[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

balanss ‹-lansi 21› ‹s›
balanssiir (2. täh.) *Vedru oli [käekellal] peidus, kuid ankur ja balanss näha ja nad liikusid. M. Unt.

efemeerne ‹-se 2› ‹adj›
lühiealine, üürikene. *Kui näitleja lavalt kadus, haihtus ka tema efemeerne looming .. A. Üksip. *Kogu suvi on meie laiuskraadil efemeerne, tema algus tähendab ühtlasi tema lõppu. M. Unt.

välja elama
(mingit varjatud tunnet) tegevuses, käitumises vms. avaldama; oma energiat rakendama. Oma meelepaha, solvumist, rõõmu välja elama. Laps elab ennast välja mängudes. *.. me peame teatris välja elama oma agressiooni ja hirmud, et neist elus vabaneda. M. Unt.

elu|julgus
julgus elamiseks, elus tegutsemiseks. *Maurer tahtis endale ja teistele elujulgust anda .. M. Unt.

elustama ‹37›

1. organismi elutegevust taastama; ellu äratama, elu andma. Uppunut püüti kunstliku hingamisega elustada. Kevadine päike elustas putukad talvetardumusest. Nõid olevat osanud pisuhändi elustada. | piltl. *Puust kujudesse mõtted kanda, / nad elustada... Õnn on see! K. Kangur. *.. näidend on surnud sõnad, surnute keel, mida näitleja peab elustama .. M. Unt.
2. virgutama, erksamaks, elavamaks tegema. Kuuldu elustas meeli, huvi. Püüdis norgus poisse mõne reipa sõnaga elustada. Soojus elustas külma käest tulnud mehi. See mõte elustas teda mõneks ajaks. Kevadise metsa elustav lõhn.
3. mitmekesistama, vaheldust looma, ilmestama. Tumedat kleiti elustavad valge krae ja kätised. Majaseinu saab elustada ronitaimedega. Metsa vaikust elustab üksik linnuhääl. Ta nägu elustasid säravad silmad. Väljendusviisi elustavad kõnekujundid. Õppetundi elustav vahepala. *Jää ühtlast pinda elustavad ainult tuisujooned ja neilt langevad lühikesed varjud. J. Smuul.
4. midagi unustatut v. kõrvalejäänut meelde tuletama v. kasutusele võtma. Elustab vanu mälestusi. Taheti elustada unarusse jäänud traditsioone. 19. sajandi lõpul hakkasid keelemehed elustama la-liidet. Kirjanikud on elustanud meie kirjakeeles murdesõnu.
▷ Liitsõnad: taaselustama.

embrüonaalne ‹-se 2› ‹adj›
embrüosse puutuv, sellel esinev, looteline. Embrüonaalne arenemine, faas, staadium. Embrüonaalsed rakud. || piltl algelises seisundis olev. *.. ta oli veel liiga noor, tema tundeelu oli alles embrüonaalses seisundis. M. Unt.

etableeruma ‹37›
‹hrl. nud-partitsiibis› head, kindlat positsiooni saavutama, end kehtestama. Mässulised noorteliikumised vastandasid end etableerunud ideoloogiatele. Liigselt etableerunud poliitiline eliit. Etableerunud avangard. *Grafiti on tegelikult jõudnud etableeruda ning leida endale arvukalt eakaid ja kõrgelt kinni makstud patroone. M. Unt.

hajevil ‹adv›
hajali (2. täh.) olekus, hajuvil. Hajevil pilk, mõtted. *Anderson vaatas hajevil aknast välja .. M. Unt.

heitlema ‹heidelda 49›

1. võitlema. Heitles ägeda köhahooga, pisaratega. Mehed heitlesid lainetes, kuni jõud lõppes. Haige heitleb surmaga. Heitleb oma ärevate mõtetega. Tal tuli heidelda majanduslike raskustega. Asus vahvasti heitlema laiskuse ja tuimuse vastu. Laev heitles tormiga, lainetega. Heideldi tääkide ja püssipäradega, mees mehe vastu. *On see siis meie süü, .. et peame eluaeg heitlema viletsa leivatüki pärast. J. Kärner. || võistlema; maadlema, jõudu katsuma. Jäähokis heitlesid esikoha pärast meie ja Rootsi meeskond. *Heitlesid poisid nii. Kui noored kuked, suled kohevil, teineteise rinnust kinni. R. Janno.
2. vahelduvalt, siia-sinna liikuma. Seinal heitlevad varjud, heledad laigud. Lõkke punakas kuma heitles mehe näol. *Tuli heitles tuule käes siia-sinna.. M. Unt. *Hinges heitles mõte visa. H. Visnapuu. || veiklema, küütlema. *Ja smaragdivälja sees nagu heitlev opaalsilm – Graz. E. Vilde.
3. hrv kõhklema, kahevahel olema, enesega võitlema. *Ta heitles hirmu ja lootuse vahel, kumbki tunne ei suutnud teist maha suruda.. O. Jõgi (tlk). *Mõne silmapilgu heitles ta otsustusvõimetuses, siis jooksis koju.. T. Vint.

hiire|sitt
*Õhus oli hiiresita ja toiduainete lõhna. M. Unt.

hüplikult ‹adv›
(< hüplik). *Sekundiosuti liikus hüplikult edasi.. M. Unt.

istuma ‹42›

1. asendi kohta, kus istmiku ja reitega toetutakse mingile alusele (vahel liitub sellega mingi tegevus). a. sellises asendis olema (ka loomade vastava asendi ning lindude, putukate kuskil asetsemise kohta). Vankril, vankris, sadulas, autos, trammis, rongis istuma. Nad istusid akna all, ahju juures, pimedas toanurgas. Istusime murul, maas, puu all, lõkke ääres. Istun rõdul, aias lehtlas. Istusime kõrvu, vastastikku, kaelakuti, vaikselt, omaette, mõtetes. Laps istub ema süles, isa kukil. Taat istus kössis voodiserval. Eit istus, käed rüpes. Istusin pingil, toolil, sohval, diivanil, mugavalt tugitoolis. Istu rahulikult paigal! Istusime laua ääres, laua taga, lauas, veiniklaasi taga. Külaline istus peremehe paremal käel, perenaise kõrval. Me pole juba ammu koos istunud. Arno istub kogu öö raamatute taga, töö kallal. Istusin pea iga õhtu kinos, teatris. Ta on mitu aastat koolipingis istunud. Istus nagu nõeltel, nagu tulistel sütel. Koer istus tagumistel käppadel. Karu istus pakul. Kana istub pesal, kukk õrrel. Lind istub oksal, kajakas kivi otsas. Kärbes istus seinal, sääsk nina otsas. Istuv eluviis. | piltl. Mõisnik istus talupoja kukil. Uus diktaator istus kindlalt pukis. b. sellist asendit võtma. Toolile, pingile, vankrile, sadulasse, autosse, jalgrattale, saani istuma. Istusin rooli taha, hobuse selga ja sõitsin ära. Istusime akna alla, murule maha, lõkke äärde, rõdule. Istusin esimesse ritta oma tavalisele kohale. Istuti televiisorit vaatama. Istu minu kõrvale, ettepoole. Istuge koomale. Palun istuge lauda! Istusin jälle raamatute taha. *Vahel istuvad linavästrikud jäätükkidele.. F. Jüssi. | piltl. *Kui igale hakka „palun” ütlema, siis istub varsti mõni sulle kukile. I. Maran (tlk).
2. (otsesemalt v. kaudsemalt eelmise tähendusega seoses:) pikemat aega mingis kohas v. olukorras viibima. Redus, peidus istuma. Ei saanud tööd ja istus kodus. Muudkui istu ja oota, ei tea, millal ta ükskord tuleb. Külas istuvad ikka veel vaenlased. Istub juba mitmendat aastat tähtsal ametikohal. Juhatuses istuvad omad poisid. Poiss ei viitsinud õppida ja jäi kevadel istuma 'klassikursust kordama'. Mõni iluski neiu on istuma jäänud 'pole mehele saanud'. Endised võimumehed istuvad jälle valitsuses. Istus viletsa palga peal mitu aastat. Tuli paar päeva istuda leival ja heeringal. *Põlv põlve järel olete siin Tammarul istunud ja – teopäevi teinud. A. Kitzberg. *.. plikakesele on päris paras, kui ta ilma õunteta istub – nälga ta seepärast ei sure. V. Lattik.
3. (hrl. vabamas, kõnekeelsemas pruugis:) vabadusekaotust kandma, vangistatud olema. Vangis, vanglas, arestikambris, pogris, trellide taga istuma. Istub süütult, asja eest. Oma karistust, aega istuma. Mees istus neli aastat üksikkongis. Neil tuli varastatud asjade müümise eest istuma minna. Selle teo eest, pärast võidakse ta mitmeks aastaks istuma panna. Ta istub juba viiendat aastat. Mispärast sa õieti istusid? *Ta istub kümmet aastat. H. Kiik.
4. (hrl. vabamas, kõnekeelsemas pruugis:) ühel kohal, millegi peal v. sees (kinni) olema. Auto istub poris. Jaht istub sügavalt vees. Laev istus kõvasti madalikul. Hammasratas, laager istub võllil vabalt, liikumatult. Lips istub viltu. Ta kohevail juustel istus uljas soni. Kaabu istus viltu peas. Sügaval koobastes istuvad silmad. || kelleski v. milleski olemas v. juurdunud olema. Nõrkus istub kehas. Laiskus, väsimus istub kontides. Kohusetunne istub tal lihas ja veres. Südamesopis istus hirm. Sul istub jonn, tants veres. Kaotusevalu istus hinges nagu nüri teivas. Põgenemismõte istus kangekaelselt ta peas.
5. (hrl. vabamas, kõnekeelsemas pruugis:) sobima, sobiv olema, oma kohal olema, vastuvõetav v. meeldiv olema. Needid istusid aukudesse nagu valatud. See amet, töö ei istu talle. Maaelu istus mulle iga päevaga üha enam. Vastus istus nagu rusikas silmaauku. Mossitamine sulle ei istu. *Ei meeldinud talle siin majalogus, ei istunud hästi see rahvas, kes koos käis. R. Sirge. || paras, sobiv olema, figuuriga, muu riietuse vms. sobima. Ülikond istus nagu valatud. Kuub istub seljas kui kott. Munder istub ta seljas laitmatult, elegantselt. Tume lips selle ülikonnaga ei istu. Habe sulle ei istu. Hästi, halvasti istuv kleit, mantel. || klappima, laabuma, välja tulema. Töö ei istu täna. Korvpallurite pealevisked seekord istusid. Näitlejal mäng veel ei istunud. Mõne inimesega rääkides ei taha jutt kuidagi istuda. *Lugemine ei istunud, kohvikus oli igav. M. Unt. || maitsema, hea olema. Mulle see jook ei istu. Kohv istub likööri peale suurepäraselt. *Ega ma suur suitsumees olegi, aga pärast sööki istub see päris mõnusasti. M. Kesamaa.

jutlustama ‹37›

1. jutlust (1. täh.) pidama. Kirikuõpetaja jutlustab kantslist. Jutlustab põrgutulest, taevaõndsusest. *Täna jutlustas [palvemajas] külalisena keegi Saaremaalt sõitnud vend. R. Sirge.
2. piltl mingeid vaateid, ideid v. mingit õpetust propageerima v. levitama. Karskust jutlustama. Kirik jutlustas vaesust ja kasinust. *Kuidas võivad mõned jutlustada laste sündimise vastu? M. Unt.

jõmm ‹-i 21› ‹s›

1. (suur) tüse jässakas mees. Turske, täissöönud, rässakas, paks jõmm. *Kaks härjataolist jõmmi kimbutasid üht tüdrukut. M. Unt. || hlv (mühaka mehe, matsi (2. täh.), võimutseja kohta). Harimatu, rikas, iseteadev, toores, laiutav jõmm. Ta on jõmm mis jõmm, kihutab nagu metsaline, pargib kuhu tahab ja jalakäijale teed ei anna.
▷ Liitsõnad: mehe|jõmm, raha|jõmm, ärijõmm.
2. väike poiss, jõnglane, jõmpsikas. Vallatu, üleannetu, riiakas jõmm. Esimese klassi jõmmid. Vanem poiss käib juba koolis, väiksemad jõmmid on veel kodus. || karupoeg. Emakaru oma pontsakate jõmmidega.
▷ Liitsõnad: kamba|jõmm, poisijõmm.

ära kasutama
kasutama (ära rõhutab tegevuse lõpetatust v. objekti ammendatust; hrl. mitte punktis h. antud kasutustes). Kõik kivid kasutati ehitusel ära. Iga lapike maad on maksimaalselt ära kasutatud. Raha kasutati viimse sendini ära. Ei tahtnud tema see rumal olla, keda targemad ära kasutavad. Oskab teiste nõrkusi, kogenematust ära kasutada. Püüdis olukorda, teiste tüli enda huvides ära kasutada. *Ikka sattusid mehed või naised siia. Kasutasid ära, et Theo oli huvitav mees, kasutasid ära, et tal oli omaette korter. M. Unt.

ketistama ‹37›
(kaitse)ketti panema. *Mis te tahate? küsis ta ketistatud ukse vahelt. M. Unt.

kilama1 ‹37›
läikima, hiilgama, helkima. a. (silmade kohta:) niiske tooniga läikima. Silmad kilasid tal peas nagu palavikuhaigel. Toitu nähes hakkasid ta silmad kilama. Naiste silmad kilasid saagihimus. Ta silmad kilasid erutusest, vaimustusest, uudishimust, himurusest. Mehe silmad kilasid tigedalt, kurjalt, ahnelt, kadedalt, õliselt. *..kõik ju teavad, kuidas mu silmad viina järele kilavad. M. Unt. b. (harvemini muudel juhtudel). Lumi kilas ja sädeles päikese käes. *Tähed hakkavad meeste pea kohal kilama. R. Vellend. *„Küllap oled veel kolmandagi aasta loll,” naerab Mari, valged hambad aga kilavad suus. A. H. Tammsaare.

kokku kiskuma

1. kokku (kõverasse, kooldu, kägarasse, kössi, koomale) tõmbama. Krambid kiskusid keha kokku. Jooksva lausa kisub liikmed kokku. *.. mõttetu uni kisub meie lauge kokku. M. Unt.
2. kokku (krimpsu, kortsu, koomale) tõmbuma. Mehe kulmud kiskusid pahameelest kokku. Riie kiskus märjaks saades kokku. | piltl. Süda kisub murest kokku.

klomp ‹klombi 21› ‹s›

1. pehmest v. püdelast ainest tihenenud vormitu tükk, kämp, tomp. Savi, sulalumi kogunes klompidena talla alla. Hüübinud vere klombid. Kraavides ja loikudes oli limajate klompidena konnakudu. Ta köhatas, nagu oleks tal klomp kurgus. || piltl (ahistava tundmuse, meeleliigutuse kirjeldamisel). Kibestumisest, kahjutundest oli klomp kurgus. Tal hakkas endast nii hale, et kurku tõusis mõru klomp. *Muusikasse ilmus midagi nii nukrat, mis kurku toob klombi. M. Unt.
▷ Liitsõnad: jää|klomp, vereklomp.
2. murd lühike ja jäme puutükk
▷ Liitsõnad: puuklomp.

kohalt
‹postp› [gen]
1. millestki, kellestki ülaltpoolt, sellest kõrgemalt. Võttis paja tule kohalt. Lahe kohalt kostis kajakate kisa. Päike tõusis metsa kohalt. Tõstis pea raamatu kohalt. *Traktorist ajas enese kuuma mootori kohalt korraks sirgu .. R. Vaidlo. | (staatiliselt:) kohal. Mere kohalt on taevas pilves. || vahetust lähedusest kõrgemalt. Ukse kohalt on krohv maha varisenud.
2. samas tasandis kohakuti asendist, kõrvalt, juurest; (ka staatiliselt:) kohal, juures. Väeosa tungis Kavastu kohalt üle Emajõe. Püksid olid põlvede kohalt kottis. Jõgi on Aruvälja kohalt veel lahti. *Siis poeb kahe poolkuivanud kuuse kohalt läbi tara. L. Kibuvits.
3. hrv suhtes, osas. *Kõige rohkem tehakse meie poiste hulgas kõva häält toidu kohalt. I. Sikemäe. *Biorütmide kohalt olid tal niikuinii pahad päevad, füüsiline nullis. M. Unt.

