[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 103 artiklit

abajas ‹-ja, -jat 2› ‹s›

1. sügavale maasse ulatuv väike madal (mere)laht. Vaiksed kalarikkad abajad. Paljudest lahtedest ning abajatest liigestatud rannik. Paadid liuglesid abajast välja avaveele.
▷ Liitsõnad: järve|abajas, mere|abajas, rannaabajas.
2. aeglase vooluga jõekäär. *Allpool abajat oli pikk aeglase langusega kärestik .. N. Baturin.
▷ Liitsõnad: jõeabajas.

aeru|laba
aeru vette ulatuv lame osa. Tullid naksuvad, aerulabad sulpsatavad vette.

avar ‹-a 2› ‹adj›

1. kaugele, kaugusse ulatuv; lai. Avarad põllud, väljad, niidud, lagendikud. Avar stepp. Jõudsime lahest välja avarale merele. Tornist avanes avar vaade ümbrusele. Avarad kaugused kutsuvad. Noortele on lahti avar maailm. *Ja soo kohal oli taevas lõpmata avar, lage, mõõtmatu. R. Roht.
2. ruumikas, lai, suur. Avarad toad. Sai avarama korteri. Avarate uste ning akendega saal. Tagauksest pääseb avarasse hoovi. Avarad puiesteed ja tänavad. Heledad tapeedid teevad ruumi nagu avaramaks. *Köök oli avar nagu karjakoppel .. L. Tigane. || (rõiva v. jalatsi kohta:) (küllalt) lai, lahe. Avar kleit, pluus. Kuub, mantel on avaraks jäänud. Avara kaelusega särk. Avara dekolteega õhtukleit. Saapad osta avarad. *Ja suvine riie pidi avar olema, muidu ei pääseks õhk ligi. O. Luts.
3. mitmekülgne, laia haardega; (kõike) mõistev, arusaav, salliv; võimalusterikas. Konverentsi temaatika on avar. Avara silmaringiga inimene. Imetleti tema avarat mõistust. Nüüd on avaramad võimalused õppimiseks. Avara hingega, avara südamega inimesed. Otsisime avaramaid olusid.

hall1 ‹-i 21›

1. ‹adj› värvuselt musta ja valge vahepealne. Hall värv, värvus. Hiire-, tuhakarva hall. Hall ülikond, mantel. Halli värvi kübar. Hallid sokid, kingad. Hallid müürid. Maja värviti halliks. Traktor oli tolmust hall. Kardinad on mustusest hallid. Hall kass, lind. Hallid silmad, juuksed. Habe, pea läks järjest hallimaks. Su meelekohad on täiesti hallid. Hall taat. Ema läks üleöö halliks. Hall udu, suits. Hall sügisene taevas. Madalad hallid pilved. Meri on täna hall. | (looma- ja taimenimetustes; loomanimetustes tihti kokkukirjutatuna). Hall hiidküülik. Hall lepp, pähklipuu. Hall hernes, kaderohi, soomalts. || kahvatu, jumetu; tuim, ähmane, segane. Hall jume. Magamatusest hallid näod. Silmad hallid peas. Pole halli aimu(gi) 'pole vähematki, ähmast, udust aimu(gi)'.
▷ Liitsõnad: graniit|hall, hele|hall, hiir|hall, hõbe|hall, kahvatu|hall, kollakas|hall, kulu|hall, lamba|hall, mere|hall, muld|hall, must|hall, mustjas|hall, plii|hall, pori|hall, pruunikas|hall, punakas|hall, pärl|hall, rohekas|hall, roti|hall, sinakas|hall, sini|hall, suits|hall, teras|hall, tina|hall, tolm(u)|hall, tuhk|hall, tuhkjas|hall, tuhm|hall, tume|hall, tuvi|hall, udu|hall, valkjas|hall, vesi|hall, vihm(a)|hall, välihall.
2. ‹adj› valge ja pimeda vahepealne, hämar; sombune. Hall hommik, ilm, päev. Metsas valitses hall hämarus. Hall ja vilu sügisõhtu. *Väljas hahetas juba pisut hommikust halli valgust. E. Männik.
3. ‹adj› kaugesse minevikku ulatuv, ajaloo hämarusse kaduv. Vanal hallil ajal. Hall ürg-, orjaaeg. Hallidest aegadest tänapäevani. Teos jutustab kaugest hallist minevikust. Rahvakultuuri juured ulatuvad halli muinasaega.
4. ‹adj› piltl üksluine, ühetooniline, vaheldusetu, tuim, igav. Hall argipäev. Hall ja ühetooniline elu. Pikk rida päevi, üks hallim kui teine. Elu veereb vana halli rada. Maastik oli hall ja igav. Film viib meid suurlinna halli agulisse. || (inimese kohta:) üksteisest vähe erinev, vähe silmapaistev, tähtsusetu. Hall ametnik, väikekodanlane, mass. Temas pole midagi halli ega igapäevast. *Ookean .. meenutab mulle paljude igapäevaste ja hallide inimeste saatusi, mis üheks kokku on sulanud. J. Smuul. || kunstiliselt küündimatu, ilmetu, vähe uut pakkuv. Jutustuse keel on hall ja vaene. Lavale ei tohiks pääseda ükski hall näidend. || halb, rõhuv. *Nii hallis tujus polnud ma teda veel näinud. E. Maasik. *See oli reaktsiooni hall vaim, mis end vaimse elu alal maksma pani. J. Kärner.
5. ‹s› see, kes v. mis on hall (1. täh.). a. hallid juuksed v. habemekarvad. Juustes on isal rohkesti halli. Meelekohtades, habemes läikleb tal halli. b. hallparun. *Näe, Raeveres on Kalled ja teised hallid veel peremehed, sulased ja maatamehed on ikka veel nende pigistada ... H. Angervaks. c. van hlv sõdur. *Tüdrukud vahtisid sõjameest teatava lugupidamisega. Ikkagi mitte enam lihtne hall – allohvitser. R. Sirge. d. van inimene maarahva hulgast. *Enamjaolt oli ta [= rootslane] hallidele üsna omasugune hallis kuues tööpargaste kämmaldega või paaditõrvaste pükstega eeslinnaelanik. J. Kross. e. hall loom (eriti hobune, hunt, hüljes). Härra sõitis mööda, hallid tõlla ees. *Kihnu mees .. laskis va halli pähe maha oma koera. E. Männik. f. folkl halltõbi, külmtõbi, malaaria (kujuteldud hrl. elusolendina). *.. luupainaja paneb ometi higistama, hall aga värisema. M. J. Eisen. g. släng mahv suitsu. Halli norima. *Küllap tahtis halli, aga Vassil tegi, nagu ei teaks ta midagi, ja imes plotski ise lõpuni. O. Jõgi (tlk).
▷ Liitsõnad: kraavihall.

härmak ‹-u 2› ‹s›
murd (Setu) meeste vanaaegne ülerõivana kantav maani ulatuv laia seljaga pikk-kuub

kaev ‹-u 21› ‹s›

1. põhjaveeni ulatuv püstloodsete seinte v. toruga veevõtuauk. Kaevu sein, põhi. Sügav, madal kaev. Abessiinia kaev 'maasse löödud augustatud terastoru, millel on pump otsas (lihtsaim puurkaev)'. Arteesia kaev 'puurkaev, mis ulatub arteesia veeni'. Kooguga, vinnaga kaev. Kaevu kaevama, puhastama. Tõi, võttis kaevust vett. Kaevus on selge külm vesi. Kaev on tühi. Põuaga muutus kaev kuivaks. Mindi kaevule jooma, nägu pesema. Käis kaevul vett toomas. Tüdruk tuli ämbritega kaevult. Naine pesi kaevu juures astjaid. Piimanõu lasti kaevu. Häda ajab härja kaevu.
▷ Liitsõnad: filter|kaev, joogivee|kaev, karja|kaev, küla|kaev, pumba|kaev, pump|kaev, puur|kaev, salv|kaev, toru|kaev, vinn|kaev, ühiskaev; purskkaev.
2. ‹hrl. liitsõna järelosana› süvend maa-aluste kommunikatsioonide armatuuri paigutamiseks vm. otstarbeks
▷ Liitsõnad: imb|kaev, kaabli|kaev, kanalisatsiooni|kaev, kogumis|kaev, sette|kaev, vaatlus|kaev, virtsakaev.

kalda|sopp [-sopi]
sopina etteulatuv kalda osa v. sopina kalda sisse ulatuv veekogu osa. Madalate mändidega kaldasopp. *.. pole vaja laevaga Ameerikasse karata, vaid võid selle varanduse siinsamas nina all Sõrve kaldasoppides kokku ajada! J. Tuulik.

kalju ‹6› ‹s›
ümbruskonna pinnast esile ulatuv kõvakivimiline paljand; massiivne järskude nõlvadega kivipangas. Paljad, järsud, siledad kaljud. Veealune kalju. Kaljusse raiutud astmed. Ronis mereäärsetel kaljudel. Kindel, kõva kui kalju. | piltl. *Ei olnud enam Miinat – seda vana kaljut, mille varjus kõigil oli hea ja mugav elada. R. Roht.
▷ Liitsõnad: basalt|kalju, graniit|kalju, liivakivi|kalju, lubjakivi|kalju, ranna|kalju, seen|kalju, silekalju.

kari1 ‹11› ‹s›

1. veealune v. pisut üle veepinna ulatuv murdlainetusega kivine kõrgendik meres. Veealused karid. Lained murdusid karidel. Karide vahel, ümber märatses meri. Meri saare ümbruses on täis karisid. Torm ajas laeva karile. Laev jooksis karile. Laev on karil.
▷ Liitsõnad: ranna|kari, salakari.
2. piltl ohtlik paik v. moment, varitsev oht. Lavastaja on osanud karisid vältida. Uudsuse taotlus kätkeb endas ka mitmeid karisid.

katte|tiib
zool putuka sarvjas v. nahkjas kilejat tagatiiba katma ja kaitsma ulatuv eestiib. Lepatriinu punased täppidega kattetiivad.

kauge ‹1›
I. ‹adj› ant. lähedane
1. pika vahemaa taga asuv. Kauged troopilised maad. Ta on kaptenina kaugetel meredel sõitnud. Sõja ajal viibisid nad kauges tagalas. Nii kaugetes kohtades pole poisid käinud. Esindajaid oli saabunud riigi kõige kaugematest nurkadest. Elab kuskil linna kaugemas servas. Kaugel silmapiiril ajab üles pilverünkaid. Kaugete tähtede helk. Kõik kaugem oli tiheda udu peidus. || kaugele ulatuv, pikk. Kauge tee, reis. Meile pole ükski teekond liiga kauge. Möödub temast kauges kaares. Neile jäeti sõita kaugemad otsad. || kaugusest, eemalt kostev. Kauge kellahelin, kahurimüra, müristamine. || kaugelt saabunud v. pärit. Kauge külaline, võõras.
▷ Liitsõnad: inim|kauge, ülikauge.
2. pika ajavahemikuga eraldatud. a. ammuses minevikus olev, sinna kuuluv, sealt pärinev. Kauge muinasaeg. Kauged esivanemad, sugupõlved. See juhtus kauges minevikus. Mälestus kaugetest aegadest. Arheoloogide arvates kuulub leid veelgi kaugemasse aega. Vanaisa meenutab kaugeid noorusaegu. Kauged noorusmälestused. b. käesolevast momendist eespool, tulevikus olev. Kauged eesmärgid. Kaugem perspektiiv. See kõik on alles kauge tulevik. Noorukid peavad juba kaugemaid plaane.
3. kellegagi v. millegagi vähe ühist omav; raskesti mõistetav, võõras. Aafrika kombed ja traditsioonid on meile kauged. Need probleemid jäävad talle liiga kaugeks. Vaatamata kooselule jäid nad teineteisele kaugeks. Abstraktne kunst kipub paljudele kaugeks jääma. Peategelane jääb vaatajaile ikkagi kaugeks. *Mees laskis tal nutta, lausumata sõnagi, endal näoilme kinnine ja kauge. M. Traat. || (suguluse kohta). Kauge sugulane, sugulus. Need keeled on geneetiliselt kauged. Lapi keel on meie kaugemaid sugulaskeeli.
▷ Liitsõnad: aja|kauge, elu|kauge, kunsti|kauge, loodus|kauge, rahvakauge.
II. ‹s› hrv suur, ulatuslik vahemaa. Mehed teretavad teineteist suurelt kaugelt. *Arno tahtis veel midagi öelda, aga juba oli teine suurel kaugel. O. Luts.

