[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

all
I. ‹postp› [gen] ‹luulekeeles mõnikord ka prep.›
1. millestki, kellestki allpool, madalamal; millegagi kaetuna, millestki varjatuna; ant. peal. Laua, silla all. Kivi, kännu all. Lume, jää, sambla all. Maa, vee, mulla all. Tuli hõõgub tuha all. Kärbsed lendavad lae all. Pääsukesepesa on räästa all. Hoone on juba katuse all 'hoonel on juba katus peal'. Ta elab samas majas otse minu all. Pori lirtsus jalge all. Külje all on õled. Pea all on padi. Puupakk istumise all. Hobune tantsiskles ratsaniku all. Sild vajus auto all kokku. Tuli on pliidi, paja all. Seisime puu all. Metsa all oli pime. Ööbisime lageda taeva all. Silmade all on kotid. Valu on rinde all. Nagu oleks tuli hänna all. Tal oli viht kaenla all. Jutt ilmus ajalehes joone all. Kirja all oli selgesti loetav nimi. Pind on küüne all. Veri naha all. Kaane, klaasi all. Tekkide ja kasuka all hakkas soe. Pintsaku all oli vaid õhuke särk. Tõi hõlma all pätsi leiba. Kuuri all 'kuurialuses'. Rehe all 'rehealuses'. Hein on juba varju all 'varjualuses, küünis'. *Kõik oli korraliku värvi all, uus ja ja alles viltu vajumata. H. Sergo. *All tänavalaterna tüdruk ja poiss. R. Rimmel.
2. millestki hõlmatud v. hõivatud. Põllud on kartuli ja teravilja all. Suur osa aiast on viljapuude ja marjapõõsaste all. Metsa, lennuvälja all olev maa-ala. Neli tuba on näituse all. Kõik purgid on piima all (kinni). Kogu raha on kauba all (kinni).
3. millegi juures, lähedal (hrl. kuskilt vaadates v. millestki madalamal). Paisu all on sügav koht. Meri on siinsamas paekalda all. Noored on kiige all. Pood on otse ukse all. Maja on Tallinna külje all. Mäng käis vastasmeeskonna värava all. Istub akna all. Koer magab ukse all. Kohtusime ülikooli suure kella all. Viimane lahing Narva all. Vastasvägede võit Moskva all. Seisime oma laevaga Kuivastu all. *Juhuslikult sinnapoole vaadanud ja näinud nina all ilvest, oli Enn rabatud. J. Kello.
4. tegevus- v. mõjupiirkonnas, mingi tegevuse v. mõju objektiks olles. Kuulide, mürskude all jooksma. Küla on tule all. Operatsioon tehti narkoosi all. Skulptuur sünnib kujuri peitli all. Aparaat on voolu all. Kepi, nuudi, piitsa all töötama. Maa ägas ikke, surve all. Tõmbas end vastase löökide all küüru. Park on looduskaitse all. Kohtu, eeluurimise all olema. Valve, vahi all. Vara oli aresti all. Ta on hooldajate eestkoste all. Hoole, keelu, kontrolli all. Elab pideva hirmu all. Teiste meelevalla, käsu, mõju, rõhumise, valitsuse, võimu