kohatine ‹-se 5› ‹adj›
kohati esinev. Kirjutise kohatine pinnapealsus. Esituses häiris kohatine liialdus fortissimoga. *Illimar oli minuga nõus, et kõrgem haridus on hädavajalik, hoolimata õpetamise kohatisest keskpärasest tasemest .. M. Unt.

koormama ‹koormata 48›

1. koormaga varustama, midagi koormaks peale panema. Reed koormati mitmesuguse varustusega. Kaupadega koormatud auto. Pakkidega koormatud käru. Raskelt koormatud laev, kaamelid. || mitmesuguseid asju rohkesti v. ülemäära kanda panema v. võtma. Laud oli koormatud söökide ja jookidega. Istus paberitega koormatud töölaua taga. Võta vähem pakke, ära koorma end! *..suurte kottidega koormatud naised vaarusid kodu poole.. M. Unt. || (tegevuse, ülesannete, kohustuste vm. (rohke) koorma pealepanemise v. endale kanda võtmise kohta). Olen tööga, mitmesuguste ülesannetega väga koormatud. Oskar on sel nädalal väga koormatud: tal on vaja mitu tööd lõpetada. Elanikkonda koormati üha uute maksudega. Võlgadega koormatud talu. Hüpoteegiga koormatud kinnistu. Ma ei taha sind oma muredega koormata. Miks koormata end vastutusega? Koormas oma hinge raske süüga. Midagi enam lisada ei või, õppekava on niigi koormatud.
2. (liigseks) koormaks olema. Õunad koormasid raskelt oksi. Järsk mäkketõus koormas südant. Õhtusöök ei tohi liigselt koormata seedeelundeid. Tähtsusetute faktide meelespidamine koormab asjata mälu. Koormavad võlad, maksud. | koormav tülikas, ebamugav; üle jõu käiv, tüütav, raske. Kohustus muutus koormavaks. Peab distsipliini endale koormavaks. Kas nii paljude asjadega tegelemine sulle koormavaks ei muutu? Tundus, et sõprade selts oli talle koormav. || piltl koormana (3. täh.) rõhuma, rusuma, piinama, vaevama. Mure koormab südant. Raske kuritegu koormas mehe hinge. Teda koormavad mingid vanad patud, sünged mõtted. Mis sind rõhub ja koormab? *Miski ei koorma mõtteid, maailm on lihtne, tore ja ilus. T. Vint.
3. tehn koormust peale panema, koormusega varustama. Tehast oleks võimalik rohkem koormata. Elektriliinid on õhtuti väga koormatud.
▷ Liitsõnad: ala|koormama, ülekoormama.

kortsuma ‹37›
kortsu minema, kortsuliseks muutuma, kortsudega kattuma. Ülikond, kleit kortsub kohvris ära. Halva hooldamise korral (näo)nahk lõtvub ja kortsub. Taime kahjustatud lehed kortsusid. Su krae on pisut kortsunud. Taskus oli tal paar kortsunud rahatähte. Kortsunud ümbrik, telegramm. Kergesti kortsuv riie. *..nende naised lähevad vara vanaks, kaotavad elurõõmu, kortsuvad. M. Unt.

kriiksatama ‹37›
äkki, korraks kriiksuma. Uks, põrandalaud, tuulelipp kriiksatas. Võti kriiksatab lukuaugus. Reejalas kriiksatab kivil. Kriiksatades sulgus roostetanud riiv, õuevärav. Auto peatus pidurite kriiksatades. || (elusolendite samalaadse häälitsemise kohta). *Kilk kriiksatab kerise taga nurgas.. A. Mägi. *Rukkirääk saeb vahetpidamata. Harva kriiksatab üks teine lind. M. Unt.

ktooniline ‹-se 5› ‹adj›
ka müt maa-alune, allmaa-. *Neil pole nimelt keldrit, kus roomaksid rotid, maod, draakonid ja muud süvapsühholoogilised ning ktoonilised olendid. M. Unt.

kurja|tegija
ka jur
1. kuriteo toime pannud isik. Kurjategija varjamine, kinnipidamine, väljaandmine teisele riigile. Eriti ohtlik, riiklik kurjategija. Tagaotsitav, mitu korda karistatud kurjategija. Politsei ajab kurjategijate jälgi. Kurjategijate jõuk murdis panka sisse. Kurjategijad tabati teolt, võeti kinni, anti kohtu alla. Kurjategijatel õnnestus kuriteopaigalt põgeneda. Meest peeti kurjategijaks.
▷ Liitsõnad: kriminaalkurjategija.
2. pahateo, pahanduse sooritaja. Ütle mulle, kes see kurjategija oli, kes sulle minust halba rääkis. *Pole suuremat kurjategijat kui võlts raamat, eriti veel siis, kui ta on hästi kirjutatud. M. Unt. || (leebe kirumissõna laadis, pahandavalt, kurjustavalt). Kas sa, kurjategija, oled vait! Küll on kurjategijad, vaat mis välja mõtlesid! Kass, kurjategija, ajas piimanõu ümber. *Parmud, kurjategijad, ei anna lehmadele minutikski rahu! J. Saar.

käivitama ‹37›
masinat, mootorit, seadet käima, tööle v. liikuma panema. Mootorit, autot, masinat, konveierit, magnetofoni, jõujaama, generaatorit käivitama. Saekaater käivitati elektrimootori abil. Pumbad käivitame tuulemootoriga. Vahekohtunik käivitab stopperi. Maletšempionaadil käivitati kontrollkellad. *Paisutatud veevood panid mürisema turbiinid, need käivitasid veski ja villavabriku .. E. Järs. || (laiemalt). Propagandakampaania käivitas ajaleht. *.. olen küll veel väsinud ja unine, kuid suudan end ometi kuidagi käivitada ja vean lõunani välja .. M. Unt.
▷ Liitsõnad: taaskäivitama.

küünarnuki|tunne
vastastikune toetustunne. *Aga nüüd pole nad võõrad, vaid tajuvad pidevalt mingit kummalist, erutavat ja julgustavat küünarnukitunnet. M. Unt.

lapse|vanem ‹pl. lastevanemad ja eeskätt ühe lapse vanemate kohta ka lapsevanemad›
(hrl. kooli seisukohast:) õpilase isa või ema. Lapsevanema allkiri õpilaspäevikus. Lapsevanemad kutsuti kooli. Lastevanemate koosolek. || nlj (õpilane oma vanemate kohta). *[üks õpilane teisele:] „Tunne ennast nagu kodus. Mul sõitsid lapsevanemad kolmeks päevaks komandeeringusse.” M. Unt.

lollilt ‹adv›
lollisti. Kukkusin lollilt sisse, jäin lollilt vahele. *.. muidu mõni arvab, et sa oled lollilt õrnatundeline. M. Unt.

lugemis|himu
*Minu huvid olid algusest peale humanitaarsed – kui nii suurejooneliselt tohib nimetada elavat lugemishimu. M. Unt.

maailma|klass
(kellegi v. millegi eriti kõrgetasemelise, maailma tipptasemel oleva kohta). Maailmaklassi kuuluv, maailmaklassi sportlane, interpreet, laulja. Paul Kerese kiire tõus maailmaklassi. Jaapani telerid on maailmaklass. *Ma pole kunagi kedagi sellist [tüdrukut] näinud. Maailmaklass. M. Unt.

maanduma ‹37›

1. maapinnale (mõnikord ka veepinnale), Maale, ka muule taevakehale laskuma. Lennuk maandub Kiievi lennuväljal, Kiievis. Transpordilennuk maandus metsalagendikule. Vesilennuk maandus jõel(e). Helikopter võib maanduda ükskõik kus, kas või jääpangal. Kinnitage turvavööd, lennuk hakkab maanduma. Langevarjurid maandusid ettenähtud kohas. Kosmoseaparaat maandus Kuu pinnale. || (lindude, putukate, harvemini loomade kohta:) kuhugi v. millelegi laskuma. Varesed maandusid vana kase otsa. Toonekured tiirlesid põllu kohal, aga ei maandunud. Tüütu kärbes maandus ikka ja jälle mu ninale. Lendorav maandus puutüvele. || hüppelt vm. kiirelt liikumiselt v. kukkudes maha v. millelegi laskuma. Suusahüppaja peab valitsema õhulendu ning oskama maanduda. Võimleja maandub hüppel sujuvalt päkkadele. Poiss maandus aknalaualt vetruva hüppega. Kass maandub kukkudes nõtkelt käppadele. Oda maandus 90 meetri tähise juures. Poiss kaotas tasakaalu ja maandus koos jalgrattaga kraavis. *.. hakkasid raamatuid aknast välja loopima. Theo vaatas hämmastunult, kuidas kallid köited asfaldil maandusid. M. Unt.
▷ Liitsõnad: hädamaanduma.
2. piltl kuhugi sattuma, kuhugi jõudma. Proovis seda ja teist ametit, kuni maandus lõpuks vabrikusse lihttööliseks. *Schliemann maandus [pärast laevahukku] puupaljana haiglas. J. Selirand (tlk). *Mis ja kuidas ta lõpuks selle tõrvavabriku omanikuks sai ja siiakanti maandus, sellele ma ei saanudki selget otsa kätte. E. Maasik.
3. maabuma, randuma. *Mu silmad pöördusid ranna poole, kus õhtul maandusime, ja otsisid venet. F. Tuglas.
4. piltl alanema (3. täh.), lõdvenema. *Neiu vabises, politseimajas läbielatud pinge hakkas maanduma. H. Laipaik.

mahutama ‹37›

1. kuhugi mahtuma panema, ära paigutama, (sisse) sobitama. Mahutasin kõik asjad kahte kohvrisse. Kuhu ma teid mahutan, buss on viimase võimaluseni täis. Loomad mahutati esialgu rehalasse. Ruumi oli vähe, aga kuidagi mahutasime end pingiotsale, teiste vahele, istuma. Seda teksti ei mahuta ühele leheküljele. *Lauale kausside vahele oli mahutatud rasvaküünlad, mille valgus vaevalt ulatas toitudest kaugemale .. E. Särgava. | piltl. Uut sisu on raske mahutada vanasse vormi. *Kord tuli [restorani] sisse üks mees, keda Theo ei osanud algul ühegi inimliigi alla mahutada. M. Unt. || maj kapitali millessegi paigutama, investeerima. Ärimehed mahutavad raha tulutoovatesse ettevõtetesse. Tööstusse, ehitusse mahutati miljardeid.
2. (mahu poolest) paigutada võimaldama v. sisaldama; kuhugi mahtuma. Ligi 400 liitrit mahutav vaat. Seljakott mahutab palju rohkem kui portfell. Need riiulid ei mahuta kõiki mu raamatuid ära. Väike kelder ei suuda tänavust kartulisaaki mahutada. Uus staadion mahutab üle 100 000 pealtvaataja. Turvas, poorne aine mahutab palju vett. *.. ta [= Baikal] mahutaks Aadria mere ja mahutab kümnendiku maailma mageda vee varudest! L. Meri.

maias ‹maia 19› ‹adj›
midagi väga himustav, väga ihaldav, millegi v. kellegi järele väga himukas. a. (söödava, joodava, eriti millegi magusa järele). Lapsed on maiad, tahavad kõike magusat. Kärbsed on suhkru peale maiad. Tihased on rasva peale maiad. Koer on maiaks läinud, sööks ainult liha. Vaatab peolauda maia silmaga, pilguga, näoga. *Sest vaadake, kass on väga maias hiirte järele .. K. Ristikivi. *Vanamees-mait ka selle viina peale maias, silmad käivad kõrtsi poole. F. Tuglas. b. piltl (raha jm. hüvede, ka lõbustuste, naudingute vm. järele). Ta on raha peale hirmus maias. Kiituse järele on igaüks maias. Noored on maiad ilusate hilpude järele. Vana mees, aga naiste peale maias. Ta on väga maias sensatsiooni, anekdootide peale. Pööbel oli maias igasugustele vaatemängudele. *.. ka transtsendentsuse psühholoogilistest juurtest oli vana preester maias rääkima. M. Unt.
▷ Liitsõnad: jutu|maias, lõbu|maias, magusa|maias, meeste|maias, naeru|maias, naiste|maias, raha|maias, uudiste|maias, viinamaias.

peale maksma
millelegi veel lisaks maksma, juurde maksma. Korterivahetamisel tuli mõni tuhat peale maksta. Keegi ei tahtnud mu jalgratast, maksa või peale. *Mõni maksaks peale, et lavale saada, tema saab selle [= näitlemise] eest palka! M. Unt.

masinlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
töötavat masinat meenutav, masinale omane; mehaaniline. Masinlikud liigutused, töövõtted. Mees kõndis masinlikul sammul edasi-tagasi. *Aja masinlik ja ruttav vaim hakkab teidki muutma automaatideks. M. Unt.

meelas ‹meela 19› ‹adj›
(himuralt) meeleline. Meelas naine. Meelas suu. Meelad huuled. Meelas kutsuv naeratus. *Kuid naiste peale oli ta [= poiss] meelas. M. Unt. *Sigines keskööl sõlmit tutvusest / sõprus koiduni, meelas ja kuum. P. Viiding.

välja meelitama
kedagi meelitades midagi enda valdusse v. teada saama. Meelitas minu käest mitusada krooni välja. Püüa see saladus temalt välja meelitada. || piltl esile kutsuma, kuuldavale peibutama. *Melanhoolseid teemasid saatis Bachi muusika, mida vilespillist meelitas välja pikakasvuline habemik. M. Unt.

mere|kallas
mereranna veeäärne (kõrgem) maismaariba. *Aknast välja vaadates nägi .. Mustamäe nõlva, endist merekallast. M. Unt.

mineviku|ihalus
mineviku imetlemine, mineviku ihaldamine. *Maurer vihkas minevikuihalust. Ta eelistas vaadata ettepoole .. M. Unt.

mingi ‹1› ‹pron›
‹umbmäärane adjektiivselt kasutatav asesõna› selline, mis v. kes on lähemalt määratlemata, täpsemalt teadmata vms., mingisugune. a. ‹jaatavas lauses›. Mingi suur elukas. Mingi orava moodi loom. Mingi mürgine taim see oli. Arvutuses on ilmselt mingi viga. Tal olevat tööl mingi pahandus, arusaamatus olnud. Poiss on vist mingi tembuga hakkama saanud. Elavad mingis kasarmu moodi majas. Lehitsesin mingeid ajakirju. Saalis on mingi nõupidamine. Mingi lootus peab ikka olema. Otsib mingit tööd ja teenistust, ükskõik millist. Kirjutab mingit aruannet. Temas on mingi muutus toimunud. Mingil moel peab siit ikkagi välja pääsema. Mingil määral ma teda ju tunnen. See oli nagu mingi ime, et ma kohale juhtusin. *Istume sõiduautosse mingite meeste vahele, kelle nägusid ma ei näe. M. Unt. *Tuba oli täis mingit kummalist rahu, puhtust ja valgust .. L. Promet. b. ‹eitavas lauses› (teeb hrl. eituse kategoorilisemaks). Mehel polnud kaasas mingit isikut tõendavat dokumenti. Tal pole sellest mingit aimu. Selles pole mingit kahtlust. Ta ei nõustu (mitte) mingil juhul, tingimusel. Polnud mingit mõtet vastu puigelda. Läheb elus omal jõul edasi, ilma mingi eestkosteta. Ta ei püüdnud end mingil moel, mingil kombel välja vabandada. Ähvardused ei avaldanud talle mingit mõju. *.. mingu parem kohvivabrikusse, seal on head palgad ja muret ei mingit. T. Vint.

muutumatult ‹adv›
(< muutumatu). Oli ikka muutumatult sõbralik ja lahke. *Piimjas pilv seisis linna kohal. Temperatuur püsis muutumatult. M. Unt.

mõtlevalt ‹adv›
mõtlevana, mõeldes. *Väärtuslikke teoseid tuleb lugeda ruttamata, mõtlevalt, juurdlevalt ja võrdlevalt. M. Unt.
▷ Liitsõnad: järelemõtlevalt.

mälukas ‹-ka, -kat 2› ‹s›
kõnek mälulünk, mälukaotus. *Midagi võttis ta tõesti [joobnuna] seljast ära. .. kuid siis tuli ka mälukas. Ta leidis ennast hommikul pargist, seljas naisterahva nailonist öösärk .. M. Unt. *Ükskord tundis Tarmo, et veel paar piiska konjakit, ja ongi mälukas käes. T. Kallas.