kinnas ‹kinda 19› ‹s›
kätt välismõjude eest kaitsev, seda kaunistav v. selle steriilsust tagav, hrl. randmeni ulatuv riietusese, millel on pöidla (sõrmkindal iga sõrme) jaoks omaette tupjas moodustis. Kinda pöial, laba. Villased, puuvillased kindad. Nahast, presendist, kummist kindad. Kootud, voodriga kindad. Ilusa kirjaga, kirjatud kindad. Paar kindaid. Vasaku, parema käe kinnas. Kinnast kuduma. Paneb, tõmbab kindad kätte. Võtab, tõmbab kindad käest. Lapsel on soojad, katkised, määrdunud kindad käes. Sirutas mulle kindas käe. Töötati kinnastes.
▷ Liitsõnad: glassee|kinnas, kiri|kinnas, kummi|kinnas, käpik|kinnas, laba|kinnas, laste|kinnas, meeste|kinnas, nahk|kinnas, nailon|kinnas, naiste|kinnas, paja|kinnas, peo|kinnas, poksi|kinnas, present|kinnas, puldan|kinnas, pätt|kinnas, siid|kinnas, suusa|kinnas, sõrm|kinnas, töökinnas; vaenukinnas.

kitsas ‹kitsa 19› ‹adj›

1. ristsuunas väikese ulatusega (pikliku eseme, ruumi, maa-ala, kehaosa vms. puhul); ant. lai. Kitsas sild, aken, värav, voodi. Pikk kitsas tuba, trepikoda, käik. Pööningule viib kitsas trepp. Kitsas tee, purre. Vanalinnas on tänavad kitsad. Käik muutus järjest kitsamaks. Rebis paberi küljest kitsa riba. Kitsa ninaga kingad. Kitsas ava. Kitsas org, kuristik, neem, poolsaar, väin. Siin on saare kõige kitsam koht. Tal oli piklik kitsas nägu. Kitsad huuled, õlad, puusad, kulmud. Sukellindudel on pikk kitsas keha. Naermisel ahenesid silmad kitsaks piluks. Taimel on kitsad lehed. Kitsas kuusirp. || pigistav, hädavaevu kinni ulatuv. Püksid on värvlist kitsad. Pintsak on õlgadest kitsas. Kleit, pluus, särgikrae on kitsaks jäänud. Kuub oli vöökohalt nii kitsas, et nööbid ei andnud hästi kinni. Kitsad kingad.
2. ruumilt, mahutavuselt ebapiisav; ant. hrl. avar. Mu korter on suurele perele võrdlemisi kitsas. Kari kasvas ja laut jäi kitsaks. Lastel oli kahekesi voodis kitsas. Bussis, kajutis oli kitsas. Õu on lastele mängimiseks kitsas. | piltl. Kõike ei saa suruda reeglite kitsastesse raamidesse.
3. väikese ulatusega, piiratud. Uurimus haarab võrdlemisi kitsast ajalõiku. Käsitletavate probleemide ring on kitsas. Kitsas teema. Kitsam eriala. Kirjandus kitsamas mõttes. Teatri repertuaarivalik oli üsna kitsas. See definitsioon on liiga kitsas. Kitsa silmaringiga inimene. Liiga kitsas arusaamine elunähtustest. Lähtus ainult oma kitsastest huvidest. Tegutsemisvõimalused olid uues paigas hoopis kitsamad. || väikest inimeste hulka haarav. Võim Eestis kuulus kitsale baltisaksa ülemkihile. Etendus on mõeldud kitsamale ringkonnale. Ta tutvuskond on võrdlemisi kitsas. Sündmust tähistati kitsas perekondlikus ringis. *Õhtul seisis ees kitsam nõupidamine peaministri juures. P. Kuusberg.
4. hrl. majanduslikult, harvemini mingis muus suhtes raskevõitu, täbar. Majanduslikult kitsad olud. Kitsad ainelised tingimused. Tal on rahaga pisut kitsas käes. Pidu jäi kitsaste aegade tõttu pidamata. Toiduainetega läks kord-korralt ikka kitsamaks. Talvel tuli metsloomadel toiduga kitsas kätte. Lilledega on praegu kitsas. *Aga tal on kitsad päevad ka praegu... Ametist tahavad lahti kangutada... K. A. Hindrey.

konna|silm [-a]
sügavale pärisnahasse ulatuv ja valu tekitav sarvkihi paksend jala, eriti varvaste nahal. Konnasilm tegi käimisel haiget. King hõõrus konnasilma varbale.

konsool ‹-i 21› ‹s›

1. ehit seinast eenduv (kunstiliselt kujundatud) tugi mingi ehitiseosa kandmiseks v. toetamiseks
2. ehit üht otsa pidi jäigalt kinnitatud sõrestik vm. tarind, mille teine ots on vaba; üle toe ulatuv talaosa
3. tehn töölauda toetav detail (näit. freespingil)
4. konsoollaud

koon ‹-u 21› ‹s›

1. imetajate, harvemini muude loomade (näit. kalade) silmade kohalt ette ulatuv (kitsenev) pea osa, mis haarab ka suu ja ninasõõrmed. Kassi, hundi, kitse, roti, siili koon. Tallekese niiske koon. Rebasel on terav koon. Koer tõstis koonu taeva poole ja hakkas ulguma. Hobune, lehm sirutas koonu vette. *Harpuun rapsas sädelevana läbi vesikasvude ja havi kiilutaoline koon haigutas... K. Saaber.
2. kõnek (inimesel:) lõug, eriti selle alumine kitsenev osa. Äigas norijale rusikaga vastu koonu. *Tühjendanud ühe õllekannudest põhjani, pühkis Kärbo kämblaga üle oma karvase koonu.. E. Kippel.
▷ Liitsõnad: ilakoon.
3. ‹hrl. pl.› murd vana saapapöid, mille säär on ära lõigatud. *„Tõmba mu koonud otsa!..” Need vanad kõvad, säärte otsast lõigatud saapapead. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: saapakoon.

kuulme|käik
Väline kuulmekäik anat kõrvalestast trummikileni ulatuv väliskõrva lehtrikujuline osa (meatus acusticus).

kõrge ‹1›
I. ‹adj›
1. ümbrusest v. alustasandist tugevasti ülespoole ulatuv, alt üles, püstsuunas pikk. a. (ehitiste, esemete, taimede, pinnavormide vm. kohta). (Väga) kõrge hoone, maja, ahi, sammas. Kõrged müürid. Ukselävi on liiga kõrge. Tuba on küllalt kõrge. Kõrged uksed, väravad. Tanu on eest kõrgem. Kõrge krae, kaelus, soeng. Kõrgete kontsadega kingad. Kõrged kalossid jalas. Kapp on kõrgem kui riiul. Kohendasin peaaluse kõrgemaks. Kõrged puud, kuused, männid. Kõrge paekallas, kalju, mägi, nõlvak. Merel olid kõrged lained. Maapind on siin kõrge. Euroopa kõige kõrgem mäetipp. Hanged on katuseräästani kõrged. Vesi voolab kõrgemast kohast madalamale. Kõrge rukis, rohi. | bot (taimenimetustes). Kõrge raihein, hunditubakas, kannike. Kõrge maasikas. || (hrl. koos vastava arvulise suurusega:) teatava kõrgusega. 3 m kõrge müür. Taim on umbes 10 cm kõrge. Kui kõrge see tara on? b. (inimese, looma kohta). Kõrgete jalgadega jahikoer. See king ei sobi mu kõrgele jalale. *Ta on aastat 25–30 vana, kõrget kasvu .. M. Metsanurk. || esileulatuv, esilekerkiv. Kõrge laup, otsaesine. Kõrged põsesarnad. Kõrge rinnaga naine. c. (veeseisu kohta:) normaalseisust ülespoole ulatuv. Kevadel on vesi, veeseis jões kõrge. Veehoidla vesi püsib ühtlaselt kõrge. Kõrge meri 'kõvasti lainetav, kõrgete lainetega meri'.
▷ Liitsõnad: pool|kõrge, ülikõrge.
2. alustasandist v. maapinnast ristisuunas kauge(ma)l asetsev. Kõrge õrs. Kõrged parred. Toal on kõrge lagi. Taevas on kõrged pilved. Paistab kõrge kesksuvine päike. Kõrges sinitaevas polnud ainsatki pilve. Pall lendas kõrges kaares.
3. piltl (hrl. arvudes määratavalt) suur. a. (hinna, koguse, määra, astme vm. kohta). Kõrge omahind, protsent, toll, trahv, õppemaks, üür. Kõrged normid, viljasaagid. Piima kõrge rasvasisaldus. Kõrge kuumus, palavik, temperatuur, vererõhk. Karistuste, trahvide kõrged määrad. Töötasu oli võrdlemisi kõrge. Palgad olid seal kõrgemad. Rent oli kohutavalt kõrge. Kõrge honorar. Spekulandid kruvisid hinnad kõrgeks. Ta jooksis ühtlases kõrges tempos. || (hrl. koos vastava arvulise suurusega). Omahind kujunes arvatust kaks korda kõrgemaks. Temperatuur on paarkümmend kraadi kõrgem. Kui kõrgeks need hinnad siis aetakse? b. (inimese vanuse kohta). Kõrges eas taat. Ta on jõudnud kõrgesse ikka. Isa suri kõrges vanuses.
4. seisuselt, positsioonilt juhtiv, tähtis, teistest tublisti üle olev. Kõrgemad seisused olid aadel ja vaimulikkond. Kõrgest soost isik. Kõrgem seltskond. Ühiskonna kõrgemad kihid. Tal on tutvusi kõrgemates ringkondades. Kõrgem instants. Kõrged, kõrgemad ametnikud, ülemused, aukandjad. Kõrgemad ohvitserid, vaimulikud. Tallinnas viibis kõrge külaline – Taani kuninganna. Kõrge komisjon tutvus kohapeal olukorraga. Ta kutsuti kõrge kohtu ette. Kõrgel positsioonil olev isik. Ta on kõrge ameti peal, töötab kõrgel kohal. Kõrgema võimu esindaja. Kõrgeim riigivõimuorgan. Kõrgem ülemjuhatus 'riigi relvajõudude kõige ülem strateegiline juhtimisorgan hrl. sõjaajal'. Kaardimängus on kõige kõrgem kaart äss. Kõrgemale poole, kõrgemal pool, kõrgemalt poolt 'kõrgemasse instantsi, kõrgemas instantsis, kõrgemast instantsist'. *Kõrge keisrihärra nimel, ma käsin teid laiali minna! R. Sirge. || seda tõendav, väljendav. Kõrge aunimetus, tiitel.
5. arenguastmelt, tasemelt tublisti esile kerkiv; kvaliteedilt silmapaistev. Kõrge tsivilisatsiooniaste. Põllumajandus, karjandus on kõrgel järjel. Kõrge kultuuriga riik. See oli kõrget klassi mäng. Kõrge elatustase, teeninduskultuur, teadlikkus, moraal. Toodangu kõrge kvaliteet. Kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid. Kohvi, tee kõrgemad sordid. Seda õpetatakse keskkooli kõrgemates klassides. Kõrged koolid läbiteinud mees. Kõrgem haridus 'kõrgharidus'. Kõrge toiteväärtusega puuvili. Kõrge kunstimeisterlikkus. Kõrge tööviljakus. Tööstuse kõrge kontsentratsioon. Nõuded polnud eriti kõrged. || ‹komp.› (mingis klassifikatsioonis vastandina alamale, primitiivsele, algelisele). Kõrgemad loomad, taimed, seened. Kõrgem närvitalitlus. Kõrgemad rasvhapped. Kõrgem matemaatika, geodeesia. Kõrgem spordijärk. || suurt tunnustust väljendav, kiitev. Komisjon andis toodetele kõrge hinnangu. Õpilase teadmisi hinnati kõige kõrgema hindega. Tema võistlustöö pälvis kõige kõrgema auhinna. Kaaslaste arvamus temast pole kuigi kõrge.
6. õilis, üllas, aateline, ülev. Kõrged ideaalid, aated. Kõrge kutsumus. Kõrgemad püüdlused, huvid. Kõrged elueesmärgid. *Praegu on aeg, kus meid palju kõrgemad ja pühamad ülesanded ootavad.. O. Luts.
7. ‹hrl. komp.› jumalik, taevane, ebamaine. Kõrgemad väed. Loodusrahvad uskusid kõrgemate jõudude, olevuste olemasolu. *Taevased kõrged väed, olge teie tänatud selle armulise abi eest! A. Saal.
▷ Liitsõnad: kõigekõrgem.
8. (heli, hääle kohta:) suure võnkesagedusega; ant. madal. Kõrged helid, toonid. Naiste kõrged ja heledad hääled. Kõrge register. Üks kõrgem ja teine madalam alt. See laul on metsosopranile liiga kõrge.
9. keel (vokaalide kohta, mille hääldamisel keeleselg on kõrgel). Kõrged vokaalid on i, u ja ü.
▷ Liitsõnad: keskkõrge.
II. ‹s› kõnek kõrgel asetsemine, kõrge asend. Päike on juba, alles suures kõrges 'kõrgel'. *Vahepeal oli päev suurest kõrgest allapoole veerenud.. L. Remmelgas (tlk).