all. Kannatab unepuuduse all. Ta on kahtluse, põlu, viha, naeru all. Hääl oli nagu sordiini all. Arutuse, kõne all olema. Tunnistas seda vande all. Mehed olid kõva auru all 'tublisti purjus'. Kirjanikul on uus raamat sule all 'kirjutamisel'. Tal hakkas minu pilgu all ebamugav. Minu tulek on küsimärgi all 'küsitav'. || kõnek kellegi alluvuses, juhtimisel v. käsutuses. Ma teenisin sõjaväes tema all. *Adelheid Heidegg oli preili Ritteri all oma üldise hariduse omandanud. E. Vilde.
5. osutab mingile eristavale tunnusele, nimetusele v. muule. Kiri saadeti välja selle numbri all. Selle märksõna all on kartoteegis vähe materjali. Luuletused saadetakse võistlusele märgusõna all. Avaldas romaani varjunime all. Teos ilmus uue pealkirja all. Laev sõidab Libeeria lipu all. Elas, varjas end võõra nime all.
6. ‹koos verbidega mõtlema, mõistma› (kasut. nime, termini, sõnade jne. tähenduse, mõtte avamisel). Viidumäe all mõeldakse üht osa Saaremaa keskkõrgustikust. Mida te mõistate ekspressionismi all? Lõngaõli all mõisteti vanasti lahjendatud väävelhapet. *Spetsialistide all mõtles ta iseennast. A. Valton.
7. kasut. ühendites nurga all, kraadi all 'teat. nurka moodustades'. Reaktiivlennuk tõusis järsu nurga all. Sirged lõikuvad 45° all. *Maapoolsel küljel tõusevad peauulitsalt täisnurga all mäkke paralleelsed tänavad. J. Sütiste.
8. esineb fraseologismides, näit.:. Pind kõigub jalge all. Püssi all seisma. Tanu all olema. Viies ratas vankri all. Küsimärgi all olema. Oma küünalt vaka all hoidma. (Kellegi) käpa, päka, tuhvli all olema. Nelja silma all. Mitte silma allgi kannatama, sallima. Mingi tähe all. Ühe mütsi all olema. (Mingi) lipu, loosungi, sildi all.
II. ‹adv› allpool, madalamal; varjatud, kaetud olekus; ant. ülal, üleval; ant. peal. Ülalt tornist vaadates paistsid inimesed all väikestena. Ma olin all keldris. All orus oli veel pime. Ratsanikul tantsis hobune all. Jalad käisid väsimusest all risti. Jookseb nagu oleks tal sada paari jalgu all. Tarel ei ole veel põrandat all. Kastil pole põhja all. Magasin põrandal, õhuke madrats all. Kirjal oli tema nimi all. All 'korrus allpool v. kõige alumisel korrusel' elas keegi vanem mees. Kinos ja teatris armastas ta alati all 'parteris' istuda, kuna mina eelistasin rõdu. Hobusel on rauad all. Suusad, uisud on all. Mantel on peal ja kampsun all. *Kord on Vestmann all ja Piibeleht peal – kord Piibeleht all ja Vestmann peal, aga ikka suurelt, ikka julgelt .. E. Vilde.

