutusstreki vahele jäetakse 6–10 meetri laiune tervik. Kambrites toestavad lage tervikud.
▷ Liitsõnad: barjäär|tervik, kaitse|tervik, tulptervik.

täielik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. täies ulatuses v. täiel määral ilmnev, kõigis olemuslikes tunnustes avalduv, lõpuni minev, tingimusteta; kõigekülgne, kõikehaarav, üleüldine. Elutegevuse täielik katkemine. Täielik ja osaline luumurd. Metanoolimürgistus võib tekitada nägemise täieliku kaotuse. Täielik ja osaline päikesevarjutus. Täielikud ja osalised homonüümid. Täielik ja mittetäielik põlemine. Vennad olid täielikud vastandid. Lahing lõppes täieliku lüüasaamisega. Nurjumine, tervistumine oli täielik. Ta võeti täielikule ülalpidamisele. Istuti täielikus vaikuses. Andestamine olgu täielik. Tal on täielik õigus lahkuda. See on täielik väljamõeldis. Asi lõppes meistri täieliku õigeksmõistmisega. Isa andis pojale äris täieliku voli. Sain festivalist täieliku ülevaate, pildi. || tõeline, päris. Veel maikuus oli täielik talv. Ta on täielik patsifist, albiino. Täielik mühkam!
2. kõiki osi sisaldav, selline, kust ükski osa ei puudu. Täielik komplekt tööriistu. Ütle oma täielik nimi. Tammsaare teoste täielik kogu. Tekst polnud täielik. Bibliograafia esitab ilmunud artiklite täieliku loendi. Omandas täieliku keskhariduse.
3. täiuslik, veatu. Uued, täielikumad ravimeetodid. *Ja kõik tehtud tööd leiti nii täielikud, et kes neid kord tundma saanud, enam teiste meistrite ja sellide tööd ei tahtnud. F. R. Kreutzwald.
Omaette tähendusega liitsõnad: eba|täielik, mittetäielik

täielikult ‹adv›
täies ulatuses, täiel määral, täiesti. Täielikult säilinud luustik. Täielikult, ilma kärbeteta esitatud tekst. Kas ütlust tsiteerida täielikult või osaliselt? Bensiin peab põlema täielikult. Peaaegu täielikult kaetud tõmblukk. Täielikult automatiseeritud tehas. Viljad on täielikult valminud. Usun, mõistan sind täielikult. Pühendas end täielikult lastele. Mõtlemisvõime puudub tal täielikult.

täis|figuur
kunst figuur täies ulatuses. Pool-, kolmveerand- ja täisfiguur.