kõrkja|saar
kõrkjaisse kasvanud madal, ka üle veepinna ulatuv ala. Terve päeva sõudsime imeilusate kõrkjasaarte vahel ringi.

küüne|vall
anat küüneplaadi servadele ulatuv nahavolt (vallum unguis). Küünevalli lahti, tagasi lükkama.

laeva|trepp
laevalt kaile ulatuv allalastav trepp, trapp. Laevatrepp on alla lastud, üles tõmmatud.

lai ‹laia 23 komp laiem superl kõige laiem› ‹adj›

1. ristsuunas suure ulatusega (pikliku eseme, ruumi, maa-ala vms. puhul); ant. hrl. kitsas. Lai maantee, tänav, jõgi, kraav. Lai voodi. Laiad väravad, aknad, uksed. Lai trepp. Uus lai sild üle Emajõe. Lai org, poolsaar, väin. Saare põhjaosa on laiem, lõunaosa aheneb. Kanjoni kõige laiem koht. Maa-alune käik muutus laiemaks. Nüüd kantakse laiu vöösid. Laia äärega kübar. Moes olid alt laiad püksisääred. Laia kontsaga, laia ninaga kingad. Laiade triipudega riie. Lai kangas. Kas kardin on selle akna jaoks küllalt lai? Tuba oli 5 meetrit pikk ja 3 meetrit lai. || (inimese v. looma kehakuju, vormide, kehaosade kohta). Küll ta on turjast laiaks läinud. Lapsed pugesid isa laia selja taha peitu. Laiade õlgadega maadleja. Ajas oma laia rinna ette. Laiad (laba)jalad. Mehel on käed laiad kui labidad. Ta on laiade puusadega, puusadest lai. Nägu lai nagu täiskuu. Laiad mustad kulmud. Madal lai nina. Lai laup. Kukkus libedal teel, nii pikk kui lai ta oli 'täies pikkuses'. Koer on neil laiaks 'paksuks' nuumatud, end laiaks söönud. *See oli keskmisest kõrgemat kasvu ja õige laia kondiga aasta viiekümnene mees. J. Kross. || (naerust veninud näo v. suu kohta). Nägu, suu venis laiale naerule. Nägu laial naerul, laia naeru täis. Tal on alati lai naeratus, irve näol. Räägib oma kordaminekust, endal nägu heameelest lai. || mingist lähte- v. keskpunktist suhteliselt kaugele ulatuv; suure kaarega. Võngete lai amplituud. Postide, talade vahed ei tohi olla liiga laiad. Tal on lai silmade vahe, laiad põsesarnad. Lai viibe, käeliigutus. Laiade tiivalöökidega lendav kurg. Poisil on laiad 'peast eemale hoidvad' kõrvad. Tantsivad valssi kauni laia keerutusega. Tegime laia kaare ümber laugaste, läksime laugastest laia kaarega mööda. Vett tuleb voolikust laias kaares. || suure läbimõõduga; (deformeerununa) normaalsest v. esialgsest suurema läbimõõduga (ning õhem). Vahtral, kapsal on laiad lehed. Kõrvad laiad kui kobrulehed. Laiad baretid on moes. Vana laia võraga tamm. Sadas laia lund, laiu räitsakaid. Laia põhjaga kastrul, kann. Laia suuga, laia kaelaga pudel. Tindiplekk levis aina laiemaks. Laiaks astutud, litsutud tikutoos, karp. Laiaks istutud padi. Laiaks magatud põhukott. Buss on nii täis, et laiaks litsuvad. Lõi kärbse laksti laiaks. || (liiga) avar. Sulle on see mantel lai. Kuub, seelik on laiaks jäänud. Püksid on värvlist laiad. Muidu mugavad kingad, aga mulle veidi laiad.
▷ Liitsõnad: topeltlai.
2. igas suunas suure ulatusega, avar, kaugele ulatuv. Laiad laaned, sood, rabad. Ümberringi lai ääretu stepp, kõrb, meri. Mindi laia ilma õnne otsima.
3. (hrl. millegi abstraktse kohta:) suure ulatusega, ulatuslik, avar. Lai teema, probleem, küsimuste ring. Laiemas mõttes tähendab kirjandus kogu trükisõna. Kitsam ning laiem eriala. Laia silmaringiga inimene. Siin on laiemad võimalused enesetäiendamiseks, edasiõppimiseks. Tegevus laial rindel. Puhtteadusliku kirjanduse levik pole kuigi lai. Tehase toodete sortiment on lai ning laieneb veelgi. || suurt inimeste hulka haarav, suurele hulgale mõeldud. Teos jõudis laiema avalikkuse ette aastaid hiljem. Noore viiuldaja esmaesinemine laia kuulajaskonna ees.
4. kõnek (kõne, laulu jm. kohta:) valjuhäälne (ja vabalt voolav). Pidu käis, toast kostis laia laulu, lärmi. Suuvärk on tal hea, lai jutt käib kogu aeg. Laseb laia vene keelt. Kostab laia voorimehesõimu. Läheb laia vilet lastes küla poole.
5. kõnek (käitumise, maneeride jms. kohta:) suureline, tähtis, praaliv. Laia joonega mees armastab korraldada hiilgavaid vastuvõtte. Ta on nüüd mingisugune direktor ning lai mees. Mõisnikud elasid laia elu. Tahab kangesti tähtis olla ning laia tegelast mängida. Püüab end tähtsaks teha ja laiaks ajada. *„Ei, noor laevnik, nii see asi siin ei käi,” lõi islandlane end laiaks. H. Sergo.
Omaette tähendusega liitsõnad: hiigel|lai, ülilai

lausaline ‹-se 5› ‹adj›

1. üleni kattev, läbini ulatuv, laus-. Lausalise ornamendiga kann. Alusmetsa põõsastiku lausalist hävitamist ei lubata. Rahudel pole tavaliselt lausalist taimkatet. Suur-London sulab kokku lausaliseks linnastuks.
2. kõnek lausk, lausik. *Eespere oli saanud enamasti kõrgema kivise kärka, Tagapere madalama ja lausalisema maa .. A. H. Tammsaare.

liustiku|seen
liustiku pinnast välja ulatuv jääsammas koos selle otsas oleva kiviga

läbima ‹37›
(millestki) läbi minema, käima, jooksma v. sõitma. Tuli läbida pikk koridor, kitsas tänav. Sprinter läbis 100 m 10,5 sekundiga. Võistleja läbis raja karistuspunktideta. Rong läbib tunneli. Läbisime Sahara autoga. Valguskiir läbib selle vahemaa mõne minutiga. Sirge läbib punktid A ja B. Pall läbis korvirõnga. Elektrivool läbib mõõteriista. Heinamaad läbib väike oja. Liftišaht läbib maja kõik korrused. Läbiv 'läbi ulatuv' haav, numeratsioon. Raskesti läbitav maastik. | piltl. Inimkond on läbinud pika arengutee. Romaani läbib punase joonena kättemaksuidee. || (füsioloogilise v. psüühilise nähtuse kohta). Kerge värin läbis keha. Rõõmuhoog läbis hinge.