müstifitseerima ‹42›
salapäraseks, ähmaseks tegema; salapärasuse, ähmasuse katte all petma, eksitusse viima. Autor pole kavatsenud lugejaid müstifitseerida. Põnevaks müstifitseeritud elulugu. *Isa ei osanud tegelikkust müstifitseerida. .. Isale oli olemus ja nähtumus üks. M. Unt. *.. hakkas müstifitseerima ning paberile panema reisikirja oma teekonnast ühte naaberriiki, kuhu ta tõeliselt oma jalgagi ei olnud saanud. J. Kärner.

nutu|kramp
‹hrl. pl.› nutust tulenev keha kramplik tõmblemine. Nuttis nii, et sai nutukrambi(d). Vappub, tõmbleb, viskleb nutukrampides. *Aga seda mõeldes vapustas mind järsk nutukramp. M. Unt.

nõus|olek
Suuline, kirjalik nõusolek. Kinnitab oma nõusolekut noogutusega. Noogutab nõusoleku märgiks. Avaldas nõusolekut, andis nõusoleku kandideerida. Tema nõusolekut pole küsitudki. Pomises oma pooliku nõusoleku. Agressor okupeeris väikeriigid maailma vaikival nõusolekul. Passiivne nõusolek kõigega. Pidas teise vaikimist nõusolekuks. *.. olid nad saanud palju äraütlemisi, mis vaheldusid nõusolekutega, mis samas jälle ümber lükati. M. Unt.

nädala|lõputi ‹adv›
nädalalõppudel. Nädalalõputi käime, oleme suvilas, maal aiatööd tegemas. *.. miks kõlasid aiateel nädalalõputi jälle ta natuke hiilivalt häbenevad sammud? M. Unt.

näitaja ‹1› ‹s›

1. see, kes v. mis midagi näha võimaldab v. millelegi osutab. Küll leidub parastajaid ja näpuga näitajaid. || osuti. Kella näitajateta numbrilaud. *Näitaja [kaalu] mikroskaalal kõigub milligrammi võrra. O. Kool. || kõnek ekshibitsionist. *Loomulikult mõtles neiu, et ma olen näitaja või midagi veel hullemat. M. Unt.
▷ Liitsõnad: aja|näitaja, ette|näitaja, minuti|näitaja, sekundi|näitaja, sisu|näitaja, sooja|näitaja, suuna|näitaja, tee|näitaja, tunninäitaja.
2. näidik, näitur
▷ Liitsõnad: kiiruse|näitaja, kõrguse|näitaja, pingenäitaja.
3. näitarv; parameeter. Majanduslikud näitajad. Mootori tehnilised näitajad.

ette näitama

1. (kontrollimiseks) esitama. Oma passi, diplomit, sõidupiletit ette näitama. Näitad tellimiskviitungi ette ning saad tellitud eseme kätte. Kodused tööd tuli õpetajale ette näidata. *Ma tahtsin [isale-emale] ainult tere ütelda ja Anna [= pruudi] ette näidata ja tulema tulla. J. Kross.
2. ette tegema, näitama (4. täh.) Näita ette, kuidas seda tehakse. Võimlemisõpetaja näitas õpilastele harjutuse ette. Ta ei oska siis ka järele teha, kui ette näidatakse. *Astu hästi kõrgelt nagu kurg. .. Ta näitab ette, kuidas seesugune kõndimine välja peab nägema. M. Unt.

näo|joon
‹hrl. pl.› näole eripära andev joon (ka näo kuju, lõike kohta). Ümarad, nurgelised, peened, jämedad näojooned. Meeldivate, intelligentsete näojoontega mees. Ta näojooned on mehelikud, naiselikud. Neiu näojooned olid veel lapselikult pehmed. Kõhnal inimesel on iga näojoon teravalt välja joonistunud. Ta on näojoontelt täiesti ema moodi, tal pole ühtki isa näojoont. Ta naeratas, karmid näojooned leebusid. *Tädi Idal on klassikalised näojooned: kõrge laup, sirge nina ja nii edasi. M. Unt. | piltl. Linnade näojooned muutuvad.

näoli ‹adv›
näoga millegi vastu v. vastas, millegagi kokkupuutesse v. kokkupuutes. Kukkus näoli maha, põrandale, porri, lumme. Oli näoli maas, põrandal. Viskus näoli patja. Lamab näoli voodis ja nutab. *Ma olen näoli vastu külma klaasi. M. Unt. | piltl. *Urve pani peegli näoli toolile. V. Gross.

nässus ‹adv›

1. kägaras, lömmis; katki, puru. Vana nässus kaabulott peas. Raamatul on lehed nässus. Noatera on kahekorra nässus. Nässus 'tokerdanud, pulstis' karvaga nälginud hunt. Jalgratta kumm on nässus 'tühi'. *Latern [autol] katki ja poritiib natuke nässus, mis see siis ära ei ole! O. Kruus. *Teised [= sõdurid] kägaras ja nässus, magavad norsates nende [= vahisõdurite] selja taga. O. Luts. || piltl (inimese kohta:) lömmis, loppis, vormist väljas. Ta on täna kuidagi nässus ja tujust ära. Norus ja nässus nagu hunnik õnnetust.
2. korrast ära, rikkis. Teler, raadio, pardel on nässus. Mootor on nässus, mootoris on midagi nässus. Närvid on nässus.
3. nurjas, untsus. Fotod on täiesti nässus. Ta läheb mehest lahku, neil on elu nässus. Minu asjad on nässus, minuga on sandid lood. *Kõik see minu elu on üks nässus kraam. B. Alver. *Kirjutades ei paranenud Theo tuju. Ta tundis, et see päev on õhtuni nässus. M. Unt.

pime|sikk

1. pimesikumäng. Mängiti peitust ja pimesikku. || piltl (teadmatuse teesklemise v. jutuga keerutamise kohta). Ärme mängime enam pimesikku, räägime asjadest nii, nagu nad on. Ma ei taha sinuga pimesikku mängida ja ütlen otse, kuidas lood on. *Aarne, miks me peame pimesikku mängima? Ära arva, et mina midagi ei tea... M. Unt.
2. püüdja pimesikumängus. Olin pimesikuks. Pimesikk tormas huupi häälte peale. Kuhu sa tormad nagu pimesikk? || piltl (mittemärkava inimese kohta). Ära sõtku teiste jalgadel, pimesikk! *„Sõts, kus sa oled? Uh-huu?” – „Pimesikk,” ütles Inge ning ei liigutanud end. E. Park.

pjerroo ‹15› ‹s›
teater koomiline, unistlev kuju prantsuse pantomiimis; armunud pajats. *Seinal oli ka Schützi enda portree, Balini looming, mis kujutas Schützi arlekiinide ja pjerroode tantsuringi keskel.. M. Unt.

plaksatus ‹-e 5› ‹s›
plaksumine, plaksumise heli, plaks. Kajasid laskude, kuulide plaksatused. Kostis autoukse plaksatus. Piitsahoobi, kõrvakiilu hele plaksatus. Kaardid löödi valju plaksatusega lauda. *Laperdav kliiver lööb tugeva plaksatusega kord paremale, kord vasakule. H. Palk (tlk). *Siis kõlas õõnes plaksatus, nagu oleks pudelilt kork tõmmatud või nagu oleks laste õhupall lõhkenud. M. Unt.
▷ Liitsõnad: piitsaplaksatus.

plartsatama ‹37›

1. plartsu tekitades kukkuma, hüppama v. paiskuma, plärtsatama, lartsatama. Plartsatas paadist vette. Kala plartsatas õnge otsast tagasi vette. Suplejad plartsatavad huilates paadisillalt järve. Poiss plartsatas lompi. Jalg plartsatab porri, mudasse. Auto plartsatas sillalt jõkke. Miski asi kukkus plartsatades meie ette ojasse. Hüppas jõkke, nii et vesi plartsatas. Laine plartsatas üle parda sisse. Mu käele plartsatas paar jämedat vihmapiiska. Visatud porikamakas plartsatab talle vastu lõuga. Uks läheb plartsatades kinni. *Pink kukub ümber, plartsatades langevad mõlemad põrandale. M. Unt.
2. plartsti lööma, viskama vms., lartsatama. Juku plartsatas naabrile raamatuga vastu pead. Plartsatab kaardid lauale, koti toolile.

pliks

1. ‹interj adv› (hrl. koos sõnaga plaks) annab edasi kerget (kõlavat) lööki. Pliks! põrkab kuulike vastu klaasi. Pliks, plõks klõbistati arvelauanuppudega. Jagas mehele pliks ja plaks kõrvakiile. Seelik käib pliks! plaks! vastu jalgu.
2. ‹adv› kähku, kiiresti. Pliks ja plaks! ja ongi tuba koristatud. *Vilksavad [laevad] aina lahest sisse ja välja. Pliks sisse, vups välja. M. Unt.

plätserdama ‹37›

1. ka hlv (lohakalt, hoogsalt) maalima, pintseldama, värvima. Kes selle pildi on plätserdanud? Plätserdas mööbli kiiruga üle. *Hommikust õhtuni puudus loomiseks see eriline vaim, mis vajalik. Plätserdab hajameelselt paberile mingeid saialilli. E. Tegova. *Ajal, kus kunstnikud olid nõnda hooletud, kus nad lihtsalt plätserdasid, mõjus vanaaegne salameisterlikkus, kaheksakordne katmine lihtsalt vapustavalt. M. Unt.
2. pläkerdama. Ära plätserda treppi jälgi täis! Ukse käepide on moosiga kokku plätserdatud.
3. pladistama, pläterdama. Poisike plätserdab lombis.
4. pätsides midagi vormima, voolima. Tüdrukud plätserdasid mudakooke. *.. nägu oli järsku nagu külmast märjast kollakaspruunist savist kokku plätserdatud, nii tundetu ja surnud oli ta ilme. E. Rannet.

pool|toon

1. ka kunst valguse ja varju (v. heleda ja tumeda) murtud üleminekutoon. Pehmetes pooltoonides akvarell. Pooltoone ja värvinüansse armastav kunstnik. *Selles ühtlases taevavalguses kadusid värvid ja jäid järele ainult pooltoonid.. K. Kivi (tlk). | piltl. Ta ei väljenda oma mõtteid pooltoonides. *.. [jaapani muinasjuttudes] mängivad pooltoonid, üksikud justkui kogemata öeldud sõnad, peenimad värvivarjundid. M. Unt.
2. muus kahe erikõrguse heli vaheline väikseim intervall

prahi|auto
prügiauto. *.. iga päev viidi rämps minema, manööverdasid prahiautod, kojamehed riisusid muru.. M. Unt.

primitiiv ‹-i 21› ‹s›
keegi v. miski primitiivne (sageli kunstiteose kohta). Primitiiv ja kultuurinimene. *Sealses meremuuseumis nägin Lainetelkäijat... Raske öelda, on see kunstiteos või primitiiv.. M. Lott (tlk). *Maurerile meeldis, et olemasolevad asjad funktsioneerisid. Olen ma primitiiv, oli ta endalt küsinud, rõõmustan pisiasjade üle.. M. Unt.

provintsi|linn
provintsis (2., 3. täh.) asuv linn. *Kasvasin üles Viinis .. metropolis, ja pidin lahkuma sealt kurjategija kombel, enne kui linn Saksa provintsilinnaks alandati. J. Kross (tlk). *Ta tahtis, et tal oleks igas suuremas provintsilinnas salaarmuke .. Valgas, Tõrvas, Pärnus, Võrus, Abjas, Rakveres... M. Unt.

pubekas ‹-ka, -kat 2› ‹s›
kõnek puberteediealine nooruk. Ta on veel pubekas. *Pärast saime Gea vennaga kokku. See oli pubekas, õudselt tähtis, aga tundus, et mitte täiesti ajuvaba. M. Unt.

puhastama ‹37›
puhtaks tegema. a. mustust, prahti, prügi kõrvaldama. Puhastab nägu, hambaid, küüsi. Puhastasin põhjalikult vaiba, põranda, terve toa. Seda riiet saab porist puhastada vee ja seebiga. Haava ümbrus puhastati joodiga. Puhastaks õige noad ära! Poiss puhastab matil jalgu. Mantli peab laskma keemiliselt puhastada. Puhastame hoovi ära. Kass puhastab oma kasukat. Nii kiire, et pole aega ninagi puhastada. Kergesti puhastatav mööbel. Puhastamata püss, prillid. Õhku tolmust puhastavad seadmed. b. mittevajalikust vabastama, kõrvalist eemaldama. Perenaine puhastab kala. Palgid puhastati okstest. Tuul puhastab puudelt viimsed lehed. Puhastage tee lumest. Peenraid peab jälle (umbrohust) puhastama. Puhastas laua paberitest, linnu sulgedest, põllu kividest. Tüdruk puhastab 'lüdib' herneid. Puhastas köhatades häält, kurku. Puhastan õmblusvarud palistades, siksakiga. Puhastav klistiir. Puhastamata 'raseerimata' kael. Aaloe puhastavat verd. Kordustest puhastatud tekst. *Vanasti mäletasin ma palju enam, aga nüüd olen püüdnud oma mälu pikkamööda puhastada. M. Unt. | (puhta aine saamiseks). Õli puhastama. Puhastatud soolhape. Väävlist puhastatud gaas. Puhastamata piiritus. c. halvast vabastama ja seeläbi paremaks muutma, õilistama. Puhastas oma mõtteid, tundeid, südant. Rüvetusest puhastatud hing. Kannatus puhastab. Puhastav maagia. *Ta nuttis sellepärast, et oli iseenda silmis nii vääritu ja halb, peaaegu kurjategija, pisarad pidid teda puhastama. E. Krusten. d. piltl vaenlasest vabastama. Maa oli okupantidest puhastatud. Bandiitidest puhastatud mets. Partei puhastas oma ridu.

pulseerima ‹42›
tuiklema, tukslema. a. (südametegevuse ja sellest johtuva vere rütmilise liikumise kohta). Süda pulseerib. Veri purskub haavast pulseeriva joana. Pulseeriv arter. | piltl. *.. võis kujutleda, kuidas õlu torudes pulseerib ja vaadiseinu rõhub. M. Unt. b. (mitmesuguste nähtuste perioodilise muutumise v. rütmiliselt kulgeva tegevuse kohta). Võimsad pulseerivad lained tekkisid ja kadusid. Kuumaveeallikad pulseerivad. Pulseerivad tähed 'pulsarid'. Pulseeriv kiirgus, valgusvoog, vool. Kõrvas on terav pulseeriv valu. c. piltl (silmas pidades millegi kulgemise rütmilisust, sageli ka hoogsust ja intensiivsust). Suurlinna elu pulseerib rahutus rütmis. Hoogsalt, elavalt pulseeriv kultuurielu. Pulseeriv liiklus. *Sõdurid ja ohvitserid seisid rahutult pulseerivas summas telgi ees. V. Beekman.

põiki

1. ‹prep› [part] (viltuse, teat. nurga all liikumise v. paiknemisega ühenduses). Nägime põiki teed seisvat vankrit. Vool kandis üle jõe ujujat põiki jõge allapoole. Paat pöördus põiki lainet, laineid. Klošš-seelik lõigatakse põiki riiet.
2. ‹adv› mingi suuna v. normaalasendi suhtes umbes 45-kraadise nurga all, viltu, diagonaalselt, põigiti; risti. Sammusime põiki üle väljaku. Jänes lippas põiki üle põllu. Latid pandi alla ja lauad põiki peale. Lapsed magavad põiki laias voodis. Kassil on kala põiki suus, hammaste vahel. Haaras mapi põiki kaenlasse. Kork jäi pudelikaela põiki kinni. Tõmbas joone põiki üle lehe. Maapind oli pikuti ja põiki lõhesid täis. Tee viib põiki mäkke. Vihm peksab põiki aknasse, vastu klaasi. Ratsutas, püss põiki sadulal, seljas. Apteek on siit põiki üle tee. Ma olen Eestimaa risti ja põiki 'igas suunas' läbi käinud. Kaalusin seda asja mõttes risti ja põiki 'igas suhtes, igast küljest'. *.. maakuulaja peatas hobuse ja tõmbas selle põiki teele, et tagasi vaadata. A. Kivikas. || takistavalt ette v. ees. Šveitser seisis uksele põiki ette. *Samuti olin risti ja põiki tüliks paadis. Minu tõttu lõi see kõikuma.. A. Mälk. *Konservatism on ühiskonnast visa kaduma, puupead ja silmakirjatsejad igal pool põiki ees. M. Unt.
▷ Liitsõnad: poolpõiki.