töö ‹illat töösse e. töhe 15› ‹s›

1. inimese mis tahes tegevus, millega ta otseselt v. kaudselt loob endale elatusvahendid; (laiemalt:) vaimset v. füüsilist pingutust eeldav tegevus, mille siht on midagi ära teha; töötegemine, töötamine. Kehaline ehk füüsiline töö ja vaimne töö. Tootlik ehk produktiivne 'uusi väärtusi loov' töö ja mittetootlik töö. Lihtne, õppimata, kvalifitseerimata, must töö. Kvalifitseeritud, õpitud, puhas töö. Loov, loominguline, teaduslik töö. Vabatahtlik, tasuta töö. Tööd tegema 'töötama'. Elu täis tööd. Tööst saadav rõõm, rahuldus. Muud tal mõttes pole kui töö. Ei oska ilma tööta elada. Tööd lõhkuma, murdma, rügama, rühmama, rassima, vehkima, vihtuma. Tööle pihta, takka, valu andma. Tapab, kurnab, katkestab end tööga ära. Ei karda tööd. Armastab, põlgab, narrib tööd. On südamega töö küljes, võtab tööd südamega. Teeb endale tööga liiga. On lapsest saadik tööga harjunud. Tasub tööga oma võlga. Käed sügelevad töö järele. Ta ei taha käsi tööga määrida. Tööst karedad käed. Tema käes töö lausa lendab 'edeneb hästi'. On töö peale kange. On tööle usin, laisk. Talus pandi varakult tööle. Poisist on töö juures juba abi. Jõudu tööle! (tervituseks töötegija(i)le). Kõik on tühi töö ja vaimu närimine. || töötegemise konkreetne üksikjuht; teat. töölõik, tööülesanne; kohustus; askeldus, toimetus. Alustame tööd. Hakkame tööle. Töö käib. Läks keset tööd ära, jättis töö pooleli. Töö jäeti seisma. Töö laabus, sujus hästi, hakkas minema. Töö läks tühja, ei tulnud välja. Töö sai valmis. Töö kandis vilja. Töö surub peale, kasvab üle pea. Töö tahab tegemist. Juhata tüdrukutele töö kätte. Künd, külv ja teised kevadised tööd. Aitas meid põllu- ja muudel töödel. On iga töö peale meister. Oskab, tunneb oma tööd. Uut tööd on raske alustada. See on kerge, raske, tore, huvitav töö. Puulõhkumine oli poegade töö. Peab rahateenimist meeste tööks. Õpilase töö on õppimine. Tal on liiga palju tööd. Kodused tööd (majapidamistööde kohta). Päev läks tööde tähe all. || vaevanägemine, pingutus, tegemine; tegutsemine. Rohimisega oli terve suvi tööd. Majaehitus on tükk (tõsist) tööd. Uppujate päästmisega oli hea tükk tööd. Suurimgi anne nõuab tööd. Nende võrdlemine on tühi töö. Varas sai suure töö tulemusel kinni võetud. Ema juurde lipata oli tüdrukul silmapilgu töö. Tegi andmete korrastamisel ära suure töö. Tööd jätkus mõlemale väravavahile. Töö kuluaarides. *Tema käes on mu isatalu! Kavala kauba ja petise tööga kiskus ta selle minu käest ... M. Metsanurk. || (loomade tegevuse kohta). Mesilased, sipelgad on juba tööl. || (organisatsiooni vms. tegevuse kohta). Kongress alustas tööd. Võttis osa karskusseltsi tööst.
▷ Liitsõnad: abi|töö, administratiiv|töö, aia|töö, ametiühingu|töö, arhiivi|töö, betooni|töö, büroo|töö, eel|töö, ehitus|töö, elu|töö, ennetus|töö, ettevalmistus|töö, haridus|töö, heakorra|töö, heina|töö, hooaja|töö, hoog|töö, hädaabi|töö, ideoloogia|töö, istutus|töö, juhtimis|töö, juhu|töö, järel|töö, kaevamis|töö, kaevandamis|töö, kaevandus|töö, kaeve|töö, kaitse|töö, kantselei|töö, kasvatus|töö, keevitus|töö, kindlustus|töö, kirja|töö, klassi|töö, klubi|töö, kodu|töö, kontori|töö, kooli|töö, koristus|töö, korraldus|töö, kudumis|töö, kuivendus|töö, kultuuri|töö, kustutus|töö, kutse|töö, külvi|töö, künni|töö, laadimis|töö, labida|töö, lauda|töö, leiva|töö, liht|töö, lindi|töö, lobi|töö, loome|töö, lossimis|töö, lõhkamis|töö, löök|töö, maa|töö, maaparandus|töö, majapidamis|töö, melioratsiooni|töö, metalli|töö, metsa|töö, misjoni|töö, montaaži|töö, mulla|töö, mõisa|töö, müüri|töö, nõela|töö, näpu|töö, operatiiv|töö, organiseerimis|töö, oskus|töö, paberi|töö, palga|töö, parandus|töö, parlamendi|töö, partei|töö, planeerimis|töö, pleki|töö, praak|töö, proovi|töö, puidu|töö, puu|töö, puurimis|töö, põllu|töö, päeva|töö, pääste|töö, raua|töö, remondi|töö, remont|töö, riigi|töö, sise|töö, sotsiaal|töö, spordi|töö, stuudio|töö, sunni|töö, suve|töö, süvendus|töö, taastamis|töö, talu|töö, teadus|töö, teatri|töö, tee|töö, tehase|töö, tele|töö, teo|töö, toimetamis|töö, trüki|töö, tunni|töö, uurimis|töö, vabriku|töö, vaimu|töö, viimistlus|töö, viljakoristus|töö, väli(s)|töö, väljakaevamis|töö, värvimis|töö, õppe|töö, öö|töö, ülesehitustöö; advokaadi|töö, ametniku|töö, arsti|töö, brigaadi|töö, individuaal|töö, inseneri|töö, juuksuri|töö, kingsepa|töö, kullassepa|töö, lavastaja|töö, lukksepa|töö, maalri|töö, meeste|töö, ministri|töö, müürsepa|töö, naiste|töö, näitleja|töö, operaatori|töö, orja|töö, pedagoogi|töö, puusepa|töö, rätsepa|töö, rühma|töö, sekretäri|töö, sepa|töö, tisleri|töö, traktoristi|töö, treeneri|töö, õpetaja|töö, ühistöö; aja|töö, kõrval|töö, lisa|töö, põhi|töö, tüki|töö, ületunnitöö; kaamera|töö, kirve|töö, käsi|töö, käsitsi|töö, käte|töö, masina|töö, traktoritöö; kevad|töö, suve|töö, sügistöö(d); hiigel|töö, pisi|töö, vägitöö; kihutus|töö, selgitus|töö, veenmis|töö, õõnestus|töö, ässitustöö; kaas|töö, koostöö; kiir|töö, oote|töö, teenus|töö, tellimustöö; hoora|töö, kuri|töö, mõrtsuka|töö, patu|töö, tapa|töö, timuka|töö, veretöö; hävitus|töö, laastamis|töö, purustustöö.
2. palgatöö, teenistus, amet, töökoht (ka töötamise paigana) vrd töö (1. täh.) Tööd otsima, nõudma, pakkuma, lubama. Maal ei ole tööd. Sai lehe juures tööd. Sai parema töö peale. Võeti tööle. Elatab end juhuslikust tööst. Mis töö peale ta minna tahab? Läks tööd kuulama. Tule meile tööle. Mis tööd te mulle pakute? Tahab, et tal oleks kindel töö. Vallandati töölt. Lasti töölt lahti. Jäi tööta. Tööta meremehed. Tööle minema, töölt tulema. Käib iga päev tööl. Peab kell kaheksa tööl olema. Tõttab töhe. Helista mulle tööle. Sellest oli tööl täna juttu. Sai töö juurest tuusiku. *Bobiga [= koeraga] jalutamine on töö, sest selle eest saad sa raha .. E. Rängel.
3. töö tulemus, näit. kunstitöö, kirjutis, uurimus vms.; see, mille kallal töötatakse v. hakatakse töötama vrd töö (1., 2. täh.) Prantsuse impressionistide tööd. Ajaloolaste tööd. See romaan on ta esimene töö. Avaldas oma teadusliku töö. Surematud tööd. Õpetaja luges paremad tööd ette. Võistlusele saadetud tööd. Lõngajupid tõmmata töö pahemale poolele. Töö viimistlemiseks kasuta liivapaberit. Pane nüüd töö käest ja tule kohvi jooma. Tõstab pea töö kohalt. Tööde vastuvõtja. || kellegi v. millegi tegu. Kutsikad on naabri krantsi töö. Vihmavalang on Issanda töö. Suitsunud seinad on tule töö.
▷ Liitsõnad: auhinna|töö, bakalaureuse|töö, diplomi|töö, doktori|töö, ehis|töö, eksami|töö, heegeldus|töö, heli|töö, kandidaadi|töö, kirja|töö, konkursi|töö, kontroll|töö, kudumis|töö, kunsti|töö, kursuse|töö, lõpu|töö, magistri|töö, meistri|töö, naha|töö, näpu|töö, seminari|töö, sule|töö, taseme|töö, teadus|töö, uurimis|töö, valmis|töö, võistlus|töö, õmblustöö; kätetöö.
4. millegi tegevuses olemine, liikumine, talitlus, funktsioneerimine. Lihaste, organismi, südame, seedetrakti töö. Poksija treenib jalgade tööd. Mõistus hakkas jälle tööle. Pane oma pea tööle. Mootor, pump hakkas tööle. Relvad, kuulipildujad on tööle asunud. Pidur rakendatakse töösse pedaalile vajutamisega. Vihje ei hakanud tööle 'vihjel polnud mõju'. Miski on oma töö teinud 'miski on täies ulatuses mõju avaldanud, toiminud'. || ‹illatiivis ja inessiivis› (esineb väljendites, mis osutavad, et miski on tegemisel v. käigus). Pagaritel on töös kümme sorti saia. Stsenaarium anti töösse.
▷ Liitsõnad: mõttetöö; randmetöö.
5. füüs suurus, mis iseloomustab energia üleminekut ühelt objektilt teisele. Lendav mürsk teeb õhutakistuse ületamisel tööd. Töö mõõtühik on džaul.