maa ‹15› ‹s›

1. ‹suure algustähega› (astronoomilise nimena:) Päikesest kauguselt kolmas Päikesesüsteemi planeet, maakera. Planeet Maa. Maa kuju, läbimõõt, mass, tuum, kese. Maa tehiskaaslased. Teooriad Maa ning Päikesesüsteemi tekkest. Kosmosest paistab Maa helendava sinaka kettana. Maa tiirleb ümber Päikese. Kuu on Maa looduslik kaaslane. Kas ainult Maal on elu? || ‹väikese algustähega› hrl kõnek selle planeedi pind kui kõige elusa asupaik vastandina atmosfäärile, taevale v. (usulistest kujutelmadest lähtunud väljendites) taevariigile ja põrgule. Sõda lõppes, jälle on rahu maa peal. Kas siis maa peal enam õigust polegi? Milleks on maa peale loodud igasugused putukad ja mutukad? Ähvardas kogu vaenlaste soo maa pealt hävitada. Kalle on mu kõige parem sõber maa peal 'üleüldse kõige parem sõber'. Tuiskab nii, et ei näe maa ega taeva vahet. Piibel räägib, et alguses loonud jumal taeva ja maa. Kalevipoeg käinud põrgus ja tulnud jälle maa peale tagasi. Kinnitas, et kõneleb tõtt, kutsus taevast ja maad tunnistajaiks. *Kuu paistab, tähed säramas, / öö katab ilma, maad .. E. Enno. || piltl (kaine reaalsuse, tegelikkuse kohta). Unistused kiskusid ta mõtted maast lahti. *Ta võis unistada, kuid sealjuures siiski maa peale jääda .. E. Krusten. *Kuid keemiakombinaadi tegelikkus tõi Georgi [mõtetest] kiiresti ja valusalt maa peale tagasi .. A. Valton.
▷ Liitsõnad: ilmamaa.
2. maismaa (vastandina merele vm. veekogule). Kas tuul on täna maa või mere poolt? Laev, paat lähenes maale. Dessant saadeti maale. Hüppasin esimesena paadist maale. Pärast pikka merereisi oli hea jälle kindlat, kõva maad jalge all tunda. Vahimadrus märkas kaugusest mingit maad. Saarmas elab nii vees kui kuival maal. *Nägemisulatusse ei satu ühtki laeva ega ühtki märki maa lähedusest. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: mais|maa, mannermaa.
3. maismaa pind, maismaa pindmine osa. Mägine, tasane, künklik, lage maa. Madal, kõrge, lausk, soine, vesine maa. Mätlik, kivine, konarlik maa. Maa on märg, kuiv, porine. Metsaalune maa on niiske. Lumine, must, paljas maa. Maad kuivendama, dreenima. Maa on sula, kahutanud, külmunud. Lumi katab maad. Kevadine maa lõi peagi haljendama. Maa väriseb, põrub, kõigub jalge all. Vajutas labida maasse. Siga songib kärsaga maad. Vesi imbub maasse. Nõlvakul immitseb, keeb põhjavesi allikana maa seest välja. Torm rebis puud juurtega maa seest välja. Sõduritel tuli mööda maad roomata. Surub end, liibub vastu maad. Hoidis end roomates maad ligi. Pääsukesed lendavad madalalt maa kohal. Põlevkivi kaevandatakse maa all. Maast kerkis udu. Väeosa kaevus kõrgendikul maasse. Vanad varemed tehti maaga tasa. Plahvatus lausa pühkis hoone maa pealt. Võtsin leivatüki maast üles. Kust sa selle kivi said? – Maast leidsin. Vajugu ma maa alla, kui see tõsi ei ole! (ütlus mingi väite kinnituseks). Hääl kostab summutatult nagu maa alt. Leian su kas või maa alt 'ükskõik kust' üles. Poiss on nagu maa alla kadunud, vajunud 'jäljetult, teadmata kadunud'. Järsku oli ta meie ees, nagu maa alt kerkinud. Ta seisis nagu maa külge naelutatult paigal. || mõnedes ühendites märgib ka põrandat vm. aluseks olevat pinda. Ruum oli maast laeni paksu suitsu täis. Maani 'väga pikk, peaaegu aluseks oleva pinnani ulatuv' kleit, talaar. Seelik on liiga pikk, lohiseb mööda maad. Ta tegi maani 'väga sügava' kummarduse. Põrutas jalga vastu maad. *Pildid seintel, paksud vaibad maas, kardinad akende ees. E. Männik. || viljeldav pinnas. Liivane, kruusane, savine, paene maa. Hea, rammus, lahja, vilets, hästi väetatud maa. Viljakas, viljakandev maa. Põllumajanduslik maa 'põllumaa, heinamaa, karjamaa jm. kasutatav maa'. Maad kündma, väetama. Maad tuleb äestada, kultiveerida. Kaevab aias maad. Metsast, rabast tehti, hariti maad juurde. Kõrgematel maadel alustati kevadtöödega, madalamad maad on veel pehmed. See on meie maade kohta rekordiline viljasaak. Maa nõuab põllumehelt ränka tööd. Põldu hari korralikult, ära narri maad. || (kellegi omandina). Riigi metsafondi maa. Seal algasid juba naabertalu, Oru talu maad. Maade mõõtmine, krundistamine, piiristamine. Mõisnik kihutas talupojad nende maadelt minema. Suurtel taludel oli mitukümmend hektarit maad. Nad ostsid, müüsid, rentisid tüki maad. Maatarahvale anti, jagati maad. Suurtaludelt võõrandati osa maad. Nõukogude Liidus oli maa riigi omand. *Kas neil maad on, ja kui on, siis: kuipalju sellest maast on kapsaaia all? R. Janno. || kõnek (üldisemalt:) ruum, koht, paik, võimalus millekski. Buss on nii täis, et pole jalale maad. Tema hinges polnud halastusele, kaastundele maad. *Kahel jalal seistes jätkus meile maad ikka kõigile, aga pikali heitmiseks oli enam ruumi vaja. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: aia|maa, ale|maa, aru|maa, ava|maa, heina|maa, juurvilja|maa, jäät|maa, kapsa|maa, karja|maa, kartuli|maa, kruusa|maa, kultuur|maa, kõnnu|maa, kõrve|maa, künni|maa, kütise|maa, liiva|maa, lina|maa, lodu|maa, luha|maa, marja|maa, metsa|maa, mulla|maa, mustmulla|maa, peenra|maa, puustus|maa, põllu|maa, raat|maa, raba|maa, rohu|maa, rukki|maa, savi|maa, soo|maa, sõõru|maa, sööda|maa, turba|maa, uudis|maa, õue-aia|maa, ääremaa; era|maa, hinge|maa, kiriku|maa, kogukonna|maa, kroonu|maa, mõisa|maa, pärus|maa, rendi|maa, reserv|maa, riigi|maa, talu|maa, vaku|maa, ühismaa; jaos|maa, kooli|maa, kuhja|maa, lapimaa; kilt|maa, kuppel|maa, küngas|maa, lausk|maa, lava|maa, mägis|maa, ranniku|maa, vooremaa; hoonestus|maa, jahi|maa, pinu|maa, töömaa; songer|maa, tallermaa; adra|maa, taalri|maa, tündri|maa, vakamaa.
4. ruumiline vahemaa. Sinna on meilt hulk, tükk, palju maad. Natuke, väheke, veidike maad eemal. Käisime ära hulga, hea tüki, jupi maad. Hakkame astuma, pikk maa on minna. Lähen selle lühikese maa jalgsi. Siit mereni on päratu maa. Linna oli maad oma paarkümmend versta. See viis kilomeetrit nüüd mõni maa! Pool maad on käidud, sõidetud. Meil on natuke, tükike maad ühist teed. Kauge maa tagant saabunud külalised. Selle maa pealt sa märki ei taba. Ta hääl kostab kauge maa taha, kostab kus maale, on kust maalt kuulda. Ta astus kärmesti, kuid maa ei edenenud. Ta on nimekirjas tükk maad minust eespool. *Eks sealt Õismäelt „Estonia” teatrisse ole ka pirakas maad .. O. Kruus. *Bret mõõtis sammudega ukse- ja aknavahelist maad: seitse sammu. E. Tegova. || kõnek (hrl. koos sõnaga tükk ka ajalise vahe, teat. määra vm. kohta). Kevadeni on veel tükk maad. Sa oled minust tükk maad noorem. Lund on tükk maad üle põlve. See ader, jalgratas on eelmisest tükk maad parem. Tema juuksed on tükk maad tumedamad kui minul. *Seda kõike võis hulk maad kergemini taluda kui endist läilat ükskõiksust. A. Kaal.
▷ Liitsõnad: edu|maa, vahemaa; kesk|maa, võistlusmaa.
5. ant. linn. (1. täh.) Kas ta elab linnas või maal? Maalt linna, linnast maale elama asuma. Pühadeks, koolivaheajaks sõidame linnast maale. Käisin maal onu juures. Suve veedame maal. Osa noormehi oli maalt pärit. Linna ja maa erinevused.
6. (ka geograafilistes nimedes:) riik v. selle osa; teat. füüsilis-geograafiline piirkond. Maailma maad ja rahvad. Lääne-Euroopa, Kagu-Aasia, Vahemere-äärsed maad. Baffini maa 'teat. saar'. Arnhemi maa 'teat. poolsaar'. Koloniaalikkest vabanenud, kolmanda maailma, blokivälised maad. Demokraatlik, okupeeritud, ikestatud maa. Ihkab näha kaugeid, eksootilisi, troopilisi maid. Elab võõral maal võõra rahva hulgas. India on iidse kultuuriga maa. Norra on ta unelmate, unistuste maa. Ta saadeti ebasoovitava isikuna maalt välja. Rahutusi oli kõikjal üle terve maa. Võõraid maid vallutama, anastama. Iga rahvas armastab oma maad. Vaenlane tungis meie maale. Ta on tuntud üle kogu maa. Ükski prohvet pole kuulus omal maal. Tervitan sind siit maade ja merede tagant. Linnud lendavad sügisel soojale maale. Sünnimaa on igaühele kallim kõigist teistest maadest. Norra on fjordide maa. Tuhande järve maa (Soome kohta). Tõusva päikese maa (Jaapani kohta). Ameerikat on nimetatud piiramatute võimaluste maaks. Tsaarivõimud saatsid vange külmale, tühjale maale 'Siberisse jm. kaugetesse väheasustatud piirkondadesse'. Saarte elanikud käisid suurel maal 'mandril' tööd otsimas. Tal ei ole kindlat elupaika, vaid hulgub mööda maad ringi. Pariis oli kõigile kunstijüngritele omamoodi tõotatud maa 'unistuste, ihalduste paik'. *Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt / käib Läänemere rannale .. M. Veske.
▷ Liitsõnad: agraar|maa, arengu|maa, asu|maa, ema|maa, hommiku|maa, ida|maa, industriaal|maa, isa|maa, kapitali|maa, kapitalismi|maa, krooni|maa, kultuur|maa, liidu|maa, liikmes|maa, lõuna|maa, lääne|maa, mandaat|maa, naaber|maa, piiri|maa, polaar|maa, põhja|maa, põllumajandus|maa, päritolu|maa, sotsialismi|maa, sünni|maa, troopika|maa, tööstus|maa, vasall|maa, välis|maa, õhtumaa; sise|maa, süda|maa, taga|maa, ääremaa; jalgpalli|maa, jäähoki|maa, kergejõustiku|maa, male|maa, olümpia|maa, spordi|maa, suusa|maa, talispordi|maa, tennise|maa, turismimaa; kohvi|maa, kulla|maa, nafta|maa, veinimaa; muinas|maa, muinasjutu|maa, noorus|maa, une|maa, õnnemaa; eikellegimaa.
7. ‹hrl. väliskohakäänetes pl.› teat. maakoht, kant, ümbrus. Sõitsime Palamuse, Vargamäe maile. Olime Mahtra, Pühajärve mail. Tulime just Rõuge, Emajõe mailt. Muusikarahvas käis Hüpassaares – Mart Saare mail. Kui palju looduskauneid maid ja paiku leidub meie väikesel Eestimaalgi! Kauaks sa meie maile jääd? Linda talitas lauda mail. *.. kes see ette teab, kuhu maile elu sind võib viia ... L. Kibuvits. || (üldisemalt hrl. ajaliselt). *Kell võis olla üheksa mail, kui Toomas kohale jõudis. H. Sergo.
8. hrv muld. *.. võttis vaolt peotäie värsket mulda. Maa oli külm ja elutu. M. Traat.

maa|säär
geogr setteist tekkinud piklik merre (v. järve) ulatuv rannalähedane kuhjevorm. Kura maasäär. Saare läänerannikul ulatub merre pikk kitsas maasäär. Lahte pääses ümber maasääre.

madal ‹-a 2›

1. ‹adj› ümbrusest v. mingist alustasandist suhteliselt vähe ülespoole ulatuv, väikese kõrgusega, alt ülespoole, püstsuunas lühike.; ant. kõrge. a. (esemete, loodus- v. tehisobjektide kohta). Madal maja, müür, tara, laud, ahi. Madalad uksed. Toad olid madalad. Koobas muutus järjest madalamaks. Väikese kaldega madal katus. Astub üle madala lävepaku. Madalate jalgadega voodi, laud. Riiul on kapist poole madalam. Madala kontsaga, madalad kingad. Madal krae. Tuli põleb madala leegiga. Keerab lambitahi madalamaks, tule väiksemaks. Madala seljatoega tugitool. Mööda järvepinda jooksid madalad lained. Madalad soomännid, põõsad. Madal võsa. Põuaga jäi oder madalaks, kõrs lühikeseks. Madalaks pöetud hekk, muru. Tihe madal rohi. Madalate mätastega soomaa. Vesi voolab kõrgemast kohast madalamasse. Kõrgeid mägesid meil pole, ainult madalad künkad, kuplid, voored. Madal poolsaar, neem. Jõe üks kallas on kõrge, teine madal. Madalamad põllud on vee all, pehmed. *.. maapind muutus madalamaks ja algas ääretu soo .. E. Kippel. | bot (taimenimetustes). Madal kask, jalakas. Madal aster. Madal mustjuur, unilook, peiulill, kadakkaer. b. (inimese, looma, ka nende kehaosade v. -vormide kohta). Madal, kõverate madalate jalgadega mägrakoer. Plika oli paks ja madal (nagu seeneädal). Kass teeb end vastu maad surudes madalaks. On ta kõrget või madalat kasvu? Madal laup, otsaesine. Lai ja madal nina. *.. tekkis tuppa lühiajaline vaikus, mida segas vaid madalate rindade all kannatava hallipäise härrastaadi tasane hingamiskahin. A. Jakobson. | piltl. *Kas minusugune tohib siis riielda? Minusugune olgu rohustki madalam ... V. Lattik. *Mure muljus inimesi madalaks. A. Beekman.
2. ‹adj› maapinnale vm. aluspinnale suhteliselt lähedal asuv (v. sellisena tunduv); ant. kõrge. Madalamatelt okstelt saab õunu paremini kätte. Madal lagi. Madalatel partel kuivas vili. Vanad kanad olid kõrgemal, noored madalamal õrrel. Madal maad mööda rulluv udu. Reaktiivlennukid sööstsid madalal lennul üle linna. Madalad vihmapilved. Taevas oli hall ja madal. Päike käib sügisel madalas kaares. Madal talvine päike.
3. ‹adj› väikese sügavusega, ümbritsevast v. külgnevast pinnast suhteliselt vähe allapoole ulatuv; ant. sügav. Madal tiik, järv, jõgi, meri, kaev. Laht on üsna madal. Jõe madalast kohast käidi jalgsi läbi. Sulpsisime läbi madala vee teisele kaldale. Siin on (vesi) nii madal, et ujuda ei saa. Madalaim madal-, kõrgvesi. Läbi selge vee paistab madal järvepõhi. Madal kraav, süvend, kaevik. Madal künd. Madal taldrik, vaagen. *Ta suuskles jõesirget pidi; lumi oli siin madalam kui orgudes ja sopkanõlvadel .. N. Baturin.
4. ‹adj› (hinna, koguse, määra, intensiivsuse kohta:) väike (hrl. arvudes väljendatuna); ant. kõrge. Madal palk, töötasu, honorar. Lina hinnad olid madalad. Madal laenuprotsent, toll. Korteriüür on meil madal. Madalad viljasaagid. Madal keskmine hinne, keemispunkt. Madal õhutemperatuur. Piima rasvaprotsent on mõnel lehmal kõrgem, mõnel madalam. Taimede valgusisaldus on üldiselt madal. Madal vererõhk. Madal surve. Madal pöörlemissagedus. Mootor käib madalatel tuuridel.
5. ‹adj› arenguastmelt, tasemelt tublisti alla normaalse; kvaliteedilt vilets; ant. kõrge. Põllumajanduse, tööstuse, hariduse, kultuurielu tase oli üsna madal. Nende luuletuste tase on veel madal. Elustandard, tööviljakus, õppeedukus on suhteliselt madal. Madal teenindus-, käitumiskultuur. Madala kvalifikatsiooniga töötajad. Madala toiteväärtusega juurvili. Põlevkivi kütteväärtus on võrdlemisi madal. *.. rahvas seisab seal väga madalal järjel ja kaebab tihti vaesuse üle. J. Pärn. | piltl. *Aga polnud Anton nii palju mehest madalam ühti, kui Juhan algul arvas. Poiss leidis pruudi .. H. Sergo. || vähest tunnustust pälviv. Sai harjutusel oodatust madalama hinde. *Miks on lüpsja prestiiž paljude noorte silmis madal? V. Lind.
6. ‹adj› seisuselt, positsioonilt, teenistusastmelt, auastmelt, sünnipäralt kellegagi võrreldes tublisti allpool olev v. koguni mittetäisväärtuslikuks peetav. Kõrgemad ja madalamad seisused. Madalast seisusest, ühiskonnakihist noormees. Madalama päritoluga, madalat päritolu mees. Ta oli madalast soost ning tal polnud sidemeid. Madalamad ametnikud, ülemad, vaimulikud. Madalamas auastmes sõjaväelane. Viidi karistuseks madalamale ametikohale. Madalama astme kohus. Bridžis on risti pakkumisel kõige madalam mast. Madalaks põlatud pärisorine maarahvas. *Säherduseks lõbuks [= käperdamiseks] ep olnud see taluinimene kõrgestisündinule siiski mitte liiga madal ... E. Vilde.
7. ‹adj› ilma ülevuseta, tavaline, igapäevane, argine. Provintsielu oli tema jaoks liiga hall ja madal. Klassitsism jaotas kõik žanrid kõrgeteks ja madalateks. *Ent üle kõige valitses nukker, kirglik ja oma egoismis võimas Deemon, kes ei suutnud elada madalat, ajaliku ristiinimese elu ... K. Saaber.
8. ‹adj› moraalselt alaväärtuslik, närune, vääritu; labane. Madalad kihud, instinktid, kired. Armukadedus on madal tunne. Madala hingeeluga, madalate kalduvustega inimene. Madal ja närune on nuhi tegevus. Madal omakasupüüdlikkus, kadedus, lipitsus, uudishimu. Kõik see, mis sa räägid, on nii jälk ja madal! Inimene ei tohi olla nii väiklane ja madal. Teater ei saa joonduda kõige madalamale maitsele. Vangilaagri madalas toores keskkonnas tekkinud madal robustne släng. *Mirka nõuab, et teenitaks Ilu. Ülejäänud objektid on madal ajaviide. L. Ruud.
9. ‹adj› (heli, hääle kohta:) väikese võnkesagedusega; ant. hrl. kõrge. Madalad helid, toonid. Madal register. Tal on ilus madal bariton. Madalaim häälerühm segakooris on bass. Alt on madal naisehääl. Tal on madalam hääl, ta pole tenor. Naine kõneles madala rinnahäälega. Madal jorisev laevavile. *Korra kuulis Laos kellegi madalat naeru ... või krooksus kusagil konn. H. Laipaik. || vaikne, tasane; tuhm. Hääl erutusest madal. Vaatas ringi ja alandas hääle madalamaks. *.. all ei tundunud vähimatki tuulehingust, aga männid kahisesid ometi, madala vaevalt kuuldava kahinaga. F. Tuglas.
10. ‹adj› keel (vokaalide kohta, mille hääldamisel on keeleselg suhteliselt madalal). Eesti vokaalidest on madalad a ja ä.
11. ‹s› madala (3. täh.) veega ala meres, järves v. jões, madalik (2. täh.) Hiiu, Tallinna madal. Laevasõidule ohtlikud madalad. Rannikumere kalarikkad madalad. Laev sõitis, sattus madalale. Toodrid, poid, tulelaevad hoiatavad meresõitjaid madalate eest.
▷ Liitsõnad: liivamadal.