põlema ‹37›

1. süttinuna leekides olema, leegitsema. Puud põlevad ahjus. Suitsedes, lõõmates, mühinal, nõrgalt, loiult põlema. Oksad lõid, lahvatasid heledalt põlema. Märjad, toored puud ei taha kuidagi põleda, hästi põleda. Tuli ei tahtnud pliidi all põlema hakata. Ma ei saa ahjus puid põlema. Ahi põleb 'köeb'. Puud olid juba peaaegu söele, söeks põlenud. Pane priimus 'kütus priimuses' põlema. Tuleriit süüdati põlema. Mäe otsas põleb lõke, jaanituli. Tikku põlema tõmbama, kra(a)psama. Lõi tulerauast taelatüki põlema. Küünlad on peaaegu lõpuni põlenud. Põlev 'kütusena kasutatav, tuld võttev' maavara. Kööki valgustas ainult põlev peerg. Rongkäik põlevate tõrvikutega. Korstnas on tahm põlema süttinud. Poisid pistsid kulu põlema. Lapsed panid tikkudega mängides maja põlema. Vaenlane tulistas linna põlema. Pikne lõi küüni põlema. Ait läks põlema. Ümberringi lõõmab mets põleda. Lõhkesid pommid, põlesid külad ja linnad. Põlevaid hooneid ei suudetud päästa. Kütus plahvatas põlema. Paberid põlesid tuhaks. Varga peas põleb müts. *.. neis pommides oli midagi, mis kõik põlema pani, seda nimetati vist termiidiks.. E. Org (tlk). || (kahju)tules hävima v. kahjustuma. Linn on mitu korda maatasa põlenud. Paljaks, puupaljaks põlema 'tulekahjus kogu vara kaotama'. Tal polnud muud selga panna kui põlenud vatikuub. Kolm korda kolida on niisama hea kui üks kord põleda. *Siis vaatas ta käsi: põlenud peopesad olid verised, seal ei olnud nahka olemaski. E. Krusten. | piltl. Maailm põleb sõjatules. Kõik lootused põlesid tuhaks. *Poleks kunagi uskunud, et pean enne nii mitmes tules põlema, kui minust saab vähegi sobiv õpetaja. V. Saar. || (tubaka kohta:) suitsetamisel hõõguma. Panin, süütasin uue sigareti, suitsu põlema. Piip põleb 'tubakas põleb piibus'. Viskas põleva suitsuotsa maha. || väga kuum olema, kuuma hõõgama. Päike põleb (armutult) pea kohal. Rannaliiv lausa põles jalge all. Keskpäeval katuseplaadid päris põlevad.
2. tulekeelena v. elektritulena helendama, valgust andma; (elektri)tuledes särama. Pane lamp põlema! Laual põles lamp. Laes põleb üksainus elektripirn. Pliidiserval põles tattnina. Keeras, vajutas elektri põlema. Toas, akendes põleb veel tuli. On nii pime, et lamp põleb päevad läbi. Jõulukuusk põles (elektri)tuledes. Järsku lõi helgiheitja põlema. *Ema teadis, et Peeter pole valgust mitte unustanud põlema, vaid meelega jätnud. M. Unt.
3. (keemilise nähtuse kohta:) hapnikuga ühinedes kiirelt oksüdeeruma. Ainevahetuse käigus põlevad organismis valgud, süsivesikud ja rasvad. || käärides kuumaks minema ja riknema. Niiskem vili kippus salvedes põlema minema. *Siis [vihmaga], ütleb rahvas, ei sünni enam heina hunnikusse panna – läheb põlema. J. Mändmets.
4. suure kuumuse mõjul kõrbema. Liha põles ühelt küljelt mustaks. Kartulid on lõkkes söeks, söele põlenud. Koogid läksid pannil põlema. Oma taadi põlenud kooruke on parem kui võõra võileib. *Küpsetusahi on kroopa põlenud, puhastan ammoniaagiga.. H. Nõu. || tugevasti päevituma. Ta põleb suviti kergesti pruuniks. Tuultest pargitud ja päikeses(t) põlenud nägu. Lapse nägu ja kael olid (päikesest) päris punaseks põlenud. Poisid on põlenud tumedaks, tõmmuks kui neegrid. *.. šillersärgi avatud rinnaesisest paistis narmendama põlenud ihunahk. V. Uibopuu. || päikese käes väga ära kuivama. Savimuld põleb põuaga lõhki. Kuumusest põlesid stepid pruuniks. *Põua-aastatel põlesid aga põllud täiesti tühjaks. M. Raud.
5. teravalt v. kipitavalt valutama, tulitama; (valulikult) kuumama, hõõguma v. õhkuma. Selg põleb liigsest päikesest. Põsk põleb tugevast löögist. Käed põlevad nõgestest, okaste torkeist. Paistetanud jalg lausa põleb all. Põlesin öö otsa palaviku käes, palavikus(t). Suu põleb vürtsidest. Esimene naps võttis suulae, sisikonna põlema. | piltl. Lahkumissuudlus põles veel kaua neiu huulil. Temas põles tuline viha mehe vastu. || õhetama. Nägu põleb häbipunas. Põsed põlevad kui tuletukid. || teravalt janutama, kõrbema. Kurk põleb, juua tahaks. Keel põleb janust.
6. piltl eredates (punastes-kollastes) värvitoonides paistma, helendama v. särama. Läänetaevas põleb tumedas purpuris, violetsetes tuledes, punakais värvides, loojangu järelkumast. Mäed põlevad loojuva päikese kullas. Valgus lausa põleb päikesest. Sügisene mets põleb värvikülluses. Aedades põlevad roosid. Taevavõlvil süttisid põlema esimesed tähed. Heinamaa põleb jaaniussidest. Hundi, kassi silmad põlevad pimedas. Silmad põlesid peas kui vanakurjal. *.. lõi mõlemad käed ta peenikese kaela ümber ja suudles mitu, mitu korda neid põlevaid punajuukseid.. E. Vilde.
7. piltl (mingist intensiivsest, tugevast tundest haaratuse v. sellise tunde avaldumise kohta). a. kirglikult, innukalt midagi (teha) tahtma. Kärsitusest, kannatamatusest, tegutsemisihast, teotahtest, tasumishimust põlema. Lapsed põlesid soovist kaasa sõita. Noorukid põlesid innust midagi suurt korda saata. Poiss põles huvist tüdrukuga juttu alustada. Tüdruk lausa põleb uudishimust kõike teada saada. Tema pilgus põleb uudishimu. Mul otse põles keelel talle midagi nähvata. *Tõldsepp nägi, et poiss lihtsalt põleb kõige selle järele, mis traktori kallal teha saab. E. Rannet. b. innuga, vaimustudes, andunult, tugevasti läbi v. kaasa elama; tugeva tunde võimuses olema, selle käes piinlema v. kannatama. Elada tuleb põledes. Sisemiselt põlemata ei looda suuri teoseid. Tüdruk etles sugestiivselt, põledes. Publik põles vaimustuses. „Ja meie omad said esimese koha?” lõi, läks poiss põlema. Kuulajate näod, pilgud põlesid vaimustuses(t). Vihast, armukadedusest, kahjurõõmust põlema. Oli näha, et poiss põleb armutules. Mihklis põles rahutus, kirg. Poisid kuulasid vana meremehe juttu põlevate silmadega, põlevi silmi. Vanamehe silmad põlesid õelalt. Hing põleb kiivuses. Süda põleb murest. Tahtsin talle rääkida, mis mul südames põles. Elasin talle kaasa, põlesin ja kannatasin koos temaga. *Olen põlenud kõigis ideedes, mis meie rahvast haarasid ta suurtel silmapilkudel. H. Raudsepp. || (koos seisundi järsku algust märkivate sõnadega minema, lööma jms.:) ägestuma, vihastama. Mees läks raevust, vihast põlema. Ta on äkkvihaga, võib ootamatult põlema minna. Naine lõi põlema nagu kadakapõõsas, õletuli. „Ah et sina ei tea midagi!” süttis õpetaja põlema. See teade pani mehed põlema. Solvangu peale lõi mehe veri põlema. *Ta oli ka väga äkilise meelega ja võis nagu põlema karata. L. Kibuvits. c. süümepiinadega segatud vastikustunnet tekitama; piinama, vaevama. Varastatud raha põles poisi taskus. See patt jääb mu südame peale, hingele põlema. *Pehme sohva põles tal külje all.. Kas ei olnud kõik see jõleda häbiraha eest ostetud! E. Vilde.
8. kõnek esineb mitmetes kiirustamise, tormamisega seotud ütlustes. Mis tal siis nõnda põleb selle asjaga? Mis tal põleb, et nii kiire on? Kus sul siis põleb, et põrmugi aega pole? Kas kodus põleb, et nii kangesti sinna kipud? Ega see asi põlema lähe ega eest ära jookse. Tormab, nagu põleks tal tuli takus. *Aga kellel see nii väga põles Karvuti Kaarliga kokku minna! A. Maripuu.

põletavalt ‹adv›
(< põletav). Ahi on põletavalt kuum. Põletavalt külm lumi. Põletavalt valus, kibe. *Kranichil oli põletavalt häbi, ta silmi valgusid pisarad. M. Unt.

põlglikult ‹adv›
(< põlglik). Krimpsutas selle jutu peale põlglikult nägu, huuli, nina. Lööb põlglikult käega. Ta ei öelnud midagi, muigas vaid põlglikult. Laps lükkas toidu põlglikult tagasi. Nimetas teist põlglikult argpüksiks. Härra suhtus alamast seisusest inimestesse ülimalt põlglikult. *.. silmitses Mattiast põlglikult nagu mõnda loodrit.. M. Unt.

pääs ‹-u 21› ‹s›

1. pääsemine. a. (ohtlikust v. ebameeldivast olukorrast). Ümberpiiratuil ei olnud pääsu: tuli alla anda. Tagaaetavail polnud kuskil pääsu. Otsiti vaenlase, verise terrori eest pääsu metsades ja soosaartel. Pidin jõkke hüppama ja ujudes pääsu otsima. Vang põgenes pääsu pakkuva metsa poole. Jookse kiiresti, muud pääsu peale su oma jalgade ei ole. Ainus pääs oli vastu hakata. Meil on kaks võimalust – kas pääs või hukkumine. b. ‹eitusega› võimalus midagi vältida. Sõttaminekust, kroonust, vangiminekust ei olnud pääsu. Saatusest, saatuse eest pole pääsu. Tal pole kuskile pääsu: peab Liisaga abielluma. Poisil polnud pääsu kuhugi, kõik tuli üles tunnistada. Pole pääsu, peab uuesti tööle asuma. *Jajah, kurjuse eest pole pääsu, see varitseb sind kõikjal ja kõiges.. M. Traat.
▷ Liitsõnad: väljapääs.
2. kuskile sisse- v. ligipääsemine; vastav koht, tee vms. Kinosaalist on pääs tänavale ja hoovi. Linnus tõkestas vaenlastele pääsu järvele. Pääs lokaali maksab kümme krooni. Tal on vaba pääs arhiividesse. Millal avatakse pääs Riia rongile? Pärast metroo avamist muutus kesklinna pääs väga mugavaks. Võistkond üritab esiliigasse pääsu. Korvpallureil on pääs finaali samahästi kui käes. Lõhede pääs jõgedesse koelmupaikadele oli takistatud. *Ripsmete värin reetis salamaailma, kuhu mul polnud pääsu. M. Unt.
▷ Liitsõnad: edasi|pääs, juurde|pääs, ligi|pääs, läbi|pääs, maale|pääs, merele|pääs, sisse|pääs, välja|pääs, ülepääs; mõjule|pääs, võidulepääs.

pütsik2 ‹-u 2› ‹s›
pütike, väike anum. *.. kinnitati keha. Korvist ilmusid lagedale pütsikud munavõi ja heeringatega, peale joodi moosivett. M. Unt.

rahuldamatu ‹1› ‹adj›
mitterahuldatud; mitterahuldatav. Rahuldamatu uudishimu, auahnus, aplus. *Tema kirglikkus häiris naist. Aga isa ei saanud sellest aru ja pidas hoopis naist rahuldamatuks. M. Unt.

refleks ‹-i 21› ‹s›

1. füsiol närvisüsteemi kaudu teostuv organismi kiire, ühesugusena korduv vastusreaktsioon ärritusele. Sünnipärased, tingimatud refleksid. Tingitud refleksid ehk tingrefleksid.
▷ Liitsõnad: imemis|refleks, kaitse|refleks, kõõluse|refleks, orienteerumis|refleks, põlve|refleks, põlvekedra|refleks, seksuaalrefleks; tingrefleks.
2. peegeldus, (vastu)helk, refleksioon. *Läbi kardina langes tuppa talvist öövalgust, reflekse kõrvalmaja ees seisvast laternast. M. Unt.

riide|king
kõnek tekstiilking. *Ta riidekingades jalad külmetasid kevadisel jäätunud lumel .. M. Unt.