[kellelgi, millelgi] on jalad all vt jalg

all right [ool rait]
hea küll, hüva; kõik on hästi, kõik on korras; olgu nii, nõus

ell ‹-i 21› ‹s›
kõnek (eufemistlikult litsi kohta). Ta tütar olevat linnas elliks läinud. Kena poiss, aga läks viina ja ellide nahka.

hull ‹-u 21 komp hullem superl kõige hullem e. hullim›

1. ‹adj› ‹mõned kasutused tõlgendatavad ka substantiivina; komp. ka hullum› mõistuse kaotanud, nõdrameelne, nõrgamõistuslik, hullumeelne. Meest peeti, ta tunnistati lootusetult hulluks. Naine läks hirmust, õudusest hulluks. Selline piin ajab, teeb lausa hulluks. Mine või hulluks selle teadmatuse pärast. Ta on päris hull, silmadki loidavad nii imelikult.
2. ‹s› mõistuse kaotanud, nõdrameelne, nõrgamõistuslik, hullumeelne inimene. Rahulik, vaikne, parandamatu, märatsev, ümbruskonnale ohtlik hull. Hull kõneles vahetpidamata ja valju häälega. Hullul ikka hullu aru. Alles pikapeale taipasin, et tegemist on hulluga. Et karistusest pääseda, teeskles ta hullu. Anna pill hullu kätte, hull ajab pilli lõhki.
3. ‹adj› marutõbine. Meie metsades hulgub ringi üks hull hunt. Löödi maha nagu hull koer. Otsitakse taga kui hullu koera.
4. ‹adj› pöörane, meeletu, arulage, arutu; jabur. a. ‹mõned kasutused tõlgendatavad ka substantiivina› (mõistuselt terve inimese kohta, kui see toimib rumalasti v. ebanormaalset meenutavalt). Ta oli rõõmust, igatsusest, vaimustusest (lausa) hull. Kiivus, viha, viin tegid mehe hulluks. Purjus peaga on ta päris, puhta hull. Võitleb, töötab kui hull. Kihutab hobust takka kui hull. Hullemaidki kergatseid tuleb ette kui Jüri. *Armastasin kasse, olin hull nende poegade järele. A. H. Tammsaare. | (sageli pahandavalt, hurjutavalt). Kas sa hull oled, et järele annad! Milline hull poisike, heast peast läheb teisele kallale. Mis sa, hull inimene, prõmmid rusikatega vastu ust. Hull peast! Jäta järele, lase lahti! Mis sa, hull loom, ometi teed! b. (mingi emotsiooni, nähtuse, olukorra, tegevuse vms. kohta). Hull mõte, soov, tahtmine midagi teha. Hull üritus, katse. Teda haaras mingi hull igatsus, rõõm, hirm, viha. Hull tuju tuli peale. Tegi purjuspäi hulle tempe, tükke. Selline hull joomine, pidutsemine kestis mitu päeva. Nii hullus olekus pole mina teda varem näinud. Tema juttudest oli üks hullem kui teine. See on minu kõige hullem seiklus. Töö väsitas hullul kombel 'väga, hullupööra'. c. hrv (muu kohta). *..mida valjemini vanker kõristas, seda hullemaks läksid hobused.. L. Koidula. *Meri möirgab, meri hõiskab, / hullu tantsu tantsib voog.. K. Merilaas.
▷ Liitsõnad: armu|hull, jooma|hull, mehe|hull, naiste|hull, usu|hull, viina|hull, võimuhull; pool|hull, püstihull.
5. ‹s› kõnek miski pöörane, meeletu. No nüüd on hull lahti! Mis te nüüd hullu teete! Mis hullu sinuga on juhtunud? Ära hullu 'hullu juttu' aja! *Hi-hi-hi! Oh mis hullu sa laulad! F. Tuglas (tlk).
6. ‹adj› paha, halb, ebameeldiv; jube, kole, hirmus. Hullud ajad. Sattusin sinu süü läbi üsna hullu olukorda. Hull on see, et kõik teda siin tunnevad. Päris hull, kui ka seekord ei vea. Kõige hullem seisab alles ees. Ta tegi oma jutuga asja veel hullemaks. Mind piinas lausa hull köha. Käsi jookseb verd mis hull. Valu pole nii hull kui enne. Saa veel mõni hull tõbi külge. Töö kartulilaos polnud eriti hull. Ta oli oma elus palju hullematki näinud. Ja mis kõige hullem – jäin koosolekule hiljaks. Tüdruku kohta liikusid üsna hullud jutud. Kriitika oli hullem, kui võis oodata. Täna on väga hull ilm. Teed muutuvad poriga võrdlemisi hulluks. Mulle sattus nii hull vikat, et sellega on võimatu niita. Tuba on hullem kui hundilaut. Poiss oli kõige hullema nälja juba kustutanud. Te olete ju hullem kui petis. Hunt on hullem kiskja kui karu. Juhtub hullematki. Taga hullemaks asjad lähevad. Asi, lugu on hullem kui hull 'väga halb'. *..hull ka võõra inimese ees, kui me niiviisi omavahel pahuksis. A. Hint.
7. ‹s› kõnek (tagasihoidliku, kerge kirumissõnana:) hullvaim, sunnik, põrguline. Ega hulle uskuda, ronivadki viimaks katusele. Ärge, hullud, maja kaela tirige. Kas temal hullul ka aru või otsa. Oh sa hull, mis nüüd saab! Tohoh, vaata, kuule hullu! *Mis sa hulluga teed: karu on, aga mitte ei tule [koopast] välja! M. Aitsam.
8. ‹adj› ‹ainult komparatiivis› kõnek on korrelatsioonis eelnevas lauses v. lauseosas oleva adjektiiviga ja annab edasi selle komparatiivset sisu. Ta on tugev poiss – hullem kui mõni poksija. *..pagana põhjalik mees. Hullem kui mõni professor... A. Kaal.

ega hullu tea, mine hullu tea
väljendab kahtlevat jaatust, ligikaudu täh. 'väga võimalik'. *„Varitsevad muidugi ikka veel Eedit.” – „Ega hullu tea,” lausus isa. A. H. Tammsaare.