madalrõhu|lohk
meteor kõrgrõhualale v. kahe kõrgrõhkkonna vahele ulatuv madalrõhuala

maksi|pikkus
rõiva moenõuete kohaselt pahkluuni ulatuv pikkus

mandri|lava
geogr mandri veealune rannanõlvani ulatuv osa, šelf. Põhjamere mandrilava naftamaardlad.

mere|tagune ‹adj›
mere(de) taga asuv, sealt pärit, sinna ulatuv vms. Meretagused maad. Inglismaa meretagused kolooniad. Meretagused kaubad. Meil oli meretaguseid külalisi. Võeti ette meretaguseid kaubareise.

midi|pikkus
poolde säärde ulatuv rõiva pikkus

mini|pikkus
rõiva moenõuete kohaselt põlvest tublisti kõrgemale ulatuv pikkus. Minipikkuses seelikud, kleidid.

mitu|kümmend ‹mitmekümne, mitutkümmend e. mitutkümmet, mitmekümnesse, mitmekümnete, mitmekümneid, mitmekümnetesse e. mitmekümneisse› ‹num›
umbmääraselt kümnetesse ulatuv põhiarv. Mitukümmend inimest, raamatut, koormat, aastat. Andis peavarju mitmekümnele reisijale. Pall lendas mitmekümne meetri kaugusele.

mitu|sada ‹mitmesaja, mitutsada, mitmesajasse, mitmesadade, mitmesadasid, mitmesadadesse› ‹num›
umbmääraselt sadadesse ulatuv põhiarv. Mitusada krooni puhastulu. Hukkus mitusada tuhat inimest. Pealtvaatajate arv ulatus mitmesajani, mitmesadadesse.

musketäri|saabas
üle põlve ulatuv allakeeratava säärega kõrgekontsaline saabas

muul ‹-i 21› ‹s›
kaldalt merre ulatuv tamm v. kaitsesein sadama, jõesuudme vm. kaitseks lainete ja hoovuste eest. Muulidest kaitstud sadam. Pärnu muul. Laevad sõidavad muulide vahelt sadamasse. Jalutasime piki muuli.
▷ Liitsõnad: kaitse|muul, kivi|muul, sadamamuul.

mõnikümmend ‹mõnekümne, mõnd(a)kümmend e. mõnd(a)kümmet, mõnekümnesse, mõnekümnete, mõnekümneid, mõnekümnetesse e. mõnekümneisse› ‹num›
umbmääraselt mõnesse kümnesse ulatuv põhiarv. Mõnikümmend lehekülge, meetrit. Mõnikümmend meest. Haige väsis juba mõnekümne sammu järel. Mõnekümnest kroonist on vähe, mõnisada kuluks ära. Kokkutulnuid oli mõnikümmend.

mõnisada ‹mõnesaja, mõnd(a)sada e. mõnd(a)sadat, mõnesajasse, mõnesadade, mõnesadasid, mõnesadadesse› ‹num›
umbmääraselt mõnesse sajasse ulatuv põhiarv. Mõnisada krooni, meetrit. Maastikupilt on mõnesaja aasta jooksul muutunud. Hinnad mõnesajast kroonist mõne tuhande kroonini. Minna on ainult mõnisada sammu. Elanikke oli linnas mõnisada tuhat.

mõra ‹11› ‹s›

1. kitsas, hrl. mitte läbiv, mitte sügavale ulatuv pragu. Kausil, vaasil on mõra sees. Vana mõradega tass. Kuum tee lõi klaasile mõra sisse. Jäässe tekivad priginal mõrad. Mõra võib laieneda, süveneda praoks, lõheks. Metallis on umbes meetripikkune mõra. Kolju mõrad paranesid. Mõradest jooneline auto esiklaas. Mõraga tornikell ei helise enam puhtalt.
2. piltl lahkheli, ebakõla. Nende abielus pole ühtki mõra, nende õnn on mõradeta. Meie sõprusesse hakkas tekkima mõrasid. Ka tema optimismis on mõrasid. Valitsuskoalitsiooni on tekkinud, löödud esimene mõra. Kivinenud tsunftikorda tekkisid mõrad. Pettumine, õnnetu armastus jätab mõra hinge. *Ja siiski tundus talle Tõnise plaanis ka mingi mõra sees olevat. A. Hint.

naba|pluus
nabani ulatuv pluus. Tüdrukul oli seljas moekas nabapluus ja volditud miniseelik. Nabapluusi või rannakleidiga ei sobi kontserdile minna.

neem ‹-e 22› ‹s›
geogr merre v. järve ulatuv maismaa osa. Pikk kitsas neem tungib kaugele merre. Neeme tipus on majakas.

pakk4 ‹paki 21› ‹s›
mer pardast pardani ulatuv (üla)teki kõrgem osa laeva vööris

paviljon ‹-i, -i 10› ‹s›
mitmesuguse kuju ja otstarbega kergema konstruktsiooniga ehitis. a. aia-, pargimaja, lusthoone. Ümmargune, kuuekandiline paviljon. Paviljoni katus meenutas vihmavarju. b. ehitis näituseväljakul väljapanekute jaoks. Kevadmessi, tööstusnäituse paviljon. Näitus avati korraga neljas paviljonis. c. kiosk, (ajutine) müügi- v. teenustööde punkt. Suvekaubanduse, lillede paviljon. *Aga enne veel astus ta paviljoni, et lasta end pildistada. L. Promet. d. kergemat tüüpi ooteruum (näit. bussiliinidel). Bussipeatustesse ehitatakse nägusad paviljonid. e. spetsiaalse sisustusega hoone filmivõtete tegemiseks, heliplaadistamiseks vms. „Mosfilmi”, Hollywoodi paviljonid. *Ei olnud paviljoni, „Kuldämbliku” võtted toimusid öösiti kino „Rekordi” .. ekraanitaguses pisikeses ruumis. I. Kosenkranius. f. suurema hoone ettepoole ning kõrgusse ulatuv iseseisva katusega kesk- v. nurgaosa
▷ Liitsõnad: jäätise|paviljon, klaas|paviljon, lille|paviljon, mängu|paviljon, müügi|paviljon, näituse|paviljon, oote|paviljon, ranna|paviljon, teenindus|paviljon, vaatlus|paviljon, võttepaviljon.

peleriin ‹-i 21› ‹s›
lühike, hrl. küünarnukkideni ulatuv õlgadel kantav riietusese (ka üleriide osa). Riidest, karusnahkne peleriin. Kapuutsiga peleriin. Võttis õlgadele laia peleriini. Kandis sageli peleriini. Punases peleriinis naine. Peleriiniga mantel.

perspektiivne ‹-se 2› ‹adj›

1. perspektiivina (1. täh.) esinev; (õiges) perspektiivis joonistatud v. maalitud, perspektiivi seadustele vastav. Perspektiivne kujutis. Perspektiivne joonestamine. Perspektiivses vaates interjöör. *Tead küll, et asjade vähenemine perspektiivses kauguses on silmapete, kuid jälgid seda ometi. F. Tuglas.
2. perspektiivi (3. täh.), edasist arengut ettenägev, seda arvestav, tulevikku ulatuv. Majanduse arengu perspektiivne planeerimine. Tehase perspektiivne toodang, toorainevajadus. Linna perspektiivne hoonestuskava. Aiandi perspektiivne saak. Perspektiivne jahiloomade arv aastaks 2000.
3. perspektiivi (3. täh.) omav, (heade) tulevikuväljavaadetega, perspektiivikas. Perspektiivne ravimuda leiukoht. Perspektiivne agrotehniline võte, uurimissuund, ravimeetod. Uus perspektiivne ehitusmaterjal, kartulisort. Turba kasutamist aianduses peetakse väga perspektiivseks. Forellikasvatus osutus perspektiivsemaks majandusharuks, kui esialgu arvata võis.

pihik ‹-u 2› ‹s›

1. pluusi v. kleidi peal kantav lühike, vööni ulatuv varrukateta taljes jakike. Eit kandis triibulist seelikut ja halli pihikut. Siidkleit mustast sametist pihikuga. Nööpis pihiku kinni. || riietuseseme pihaosa. Emmaste rahvariideseelik on õmmeldud pihiku külge. Pihikuga püksid (väikelastel).
▷ Liitsõnad: sametpihik.
2. van meeste pihtkuub. *Ta [= Isand] ajas punase pihiku selga ja sinised püksid jalga.. F. Tuglas.
3. pihaosa kattev alusrõivas (naistel, lastel). Lihtrahval asendas korsetti nööritav pihik. Kahe, nelja tripiga pihik. Eest, tagant nööbitav pihik. Poiss ei saanud pihiku nööpe kinni. Ema pani lapsele pihiku selga.
▷ Liitsõnad: alus|pihik, nöörpihik.

piiri|ülene
üle riigipiiri(de) ulatuv, eri riikide piirialasid v. eri riike hõlmav. Eesti ja Venemaa piiriülene koostöö . Euroopa Liidu piiriülesed alad. Advokaatide piiriülene tegevus.

piit ‹piida 23› ‹s›

1. raam (v. selle üks pool), milles paikneb uks v. aken, leng. Ukse, akna piidad. Toetusin ukse piidale, piida najale. Toetas õla(ga) vastu piita. Tuli kummardada, et mitte pead vastu piita ära lüüa. Tiris uksehinged piidast lahti. Õlakas mees täitis ukseava piidast piidani. *Pööninguluugi hiljuti valgetest laudadest löödud piidad raamivad suurepärast pilti. M. Raud.
▷ Liitsõnad: akna|piit, uksepiit; sise|piit, tugipiit.
2. paadi ühest pardast teise ulatuv istelaud, sõudepink. Sõudjad asusid piitadele, istusid juba piitadel. Köied ja ankrud pandi piitade alla. *Teekonnale aga vajati igale piidale kahte tugevat aerumeest. A. Kalmus.
▷ Liitsõnad: esi|piit, paadi|piit, pära|piit, sõude|piit, tagapiit.

pikk|-kasukas
etn poole sääreni ulatuv lambanahast kasukas

pool|saar
ka geogr kaugele merre v. järve ulatuv maismaaosa. Balkani, Pürenee, Kopli poolsaar. Puhtulaid on kitsas metsane poolsaar.

pukspriit ‹-priidi 21› ‹s›
mer laevaninast ettepoole ulatuv palk v. terastoru, mis toetab alt kliiverpoomi. *Ninas, pukspriidi täävi küljes, laiutas oma tiibu suur .. puust lind.. H. Sergo.

pupp ‹pupi 21› ‹s›
mer pardast pardani ulatuv kõrgendatud tekiehitis laeva ahtris. *Hetkegi kaotamata jooksis tüürimees pikkade sammudega alla pupile. E. Männik.