ring ‹-i 21› ‹s›

1. mat tasandi osa, mida piirab ringjoon (see ringjoon kaasa arvatud). Ringi keskpunkt, raadius, läbimõõt, ümbermõõt. Ringi segment, sektor. Ma ei mäleta ringi pindala valemit. Ringi kvadratuur 'klassikaline konstruktsiooniülesanne konstrueerida antud ringiga võrdpindne ruut'.
▷ Liitsõnad: pool|ring, suurring.
2. eelmise v. ringjoone kujuline v. sarnane kujund v. ese; sõõr. Punane ring Jaapani lipul sümboliseerib päikest. Sõlel oli ringiga piiratud risti kuju. Ringina joonistatud maagiline märk. Tõmbasin paberile riste ja ringe. Langevatest piiskadest tekkisid veele ringid. Puidu ringe nimetatakse aastarõngasteks. Pudelipõhi jättis lauale märja ringi. Nool tabas märklaua välimist ringi. Ta silmi ümbritsevad sinakad ringid, tal on tumedad, mustad ringid silmade all. Tüdruk astus lambitule ringi. Kaklejate ümber on suur ring tühja maad. Trekisõitjad võistlesid 333,33 meetrisel ringil 'ringrajal'. || (kellestki v. millestki moodustatuna v. moodustununa). Tüdrukud võtsid kätest kinni ja tegid ringi. Mind lükati mängijate ringi sisse. Seisti, tantsiti ringis. Kirstu ümber kogunes leinajatest ring. Uudishimulike ring tõmbus kukkunu ümber koomale, kokku. Mehed istuvad ringis ümber lõkke. Mustlased magasid vankritest moodustatud ringi keskel. Heegelda veel viis ringi! Taime varrel on karvakestest ring. Mõned seened kasvavad suur(t)e ringi(de)na. *Sa tulid läbi valge õilmemöllu, / mis sädeles kui liblikate ring. M. Under. || (sõõrjas) piiristatud ala, millel võisteldakse. Kettaheitja, kuulitõukaja libises märjas ringis. Poksivõistluste finaalis kohtusid ringis Aasia nahkkindamehed omavahel.
▷ Liitsõnad: aasta|ring, kardi|ring, lambi|ring, pool|ring, tule|ring, valgus(e)|ring, veering; inim|ring, istujate|ring, kivi|ring, laste|ring, seene|ring, tantsijatering; (ketta)heite|ring, (kuuli)tõuke|ring, nöör|ring, poksi|ring, vasaraheitering.
3. ringjoone vm. (seda meenutava) suletud kõverjoone kujuline liikumine, tiir; pööre. Tegin ringi ümber tiigi. Hunt teeb laagri ümber ringe. Poiss jooksis paar ringi ümber maja. Kotkas tiirleb suures ringis oma endise kodu kohal. Tegime tantsupõrandal mõne ringi. Tantsijad lähenesid ringiga uksele. Päike on teinud kolmveerand ringi ümber maja. Jalgratturid läbisid ringrajal kümme ringi. Ta läks viiendale ringile kaheksandana ja püsis sel kohal viimase ringini. Viimane jooksja on ringi võrra teistest maha jäänud, on ringiga sisse saanud, lasknud enesele ringi sisse teha. Suusamatka marsruut plaaniti suletud ringina: nii start kui finiš asusid Aegviidus. Tramm sõidab uuele ringile (ringliinil). Kolm kombaini müristavad põllul ringe teha. Kündmine läks iga ringiga aina vaevalisemalt. Võtit sai keerata ainult kolmveerand ringi. Keerasin end pool ringi ukse suunas, tegin kanna peal ühe ringi. Käte, jalgade ringid. Peremees tegi oma maadele ringi peale 'käis oma maad läbi'. Tegime suvega Eestile mitu ringi peale. Õllekapp teeb veel ühe ringi 'käib seltskonnas käest kätte'. Viinaklaas lasti esimesele ringile. Mul on kaardid kaasas, teeks mõned ringid (kaardimängu kohta). Ülemuse juubeliks klapiti kümnene ring 'korjati seltskonna igalt liikmelt kümme krooni (rubla vm.)'. Tellisin ringi 'kõigile lauasistujatele' topeltviskit. *Mõnes korteris tegid toad ringi. Kui käisid mööda tube, siis jõudsid tagasi sinna, kust olid alustanud. M. Unt. | piltl. Mõtted tegid suuri ringe. Ta ei saanudki enne eksamit kogu materjalile ringi peale tehtud 'kogu materjali kord läbi loetud'. || kontroll-, jalutus-, ringkäik (1. täh.) Valvur, arst, komandant on oma igaõhtusel ringil. Meister nägi õhtuse ringi ajal, et töödega valmis ei jõuta. Postiljon sõidab oma ringi mootorrattaga. Viljapeksumasin jõudis ringiga 'tööjärjega' meie tallu. Tegime õhtul linnas pika ringi. Priit armastas jalgrattal kaugeid ringe teha. *Tema läks ühel õhtul hobust kopli viima ja tegi seal väikese ringi, et vaadata, kas aed igal pool korras. A. H. Tammsaare. || liikumine mitte otse, vaid kaare- v. silmusekujuliselt (kellestki v. millestki mööda). Tee oli suletud ja pidime tegema ringi Leppneeme kaudu. Otse ei saa, tuleb pikk ring teha. Nägin musta kassi ja tegin ringi. Hullu Juhani majast mindi suure ringiga mööda. Ema läks läbi elutoa ringiga kööki. Isa tuleb ringiga kõrtsi kaudu koju. Sõitsime kõige pikemat teed pidi, linnas ringe tehes. Jäljed tegid ringe ümber põõsaste. || kulgemine algusest lõpuni, tsükkel; kulgemine nii, et naastakse algusesse. Päev sai oma ringi täis. Vanaisa maine ring on lõppenud. Kirjanik on ringiga jõudnud oma noorpõlve ainevalla juurde. Mõiste defineerimisel ei tohi tekkida loogilist ringi 'ühe mõiste defineerimist teise kaudu, mis omakorda on arusaadav defineeritava mõiste kaudu'. *Elust osasaamise eest, oma ringi kaasategemise eest tuleb taluda ka paratamatuid vaevu.. E. Nirk. *Minu isa oli pärit maalt .. nüüd olin mina [= poeg] taas tagasi, et alustada uut ringi. M. Traat. || piltl (väljapääsuta, muutusteta olukorda märkivana). Ravimite valel kasutamisel tekib surnud, nõiutud, katkematu ring: arstim ise tekitab haigust, mille vastu tuleb omakorda rohtusid võtta. Tuli pidada lisamatš, sest turniiril tekkis surnud ring. *Kõik tõmbub iseendasse rulli, sulgub. Suletud ring. E. Vetemaa.
▷ Liitsõnad: aasta|ring, aja|ring, au|ring, ava|ring, elu|ring, finiši|ring, hoo|ring, jalutus|ring, karistus|ring, karjatamis|ring, käe|ring, käte|ring, künni|ring, lennu|ring, nõia|ring, pea|ring, piima|ring, pool|ring, puusa|ring, päeva|ring, päikese|ring, pöia|ring, pööramis|ring, pöörde|ring, randme|ring, ratta|ring, sajandi|ring, staadioni|ring, sõidu|ring, tantsu|ring, tirel|ring, trahvi|ring, täis|ring, valsi|ring, voolu|ring, võnke|ring, võre|ring, võtmering.
4. spordivõistluse (sageli võistluse sarja) üks järk (mille vältel näit. kõik võistkonnad mängivad turniiril omavahel üks kord läbi). Korvpallurid lõpetasid meistrivõistluste esimese ringi viie võidu ja kuue kaotusega. Väravpalluritel on kolmandast ringist peetud neli kohtumist, ent teisest ringist üks mäng pidamata. Esimese ringi neli viimast teise ringi ei pääsenud. Tennise karikavõistlustel võitis Ungari esimeses ringis Soomet ja läks teises ringis kokku Rootsiga. Lauatennises kaotati juba esimeses ringis. Maadleja võitis teises ringis ja sai veerandfinaali. || (üldisemalt mingi tegevuse ühe etapi kohta). Arutati mitmendat ringi, kuidas asja lahendada. Käsikiri on esimest ringi toimetatud. Peenrad on juba teist ringi üle käidud 'kitkutud, hooldatud'.
▷ Liitsõnad: ava|ring, eel|ring, kaotus|ring, miinus|ring, plussring.
5. miski tervikut moodustav, koos v. ühtsena käsitletav: kogum, hulk; keskkond; seltskond vms. Probleemide ring laieneb, suureneb, avardub. Arutluse all oli maksudega seotud teemade ring. Määratle oma võimaluste, harjumuste, kohustuste ring! Bioloogia ei kuulu mu huvide ringi. Teadmiste ringi saab alati laiendada. Esimehe volituste ring on määratud põhikirjaga. Elu veeres argikohustuste ringis. Oma kannatuste ringi sulgunud naine. Kunstnik, kes rikastas graafikatehnikate ringi. Tema jaoks on ärimaailm tundmatute elunähtuste ring. Põõrdusin oma mõtete ringi tagasi. Poiss kasvas üles isa radikaalsete vaadete ringis. Kippusin kodunurga kitsast ringist kaugemale. Ta huvid piirdusid poe ahta ringiga. Kodu – õpingud – töö oli ring, millest ta pääseda ihkas. Ajakirja autorite, lugejate ringi üritati laiendada. Seadus suurendab pärijate ringi. Esimese. teise ringi pärijad. Kingsepa kundede ring on kitsenenud. Ta elab kapseldununa muusikute kitsasse ringi, on tuntud inimene kunstnike ringis. Nii huvitavate vestluskaaslaste ringist oli kahju lahkuda. Ta kuulub presidendile lähedaste inimeste ringi. Lobiseti niisama sõprade ringis. See tõotab tulla kohviõhtu kitsamas ringis, peoõhtu valitud ringile. Klubisse võeti liikmeid üksnes tuntud inimeste ringist. Perekond on minia oma ringi vastu võtnud. Vanad olijad üritasid uut meest oma ringi tõmmata. Koduses, perekondlikus ringis on ta jutukas. *Te ringi, laulikud, ma tahan astu. H. Visnapuu. || ‹hrl. pl.› ringkond. Uudis levis ülikooli ringides kulutulena. Neis ringides peetakse haridusest lugu. Ta liikus kirjandushuvilistes ringides, oli pealinna ringides omainimene. *Suudlust hindavat tean kõrgemaidki ringe: / me kuninganna käest me õnnelikem lord / sai ükskord kah seks loa! J. Kross (tlk). || (inimeste harrastusliku, erialase, poliitilise vms. ühendusena:) selts, klubi, ühing. Kodu-uurimise, kujutava kunsti, ajaloo, raadiotehnika ring. Osavate käte ring. Noorte loodussõprade ring. Raskejõustiku harrastamise ring. Ühineti ringi, organiseeriti, asutati ring. Tahaks mõnest ringist osa võtta. Klubis töötab 16 ringi. Ringi juhataja. Teaduslik ring. Marksistlikud ringid. Usulised ringid. Illegaalne ring. Ta kirjutas uurimuse neopositivistide Viini ringist.
▷ Liitsõnad: huvide|ring, ideede|ring, jutu|ring, külaliste|ring, küsimus(te)|ring, lugejate|ring, mõju|ring, mõtte|ring, nähtuste|ring, perekonna|ring, probleemi(de)|ring, silma|ring, sõprade|ring, sõprus|ring, teema(de)|ring, tunnetus|ring, tutvus|ring, vestlus|ring, äriring; aine|ring, ajaloo|ring, balleti|ring, draama|ring, eriala|ring, esperanto|ring, esteetika|ring, estraadi|ring, filmi|ring, foto|ring, harrastus|ring, huvi(ala)|ring, isetegevus|ring, karskus|ring, keraamika|ring, kino|ring, kirjandus|ring, kodundus|ring, koreograafia|ring, kultuuri|ring, kunsti|ring, käsitöö|ring, laste|ring, laulu|ring, liiklus|ring, looduskaitse|ring, lugemis|ring, male|ring, mudilas|ring, muusika|ring, näite|ring, piibli|ring, poliit|ring, psühholoogia|ring, raadio|ring, rahvatantsu|ring, raskejõustiku|ring, spordi|ring, sõnakunsti|ring, taidlus|ring, teadus|ring, tehnika|ring, töölis|ring, vaidlus|ring, võimlemis|ring, õmblus|ring, õpilas|ring, õpi|ring, õppering.

ropp ‹ropu 21 komp ropem e. ropum› ‹adj›

1. (eriti valitseva seksuaalmoraali seisukohast:) sündsustunnet jämedalt riivav, rõve, riivatu, nilbe (2. täh.); häbitu, liiderlik. Ropp sõim, anekdoot, salm. Ropud pildid, mängukaardid. Vannub, sõimab roppude sõnadega. Ligitikkuja ettepanek oli neiu meelest liiga ropp. Hirmus ropu suuga, jutuga mees. Tal on ropp suu(värk), kõnepruuk, jutt. Viinastununa muutus ta ropuks. Filmis oli üks stseen ropem kui teine. Midagi nii roppu polnud ta enne kuulnud. Silmades ropp himu. Tänavatüdruk võttis ropu asendi. Läks linna ropu elu peale. Poiss arvas, et mida ropum, seda mehem.
2. (väga) räpane, ropane; puhtust mittepidav. Selliste roppude kätega ei tulda sööma. Põrand on õige ropp. Lapsed olid seal pesemata ja ropud. Lehm on teab kus püherdanud ja oma küljed ropuks teinud. Sõnnikuvedu oli üks raskemaid ja ropemaid töid. Siga pole üldsegi kõige ropem loom. || ‹substantiivselt›. *Ropp põlgab puhast, lühike pikka, õnnetu õnnelikku, loll tarka. M. Unt.
3. kõnek (väljendab intensiivsust). a. väga vastumeelne; raske taluda. Nii ropu ilmaga ei aeta koeragi välja. Mädamunade ropp hais. Varastamine on ropp tegu. Pole ropemat parasiiti kui lutikas. b. ebatavaliselt, erakordselt suur, tugev vms. Sadas roppu vihma. Nende teele sattus ropp rägastik. Poiss sai sõjaväes roppu mahvi. Särk oli ropp must. Hangeldaja tahab lõigata roppu kasu. Raiskab oma harrastusele roppu raha. Sõjas vedas tal ropul kombel, roppu moodi 'väga'. Kalu on siin jões roppu moodi 'väga palju'.

sama ‹7› ‹pron›
näitav omadussõnaline asesõna; sün. seesama
1. mitte teine, mitte muu kui juba teada olev, mainitud v. mainitav, sellega identne. Sama mees käis siin ka pool tundi tagasi. Õpetaja küsis täna täpselt samu õpilasi, keda eilegi. Kas see on ikka sama tee, mida mööda me tulime? Samas lehes on veel teinegi huvitav artikkel. Lubas tulla mõne päeva pärast, aga tuli juba samal päeval. Võis olla umbes sama kellaaeg mis praegu. Vana maja on hävinud, samas kohas on uus moodne hoone. Rannikul on pehmem kliima kui samadel laiustel sisemaal. Pojal on isaga sama eesnimi. Punane mööbel ja sama värvi kardinad. Jätkake samas tempos, samas vaimus! Ta tunneb sama mis sinagi. Kõik nõuded on jäänud samaks. Maja pihta avati tuli, sealt vastati samaga. Sinu esivanemad on kõik põldu harinud, miks sina ei võiks sama teha. Töötas arstina, kuid võttis samal ajal 'ühtlasi' aktiivselt osa seltsielust. *Kõik oli sama: puud olid samad, inimesed olid samad, taevas oli sama. M. Unt. | koos sõnaga üks, mis aitab rõhutada samasust, identsust. Need vargused on sooritanud tõenäoliselt üks ja sama isik. Ta tõuseb igal hommikul ühel ja samal ajal. Üks ja sama sõna võib tähendada mitut eri asja. Kuidas see kõik on tüüdanud – hommikust õhtuni üks ja sama. *Lapsel polnud uut jutule lisandada. Kordas üht ning sama mitmes teisendis. K. Rumor. | ‹ühendsidesõna osana› samal ajal kui vt kui
2. samasugune, kellegagi v. millegagi ühesugune. Neid tabas sama saatus. Ta oli minuga samal arvamusel. Ta ei suutnud artiklit enam samana taastada. *Üldiselt olid nad samad, nagu neid mäletasin, ja ei olnud ka. O. Tooming. *Ühtemoodi mundrid, .. ühesugused hoolitsetud vurrud, ühesugused portupeed, sama mütsikalle. E. Org (tlk).
3. osutab, et miski asi, nähtus v. olukord on ühine kahele v. enamale. Ants ja Peeter käisid samas koolis, kuigi eri aegadel. Elasin temaga ühiselamus samas toas. Nad on sama ema lapsed. *Tempod on erinevad, inimesed on erinevad, siht on sama. Kurgja kutsub. M. Kahu.
Omaette tähendusega liitsõnad: too|sama, ükssama