ei hullu ega tarka
mitte midagi. *Vana Laas ei osanud algul ei hullu ega tarka. H. Sergo.

ill ‹-e 22› ‹s›
murd lastek talleke. *Veel õitses siin ning teisal lill, / ja vihma uhut nagu ill / tee ääres kivi valge. J. Kärner.

kull ‹-i 21› ‹s›

1. röövlindude (ning mõne välistunnuse poolest neid meenutavate lindude) rahvapärane üldnimetus. Suur, väike, must, kirju kull. Kull tiirutab, laugleb kõrgel õhus. Kull varitseb kanapoegi. Jänes sattus kulli küüsi. Peoleod kutsub rahvasuu ka kräunujaks kulliks. | (hrl. inimese kohta käivates võrdlustes). Silmad teravad nagu kullil. Nina nagu kulli nokk. Sul on küüned kui kullil. Sööstis nagu kull ohvri kallale. Kullist ei saa tuvikest. *See [= sõda] oli kiskjam kui kull .. L. Kibuvits.
▷ Liitsõnad: hiire|kull, jahi|kull, kala|kull, kana|kull, loor|kull, raisa|kull, raud|kull, öökull; laisk|kull, vihmakull; elu|kull, kismakull.
2. kullimäng; juhtiv mängija selles. Lapsed mängisid kulli. Teda löödi kulliks.
▷ Liitsõnad: jooksu|kull, kükakull.
3. vapikotka kujutis. Tsaari, keisri kull. Poola, Saksa kull. Dokument on õige, kulliga pitser on all. || rahamündi vapikujutisega pool. Kulli ja kirja viskama 'loosima, liisku heitma nii, et valik v. otsus tehakse ettelepitult selle järgi, kas õhku visatud mündil jääb maha kukkudes peale vapi- v. kirjakülg'. Otsustagu kull ja kiri, kumb meist peab sinna minema. Mängiti kulli ja kirja 'mängiti hasartmängu, milles võidab see, kes õigesti ära ütleb, kumb külg (kull v. kiri) õhku visatud mündil kukkudes peale jääb'.
▷ Liitsõnad: kohtu|kull, kroonukull.
4. kõnek rubla (vm. suurem rahaühik). Laena mulle homseni kümme kulli! See maksis viissada kulli.

mull ‹-i 21› ‹s›

1. vees vm. vedelikus, samuti vedelas aines, segus jms. moodustunud väike õhu vm. gaasi kogum; sellise kogumi imendumisel jäänud tühik tahkes aines. Vesi hakkab varsti keema, põhjast tõuseb juba mulle. Keev vesi ajab mulle. Väljahingatav õhk tungib akvalangist mullidena vette. Laukaist tõuseb soogaaside mulle. Veelompidel olid saju ajal suured mullid. Keeva pudru pinnal lõhkevad podinal mullid. Kas soovite mulliga 'gaseeritud' või mullita 'gaseerimata' vett? Mullid õlis, mees, betoonis. Vesiloodi mull. Mullidega praakklaas. | piltl. *Hiline armuiha tas käärib ning käärib, pulbitseb ja ajab mulle .. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: gaasi|mull, seebi|mull, vahu|mull, õhumull; jutumull; loodimull.
2. piltl (teadlikult) kiiresti üles puhutud ja laialt levitatud sisulise katteta info; bluff. Jutt suurtest koondamistest osutus mulliks. Lugu mõjus ajakirjandusliku mullina. Kardetakse, et naftahinna tekitatud mull lõhkeb.
▷ Liitsõnad: kinnisvara|mull, majandus|mull, meedia|mull, reklaamimull.