puus ‹-a 22› ‹s›

1. inimese kere alaosa puusaliigese piirkonnas, eriti selle vööst kuni reieni ulatuv külgmine osa. Ümarad, kumerad, tüsedad, laiad puusad. Kondised, poisilikult kitsad puusad. Lõdvalt puusa(de)le, allapoole puusa seotud vöö. Püksid on puusade kohalt, puusa(de)st laiad, pingul. Seelik kippus üle puusade alla vajuma. Rahvariide juurde kuuluvad rõhud rippusid vööst puusadele. Juuksed ulatuvad puusa(de)ni. Ema kannab last puusal. Tüdruk hööritab väljakutsuvalt puusi, kõnnib puusi hõljutades, oskab puusi kõigutada, vetruvalt puusadest õõtsuda. Poiss silitas tüdruku puusa, hoidis teda puusade ümbert kinni. Vigastatu reis oli puusast põlveni lõhki. Ta on puusast haavatud, lonkab üht puusa. Jooksva vaevab puusades. Vigane puus hakkab valutama. Naine või asi, pole tal puusa ega rinda. Pruut oli puusadest toekas. Mari pani, toetas, tõstis käed puusa. Lõi ühe käe puusa ja vibutas teisega kulpi. Ta seisis, käed puusas, puusal. Puuraidur kannab kirvest puusa peal. Velskripaun, nagaan, püstol ripub puusal. Meestel olid püssid seljas ja mõõgad puusal, puusas. Kott peksis vastu puusa. || zool putuka jala osa
2. etn rõiva laiendus puusa (1. täh.) kohal. Liistiku puusad. Puusadega kampsunid, pikk-kuued.

puusa|passe
vöökohast puusajooneni ulatuv passe. Puusapassega seeliku allosa oli kroogitud. Puusapassega püksid, kleit.

põik|madal ‹s›
geogr kaldast kaldani ulatuv madala veega jõeosa

põline ‹-se 4› ‹adj›

1. väga vana, iidne, inimpõlvi kestnud, muistseisse aegadesse ulatuv, vanadest aegadest pärit. Põlised metsad, laaned. Põline pärn, tamm. Pargi põlised puud. Põline kuusik, park. Põline asulakoht, küla, linn. Siin on olnud meie suguvõsa põline eluase. Küttimist tuntakse põlistest aegadest. Põline paadimaterjal on mänd. Põlised kombed, tavad, rituaalid. Meie esivanemate põlised uskumused. Põlised kultuurisuhted naaberrahvaste vahel. Geomeetriline ornament on eesti rahvustikandis põlisem kui taimornament. Ta põlvneb, pärineb põlisest aadlisoost. Sõnavara põline osa. Inimkonna põlised unistused. Eestlase põline jonn. || päritolult, esivanemate poolest; kaua kuskil elanud v. kellenagi tegutsenud. Nad on põlised Lõuna-Eesti põllumehed. Olen põline siitkandi inimene. Sisserändajad ja põlised elanikud. Põline tartlane, saarlane. Tema omaksed on kõik põlised kalurid. Põline maamees, linnalaps, randlane. Põline tööline, metsamees. || ammune, kauaaegne. Nad on põlised tuttavad, sõbrad, vihavaenlased. *Kaasik ei olnud põline õpilane selles koolis, ta oli tulnud siia eelviimasesse klassi. P. Viiding.
▷ Liitsõnad: igipõline.
2. alatine, tähtajatu; igavene. Vasallile põliseks kasutamiseks kingitud maad. Parunitiitel on pärilik ja põline. Põline ori. Temast arvatakse, et ta jääb põliseks poissmeheks, vanatüdrukuks. Põllumees põline rikas, ametmees ajuti rikas. *Näen sind vahtide vahel viidavat põliseks ajaks vangi. F. Tuglas. || kaua kestev, püsiv, vastupidav. Sild, tamm ehitati põline. Laev, paat sai tõepoolest põline.
▷ Liitsõnad: elupõline.

põllu|nukk [-nuki]
põllu kõrgem, esile ulatuv osa. Kivised põllunukid. Põllunukid on juba lume alt väljas.

põlve|kõrgune
kõrguselt v. pikkuselt (täiskasvanu) põlveni ulatuv. Põlvekõrgune põõsas, rohi. Soonõlval kasvas väikesi põlvekõrgusi kuuski. Lagendik on täis kasvanud põlvekõrgust võsa. *Eranditult iga maja ees vedeles põlvekõrgune risu- ja prahihunnik.. R. Sirge. || (lapse kohta:) väike. Põlvekõrgune poisike.

põlve|nukk [-nuki]
põlveliigese kühmuna väljapoole ulatuv esiosa. Seeliku alt välkusid pruunid põlvenukid. *Palugu ma kas või põlvenukkidel [= põlvili], tema ei tee sellest väljagi. A. Jakobson.

põlve|pikkune
(täiskasvanule) põlveni ulatuv, põlvekõrgune. Kraavikallastel lokkab põlvepikkune rohi. Põlvepikkused kased, tammed. || (lapse kohta:) väike. Põlvepikkune poisike, plika, põngerjas. Lapsed on alles põlvepikkused. Juba põlvepikkusena hakkasin karjas käima. | ‹substantiivselt›. Seda teab iga põlvepikkune. Ainult põlvepikkused jäid vanaemaga koju.

põlve|sügavune
sügavuselt (täiskasvanu) põlveni ulatuv. Lapsed seisid põlvesügavuses vees. Jõgi kuivab suviti põlvesügavuseks. Sumasime põlvesügavustes hangedes.

põlv|sokk [-soki]
põlveni v. veidi allapoole põlve ulatuv sokk. Villased põlvsokid.

põlv|sukk
põlveni v. veidi allapoole põlve ulatuv sukk, põlvik. Valged, kirjatud, mustrilised põlvsukad. Põlvsukkades tüdrukud.

põnda|pealis
anat põnda lähedal olev luu esile ulatuv osa (näit. kõõluste kinnitamiseks) (epicondylus)

püstine ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›
püstloodne, vertikaalne; püstiasendis, püsti asetsev, püsti hoidev. Mäenõlv on järsk, kohati peaaegu püstine. Püstine kaljusein. Püstiste seintega kraav, mürsulehter. Püstised müürid. Tee veeres on hiiglasuur püstine kivimürakas. Püstised praod graniidis. Hüppel olgu kehaasend püstine. Ahvid omandasid arenedes püstise kõnnaku. Ronib püstist keerdtreppi mööda torni. Lauad kinnitati püstiste postide külge horisontaalselt. Ilusa püstise võraga õunapuu. Püstine põõsas, kadakas. Püstise varrega taim. Sookask on püstiste okstega. Timutil on tugev püstine kõrs. Taime püstised 'varre suhtes väikese nurga all asetsevad' lehed. Püstise õisikuga, püstiste õitega lill. Segavili kasvab hästi püstisena. Algul koristati püstisemat vilja, siis lamandunut. Metskitse sarved on püstised. Vesipapil on püstine saba. Poiss kammib oma püstist harjasjuust. Tüdruku pisut püstisel nina(otsa)l ilutsevad tedretäpid. Püstine kaelus, krae. Tal on terav keel ja alati püstine pea. Isa kulmude vahel on kaks püstist kurdu. Tormist püstine meri. *Mõnikord lähen mööda tasandit. Läbi püstise raske vihma. Läbi viltuse kerge lume. N. Baturin. | (taimenimetustes). Püstine hiirehernes, luste, elulõng. || (paberil, riidel) otse, sirgelt alt üles v. ülalt alla kulgev. Kirjutab ilusa püstise käekirjaga. Tõmba üks püstine ja üks kaldus joon. Teeb õmblustöö ääred püstise palistuspistega üle. || esile ulatuv. *Aabeli pruudil Millal oli nii lai ja püstine tagapool, et Veranda tundis piinlikkust ülejäänud poegade pärast, kes sellelt silmi ei saanud ära pöörata. L. Promet.
▷ Liitsõnad: poolpüstine.

raa|nokk
üle parda ulatuv raa ots. *Aga meremees puuakse laevale hilinemise eest raanokka. H. Sergo.

redingot ‹-goti, -gotti 21› ‹s›

1. 18. sajandil Inglismaalt Euroopa mandrile levinud pikk, põlvini ulatuv ülekuub
2. õlgadel ja rinnal liibuv, altpoolt avarduv naistemantel

reie|kanal
anat kõhuõõnest reie ülaossa ulatuv kanal, kus paiknevad reie suured veresooned ja närvid (canalis femoralis)

rinnak ‹-u 2› ‹s›

1. mäenõlv; mägi, kõrgendik; ‹liitsõna järelosana› (üldisemalt ka:) ettepoole v. kõrgemale ulatuv ala. Kevadveed tormavad rinnakutelt alla. Tee viib mööda rinnakut ülespoole. Ronisime järsust, pikast rinnakust üles. Nende põllud on mäe põhjapoolsel rinnakul. Laager ehitati rinnakule. Sõitjad kadusid rinnaku varju. Tõus rinnakule oli ränk. *Kui jõuti uue künka rinnakule, hakkas sillerdav järvepind jälle paistma. P. Kuusberg. *Õu .. oli keset krunti kõrgemal rinnakul ja selle lõunapoolsel kallakul oli meil suur viljapuuaed. M. Raud.
▷ Liitsõnad: kalda|rinnak, kalju|rinnak, künka|rinnak, liiva|rinnak, mäe|rinnak, põllu|rinnak, raba|rinnak, soorinnak.
2. anat rindkere eesseinas paiknev piklik lame luu, millele kinnituvad rangluud ja seitse ülemist roiet, rinnaluu (sternum). Kuul purustas rinnaku. Südamemassaaži tehes surutakse rinnaku alumisele kolmandikule.

rinna|kõrgune
rinnuni ulatuv. Kalamehed kahlasid rinnakõrguses vees. Rinnakõrgune rukis, roostik. Rinnakõrgused vaheseinad jaotavad ruumi boksideks.

rinna|sügavune
rinnuni ulatuv; rinnakõrgune. Kõndisime rinnasügavuse kraavi põhjas. Rinnasügavune vesi.

roiete|vahemik
anat lülisambast rinnakuni ulatuv naaberroideist piiristatud kitsas vahemik. Roietevahemikke täidavad roietevahelised lihased ja sidemed.

sang ‹-a 23› ‹s›

1. mingi anuma, eseme ülemises osas, peal olev kaarjas käepide vm. osa, millest kandmisel kinni võetakse. Paja, kannu, ämbri, lüpsiku sang. Keedunõu sangad. Sangaga piimanõu, mannerg. Vana ilma sangata pada. Kartulikorvi sang. Kohvri, portfelli sang. Kilekoti sangad. Ühe, kahe sangaga kandekott. Sangpommil on tõstmiseks küljes sang.
▷ Liitsõnad: metall|sang, plast|sang, puu|sang, raudsang; korvi|sang, pajasang.
2. prillidel kõrva taha ulatuv kinnitusosa. Pikendatavad sangad. Kuldsete sangadega prillid ees. Jäikade sangadega päikeseprillid. Prillidel oli üks sang katki.
▷ Liitsõnad: prillisang.
3. kaarjas lisaosa mingi muu eseme küljes. Sangaga vasknööp. Sangadega hobune 'nahaga kaetud riist hooglemis- ja hüppeharjutusteks'. *.. jõudis sõbra korteri ette ja tõmbas tugevasti pika sangaga uksekella. A. Jakobson. || ‹pl.› kõnek (puusade kohal olevate rasvavoltide kohta). Tal on lodev kõht ja sangad puusadel.
▷ Liitsõnad: käesang.

sater|kuub
põlvini ulatuv kehasse töödeldud pihaosaga alt laienev meestekuub. Saterkuue saba, siilud. Seljas oli pikk must saterkuub. Vanaisa kandis esinduslikku saterkuube. Saterkuues härrasmees. *Tuli Viljandi Abner oma ammu moest läinud saterkuuega.. K. Ristikivi.