see ‹selle, seda, sellesse e. sesse, selles e. ses, sellest e. sest, sellele, sellel e. sel, sellelt e. selt, selleks e. seks, selleni, sellena, selleta, sellega pl need, nende, neid, nendesse e. neisse, nendes e. neis, nendest e. neist, nendele e. neile, nendel e. neil, nendelt e. neilt, nendeks e. neiks, nendeni, nendena, nendeta, nendega› ‹pron›
I. substantiivne ja adjektiivne näitav asesõna, mida kasut. otsesel viitamisel ümbritsevale reaalsusele
1. kõnesituatsioonis sisaldab viidet lähedal asuvale v. muidu tähelepanu objektiks olevale isikule, loomale, esemele v. olukorrale. a. ‹substantiivselt›. See siin on minu poeg. See on ju Tiina. Kes need on? Vaadati lähenejat, et kes see küll võiks olla. Vaatas Ingeri poole, see istus kiiktoolis. Mis loom see on? – See on siil. See on ilusam pilt kui too. Mul pole rohkem kindaid kui ainult need. See esimeses reas on sinu koht. Seal on järv, vaadake ometi seda! Mis lärm see on? Ja mida see siis tähendab? b. ‹adjektiivselt›. Kes see mees on? Kõik need mehed tulevad minuga kaasa. Seda koera ei maksa karta. See puu hakkab vist ära kuivama. See kleit näeb kena välja. Nendest kingadest küll enam asja ei saa. See korv seal on sinu jaoks. Mina töötan siin selle laua taga. Lähme nüüd seda teed! Nendes paikades olen ma esimest korda. Selle kandi inimesi ma tunnen hästi. Vaata, kas see lause on õige! Nende ridade kirjutaja on asjas täiesti veendunud. Korista see korralagedus siit ära! Missugust õuna tahad? – Seda.
2. ‹adjektiivselt› sisaldab viidet parajasti kulgevale, ka just möödunud v. peatselt saabuvale ajale, parajasti esinevale olukorrale jms. Töö tuleb valmis saada sel aastal, sel kuul, selle aastanumbri sees. Selle päeva parim tulemus. Ta käis neil päevil 'hiljuti' meil. Ta peaks neil päevil 'varsti' saabuma. Homme sel ajal asume teele. Vanaema on ehk ka selle aja peale juba kodus. Selle hooaja etendused algasid eile. Nii, seks korraks on kõik. *Seda puhku oligi õnn nendega niihästi töös kui ka armastuses. A. H. Tammsaare.
II. ‹substantiivselt› (viitab tekstis mainitule v. mainitavale)
1. viitab substantiiviga nimetatud objekti(de)le. a. (viide esemele, loodusobjektile, nähtusele, olukorrale). Ühistul oli aurik, peale selle veel väiksemaid laevu. Vaatas kella, see näitas seitse. Heitis diivanile, jalad üle selle otsa. Võtsin ajalehe, kuid ei avanud seda. Laotas pildid lauale ja hakkas neid uurima. Toal oli vaid üks aken ja seegi pisike. Võttis maha noori kaski ja viis need linna turule. Ilus heinamaa, sellelt saab rohkesti heina. Karula ümbruses on rohkesti järvi, tuntuim neist on Pikkjärv. Kuupalk 5000 krooni, sellega võis tol ajal juba kenasti elada. Pikemaid luuletusi on vähe ja need on ka vähem õnnestunud. Kaltsium ja selle ühendid. Vanainimese mälu, see on kehv. Teeb muudkui oma tempe, nende peale on ta meister. Pärast esimest varastamist kujunes see tal harjumuseks. Ajad muutuvad ja meie ühes nendega. Inimese elu, see on ju nii üürike. Kelle kord on toitu valmistada? – Eks see ole minu kord. *Hakkas tibutama. See oli vastik peenike sügisvihm. E. Vetemaa. *Mõni üksik, ähmane kogu kerkis hetkeks pimedusest ja kadus sesse taas. V. Õun. b. (viide isikule vm. elusolendile). Mees, tema naine ja selle õde. Poisid narrisid tüdrukuid, aga need ei teinud väljagi. Jõe ääres nähtud üht vanameest, kes see muu oli kui Priidu. Noored, need tahavad ei tea mida. Tüdruk nurus nii kaua ema kallal, kuni see järele andis. Palume, et Jüri meid aitaks. – Asjata, ei see aita kedagi. Ta jälestab kasse, need ajavad talle judinad peale. Musträstas meenutab kuldnokka, kuid on sellest veidi suurem. *Usu sa nüüd tüdrukuid! Hullutavad ja valetavad, kuradid! On see küll üks sugu! A. Antson.
2. ‹sg.› viitab verbiga v. verbikonstruktsiooniga väljendatud tegevusele v. olukorrale. Püüdis põgeneda, aga see osutus võimatuks. Lõõbite niisama või on selle taga midagi. Ta pilkab teisi, aga teeb seda vaimukalt. Lõpuks hakkas ta õppima, sest sellest polnud nagunii pääsu. Minu meelest on see barbaarsus oma alamaid niiviisi kohelda. Kiirustasin, aga sellest hoolimata jäin bussist maha. Mis see siis ära ei ole – paar kilomeetrit jala minna. Järves võis supelda ainult selleks ettenähtud kohtades. *Paanikasse sattuda oleks kõige halvem: see viiks otsekohe kindlasse surma. M. Unt.
3. viitab kõrvallauset alustavale relatiivpronoomenile kes v. mis. Kes kohal käis, see nägi. Kes varem tulid, neile ma juba rääkisin. Läks sellega, kellel tema jaoks aega. Laadal oli palju neid, kes niisama vaatasid ja uudistasid. Mida heaga ei saa, see võetakse kurjaga. Pall oligi see, mida ma saada tahtsin. See, mida ma kartsin, läkski täide. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse langeb. Kes ees, see mees. Kes otsib, see leiab. Kel vägi, sel võimus. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. Mida külvad, seda lõikad. Mis hundi suus, see hundi kõhus. Mis silmist, see südamest. *Aga Hansa pole enam see, mis oli. Visby langemisega hakkas kogu liit allamäge lohisema. H. Sergo. | (kinnitavalt, rõhutavalt). Mis tehtud, see tehtud. Otsis küll, aga mis kadunud, see kadunud. Kotti enam ei mahtunud, mis täis, see täis. | (koos adjektiivi v. adverbi komparatiiviga korrelatiivseis ühendeis mida ... seda v. seda ... mida). Mida varem, seda parem. Mida valusam vits, seda parem laps. Mida enam sa üht asja keelad, seda enam hakatakse teda tahtma. Mida aeg edasi, seda mõttetum tundus kõik. Manitsused mõjuvad seda vähem, mida rohkem neid jagatakse. *Keegi tähelepanelik kirjanik on väitnud, et naine armub meisse seda tugevamini, mida vähem meie temasse armunud oleme.. P. Viiding.
4. ‹sg.› (viitab kogu kõrvallausele). Kas minna või jääda, seda ei olnud kerge otsustada. Kust ta raha sai, seda ei teadnud keegi. Sõda oli varsti lõppemas, see oli selge. Ta kõneles sellest, kus käinud. Sellest saab juba aasta, kui ema suri. Neid jutte räägitakse selleks, et Villemit vihastada. Kõnelus lõppes sellega, et lubasin maale sõita. Ma ei tulnud selle pealegi, et voodi alla vaadata. See oli ju alles eile, kui ta lubas sind aidata. Sest pole midagi, et nii läks. Küsimus on selles, kuidas edasi elada ja olla. Pärast seda, kui oli natuke puhatud, jätkus töö. Selle asemel, et tööd teha, looderdate niisama ringi. *Majas on seda igavam, et parun jälle nädalaiks ära on reisinud.. E. Bornhöhe.
5. ‹sg.› viitab sõltumatule osalausele, iseseisvale lausele v. pikemale tekstilõigule. Ta ei leidnud oma asju ja see ärritas teda väga. Teised hakkasid temast kõrvale hoidma, aga mis hoolis tema sellest! Igas paigas on oma tavad, peale selle kehtivad aga veel üldised normid. Talu üldsuurus oli 47 ha, sellest põllumajanduslikku maad ligi 30 ha. Tähtsal kohal oli kaubitsemine; see toimus nii maa kui mere kaudu. Jõe äärde minna Ats ei tohtinud, selle oli ema kõvasti ära keelanud. Vedeled terved päevad ringi, kas see on kellegi komme! Mihkel oleks kindlasti tulnud, kui teda oleks kutsutud; selles olen ma täiesti kindel. Seda tahan ma kõigile öelda: olge ettevaatlikud! Sõprust pole ta minuga pidanud – ja seda pole tarviski. Hea, et ütlesid; ise ma selle peale poleks tulnud. Sa oled ju minust noorem. – Noorem või vanem, mis see loeb. Riina sai matemaatikas kahe. – No see veel puudus. *Oli nagu piibuork, aga näe, misuke nüüd... Eks sest ole ka oma viisteist aastat juba, või rohkemgi veel. B. Alver. | (nõustuvates, möönvates ütlustes). Aga harjutada tuleb palju. – Selge see. Aega on vähe jäänud. – Seda küll, aga tuleme toime. Te olete arst. – Seda küll. *Stsenaarium oli labane ja tehislik, seda küll.. E. Vetemaa. *Sellest tõusis muidugi suur jama, selge see. A. Maripuu. | seda ‹rõhutavalt komparatiivse adjektiivi v. adverbi ees›. Ah te olete juba ennist tuttavad, seda parem. *Tema nime ei ütelnud Juula. Seepärast oli asi metsaisanda meelest seda põnevam ja salapärasem. E. Vilde. *Arvasid, et las kasvatab veel pisut konti, küllap hiljem seda jõudsamini koolitarkuse kallal rassib. E. Männik.
6. esineb ühendites see tähendab, see on selgituse, täpsustuse v. paranduse ees. Ma tulen homme, see tähendab juba täna. Pesu tuleb pesta leiges, see on kuni 40-kraadises vees.
III. ‹adjektiivselt› (osutab, et põhisõnaga tähistatud isikut (vm. olendit), eset, nähtust, olukorda on juba mainitud (v. on see konteksti põhjal iseenesest arusaadav)
1. põhisõna kordab mainitut sama sõnaga. Elas kord kuningas ja sel kuningal oli tütar. Tulid mingid mehed, aga ma ei tunne neid mehi. Andres küll, aga mitte enam see endine Andres. Keegi on siin käinud; ma tahan teada, kes oli see keegi. Tubade vahel on uks, ja see uks ei käi lukku. Oli üsna keeruline töö, aga Märt tundis seda tööd. Mul oli tunne, et kõik ebaõnnestub, ja see tunne ei petnud mind. Teile on kiri? – Kes selle kirja tõi? *Avamerelt kuuldus lainete kohinat. Ja selle kohina sisse tungis äkki madal, veniv, loomalik karjatus. M. Unt.
2. põhisõna kordab mainitut mingi üldistava v. ümberütleva sõna v. tekstiga. Õu võõraid täis; ei tea, kes need inimesed on. Ma otsin Reinu juba tükk aega, aga see mees on kuhugi kadunud. Ta silitas Paukat ja rõõmustas, et oli just selle koera kaasa võtnud. „Tõde ja õigus” meeldib talle; ta on seda teost mitu korda lugenud. Oli juba ammu kavatsenud vanaema vaatama minna, aga alles täna võttis selle käigu ette. Tulge nädala pärast, ehk selle aja peale selgub midagi. Maja näis pimeda tondilossina, seda muljet süvendasid kriuksuvad uksed. Ütlesin, et olin koosolekul, aga see vale ei läinud läbi. Minu meelest on asi halb, aga see arvamus võib ka väär olla. Mõtles vahel surmast, et seda teed peame kord kõik minema. Tööd ta teeb, ses suhtes ei saa talle midagi ette heita. *Paar tuhat hektarit põldu, teist seda osa metsa, avarad uudismaad. J. Tillo. *„Aga naine toidab meest ja last,” tähendas Andres. – „Noh, Miinal seda va jäksi ikka on,” arvas Mari. A. H. Tammsaare.
3. osutab järgnevale kõrvallausele, mis annab põhisõnaga tähistatule lähema iseloomustuse. Ta on seda sorti inimene, kes ei läbe teisi lõpuni kuulata. Mõtlen sageli neile sõpradele, kes sõjast tagasi ei tulnud. Sel kohal, kus enne oli põld, laiutab nüüd võsa. Ta käis nähtavasti sel ajal, kui ma poes olin. Sest ajast saadik, kui see juhtus, pole ma rahu leidnud. Kas sa tead seda lugu, mis Teeduga juhtus? Seda head, mis sa oled mulle teinud, ei unusta ma kunagi. Pole seda nägugi, et tal võiks raha olla. See polnud enam see Andres, keda ma mäletasin esimesest kohtumisest. | ‹ka elliptiliselt, ilma kõrvallauseta›. *Siis on mul kanavarbad silmade all, kortsud otsmikul, kurrud näol, kehagi pole enam see. M. Traat.
IV. ‹adjektiivselt ja substantiivselt› kõnek (sisaldab umbmäärast viidet v. esineb hoopis millelegi viitamata)
1. ‹substantiivselt, korduvana› osutab kellelegi v. millelegi, seda konkreetselt nimetamata. a. Härra, kodanik see ja see. Pandi kirja, et see ja see on temalt nii ja nii palju laenanud. *Nimestik täitis kaks veergu ptiikirjas. Haavatud – need ja need, langenud – need ja need, teadmata kadunud – need ja need.. A. Kurfeldt (tlk). b. ‹adjektiivselt›. Saabus telegramm – tulen sel ja sel kuupäeval selle ja selle rongiga. See ja see asi vaja veel korda ajada. *.. neile ütled aga: nii ja nii palju nõutakse seda ja seda maksu, siis on nad rahul! G. E. Luiga.
2. ‹koos pronoomeniga teine› esineb mitmesugustes väljendites. a. ‹substantiivselt›. Sõja ajal juhtus meie külas seda ja teist. Eks kodus ole ikka seda ja teist teha. Tean temast seda ja teist. Lapsena unistasime sellest ja teisest. Seda või teist oleks veel vaja hankida. Ta jutustas täpselt, mis sellel või teisel seljas oli. Üks tegi seda, teine teist. *Oleks veel et tõbi küljes või ülearu vana, aga ei seda ega teist. I. Sikemäe. *Kiir tõmbab otsaesise kipra ja naeratab suunurgaga, mis võib-olla kahetsust, võib-olla laitust, võib-olla seda kui teist korraga peab avaldama. O. Luts. | (pehmendavalt, mahendavalt mingite ütluste kohta). Ta sõimas, nimetas mind selleks ja teiseks. *Mina olla tuupija, mina olla puupea, mina olla see ja teine, mina ei lugeda midagi. M. Metsanurk. b. ‹adjektiivselt›. Mitmed kutsutuist jäid sel või teisel põhjusel tulemata. Asja kaaluti seda ja teist kanti pidi. *.. alati rahulik ja lahkete pilkudega, ajas [direktor] mõnikord selle või teise õpilasega juttu. K. A. Hindrey.
3. kasut. mittemeenuva v. mitte päriselt sobiva sõna asemel. Kas sa uut filmi oled näinud, noh seda..., mitte ei tule nimi meelde. *Teil on vist igasugused need... hoidjad ja tädikesed. V. Beekman.
4. (eufemistlikult, vihjates millelegi sugueluga seotule). Ei tea, kas Ants on oma tüdrukuga ka juba seda (asja) teinud. Noorikul peaksid varsti need päevad 'sünnitusaeg' kätte jõudma.
V. kõnek kindla tähenduseta, lauses hrl. mõnda teist sõna rõhutada aitav sõna, vahel ka lihtsalt täitesõna
1. ‹substantiivselt›. Kes see tuli? Kes need seal kolistavad? Kes see soojaga ahju kütab! Kes see teise sisse, hinge näeb! Kes see teab, kuidas kõik alguse sai. Kellel see aega oli kaks korda käia! Kellel see inimesel nii suur jalg on! Mis mees see ennemalt meil käis? Ei tea, kumb see kumma maha jättis. Mis mul siin viga, kus see paremgi on! Ootame veel, kuhu see kiire! Millal see enne on metsaalust riisutud. Mis õppimine see öösel enam on. Küllap jõuame, asi see jõuda pole. | (hüüatustes). Seda kisa ja kära mis laadaplatsilt kostis! Oh seda õnne ja rõõmu! Oh seda pidu ja põlve! Oh seda püha lihtsameelsust! Oi-oi seda häda! *Et see õhtu ka nii ruttu tuleb! M. Traat.
2. ‹adjektiivselt›. Kuhu see Peeter siis läks? Aga poiss, see varganägu, oli juba jalga lasknud. Et see ema ka juba ei tule! Ah siis niisugune ongi see suitsutare. See joomine on ikka hull asi küll. Kes neid külmi kartuleid enam sööb. Sa oled jälle seda va kärakat pruukinud. Ei tea, mis see ilm täna teha võtab. Mis see mõni piisk vihma teeb! Paljuke siis inimesele neid elupäevi antud on! Ega töö ise polegi nii hull, aga see pealehakkamine. Jäta juba see igavene irisemine! Kaua see inimene ikka kannatada suudab! *Kus see häbi – meil korralik talu – ja kakeldakse! M. Metsanurk.
VI. ‹ühendsidesõna osana› seda enam et, selle asemel et, selleks et, sellele vaatamata et, sellest hoolimata et, pärast seda kui, sel ajal kui vt et, vt kui

seemenduma ‹37›
seemendatuks saama. *Ma ei tea, ehk seemenduvad lehmad kunstlikult või asuvad pullid mingis eraldi hoones. M. Unt.