null ‹-i 21› ‹s›

1. ‹num› põhiarv 0, mis liitmisel mis tahes arvuga ei muuda selle väärtust; elementide arv tühjas hulgas. Viis pluss null, viis miinus null on viis. Nulliga korrutatuna annab iga arv nulli. Nulliga jagatuna jääb arv endiseks. Läbis distantsi null karistuspunktiga. || (kellaaja puhul märgib minutite v. tundide tühja hulka). Kell seitse null null. Kakskümmend neli null null ehk null – null null (24.00 ehk 0.00). Kell null kolmkümmend ehk pool üks öösel. || (arvestuspunktita jäämise kohta). Mäng lõppes väravateta viigiga 0:0 (null null). Meie korvpallimeeskond läks juhtima neli null (4:0). Sai turniiritabelisse nulli. || piltl (millegi täiesti v. praktiliselt olematu kohta). Vaeva on nähtud, aga tulemus on null, võrdub nulliga. Selle töö väärtus on praktiliselt null. Kottpime öö, nähtavus peaaegu null. Matemaatika on mul eluaeg null olnud. Ta kirjandusalane haridus on enam-vähem null. Lubatud soodustused osutusid hiljem nulliks. Oli oma äri rajades peaaegu nullist alustanud. Uue tehnoloogiaga on tootmiskaod peaaegu nullini viidud. Minu väljavaated, lootused vähenesid nullini. Uurija aastatepikkune töö oli nulliks tehtud. Ta säästud on kahanenud nulliks, nullini, lähenevad nullile. Lepituskatsed lõppesid nulliga.
2. ‹s› number 0, mis positsioonilises arvusüsteemis märgib mingi järgu ühikute puudumist; arvule juurde kirjutatuna tähistab selle suurenemist 10 korda. Seitse sajandikku ehk null koma null seitse (0,07). Null koma kuus hektarit. Ühte ja nulli on lastel kerge kirjutada. Nulliga lõppev arv. Miljon kirjutatakse kuue nulliga. || (selle numbriga tähistatud suuruse, suurusjärgu, töörežiimi vm. kohta). Kalossid number null. Number null haavlite läbimõõt on 4,25 mm. Pea aeti (number) nulliga 'masinaga hästi madalalt lõigates' paljaks. *Ülo juuksed olid hommikul nulli pealt maha aetud. A. Kaal. || piltl (kellegi v. millegi tähtsusetuks peetava, mittearvestatava v. tühise kohta). Mind ta ei näe ega arvesta – ma olen temale null. Tema arvamus on mulle null. Ühte kiidetakse taevani, teised on nullid. Tal pole enam autoriteeti, ta on minu jaoks ümmargune null. Brigadir on meeste silmis tühipaljas, täielik null. Inimest püütakse nulliks alandada. *Fakt on null, kui tahetakse näha nulli. R. Saluri. *Ma polnud null, polnud tühjalt veerev ratas. Minuga arvestati. O. Tooming.
3. nullpunkt mõõteskaalal. Temperatuur on nullis, langes alla nulli, tõusis pisut üle nulli. Mõõteriista osuti on nullil. Väinameres on keskmine veetase Kroonlinna nullist 7 cm madalam. || piltl (tuju, meeleolu jms. kohta:) kehv, vilets. Tuju, meeleolu on alla nulli, allpool nulli, vajub alla nulli, allapoole nulli. Tuju läks, langes päris nulli. Hing on täis ja tuju on nullis.

pull ‹-u 21› ‹s›
võrgukäba. Rullitud kasetohust pull. Püünise männikorbast, korgist, klaasist pullud. Merelt paistab pullude rida. *.. paelutas ta need [võrgud] ise oma käega, pani pullud peale ning kivilõngad alla.. A. Kasemaa.
▷ Liitsõnad: võrgupull.