läbi töötama
põhjalikult, kogu ulatuses läbi vaatama, läbi uurima, läbi arutama vms. Andmeid, materjali läbi töötama. Töötas artikli, raamatu läbi. On probleemi hästi läbi töötanud.

täies tükis
tervikuna, kogu ulatuses, koos kõigega. Üritas kaamerat nii sättida, et kaljud täies tükis pildile jääksid. Kingib talu täies tükis vennale. Laev läks täies tükis põhja.

usaldus|osanik
maj usaldusühingu liige, kes vastutab ühingu tegevuse eest ainult oma osamaksu ulatuses. Täis- ja usaldusosanikud.

usaldus|ühing
maj äriühing, mille kohustuste eest vastutab osa osanikke kogu oma varaga ja teine osa ainult oma osamaksu ulatuses

läbi uurima
põhjalikult, kogu ulatuses läbi vaatama, läbi lugema, läbi töötama vms. Kõik võimalikud peidupaigad uuriti läbi. Laseb arstil end läbi uurida. Uuris lehe otsast lõpuni läbi. Suve jooksul uurisid arheoloogid läbi kolm kivikalmet. Taiga loodus on veel lõpuni läbi uurimata.

vaade ‹vaate 18› ‹s›

1. silmavaade, pilk (1. täh.) Mehe vaade oli sõbralik, aval, lahke, tehtult tõsine. Mõisahärra vaade oli külm ja kalk. Tema silmade läbitungivat vaadet oli raske taluda. Õpetaja uuriv vaade langes minule, peatus minul. Ta vaade püsis tükk aega lapsel. Tulija vaade oli kuidagi väsinud ja loid. Tal olid kurva vaatega silmad. Tähelepanu, vaade paremale, vasakule! Poisi vaates oli trotsi, pilget. Jäi tungival vaatel mind silmitsema. Üpris häbeliku vaatega noormees. Lõi silmad ema vaate ees maha. Ta vaade ei väljendanud üllatust ega hirmu. Püüdsin vaatega läbi hämaruse tungida. *Tema [= selle kana] ilme läks lahku ülejäänud kanade loiust, rumalast vaatest. M. Unt.
▷ Liitsõnad: tagasivaade.
2. hrl. mingist kõrge(ma)st paigast vaatevälja ulatuses avanev maastiku panoraam. Väikselt Munamäelt avaneb avar vaade Otepää moreenmaastikule. Siit kõrgelt avaneb suurepärane vaade ümbruskonna metsadele ja järvedele. Vaade sillalt jõele. Rõdult on lummav vaade mägedele. Aknast avanev vaade oli paeluv. Puu otsast oli suurepärane vaade kogu ümbrusele. Imetlesime Toompealt vaadet linnale. Võrratu oli avanev vaade madalalt lendavast lennukist. Kohati segas mets vaadet merele. Üks aken oli vaatega 'suunaga' aeda, teine õue poole. || (üldisemalt:) vaatepilt. *Juuru kirik pakkus sel pühapäeval haruldast vaadet: ainult naised ja tüdrukud olid koguduseks. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: kaug|vaade, lennu|vaade, loodus|vaade, lähi|vaade, ring|vaade, tänava|vaade, välis|vaade, väljavaade; sisse|vaade, tagasi|vaade, ülevaade.
3. maastikku, hooneid kujutav (kunsti)teos (maal, gravüür, foto, postkaart vms.). Arhiivis on säilinud omaaegseid Tartu vaateid. Seinal on vana vasetrükis Tallinna vaade. Kunstniku maalitud Lõuna-Eesti, Norra vaated. Itaalia vaadetega postkaardid. *Mõnelgi neist [paberilehtedest] oli midagi kujutatud: söega visandatud talumajade vaateid .. O. Kruus.
▷ Liitsõnad: linna|vaade, loodus|vaade, maastiku|vaade, postkaardi|vaade, sisevaade.
4. tõekspidamine, seisukoht, põhimõte, veendumus. Ühiskondlik-poliitilised, majanduslikud vaated. Ta on demokraatlike, sotsialistlike, pahempoolsete, ateistlike vaadetega. Kirjaniku esteetilised vaated on mõnevõrra muutunud. Progressiivsete vaadetega, kõrgesti haritud inimene. On omandanud välismaal õppides väga moodsad ja vabameelsed vaated. Isa oli karm ja iganenud vaadetega inimene. Tema vaated moraalile mulle ei meeldi. Tal on kindlad, väljakujunenud vaated elule. Oma vaadetelt on ta alalhoidlik, vanameelne. Nad olid vastakate, väga erinevate vaadetega inimesed. Püüdsin kummutada ta ekslikke vaateid selles küsimuses. Meil on Imbiga ühised vaated tulevikule ja õnnele. Mis vaadetega see sinu sõber on? Ümbritsev elu sundis inimesi mõneti oma vaateid muutma. Minu vaadet selles asjas teie arvamus ei muuda. *Sest mul oli ja on kindel vaade, et naine ja mees olgu üheväärsed. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: eksi|vaade, elu|vaade, ilma|vaade, kunsti|vaade, maailmavaade.
5. tehn eseme (v. ehitise) nähtavate pinnaosade kujutis joonisel. Osaline vaade. Projektis peab olema hoone kõik neli vaadet.
▷ Liitsõnad: alt|vaade, eest|vaade, külg|vaade, koht|vaade, lisa|vaade, ots|vaade, otse|vaade, pea|vaade, pealt|vaade, perspektiiv|vaade, tagant|vaade, ülaltvaade.