sees
I. ‹postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna inessiivilõpuga›
1. millegi (v. kellegi) sisemuses, pealispinnast sügavamal; millestki ümbritsetuna, mingi piirava ala keskel. Tassi, karbi, ämbri sees. Maja sees oli jahedam kui väljas. Püramiidi sees on vaarao hauakamber. Puu juured on sügaval maa sees. Soonte sees voolab veri. Istub raske kasuka sees. Sumpas lume, lobjaka sees. Pesi linikut leige vee sees. Põrsas püherdab pori sees. Lapsed mängisid liiva sees. Lilled on paberi sees. Udu sees ei näe kuigi kaugele. Rasva sees küpsetatud pirukad. Seina sees oli auk. Ta silmad olid sügaval pealuu sees. Karu elab paksu metsa sees. Lind laulis põõsa sees. Heinamaa sees voolab väike oja. Enne elasime linna piiril, nüüd aga päris linna sees. Tõbi minu sees läks järjest kangemaks. *.. tal poleks mõttessegi tulnud, et lauldakse surnuaia taga, mitte aia sees. A. H. Tammsaare. *Ja õieti ei tahtnudki ta olla käratseva hulga sees. M. Saat.
2. kasut. viitamaks mingis olukorras viibimisele, mingis seisundis olemisele. Oma palehigi sees pead sa leiba teenima. Roomas armu paludes põrmu sees põrandal. Töötasime mootorite müra sees. Siin kisa ja kära sees ei saa naabri jutust küll aru. Ma tahaksin rahu sees 'rahulikult' tööd teha. Jutu sees tuli välja huvitavaid asju. Suure rutu sees unustas ta pooled asjad maha. Sa oled rohkem selle asja sees 'tunned seda asja paremini'. Olime siis veel jõu sees mehed. Meie kauba sees seda tingimust ei olnud. Talukoht oli võlgade sees. Koolmeistrit peeti igal pool au sees. Töö, sport on meil au sees.
3. ‹mõnel juhul asendatav ka põhisõna adessiivilõpuga› (mingi ajaühiku) vältel, kestel, jooksul. Maja peab veel selle aasta(numbri) sees valmima. Mats on oma seitsmekümne eluaasta sees, oma pika elu sees mõndagi näinud. Suve sees pääsesin ainult mõned korrad randa. Maikuu sees teen eksami ära. Tulge laupäeval, nädala sees pole mul aega. Ärkab öö sees mitu korda. Lähemate päevade sees algab kartulivõtt. See pidi juhtuma viimase veerandtunni sees. Vanade päevade, vana ea sees ei pea sa puudust tundma. Selle aja sees, kui ta kaupa uuris, oli rahakott kadunud. Ta ei tee elu sees(ki) 'eales, mitte iialgi' kellelegi kurja. *Et ostuhind nii lühikese aja sees maksta tuli, tegi ostmise väga raskeks. A. Kitzberg.
4. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites inimese, tema siseelu kohta). Mehel on amet kindlalt käe sees. Ükskordüks peaks tal pealuu sees olema. Eks te proovi minu naha sees olla. Kõik ta sees kobrutas pahameelest. Lapse sees ei ole kavalust. *Juba kõneles miski ta sees, et ta oli poissi liiga julmalt kohelnud. P. Viiding (tlk).
5. hrv seas. *Ja sellepärast rõõmustab noor Sikusarv oma sümpaatiat lauluga sellest koolkonnast, mis päris laialt meie noorsoo sees on maad võtnud. J. Smuul.
II. ‹adv›
1. sisemuses, seespool, pealispinnast sügavamal v. millestki ümbritsetuna; koostises, hulgas. Tassis oli piim sees. Kast avatakse, kuid sees pole midagi. Laps lõikas nuku kõhu lõhki, et vaadata, mis seal sees on. Viskas palli umbropsu korvi suunas ja – sees! Paadis oli kaks meest sees. Lasteraamatus peaks palju pilte sees olema. Artiklis on kõik viimse kui üksikasjani sees. Lumi oli sügav, sumpasime põlvini sees. Porisel külavaheteel istub üks auto sees 'on porri kinni jäänud'. Supil, supis pole soola sees. Igas ravimis on pisut mürki sees. *Tüdruk ütles, et kaks kolme olla olnud [lõputunnistusel] sees, füüsikas ja algebras. M. Unt. || ka väliselt, pealispinnal nähtavana. Sokis, sokil on auk sees. Vaas ei pea vett, vist on pragu sees. Autol on külje peal mõlk sees. Pükstel olid teravad viigid sees. Tema juustel püsivad lained hästi sees. || siseruumi(de)s, majas vm. kitsamalt piiritletud alal; ant. väljas. Vihmase ilmaga toimub kontsert sees. Koputasin, kuid sees jäi kõik vaikseks. Mine ometi õue, mis sa kogu aeg sees istud! Nii ilusa ilmaga ei tihka toas sees istuda. Juhataja kabinetis on praegu keegi sees. Läks peatuses perroonile, sest sees 'vagunis' oli väga umbne. Olin kopsupõletikuga hulk aega sees 'haiglas'. Linna sattudes käi ka tädi pool sees 'külas'. Suurfarmis peeti loomi aasta läbi sees 'laudas'. Igas majas on elekter, telefon, soe vesi sees. Müüja ütles, et punast sametit praegu sees 'poes' ei ole. Kui me jaama jõudsime, oli rong juba sees. Kui laev on sees 'sadamas', käib kibekiire lossimine. || kasut. viitamaks kellegi võimu all olekule, valitsemisele. Sakslased, punased olevat maal sees. Linnas on vaenlane sees, sealt peab eemale hoidma. *Rinne oli küla puutumata üle läinud, uus võim oli sees.. K. Saaber.
2. kinnitab, fikseerib mingi olukorra, seisundi olemasolu. a. kasut. viitamaks inimese enesetundele v. siseelus toimuvale. Süda peksab, puperdab sees rõõmust. Süda valutab, väriseb tema pärast sees. Hirm võttis südame sees külmaks. Jooksin kogu jõust, kuni sees hakkas pistma. Vanamees kurtis sees kõrvetisi, valusid. Tundis, et sees kõik keerab 'süda on paha'. Haigel ei püsinud ükski toit sees. Võtab pitsi ja tunneb sees kohe mõnusat soojust. Veel mitu nädalat istus mul nõrkus sees. Nende sõnade peale mehel kihvatas sees. Väliselt on ta rahulik, aga sees keeb ja kobrutab viha. Tal oli Maimu vastu väike vimm sees. Toomal on lapsest saati ettevõtlik vaim sees. Poleks arvanud, et tal veel vanad vigurid sees on. Tädil paistab veel küllalt särtsu sees olevat. Kohe näha, et sul teised tuurid, teistsugune olemine sees. Mul on kohe niisugune tunne sees, et midagi on juhtumas. Arst tegi kindlaks, et haigel on hing, eluvaim veel sees. Süüa anti vangidele ainult niipalju, et neil hing sees seisis. *.. mõni kissitas silmi, teine köhis paukudes, inimestes oli veel talv sees ega tahtnud sealt kuidagi taganeda. M. Traat. b. kasut. üldisemalt viitamaks millegi toimumisele v. esinemisele. Tal olid tüdrukuga juba ammu sotid, plaanid, head suhted sees. Hobusel on hea hoog sees. Õppimisel oli kõva hoog sees. Oskab tegutseda nii, et igal asjal on jooks sees. Nüüd pole tal küll muud kui minek sees. Kaubal peab ikka kasu sees olema. Selles loos on vist oma mõte, iva, tuum, tõetera sees. Traktoril oli käik sees 'sisse lülitatud'. Suvel on treeningutel pikem vahe sees. Varsti on meil pühad sees. Kirik on sees 'jumalateenistus käib'. *Merekoolis olid Kasel kõvad järjed sees, aga nüüd ainult lakub.. A. Hint.
3. (piltlikes väljendites). On ninapidi raamatus sees. Autol oli sada sees 'sõitis sajase kiirusega'. Vana autologu, mootoril vaevalt hing sees. Ella on Atsist lootusetult sees 'armunud'. Oligi poiss oma valega sees mis sees 'valelt tabatud, valega vahele jäänud'. Sulasel on terve suve palk sees 'välja võtmata, kätte saamata'. Mehel olid kõvad aurud sees 'oli alkoholi pruukinud'. Taadi jutul on konksud sees. *Aga muidu ma olen Tallinna kirjanduslikus elus kõrvuni sees. M. Raud.

vahele segama
millessegi takistavalt, korrale kutsuvalt, nõu andes sekkuma, segama (2. täh.) Segab teiste töödesse ja tegemistesse vahele. Me peame erakondade poliitikasse vahele segama. Mina end sellesse asjasse vahele ei sega, tehku mis tahavad. Noortel pole sobiv vanade jutule vahele segada. Kõik rääkisid korraga, üksteisele vahele segades. Kõned muutusid nii ässitavaiks, et politsei oli sunnitud vahele segama, „Nii ei ole hea,” segas isa vahele. *.. iga inimene valib oma saatuse, teine ei saa vahele segada, valikud tuleb teha ise.. M. Unt.

sekkuma ‹37›

1. millessegi toimuvasse osavõtmise v. katkestamise eesmärgil vahele segama, sekka astuma. Sekkuma jutusse, juttu, kõnelusse, vestlusse, arutellu, mõttevahetusse, poleemikasse. Diskussiooni sekkus ka ajakirjandus. Pole õigust sekkuda teise inimese isiklikku ellu. Ta ei sekkunud kunagi naabrite tülidesse. Politsei oli jõuliselt sekkunud sündmuste käiku. Rahvas ootab, et asjasse sekkuks valitsus. Ei tule relvadega 'sõjaliselt' sekkuda teise riigi siseasjadesse. Polnud hea sekkuda tema plaanidesse. Nii asjad edasi areneda ei tohi, me peame otsustavalt sekkuma. *Olen poliitikas muidu kaunis jahe olnud. Ent nüüd tahan tõesti sekkuda! M. Unt.
2. millelegi lisaks, juurde tulema; kellegi sekka minema. Naiste häältesse sekkus aeg-ajalt ühe mehe bass. Vihmakohinasse sekkus kõuemürin. Orkestri lõppakordidesse sekkus aplaus. Männimetsa on sekkunud ka lehtpuid. Nüüd sekkus lõbutsemisse tõsisemaid toone. Mõtteisse sekkub tulevikuplaanide kõrval mure lapse tervise pärast. Saunalõhna sekkus mingi kirbe hais. *Tüdruku sõnasulinasse sekkus vahetevahel tilisev naer. E. Tegova. *Kaia nägi teda raekoja taga rahvamurdu sekkumas.. K. Saaber.

selili ‹adv›

1. pikali, lamaasendis(se), nii et seljapool satub allapoole v. on allpool, seliti. Selili heitma, laskuma. Vajub, kukub, langeb selili maha. Viskus, viskas end selili voodisse. Pööras end voodis selili. Haige keerati, pöörati selili. Mees prantsatas selili põõsaste vahele. Poeg pani isa maadluses selili. Lamab selili maas. Pikutame selili rannaliival. Poiss luges selili voodis raamatut. Ujub kord rinnuli, kord selili. Ma ei saa selili magada. Kutsikas oli selili, jalad ülespoole. Lõi kaardid selili 'avatult' lauale. Väikene väänab suure selili. *Öö oli valge, vana kuu seisis selili idas.. M. Unt.
2. pärani lahti. Kuumuse pärast hoiti kõiki aknaid selili lahti. Selili jäetud väravad. *Vanamees sööstis ukse poole, heitis selle selili. A. Mälk.
Omaette tähendusega liitsõnad: pool|selili, ristselili

sensiibel ‹-bli, -blit 2› ‹adj›
tundlik; tundehell. Sensiiblid närvikiud. *.. ent ometi hakkan ma lõdisema, sest mu sensiibel natuur kujutas ette, mis nüüd võib juhtuda.. M. Unt. *.. jõhker ja hell ühtaegu, kasutades obstsöönse hõnguga väljendeid kõrvu sensiiblite kujunditega .. V. Vaher.

sise|silm [-a]
vaimusilm. *Tundmatu mehe turske selg oli kogu aja mu sisesilma ees, tema veendunud, rahulikku häält kuulsin ikka veel kõrvus. M. Unt.

sisutus ‹-e 5› ‹s›
(< as sisutu). Kirjutise sisutus. Pähe kipuvad mõtted elu sisutusest. *Kogemata pealtkuuldud labased dialoogid vapustasid teda oma sisutusega.. M. Unt.

sita|seen
kõnek söögiks kõlbmatu, mittesöödav seen. *Isegi šampinjone peetakse siinkandis sitaseenteks, mis veel rääkida tavavahelikest.. M. Unt.

slikerdama ‹37›
hrl. mingist tegevusest kavaldades mööda hiilima, kõrvale põiklema. Hommikul töötas hoolega, hiljem ainult slikerdas. *Sa oskad hästi slikerdada, kui vaja on... See teesklemine on lihtsalt vastik! M. Unt.

smaragd ‹-i 21› ‹s›

1. geol berülli sügavroheline läbipaistev erim, hinnaline vääriskivi. Läikiva smaragdiga lipsunõel.
2. sügavroheline värvus. *Kuid laguuni värvusel oli palju varjundeid: akvamariin, ametüst, smaragd.. M. Unt.

sorima1 ‹37›

1. otsides, valides, vaadeldes vm. sihil hrl. kä(t)e v. käes hoitava vahendiga milleski, millegi hulgas, midagi tuhlama, tuhnima, soprama. Sorin kastis, tööriistu. Vana mees sorib münte. Sahtel on päris segamini soritud. Leidis karbis sorides vanu pilte. Soris segipaisatud asjades, fotode seas. Vaesed sorivad pühkmeid, prügikastis. Hakkasin ehmunult taskutes sorima, aga raha ei leidnudki. Soris rahakotis ja ulatas abivajajale rahatähe. Sorib võtmekimbus, võtmete kallal. Kalurid sorivad kala. Ostja sorib kaupa. Lihunik sorib loomade sisikondi. Arst sorib haavas. Olen juba terve tunni poes seelikuid sorinud. Võta pealmine tükk, vaagnal ei kõlba sorida. Lootis sõrmust üles leida ja soris kogu prahi läbi. Soris kummutis ringi. Soris tuhas, kuni leegid lõkkele lõid. Talle meeldib kevadeti mullas sorida 'mullatöid teha'. *Isa tõmbas voodi alt tüdruku kohvri ja hakkas selles sorima. Ta otsis midagi, mida ta ise ei teadnud. M. Unt. *„Vähe!” otsustas Taavi, kuid see ei tähendanud muud, kui et pole kiiret püüdmisega, sest mis tühja vett sorida. A. Mälk. | (sellelaadse sihitu tegevuse kohta). Soris hajameelselt kepiga maad. Tüdruk sorib varbaidpidi liivas. Sorib sammalt saapaninaga lahti. Sõrmed sorivad sihitult paberites. Vajub mõttesse ja sorib sõrmedega oma habemekarvu. | piltl. Sorib ema otsides silmadega rahvahulka. Tuul sorib juukseid. *.. ei Kai asuniku-sugusest mehest hooli. Kuulda, et sorib rikaste perepoegadegi seas ja saadab aga kosilasi tagasi. A. Kivikas. || põgusalt lugedes v. vaadates lehitsema, sirvima, lappama. Tüdrukul meeldib raamatuis sorida. Armastab riiulitel raamatuid sorida. Sorisin kiiresti kirjad läbi: mulle polnud ühtegi. Sorisime katalooge. Käin mõnikord antikvariaadis ajakirju sorimas. Uurija plaanib õhtuks dokumendid läbi sorida. Käsiraamatut, entsüklopeediat sorima. *.. pärast einet ta vahel sohval soris Heinet. B. Alver. *Tema [= peigmees] soris külakõrtsis kaarte ja jõi.. J. Pärn. || piltl (mõttetegevuse, hingeeluga ühenduses olevana). Sorib minevikus, möödunud aegades, mälestustes, oma hingepiinades. Sorisin mälus, ajusoppides, aga midagi ei tulnud meelde. Ta ei tahtnud oma hinge kellegi kätte sorida anda. Sorib naise minevikku. Talle meeldib teiste eludes, endas sorida.
2. murd keelt peksma, laimama. Parem suu sisse kõnelda kui taga selja sorida.

peale sõitma

1. otsa sõitma. Toimus raske avarii, mootorrattur sõitis peale vanemale naisterahvale.
2. kõnek (televisioonis, filmivõtetel) kaameraga lähenedes lähivõtet tegema. Kaameraga peale sõitma. *Samal hetkel ilmus naine lävele, kohe sõideti talle [filmimisel] transfokaatoriga peale .. M. Unt.

särisema ‹37›

1. särinat kuuldavale tooma. Rasv, liha, praad säriseb pannil. Rasvas, õlis, võis särisesid kartulilõigud. Verivorstid pandi ahju särisema. Vardais särisesid kalad. Lõkke kohal särisevad isuäratavalt šašlõkivardad. Tulel, pliidil särises pann sealihaga. Rasva pritsis särisedes laiali. Proovi, kas keris juba säriseb! Säraküünlad, raketid, tõrvikud särisevad ja pilluvad sädemeid. Küünal kustus särisedes. Ruumi valgustas särisev rasvalamp. Keevitusleek säriseb. *Üks seinakontakt säriseb, juhtmed lähevad kuumaks. M. Unt. *.. kaasikust kajas taoti rukkiräägu särisev saagimine. E. Vilde. | piltl. Olukord paneb närvid särisema. Naise tunded võisid särisedes põleda. Nende kahe vahel oli tunda särisevat pinget. *Tüdrukus särises [vihast] rohkem elektrit, kui suudab koguda keskmine piksevarras juulikuise äikese ajal. V. Maavara. || särinal töötama, särinal kulgema. Põllul säriseb niiduk, kombain. Särisesid turistide filmikaamerad. Kuulipildujad hakkasid särisema. *Romeo silmitses, kuidas kamm läbi tihedate šatäänjuuste särises. K. Saaber.
2. piltl ägedalt, käredalt rääkima, vaidlema vms. Seda kuuldes lõi eit särisema ja särtsuma: valejutt! Kah mul asi, mille pärast lapse kallal säriseda! Naine särises vastu nagu tuli kuivas kadakas. Tükk aega särises terav sõnavahetus. *Naised hakkavad särisema kui säraküünlad: „Aga sa ära jäta, kaeba kõrgemale edasi!” V. Lattik.

süstemaatiline ‹-se 5› ‹adj›
süsteemi seatud, mingi süsteemi alusel toimuv, süsteemikindel; korrakindel, järjekindel. Süstemaatiline töö, uurimine. Algasid süstemaatilised õpingud, vaatlused, väljakaevamised. Murdeainestiku süstemaatiline kogumine. Süstemaatilised treeningud. Süstemaatilist kooliharidust pole ta saanud. Süstemaatiline propaganda. Haige vajab süstemaatilist ravi haiglas. Vilumus omandatakse süstemaatiliste harjutustega. Muruplatsid vajaksid süstemaatilisemat korrashoidu. Puuduvad süstemaatilised ülevaated eestikeelsest tõlkekirjandusest. Süstemaatiline kataloog bibl kataloog, milles kirjed on sisu järgi liigitatud. Süstemaatiline viga 'korduv, mittejuhuslik viga'. *Mina ju teadsin, et Illimar pole kunagi eriti süstemaatiline olnud.. M. Unt.