pull1 ‹-i 21›

1. ‹s› isane veis (paarituseast alates), sõnn. Puhastverd, puhtatõuline pull. Metsik, tige, võimas, suur pull. Kõvasti üle tonni kaaluv vana pull. Noor pull on lahti pääsenud. Värsist sirgus uhke pull. Pull iniseb, puhub vihaselt. Pull möirgas, sarved maadligi. Ketis pullil on rõngas ninas. Kõige paremad pullid valitakse suguloomadeks. Lehm tahab, otsib pulli. Talus pole oma pulli. Lehm tuleb pulli juurde viia. *.. vaevalt paarikümne sammu kaugusel seisis suur must pull, pea alla kummardatud, ja kaapis maad.. E. Raud. | (püsivõrdlustes inimese kohta). Tal kodus poiss kui pull, aga tööd ikka tegemata. Mees märatseb kui tige pull, on tige nagu pull. Oled terve kui pull. Tal on jõudu nagu pullil. Puhib nagu pull. || ‹adjektiivselt› hrv tugev. *.. aga kubjas Roos, sel ajal alles noor pull poiss, irvitas.. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: noor|pull, nuum|pull, ristand|pull, sugu|pull, tõupull.
2. ‹s› (isase põdra vm. sõralise isasuluki, harvem ka muu isaslooma kohta). Laiade kühvelsarvedega pull. Pull hoidus emapõdra lähedusse. *Kauguses näeme üksildast piisonit: vana pull longib niidul, ilmselt suutmata karjale järgneda. A. Läänelaid.
▷ Liitsõnad: elevandi|pull, hirve|pull, merilõvi|pull, metsa|pull, piisoni|pull, põdra|pull, pühvlipull.

pull2 ‹-i 21› ‹s›
hrl van mull. Mõtleb nii, et pullid 'higimullid' otsaees. *Seal, kus ta püsti tõusis, vahutanud järve vesi ja ajanud pullisid vee peale. M. J. Eisen. *Kesk tuba seisab pisikene laud, selle pääl üks pesuvaagen kuhjaga täis seebivahu pullisid.. L. Suburg.
▷ Liitsõnad: higi|pull, rasva|pull, verepull.

pull3 ‹-i 21›
kõnek
1. ‹s› veider, kentsakas, naljakas lugu v. juhtum, vemp, nali. Oli see vast pull! Täitsa andekas pull. See oli liiga ohtlik, väga kahtlane pull. Ärge tehke lolli pulli. Pärast niisugust pulli võib töölt lahti saada. Peaks neile mingi pulli mängima. Olete parajalt pulli teinud, minge nüüd magama. Kaua see pull veel kestab? Mardiga saab alati pulli. Ütlesin seda pulliga pooleks. *Ei, ausalt, see oli kõige priimam pull, mida ma viimasel ajal kuulnud olen. T. Kallas.
2. ‹adj› naljakas, veider (ja seetõttu huvitav, tore). Küll on pull poiss. Ta on üks pull kuju. Eile juhtus pull lugu. See on tänase päeva kõige pullim nali. Pull mõelda, et Maidu ka kunagi suureks saab. See on pull küll, et kellelgi võtit kaasas pole.

pull4 ‹-i 21› ‹s›
van kakk, pätsike. *„Ema..” ütles Ojamölder perenaisele, kes põlletäie soojade pullidega köögist tuppa astus. L. Koidula.
▷ Liitsõnad: nisu|pull, odra|pull, rosina|pull, saiapull.