vaba|maadlus
sport maadluse liik, kus võistlusvõtted on lubatud kogu keha ulatuses ja jalgade abi kasutades. Vabariigi juunioride võistlused vabamaadluses.

viimne ‹-se 2› ‹adj›
(kõige) viimane
1. (ajaliselt). a. (elu lõpu, surma, matuste, matmispaigaga seonduvalt; ka vastavates ühendites). Haige viimsed elupäevad, viimne öö siinilmas. Vanamees tundis, et ta viimne tund, viimne tunnike on lähedal. Surija viimne soov. Viimne tahe 'surmapuhused korraldused (testamendis)'. Viimne võidmine. Viimsele unele suikuma 'surema'. Puusärk avati viimseks hüvastijätuks. Kadunuke saadeti viimsele teekonnale, teele. Lahkunule viimset austust avaldama. Viimne puhke-, rahupaik. b. (maailma lõpuga seonduvalt). Viimne kohtupäev 'viimnepäev'. c. (muudel juhtudel). *Arni mäletab selgesti algkooli viimset koolipäeva .. V. Uibopuu. *Olgu see viimne kord, kus end lähed sinna naeruks tegema. A. Kalmus.
2. (osa kohta, mis millestki vähenevast, lõppevast, kaduvast veel järel on). Andis sandile viimse kopika. Viimne lehm tuli maha müüa, et raha kokku saada. Peagi kustus närbuvast kehast viimne elunatuke. Mult võeti viimnegi lootus. *Nüüd tuli see õnnetu armastus ja lõi sul viimse toe alt ... O. Luts.
3. (tarindites ja ühendites, mis rõhutavad, et hõlmatud on eranditult kõik, kogu tervik). Leib söödi ära viimse raasuni. Etendus on viimse kohani välja müüdud. Võlg on viimse pennini tasutud. Võidelda tuleb (kuni) viimse meheni 'nii kaua, kuni kõik mehed on surma saanud'. Olukord on viimse üksikasjani selge. Mäletab kõike viimse kui üksikasjani. Viimne kui puu tuli maha võtta. *Palju siis neid peresid leidub, kus vana mööbel viimse pulgani kolikambrisse visatakse .. V. Lattik. *Nüüd hakkasid püssid paukuma, kuni viimne kui üks kiskja oli langenud. A. Kalmus. || viimseni täies ulatuses v. täiel määral, täielikult, täiesti. Saal on viimseni täis. Etendus, buss oli viimseni välja müüdud. Sõin kõik viimseni ära. Jõud on viimseni otsas.
4. äärmine. Pääsesime viimsel minutil. Abi oli saabunud viimsel hetkel. Viimses hädas pannud poiss plagama. Mees oli tööst viimse piirini kurnatud. Närvid on viimseni 'äärmiselt, äärmuseni' pingul. *.. talle näis, et ta on saavutanud küpsuse viimse piiri. A. Kurtna. || ülim. Viimne tõde.
5. (tugevdavalt, rõhutavalt:) igavene, täielik. *.. venid nagu viimne veerusk. E. Vaigur. *Meid võeti kinni kuberneri kambris / kui viimseid mõrtsukaid. J. Sütiste.