siilak ‹-u 2› ‹s›

1. riba, siil [-u]. Talude põllumaa koosnes laialipillutatud siilakutest.
▷ Liitsõnad: põllusiilak.
2. zool soone kohal tugevasti välja ulatuv tiivaserv mõnedel liblikatel (näit. pääsusabal v. lapsuliblikal)

sild ‹silla 23› ‹s›

1. üle veekogu ulatuv rajatis, mida mööda kulgeb tee (v. torustik). Kitsas, lai, pikk, kõrge sild. Avatav sild. Ühe-, kahekorruseline sild. Silla esimesel korrusel sõidavad rongid. Uus sild avati liikluseks. Üle Emajõe ehitati jalakäijate sild. Kanalile tehti sild peale. Üle oja viib väike sild. Silla pikkus, laius. Õhtul tõstetakse sillad üles. Jõetramm sõitis silla alt läbi. Üle silla minema, sõitma. Rong kihutas mürinal üle silla. Seisime sillal, silla peal, silla all. Peatusime keset silda. Auto sõitis sillalt jõkke. Silda kaitsti viimse meheni. Vaenlane laskis silla õhku. Sild purunes jäämineku ajal. Pani mõlad sillaks ja ronis paati. || piltl miski, mis kedagi v. midagi ühendab. Sild elavate ja surnute, mineviku ja tänapäeva vahel. Usaldus ehitab, rajab silla kahe inimese vahele. Kõnelejal õnnestus kohe algul luua sild kuulajatega. *Sillaks Soome ellu sai talle Helsingi ülikoolis õppiv tutvuskond.. N. Andresen.
▷ Liitsõnad: alumiinium|sild, betoon|sild, kivi|sild, metall|sild, pingbetoon|sild, puit|sild, puu|sild, raud|sild, raudbetoon|sild, terassild; häda|sild, jalg|sild, jõe|sild, maantee|sild, raudtee|sild, soo|sild, tee|sild, torustikusild; kaar|sild, klapp|sild, köis|sild, lift|sild, nahk|sild, pontoon|sild, pukk|sild, pöörd|sild, raam|sild, ripp|sild, rullik|sild, sõrestik|sild, tala|sild, tõste|sild, ujuk|sild, vai|sild, vantsild; jääsild.
2. miski konstruktsioonilt, kasutusviisilt v. väliskujult eelmist meenutav. a. kerge konstruktsiooniga v. ajutist laadi ehitis sildumiseks. Sild paatide hoidmiseks. Juhtis paadi ninaga silda. Traalid tõid silda värsket kala. Praam, laev on, seisab sillas. b. teisaldatav vahend kuskile pääsemiseks. Lavalt ulatusid saali kaks silda. *.. seitsmetonnise auto ainus koorem on sild, mida mööda loomi autole aetakse. V. Lattik. c. tehn mootorsõiduki sõlm, millele toetub raam v. kere ja mille külge on kinnitatud rattad. Vedav, juhitav sild. Müüa sõiduauto kere koos sildadega. || kahele otsale toetuv kandev metalltarind kraanades. Ühetalalise sillaga kraana. d. el sildühendus e. teat. hambaprotees, sildprotees. Metallist, plastmassist sild. f. anat kesk- ja piklikaju vahel paiknev ajutüve osa g. sport taha painutatud kehaasend seljati aluspinnaga (maadlejal toetuvad matile otsaesine ja jalatallad, võimlejal toetuvad maha sirged käed pihkudega ja sirged jalad taldadega). Maadleja viis vastase parterisse ja sealt silda. Libises võttest välja ja käis korraks üle silla. Hetk hiljem leidis üllatunud vastane end sillas. Võimleja tegi, heitis silda.
▷ Liitsõnad: maabumis|sild, maandumis|sild, paadi|sild, parve|sild, randumis|sild, sadamasild; esi|sild, tagasild; kraana|sild, laadimissild; mõõtesild.
3. mer (teki)ehitis laeval. Kapten ilmus sillale, on sillal. Loots läks silda, tõusis sillale. Pootsman ootas sillalt käsku ankur tõsta. Vanemtüürimees, roolimadrus on sillas.
▷ Liitsõnad: kapteni|sild, komandosild; jooksu|sild, ülekäigusild.

sokk ‹soki 21› ‹s›
labajalga ja pahkluud kattev, ka poolde säärde ulatuv silmkoeline riietusese. Triibulised, villased, soojad sokid. Lühikesed, pikad sokid. Soki ääris, säär, kand ja laba. Sokke nõeluma. Memm koob kindaid ja sokke. Pane, tõmba kuivad sokid jalga. Läheb sokkide väel, sokis üle toa.
▷ Liitsõnad: laste|sokk, meeste|sokk, naistesokk; põlvsokk.

sukk ‹suka 22› ‹s›

1. jalga kattev, hrl. selle ümber liibuv pika säärega (naiste) riietusese; etn varrastel kootud põlvini ulatuv jalakate. Villased, kirjatud, roositud sukad. Muhu sukad. Laia värvilise säärekirjaga sukad setu meestel. Suka pöid, laba, kand, säär. Paar sukki. Õhukesed, ihukarva sukad. Katkised sukad. Sukad jalas keerdus, lontis. Pani, tõmbas suka jalga. Võttis sukad jalast. Mustades sukkades tantsijanna. Kas sa kannad sukki või sukkpükse? Minu lapsepõlves kandsid lapsed pruune puuvillaseid sukki. Tõmbas suka pähe ja läks teisi kollitama. Lahkus peolt viimasena ja sukis 'sukkade väel'. Magab nagu sukk 'väga sügavalt, väga raskesti'. *Naised panevad tuhvlid jalast, et sukil kasspuhtalt tagatuppa minna. J. Semper. || piltl hobuse jala valge alaosa. Valgete sukkadega mära.
▷ Liitsõnad: elastik|sukk, fildekoss-|sukk, floor|sukk, kapron|sukk, kummi|sukk, nailon|sukk, pits|sukk, puuvill|sukk, siid|sukk, viskoos|sukk, võrksukk; kiri|sukk, vikkelsukk; põlv|sukk, säärsukk; kaitse|sukk, naiste|sukk, ravi|sukk, spordi|sukk, suri|sukk, tugi|sukk, viltsukk vrd sinisukk.
2. hõõgsukk. *.. gaasilampidele pani Äss igaks juhuks uued sukad sisse, sest ta ei sallinud pimedust. E. Tegova.
▷ Liitsõnad: gaasi|sukk, hõõgsukk.

sääris ‹-e 4› ‹s›
‹hrl. pl.› pahkluust põlveni ulatuv torukujuline säärekate. Villased, varrastel kootud säärised. Muhu naise kirjatud säärised. Eesti mehed kandsid peamiselt tumedaid sääriseid. Naisvõimlejate moekad säärised meenutavad kannata ja labata sukka.

sügav ‹-a 2› ‹adj›

1. ümbruse üldisest pinnast, ümbritsevast äärepinnast tugevasti allapoole ulatuv; ant. madal (3. täh.) Sügav jõgi, järv, laht, sisemeri. Vaikne ookean on ookeanidest kõige sügavam. Jões on sügavaid hauakohti. Mõni meeter kaldast eemal läheb järsku sügavaks. Raba sügavad laukad. Mägedevaheline sügav org. Vasakul haigutab sügav kuristik. Maapinnas oli sügav lohk, auk. Sügav kaev, kraav, koobas, haud. Sügav kelder, varjend. Sügavad künnivaod. Väga sügavad rattarööpad. Lumme on tallatud sügav rada. Sügav taldrik, kauss, kast. Mees istus sügavas tugitoolis. Tõmbas jalga sügavad kalossid. Sügav ja soe müts. Paksude seintega sügav linnupesa. Sügavast taskusopist leidis mõned sendid. Vaga vesi, sügav põhi. Kala otsib, kus sügavam, inimene, kus parem. | piltl. Läkitaksin ta kõige sügavamasse põrgusse. Oma sügavaimas sisimas, sügavas südame põhjas ta kahetses oma tegu. Eluraskused on tema hinge jätnud sügavad jäljed. *Ja siis visatakse inimkond jälle aastakümneid tagasi, allapoole, sügavamasse, pimedamasse. F. Tuglas. || hrl. koos vastava arvulise suurusega osutab konkreetsele ulatusele. Kraav on 3 m sügav. Paar meetrit sügav liivaauk. Järv on saare ümber kuni 6 m sügav. Siin on nii sügav, et põhi ei paista. || (mingi ainekihi paksuse, ulatuse kohta). Vesi jões on sügav. Sumasime sügavas lumes. Sügava rähkmullaga põllud. Õues oli sügav pori. *Ja talv oli sügav. Kui astusid teerajalt kõrvale, siis olid põlvini ja üle sellegi sees. E. Krusten. || (liigutuste kohta:) keha normaalasendist kõvasti allapoole suunatud. Sügav kummardus, peanoogutus. Tegi sügava reveransi, kniksu. Keha sügav painutus ette, kõrvale. *Jälle sügav küürutamine, jälle põlvepaitus, ja uus kuue-päeva-peremees poeb [paruni] toast. E. Vilde.
2. eesmisest pinnast v. alast pikalt sisse- v. tahapoole, kaugemale ulatuv. Seinas on sügav nišš. Sügav kapp, riiul. Teatril on sügav lava. Puu tüves on sügav õõs. Rebasepojad pugesid uru sügavamasse soppi. Põllud ulatuvad sügava kiiluna metsade vahele. Jõudsime oma käiguga sügavasse agulisse. Sõja ajal evakueeriti meid sügavasse tagalasse. Sinine ja sügav taevas. Sügava väljaastega samm. Sügav pragu laes. Sügav uure, lõige, sälk. Tõugurikked võivad olla pinnapealsed või sügavad. Sügav dekoltee. Sügava kaelaauguga alussärk. Seeliku sügavad voldid. Seljas, kintsus on sügav haav. Sügav korts kulmude vahel. Vanakese nägu katsid sügavad kortsud. Nägu oli sügavais kortsudes. Sügavad vaod suunurkades. || (suure, laia metsaala kohta). Ümberringi oli sügav mets. Varjati end sügavas metsatihnikus. Sügavas laanekurus oli väike hurtsik. || (suure ulatusega tsükloni kohta). Sügav tsüklon liigub üle Skandinaaviamaade kagusse.
3. (pikkade tugevate hingetõmmete, ohete vms. kohta). Sügav sissehingamine. Kuulab magaja sügavat rahulikku hingamist. Kostsid mehe sügavad hingetõmbed. Tema rinnast tungis sügav ohe. Oli kuulda sügavat köhimist. Tõmbas piibust mõne sügava mahvi. *.. läitja ulatas sigareti mehele, kes hakkas seda sügavate, närviliste sõõmudega mahvima. M. Veetamm.
4. (mitmesuguste tunnetuslike muljete kohta). a. (madala, täidlase, kumeda, kõmiseva hääle v. heli kohta). Mehel oli sügav bassihääl. Räägib sügava häälega. Laulis sügaval kurguhäälel. Laulja sügav bass, bariton, alt. Löömisel annab trumm sügava kumeda hääle. Orelilt kõlasid sügavad akordid. *Õhk lõi kumisema. Näis, nagu oleks isegi vesi värisenud nende [= kirikukellade] sügavast kõmast. A. Kalmus. b. (silmade, pilgu kohta:) väga väljendusrikas, tundeküllane, hingestatud. Jäid meelde tüdruku sügavad sinisilmad. Tal olid nii sügavad kurvad silmad. Suurtes sügavates silmades mängles vallatu pilk. *„Jah, nõnda ta ütles,” vastas Astrid ja ta pilk muutus mõtlikuks ja sügavaks. K. A. Hindrey. c. (värvuste, ka lõhnade kohta:) tugev, küllastatud. Sügavad värvitoonid. Sügavates värvides maalitud pilt. Eha heitis veepinnale sügavat purpurit. Tüdruku nägu kattus sügava punaga. Pargi sügav rohelus. Sügav taevasina. Sügav meeldiv aroom. *.. ninna tungis puukoore sügavat mõrkjat ja vaigust lõhna. V. Krimm (tlk). d. (pimeduse, varjude kohta:) tugev, tume, läbitungimatu, sünge. Metsas valitses sügav öine pimedus. Jõudis koju alles hilisõhtul sügavas pimeduses, sügava pimedusega. Väljas oli sügav videvik. Õhtupoolne tuba oli juba sügavates varjudes. *Tal oli majapidamises iga päev mingi töö käsil. Varavalgest sügava hämarikuni välja. V. Gross.
5. oluline, olulise tähtsusega, märgatav, märkimisväärne. Sügavad muutused majanduses, ühiskondlikus elus. Suhtumises rahvakultuuri on toimunud sügav murrang. Sügavad nihked ainevahetuses, närvitalitluses. Sügavad erinevused vaadetes. Lahkhelid, vastuolud muutusid järjest sügavamaks. Sügavad kontrastid elanike toimetulekus. Tegeleb sügavate filosoofiliste probleemidega. Sel nähtusel on ilmselt sügavamad põhjused. Asjal on sügav mõte sees, pole sügavamat mõtet. Ta ei mõistnud ütluse sügavamat tähendust. Sügav elutõde. Sügava alltekstiga teos. Tema loomingu sügav omapära, originaalsus. Ta on oma tegevusega jätnud teatriajalukku sügava jälje.
6. oma (ajalises) arengus teat. kõrgpunkti saavutanud. Väljas on sügav talv. Septembri teine pool on siin sügav sügis. Oli juba sügav öö ja tänavail liikumist vähe. Keset kõige sügavamat ööd aeti mind üles. See juhtus sügaval öötunnil. Magati sügava keskhommikuni. *Mees oli sügavas keskeas, suurt kasvu .. T. Kallas.
7. väljendab millegi intensiivsust. a. (mingi mõju, mõjustuse kohta:) tugev, võimas, tõhus. Loetud teos avaldas temasse sügavat mõju. Norra maastikud jätsid turistidele kõige sügavama mulje. Etendus jätab sügava mulje. b. (une, teadvuseta oleku, mõtete vm. kohta:) kedagi täielikult vallanud, ümbritsevast täielikult välja lülitanud, raske. Uni oli sügav ja rahulik. Kõik magasid sügavat und, olid sügavas unes. Haige uni on muutunud sügavamaks. Karud on alles sügavas talveunes. Sügav minestus, teadvuse kadu. Ta on nii sügava(i)s mõtte(i)s, et ei märka kedagi. Vanaisa on jäänud sügava(i)sse mõtte(i)sse. Mehed olid nii sügavas vestlushoos, et ei märganud endi ümber toimuvat. Tütarlaps ärkas sügavaist unistusist. Taimedel on talvel sügav puhkeperiood. c. (halva, väga raske olukorra, seisundi kohta). Maad, majandust vapustas sügav kriis. Impeerium on sügava languse seisundis. Elati sügavas viletsuses. *Vanaisa, see hobuseparisnik, sattus lõpuks vangi ja talu vajus sügavatesse võlgadesse .. R. Põder. *.. see sündis kolmsada aastat tagasi, sügaval orjaajal .. H. Saari. d. (rahu, vaikuse vms. seisundi kohta:) suur, häirimatu, rikkumatu, täielik. Majas, ümbruses valitses sügav vaikus. Sügavas vaikuses oli kuulda ainult seinakella tiksumist. *Kõikjal valitses veel sügav pühapäevarahu .. A. Jakobson. *.. valitses maal tükk aega sügav rahu. Näis, nagu oleksid inimesed sõdadest ja taplustest tüdinud. A. Kalmus. e. (tundeist ja nende avaldustest:) südamest, sisimast tulev, tugev, ehtne, tõsine, tõeline. Sügav rõõm, mure, nukrus, kurbus, hingevalu, nördimus. Tunneb sügavat viha, kadedust, meelepaha, pahameelt, kahetsust. Sügav armastus, vihkamine. Neid seob sügav sõprus, kiindumus. Nentis seda sügava heameelega. Sügavaim tänu kõikidele abistajatele. Kõneleb meist sügava poolehoiuga, lugupidamisega, aupaklikkusega. Temas on sügav kaastunne õnnetute vastu. Omaksed on sügavas leinas. Sügavas häbitundes, häbis kahetseti oma tegu. Väljendas oma sügavat rahulolematust. Kuulajad olid sügavas hardumuses. Nuttis sügavas härduses. Lapse silmad olid täis sügavat imestust. Viibis sügavas meeleheites, ahastuses. Langes sügavasse pessimismi, apaatiasse. Sügav hingeline vapustus. Rääkis lastest sügava õrnusega. Loodrisse suhtuti sügava põlgusega. See on minu sügav veendumus. Tema olek tekitas sügavat võõristust. Asi äratas sügavamat huvi. Hurraatati sügavast vaimustusest. Tema häälest kostis sügav erutus. Sügav patriotismitunne. Humanisti sügav ning kõigutamatu usk inimesesse. Pisarad tulid sügavast meeleliigutusest silma. Sügava emotsionaalsusega kirjutatud värsid. Sügavad inimtunded. Sügava tundeeluga inimene.
▷ Liitsõnad: tundesügav.
8. asja, nähtuse olemusse, selle tuumani ulatuv v. tungiv, põhjalik. Sügav haridus. Tal on füüsikast ja keemiast sügavad teadmised. Maletaja sügav teooriatundmine. Nähtuse olemuse sügav mõistmine. Olukorra sügavam uurimine, analüüs selgitas nii mõndagi. Probleemide sügav üksikasjaline käsitlus. Matemaatikas ootaks küll õpetajalt sügavamaid selgitusi. Sügav elutarkus, tõde, elutundmine, arusaam. Sügava sisuga romaan, näidend. Sügav kunstiteos.
▷ Liitsõnad: mõtte|sügav, sisusügav.
9. (inimese olemuse kohta:) rikka sisemaailmaga, sisukas, tuumakas. Sügav kunstnik, poeet, filosoof. Tal on sügav hing, loomus. *Moekirjaniku stsenaarium oli nagu sügav inimene – mida rohkem tuttavaks saad, seda huvitavam on. A. Beekman. *Sügav naine, temas on palju peidus. E. Vetemaa.