rull ‹-i 21› ‹s›

1. silinderjas ese v. moodustis. Loomalihast, hakklihatäidisega rull. Diivani külgmised käetoed ehk rullid. Voodi päitsis oli peaalune rull. Vahvel keeratakse kuumalt rulliks või torbikuks. || trullakas olend. Kutsikas on tore rõõmus rull. Põrsad on sulus ilusad ümmargused rullid.
▷ Liitsõnad: hakkliha|rull, kala|rull, kohupiima|rull, liha|rull, räimerull; tohu|rull, tolmurull; koera|rull, musi|rull, musu|rull, rasvarull.
2. sellise kujuga (töö)vahend. a. rullik (2. täh.) Puhvetkappi sai paigast nihutada vaid rullide abil. Kivi nihutamiseks kasutati puutüvedest rulle. *Laevad tulid merest alla Narva jõge pidi ja neid pidi ükshaaval kosest rullidel mööda vedama. A. Kalmus. b. tekst tehn alus, millele miski keritakse; keritud materjal (koos alusega). Ketti, traati rullile kerima. Rullile tõmmatakse valge paber. Niit lastakse müüki rullidele kerituna. Rullil oleva siidi kaal. Rull niiti, paela, tapeeti, katusepappi. Paberit võib tellida rullides või poognates. Jämevillane kangas pakitakse rullideks. Voolik harutatakse rullist lahti. Rebis rullist paraja tüki paberkäterätti. *Oli ju Egiptuses, Kreekas ja Roomas muistsel ajal rull käsikirjade säilitamise ainuke vorm. F. Puksoo. c. papiljott; sellise kujuga juuksesalk. Isekuivatavad rullid. Juuksur keerab juustesse rulle, päästab rullid juustest. Naise soeng oli väga pidulik: pikkade juuste rullid ulatusid poolde selga.
▷ Liitsõnad: auru|rull, filmi|rull, juhtme|rull, kaabli|rull, kaardi|rull, kanga|rull, kile|rull, kummi|rull, köie|rull, lindi|rull, niidi|rull, paberi|rull, papüürus(e)|rull, puit|rull, puu|rull, pärgamendi|rull, raamatu|rull, raud|rull, riide|rull, sideme|rull, siidi|rull, sineli|rull, tamiili|rull, tapeedi|rull, tubakarull; võimlemisrull; juukse|rull, kukla|rull, lokirull.
3. oma telje ümber pöörlev sellise kujuga tööriist v. tööriista oluline osa, valts. Mulla, asfaldi tihendamise rull. Raske rull vajutab killustiku tihedasti kokku. Maalrid kasutavad värvimisel rulli. Rull postmarkide niisutamiseks. Kunstnik vajutab rulli abil köite kaanele ornamendi. Spinninguridval kasutatav rull. Rullidega tungraud. Konveierilint liigub rullidel. Rulli alt läbi käinud sile ja pehme pesu. | piltl. *Sõja rull oli raskelt üle Saaremaa käinud. A. Hint.
▷ Liitsõnad: fonograafi|rull, foto|rull, hammas|rull, hoide|rull, juht|rull, kande|rull, kirja|rull, kiil|rull, kliistri|rull, kobestus|rull, kopeer|rull, kuldamis|rull, maalri|rull, maantee|rull, margi|rull, mustri|rull, pesu|rull, pingutus|rull, põllu|rull, rehe|rull, rõngas|rull, seemendus|rull, sile|rull, soo|rull, spinningu|rull, taigna|rull, tee|rull, teritus|rull, tihendus|rull, tihvt|rull, trossi|rull, tugi|rull, täht|rull, täis|rull, uhtmis|rull, vaha|rull, vanutamis|rull, venitus|rull, veo|rull, värvi|rull, väänamisrull; laine|rull, sõja|rull, tulerull.
4. kõnek rullhüpe. Vend õpetas mind rulli hüppama.
5. murd ogalik. Pilvekala ja rulli meie kandis ei söödud.

sull ‹interj adv›
‹korduvana› annab edasi suliseva vee heli. Oja voolab sull! sull! sull!

tull ‹-i 21› ‹s›
paadi parda küljes olev puupulk v. raudhark, millele toetub sõudmisel aer, toll [3]. Tullid naksusid, nagisesid sõudes. Lükkasime aerud tullidesse ja hakkasime sõudma. Aerud kolisesid tullides. Aerud libisesid tullidest.
▷ Liitsõnad: aeru|tull, paaditull.

ula ‹adv›
vabalt, jõude; omapead, järelevalveta; lohakil(e), unarul(e). Tänane töö on tehtud, homseni võid üsna ula olla. Loodab läbi ajada päris ula, midagi tegemata. Noored sälud jooksevad karjamaal niisama ula. Paat oli ula keset jõge voolu kanda. Maitsetaim pole malts, et kasvab ula. Ema hulkus teab kus, jätnud lapsed ula. Põõsa alla ula jäetud labidas läks rooste. Raha vedeleb tal ula küll laua peal, küll riiulil. *.. kelmid ei jookse meil ula ümber, need on kõik üleval linnas türmis. A. Kitzberg.