vorm|stantsimine ‹-se 5› ‹s›
tehn stantsimine, mille korral toorikut deformeeritakse kogu mahu ulatuses

võrra
‹postp› [gen] mingi osa v. üksuse ulatuses. Taganes kolme sammu võrra. Ilm soojenes mõne kraadi võrra. Korterite hinnad olid juba poole võrra odavnenud. Intressi tõsteti 2% võrra. Kojusõit venis veel ühe päeva võrra. Kahe korruse võrra müüri on juba laotud. Mängi see lugu kvindi võrra kõrgemalt. Vahepeal sadas äikesevihma, ja tööd tehti ka selle võrra vähem. *.. kes [= poisid] iga aastaga kasvasid küünra võrra pikkuses ja sülla võrra laiuses. H. Rajandi (tlk). *Niikaua kui inimesel veel sinepiiva võrra hinge sees on, võib ta iga kurjusega hakkama saada .. K. Rumor.
▷ Liitsõnad: kahe|võrra, kuigi|võrra, minuti|võrra, mitme|võrra, mõne|võrra, päeva|võrra, sama|võrra, see|võrra, tuhat|võrra, vaksa|võrra, ühevõrra.

läbi võtma

1. läbi tungima. Elektrisaag võtab jämedast tüvestki läbi. Tuul võttis õhukesest mantlist kergesti läbi. *Maa polnud veel nii kõva, et teivas ei võtaks kahutanud koorest läbi .. A. Kalmus.
2. põhjalikult, kogu ulatuses läbi arutama, õppima jne. Külaeided võtsid kõik uudised läbi. Närilisi pole me koolis veel läbi võtnud. Sa ju ei kuulanudki, mis tunnis läbi võeti. Võta see peatükk põhjalikult läbi. Lavastaja tahtis kogu stseeni uuesti läbi võtta. *Ta uitas oma mõtetega noorusmail, võttis läbi kogu elu .. A. Uustulnd.
3. noomima, läbi sõimama. Õpetaja võttis poisi spikerdamise eest läbi. Süüdlane otsustati kurjal kombel läbi võtta. *Karjalapsega riidles perenaine, sulast sõimas peremees, selli võttis läbi meister ... A. Vanapa.
4. võhmale võtma, ära väsitama. Töö oli raske, õhtuks võttis päris läbi. Suur treeningkoormus võib sportlase füüsiliselt läbi võtta. Pidev pinge võtab närvid läbi.

vööndi|aeg
kohalik keskmine päikeseaeg, mis kehtib kogu ajavööndi ulatuses. Sügisel minnakse suveajalt tagasi vööndiajale.

üld|mobilisatsioon
sõj mobilisatsioon täies ulatuses, üldine mobilisatsioon. Riigis kuulutati välja üldmobilisatsioon.

üld|plaan

1. maa-ala v. asula üldine plaan (4. täh.) Linna, olümpiaküla, kalmistu üldplaan.
2. fot plaan (5. täh.), mis haarab avarat ruumi ja näitab jäädvustatavat objekti terves ulatuses

üli|riik
võimas suurriik (maailma ulatuses). Üliriik USA.