sügavik ‹-viku, -vikku 30› ‹s›

1. ümbruse pinnast kõvasti sügavamale (alla- v. sisse)poole ulatuv ala v. koht (veekogus, mägedes vm.), süvik. Ookeanide, merede sügavikud. Kärestikust allpool asuv sügavik on hea õngitsemiskoht. Kala kadus koos õngega sügavikku. Oja kaob kivirahnude vahel sügavikku. Kuristiku servadelt variseb sügavikku kive. All sügavikus vahutas mäestikujõgi. Järsaku äärel on ohtlik seista, all haigutab sügavik. Üle sügaviku viis köisraudtee. Kukkus üle trepikäsipuu sügavikku. Langevarjurid sööstsid alla sügavikku. *Lennuki all sügavikus vilkusid India linnade ja külade tuled .. H. Luik (tlk). *Noore planeedi sügavikest aga paiskusid välja üha uued sulamagma vood. J. Pärni (tlk). | piltl. See kohtumine paiskas mind mälestuste sügavikku. *Minevik on käristanud meie vahele sügaviku, mille põhja ma olen kartnud vaadata kõik need viimased kuud. L. Metsar.
2. mingist eesmisest pinnast sügavale sissepoole jääv ala v. koht. Rada viis laane sügavikku. *Tema silmade mustas sügavikus vilkusid väikesed kauged, vaevalt tajutavad tähed .. A. Kurtna (tlk).

sügav|kükk
sport madalale, kuni kanna puuteni ulatuv kükk

süva|murrang
geol maakoort läbiv, kohati vahevöösse ulatuv murrang. Tektoonilised süvamurrangud.

süva|puurauk
hrl geol sügavale süvakihtidesse ulatuv puurauk, sügavpuurauk

süva|puurimine ‹-se 5› ‹s›
mäend geol süvakihtidesse ulatuv puurimine, sügavpuurimine

tagasi|aste [-aste]

1. tahapoole ulatuv osa. Fassaadi ette- ja tagasiasted. Värava jaoks on piirdesse tagasiaste ehitatud.
2. (tantsu)samm tagasi

tagasi|ulatuv ‹-a 2› partits
varasemasse aega ulatuv. Tagasiulatuv mälulünk. Seaduse tagasiulatuv jõud jur seaduse kehtivuse laienemine teole, mis on toime pandud enne seaduse jõustumist.

topi|nurk
mer masti toppi ulatuv purje nurk

trans|kontinentaalne
üle mandri ulatuv; mandritevaheline. Ameerika Ühendriike läbib mitu transkontinentaalset raudteeliini. Transkontinentaalsed lennud üle Atlandi.

trans|natsionaalne
hrl maj üle riigipiiride ulatuv, mitmemaine, hargmaine. Transnatsionaalsed korporatsioonid.

trümoo|peegel
suur, hrl. põrandast laeni ulatuv seinapeegel, trümoo. Toa ühes seinas oli suur trümoopeegel. Silmitses end kiiruga trümoopeeglis.

tugi|kaar
ehit tugipiilarist üle külglöövi katuse kõrgseinani ulatuv pikk tugev kaar gooti basiilikas

tuunika ‹1› ‹s›

1. aj põlvini ulatuv särgitaoline kodu- ja töörõivas Vana-Roomas (nii meestel kui naistel). Vöötatud tuunika.
2. (tänapäeval:) pikk pluus. Tuunikaga õhtukleit. Hõljuvas tuunikas daam. Neiu kandis kitsast tuunikat ja pikki laiu pükse. Komplekt koosneb tuunikast ja sirgelõikelisest seelikust.

tääv ‹-i 21› ‹s›
mer kiilu tugevdatud, tekini ulatuv jätk laeva v. paadi otstes. Männipuust, tammest tääv. Laeva kaunilt kaarjas tääv. Rautatud tääv lõikab laineid, põrkab vastu kaid. Täävi ees vahutav vesi. Pehastunud tääv.
▷ Liitsõnad: ahter|tääv, esi|tääv, laeva|tääv, paadi|tääv, taga|tääv, vöörtääv.

vaba|parras
mer üle veepinna ulatuv parda osa

välja|ulatuv ‹-a 2› partits
esile, väljapoole ulatuv. Väljaulatuv kaljunukk. Väljaulatuvate põsenukkidega nägu.

õlg ‹õla 23› ‹s›

1. kaelast õlanukini (see kaasa arvatud) ulatuv keha osa. Kitsad, sirged, kandilised, längus õlad. Poisil on laiad õlad. Nutja õlad vappusid, vabisesid. Tõmbas rätiku ümber õlgade. Haaras salli õlgadele. Juuksed langesid õlgadele. Läks trepile, mantel õlgadel. Upitab kasti õlale. Patsutas poissi õlale. Haaras pojal õlast, õlgadest (kinni). Võbistas, võdistas, väristas õlgu. Käsi valutab õlast. Hoiab õlga vastu ust. Ta käsi lõigati õlast saadik ära. Püss on rihmapidi õlal. Astus metsa, kirves õlal. Toetas õlaga koormat. Viskab seljakoti üle õla. Vaatab üle õla tagasi. Nähvas mulle midagi üle õla. Sülitab kolm korda üle vasaku õla. Tõmbas pea ehmunult õlgade vahele. Taganes, pea õlgade vahel. Kehitas ükskõikselt, nõutult õlgu. Oskas vastuseks ainult õlgu kehitada. Vastane oli varsti õlgadel (maadluses). Poiss oli varakult õlga, õlgadesse, õlgadest laiaks kasvanud. Tõmbas püssikaba õlga, vastu õlga. Hoia püss kõvasti õlas, vastu õlga! Õlale võtt! (käsklus püssi õlalevõtuks). || vastav osa rõival. Kasuka, pintsaku õlad. Õlgadest kitsaks jäänud jakk. Täidetud õlgadega kleit. Kandiliste õlgadega palitu.
▷ Liitsõnad: mantli|õlg, sineliõlg.
2. (piltlikes ja püsiväljendites). a. Töötati, võideldi, tegutseti õlg õla kõrval 'koos, üksmeelselt'. Olen valmis õla alla panema 'abiks olema, aitama'. Vaatab nende peale üle õla 'üleolevalt'. Firma ei lasknud konkurendil nii lihtsasti end õlgadele panna 'endast jagu saada'. Õlad on prügised (selle kohta, et keegi on alistatud). Monument paneb õlgu kehitama 'jätab ükskõikseks'. Tal on pea õlgadel 'ta on nutikas'. b. ‹väliskohakäänetes adverbi ja postpositsiooni funktsioonis› (koormaks v. kohustuseks) peale, kanda, taluda; (koormana, kohustusena) peal, kanda, taluda; koormast pealt, häirimast ära. Tal on kolmveerand sajandit õlgadel. Kodune majapidamine jäi vanema tütre õlgadele, õlule. Heinategu lasus ainuüksi naiste õlul. Ta õlul on väga suur vastutus. Võttis otsustamise oma õlgadele. Poja õlgadele langes matuste korraldamine. Volikogude õlgadele pandud kohustused. Veeretas oma mured mehe õlgadele, õlule. Peategelane kandis kogu etendust oma õlul. Oleme võlakoorma suutnud õlgadelt maha raputada. Otsekui koorem oleks õlgadelt langenud. c. õlul ‹postpositsiooni funktsioonis› toel, abil. *.. Indrekki kipub Matu õlul luiskama .. A. H. Tammsaare. *.. oodatakse, kuni teisel halvasti läheb, et siis teise äparduse õlul jälle rutem kaugemale jõuda. J. Ruven.
3. kujult, asendi poolest õlga (1. täh.) meenutav eseme osa. Õlgadega pronkskirves. Aeru õlad. Kodara järsku tapiastet nimetatakse õlaks. Kaunistavad lohukesed antiikse nõu õlal. Kaalu õlad olid erineva pikkusega. Jõu õlg füüs ristlõigu pikkus pöörlemisteljest kuni jõu mõjusirgeni.
▷ Liitsõnad: jõu|õlg, kaalu|õlg, kangiõlg.

õmblus|varu
õmblusest detaili lõikeservani ulatuv riideosa

üksik|asjalik
üksikasjadeni ulatuv, detailne, põhjalik. Üksikasjalik plaan, kava. Üksikasjalikud juhtnöörid, juhendid. Toimunust anti võrdlemisi üksikasjalik ülevaade. Tuli esitada üksikasjalik elulookirjeldus. Olukord vajab üksikasjalikumat analüüsi.

ülepanni|kook [-koogi]
suur üle kogu panni ulatuv pannkook. Õhukesed ülepannikoogid.