ula1 ‹11›

1. ‹s› ‹hrl. adverbilaadselt› (lõdvalt) vaba, omapead, lohakil olek. Sõjavange ei lastud ulale, ula peale. Täisjõus mehed puha ula peal – tööd ei ole. Mõtted tikkusid ulale uitama. Inimesed põgenesid rinde eest, jättes oma elamise ula peale. *Hommikuti värav ristseliti lahti, loomad ula peal. I. Sikemäe. || ringiaelemine, kõlvatu elu. Ema valvas, et tüdruk ula peale, ulale ei läheks. Poiss on täitsa hukas, eks ta ole jälle kuskil ula peal. *Ja ta võib selgeid näiteid tuua kas Kõverjalg-Katast, kes noores põlves rasket ula elas .. A. Valton.
2. ‹adj› vaba, jõude olev; omapead, järelevalveta olev. Olen parajasti päris ula inimene, otsin just tööd. *Igaüks võis näha, et siin pole enam ula mets, vaid keegi asub elama ja piirab oma maatükki. M. Metsanurk. *Oma või võõras ula loom pääsis vilja, sead kartulisse. A. H. Tammsaare. || ringiaelev, kõlvatu. Ta käis mööda kasiinosid ja oli üldse üks ula mees. *Ohvitserid annavad halba eeskuju. Prassivad, joovad, elavad ula elu. J. Pert.

ula2 ‹11› ‹s›
murd (lai) räästas. Aida ula all kuivatati kala. *.. ta oli ula alt varnast kirve võtnud .. J. Peegel.

ula3 ‹11› ‹s›
murd mütsinokk. Ulaga müts. *Peas aga [oli hobuseajajal] riidest müts, millel läikiv ula ees. H. Sergo.

ulg ‹ulu 21› ‹s›
ulgumine. Hundi, koera kauge ulg. Kostis ainult sügistormi vihinat ja ulgu. Õhku rebestas mootorite kõrvulukustav ulg.
▷ Liitsõnad: hundiulg.

ulm ‹-a 22› ‹s›
unenägu, unelm, kujutelm vms. (sageli poeetilisemas kasutuses). Kohutav, painajalik ulm. Olen korduvalt näinud üht imekaunist ulma. Ärkas jubedast ulmast asjalikku tõelusse. See oli meie ulmade reis! Vähestel õnnestub näha oma kaunite ulmade teostumist. Polaaröö on värviküllane ulmade maailm. Maskeraadil tundis ta end kirevasse ulma sattununa. Romaanis on realistlik elukujutus põimunud ulmade ja nägemustega. *Pärjad, puusärk, härmatund kabelisein / tõde ulmaga põimuma sundis / minu hinges .. V. Verev.

ulu ‹11› ‹s›

1. lai räästas; (lahtine) katusealune. Etteulatuva uluga kõrtsihoone. Pane jalgratas karjalauda ulu alla. Käskis hobuse ulu alla viia. *Tema selja taga istus onni kitsa ulu all tema pime naine. A. Kurfeldt (tlk).
2. (kaitsev) vari, peavari. Olime võõras linnas, ilma uluta. Peremees võttis sõjapõgeniku oma ulu alla. *On ometi vaks vahet, kas oled kasvanud oma toanurgas, kuigi saunas, või oled könutanud teise ulu all, kus oled kõigi lükata ja tõmmata. A. H. Tammsaare. *Kusagil, kas kusagil ei jatku ulu kahele? M. Under.

vull ‹interj adv›
‹korduvana› annab edasi vuliseva vee heli. Rentslis voolasid kevadveed vull, vull, vull. Teekann keeb vull! vull! vull!

vull ‹-i 21› ‹s›
mull. Soogaaside vullid. Limonaadist kerkis säravaid vulle. Puhub kirjusid seebivahu vulle. Vesi pliidil hakkas vulle ajama.

üll ‹adv›
seljas (rõivana, rõivastusena). Isal oli koduvillane kuub üll. Poisil olid üll vaid napid supelpüksid. Meestel olid pikad mantlid üll. Valitsejanna istus, üll uhke raskelt langev rüü. *Üll kandis ta [= preester] kullaga tikitud rjassat .. E. Kuus. || katmas peal. Tal on seljas pähklikarva tuunikataoline kleit, üll karusnahkne peleriin. *.. ase oli kare, / rõhus pimedus ja vilets vaipki üll. J. Kärner.

üll ‹-i 21› ‹s›
etn naiste (harvemini meeste) karusnahkne v. karusnahaga ääristatud talvemüts Lääne-Eesti saarestikus. Eriti tuntud olid Saaremaa üllid.
▷ Liitsõnad: ratas|üll, sariküll.