šaht ‹-i 21› ‹s›

1. mäend hrl. maapinnale suubuv püst- v. kaldkaeveõõs maardla uurimiseks ja mäetööde teenindamiseks. Põlevkivikaevanduse šaht. Šahti rajama, toestama. Kaevurid laskusid šahti. || seda meenutav looduslik õõs. Ühest koopast teise pääsesime läbi šahti.
▷ Liitsõnad: tuulutus|šaht, tõste|šaht, veekõrvaldusšaht; kald|šaht, püst|šaht, vertikaalšaht; abi|šaht, pea|šaht, pimešaht.
2. pikk püstõõs mingis tarindis. Torni keskel oli šaht, mida mööda tõsteti üles kütus. *Laura elas kõige ülemisel korrusel. Tema ukse lähedal šahtis ulgus tõusev ja langev lift. M. Unt.
▷ Liitsõnad: lifti|šaht, prügi|šaht, ventilatsioonišaht.

terenduma ‹37›

1. õhus peegelduma, kangastuma; ähmaselt, udusena paistma, kumama. Silmapiiril terenduvad mäed. Kaugel läänes terendus saar. Merel terendub purjekaid. *Päikesekiired .. libisevad üle sinava kauguse, milles terendub järvesilmi ja metsatukki. L. Meri.
2. piltl vaimusilmas heiastuma, kujutlusse tulema v. kerkima. Mõtetes terendub tulevik. Sportlasele terendus juba võidupärg. Silme ette terenduvad pildid möödunud aegadest. *Mustlased on tema jaoks vabaduse sümbol, mustlaste venivas soigumises terenduvad talle kauged horisondid. M. Unt. *Nendest vanade külainimeste nappidest lausetest terendub aastakümnetetagune armastusdraama. O. Kruus.

tolerantsus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. sallivus, leplikkus. Tolerantsus immigrantide suhtes. Tolerantsus teiseusuliste vastu. Osutab eriarvamuste suhtes leebet tolerantsust. *Toas küsis mees mu käest talle omase erilise tolerantsusega, et kus ma ka käisin. M. Unt.
2. med (valu, ravimi, kehalise koormuse vm.) taluvus. Tolerantsus alkoholi, narkootikumi suhtes.
3. biol organismi vastupanuvõime välistegureile. Taime tolerantsus.

tuntavalt ‹adv›
(< tuntav). Väljas oli tuntavalt jahe. Kogu maja vappus tuntavalt. *Tal polnud moraalset süütegu, mis teda oleks märkamatult, ent siiski tuntavalt jälitanud. M. Unt. || tunduvalt, märksa. Teenis tuntavalt rohkem kui teised kunstnikud.

tõmbama ‹tõmmata 48›

1. (käega v. kätega) enda poole, endale lähemale v. mingis suunas liikuma panema (ka seda teha üritama) v. liikumas hoidma; vedama. Kumbki tõmbas köit enda poole. Tõmmake kahekesi, kui üksi ei jõua. Tõmbas tooli lauale lähemale. Kui piim keema hakkab, siis tõmba pott pliidi servale. Laps tõmbas endale vaasi koos laudlinaga kaela. Uks tõmmati pärani. Tõmbasin kardina eest, kõrvale. Saagi tuleb tõmmata ühtlaselt. Mees tõmbas ohjadest, ohje ja hobune jäi seisma. Tõmbas lõngavihi läbi peo. Kellamees tõmbab kellanööri. Lipp tõmmati vardasse, masti 'heisati lipunöörist tõmmates'. Üks tõmbas, teine tõukas. Keegi tõmbas mind käisest, kuuehõlmast. Noormees tõmbas tüdruku kaissu, oma rinnale, enda kõrvale istuma. Toots tõmbas Teele tantsima. Tõmbasin teki üle pea, lõuani. Mees tõmbas lipsu, kuue sirgu. Tõmbasin mantlihõlmad koomale. Kutsar tõmbas ohjad pingule. Mehed tõmbasid sõrme 'vedasid sõrmkooku'. Hobused tõmbavad kõigest väest, aga koorem ei liigu paigast. Hobune tõmbas heinakoorma kaldteed mööda lauda peale. Tõmmake paat kaldale! Kaldale tõmmatud roostes laev. Laps tõmbab kelku mäkke. Kuidas lükkad, nõnda läheb, kuidas tõmbad, nõnda tuleb. *Kui Liide poegiva lehma juurde jõuab, on Salmel pool vasikat juba väljas, aga teist poolt tõmba või traktoriga. V. Lattik. || (seoses mehhanismide käimapaneku v. töötamisega). Tõmmake mootor käima! Autot juhtida on lihtne: tõmba aga kangi ja keera rooli. Tõmbas püssi, kuke vinna. Vinna tõmmatud päästik. || ‹hrl. da-infinitiivis vastavate ühendite koosseisus› piltl märgib kellegi käsutada ja kamandada olemist. Mina, vana narr, olen sul ainult lükata ja tõmmata! Tema kui kõige noorem on kõigi tõugata ja tõmmata. *Sest tema on popsitütar, mitte mõni hellitatud rikka peremehe vesivõsuke, kel teenijaid ja ümmardajaid käega tõmmata ja jalaga lükata. A. H. Tammsaare. || ohjadest sikutades hobusõidukit (kuhugi) juhtima v. suunama. Tõmmake hobused õue. Tõmbas hobuse tee äärde. Tõmbas ohjadest vasakule. Hobune tõmmati jooksma. || (abstraktsemalt:) käsuga vms. tagasi liikuma panema. Rinne tõmmati Emajõe alla. || kuskilt välja, esile võtma v. kiskuma; haarama. Tõmbas taskust rahakoti, suitsupaki, noa. Tõmbas mõõga tupest. Mõni tõmbab täis, teine tühja loosi. Tõmbasin kaardipakist ärtu emanda. Tõmbas peast paar halli juuksekarva. Tõmbas teisel mütsi peast. Tõmmake vemblad pihku! Poiss tõmbas teise käest palli ära. || rebima, käristama (millegi küljest, katki). Tõmbas kaselt tohtu. Tõmbas tüki sitsiriiet ja sidus sellega haava kinni. Tõmbas sõlme läinud kingapaela katki. Tõmbasin paberi pikuti pooleks, kaheks. Tõmbas kirja puruks ja viskas tükid tulle. Tõmbasin lepalehe ribadeks. || (tehnoloogilises protsessis:) venitama, kiskuma. Juuksenõelu valmistatakse külmalt tõmmatud terastraadist. Tõmmatud terasvardad. Klaasisulatisest on kerge tõmmata klaasniite.
2. (mitmesuguse käelise tegevuse kohta:) (rütmiliselt) tõmmates (1. täh.) midagi tegema vrd tõmbama (17. täh.). a. (sõudmise kohta). Paadimees tõmbab ühtlaselt, jõuliselt aerudega. Haarasime aerud ja hakkasime tugevasti tõmbama. Tõmbasin sõuda, nii et tullid raksusid. Tõmbame laiule, otse üle järve! *Tütar sõudis juba nagu vana kalur .. Tõmbas parasjagu pikalt ja küllalt sügavalt. L. Kibuvits. b. (sepalõõtsa liigutamise kohta). Sepikojas tõmmatakse mühinal lõõtsa. Lõõtsa tõmmati vibust, mille üks ots oli kinnitatud lõõtsa kere alumise kaane külge. c. (pillimängimise kohta). Ta oli meister lõõtspilli, harmoonikat tõmbama. Tõmmati lõõtsmoonikut, lauldi vanu romansse. Tõmba lõõtsa, pillimees! Isa tõmbas tal kannelt ja mängis viiulit. Poisid, tõmmake üks lugu! Pillimees tõmbas polka valla. || (putukahelide, linnuhäälte kohta). Ümberringi tõmbasid ritsikad. Rukkirääk tõmbas oma lugu. d. (kalapüüdmise kohta). Mehed tõmbavad järvel noota. Järv on nootadega peaaegu tühjaks tõmmatud. Mindi järve peale kala tõmbama. Meil on latikaid tõmmatud sääsevastsetega. Poisikesena tõmbasin Kivisilla all viidikaid.
3. (laiali) laotama, sirgu v. pingule venitama. Võrgud, noodad tõmmati ritvadele kuivama. Rahvariide põlle alläär on tõmmatud papist alusele. Süsta puust võrestikule tõmmati hülgenahad. Šamaanitrummi kerele on tõmmatud põdranahk. *Voodi on kahe poolega, laiaks tõmmatav, hästi ruumikas. M. Pihla. || ka piltl millegagi katma. Tõmbasime seinale kruntvärvi. Tõmbasin 'määrisin' leivale võid. Kraatrid tõmbasid lahele suitsukatte. Pakane tõmbas järvedele jää. *Öine külm oli tõmmanud veele õhukese jääkirmetise .. A. Kivikas. || (kedagi) mingile alusele pikali ja sirgu sundima. Nõiad tõmmati piinamiseks rattale. Tõrksad talupojad tõmmati peksupingile. Tõmbasime koera lõikuslauale. *Vaata, et [mõisahärra] laseb redelile tõmmata ja keretäie kätte anda! J. Kross. || (midagi) pinguli vedades ühest punktist teise suunama ja otspunktidest kinnitama; (teed, kraavi vms.) rajama. Nöör tõmmati ühest postist teiseni. Üle hoovi oli tõmmatud pesunöör. Okastraat oli tõmmatud puust puusse. Koera kett liikus kahe kase vahele tõmmatud traati mööda. Kontrabassile tõmmati uued keeled. Läbi metsa tõmmati sirge maantee. Taigasse tõmmatakse raudteeliin. Läbi raba tõmmati suur kuivenduskraav. Kõrbesse tõmmati kanal.
4. (käega) mingit pinda mööda libistama, siluvat, puhastavat, korrastavat vms. liigutust tegema. Tõmbas käega üle lauba, keelega üle huulte, käisega üle higise näo. Tõmbas suu käelabaga puhtaks. Tõmbas käeseljaga mööda ninaalust. Laps tõmbas paar korda harjaga üle hammaste. Tõmbas peoga üle laua, toolipõhja. Selline heli tekib siis, kui tõmmata pulgaga kiiresti üle kammi piide. Viiuldaja tõmbas paar korda poognaga üle keelte. Tõmbas kammiga läbi juuste, juuksed siledaks. Peenrad tõmmati rehaga siledaks. Laest tuleks ämblikuvõrgud ära tõmmata. Tõmbas luuaga üle põranda. Tõmbas saapatallad vastu porimatti puhtaks. *„Ma olen sellest sinu pikast sättimisest, mõtlemisest ja jorutamisest, näed, siiani!” Ta tõmbas näpuga üle kõrisõlme. H. Väli. || (käega) joonte v. märkide tegemiseks mingile pinnale vedavat liigutust tegema. Tõmbas juustesse lahu. Tõmbas paberile jooni. Tõmba ühendusjoon punktide A ja B vahele. Kunstniku käsi tõmbab hoogsalt kontuure. Tõmba rist nende nime taha, kes on juba maksnud. Tal on vaod sirged nagu joonlauaga tõmmatud. | piltl. Tõmbab paralleele mineviku ja oleviku vahel. Nende nähtuste vahel pole kerge piiri tõmmata. Ülemus tõmbas enda ja alluvate vahele selge joone, piiri. Kahe lavastuse vahel tõmmati võrdlusjooni. Meeste ja naiste vahele ei saa nii teravat vahet tõmmata. || tiku süütamiseks selle pead vastu toosi süüteseguga kaetud külge kraapsama. Tõmbas tikust, tikuga tuld. Puud on valmis, tõmba tikk põlema ja torka tuli külge. Keegi tõmbas tikku. Tõmbas tuld ja pani küünla põlema. Tõmbasin suitsule tuld.
5. (kutsuva käeliigutuse kohta:) viipama. Näkk tõmmanud käega ja kutsunud lapsi. „Siiapoole, siiapoole,” hüüdis ta ukse vahelt käega tõmmates. Tüdruk jooksis, kui peremees vaid sõrmega tõmbas.
6. virutama, lööma. Tõmbasin talle rusikaga vastu kukalt. Tõmbas teisele vastu vahtimist, mööda hambaid, mööda kõrvu, üle selja. Tõmba talle, kuradile! „Tõmba talle üks ära!” ässitas teine kõrvalt. Vaat kui tõmban sulle paar tulist! Poisil tarvis kere heledaks tõmmata. Tõmbas koerale kepiga. Tõmbas hobusele piitsaga nähvaka, siraka. *Said pilgata või koguni peksagi – kannata ära või tõmba vastu, muidu ei ole sa täismees. J. Vahtra.
7. (väljendites, mis märgivad ülespoomist). Röövel tõmmati oksa, võlla. Peremees oli enda lõõga tõmmanud. *.. poiss tahab end penni külge rippuma tõmmata. V. Saar. *Minu ettepanek on niisuke, et ühe tõmbame hakatuseks varna, teisele kingime elu ... E. Maasik.
8. (riietusesemete jms. kohta:) (selga, kätte, jalga, pähe) panema v. (seljast, käest, jalast, peast) võtma. Tõmbas särgi, pluusi, kleidi, kuue, mantli selga. Tõmbasin selga puhta pesu. Tõmba midagi soojemat selga! Mehele tõmmati hullusärk selga. Tõmbas kindad kätte, käest. Tõmbas püksid, sukad, sokid, kingad, saapad jalga. Jalga olid tal tõmmatud vanad kotad. Tõmba mul kummikud jalast! Tõmbas märjad püksid jalast. Kleidi peale tõmbasin jaki. Tõmbasime rõivad seljast ja jooksime vette. Tõmbas mütsi, soni pähe. Luurajad tõmbasid gaasimaski pähe. Talle tõmmati selja tagant kott pähe. Hobusele tõmmati päitsed pähe.
9. (märgib asendi v. olukorra muutmist, millegi viimist mingisse asendisse v. seisundisse). a. (seoses keha v. selle osadega, näoilmega; muutjaks elusolend v. miski elutu); kiskuma. End kõverasse, kööku, kössi, kägarasse, konksu tõmbama. Laps tõmbas end teki all kerra. Tõmba end koomale, ma ei mahu mööda! Mees tõmbas oma suure kere ettepoole vimma. Tõmbasin end sirgu, pingule. Tõmbasin end pingile siruli, pikali. Mees tõmbas selja kühmu, pea õlgade vahele. Tõmbas käed rusikasse, sõrmed konksu. Tõmbas rusikad vinna ja tormas vastasele kallale. Tõmbasin põlved konksu, jalad istumise alla. Ära tassi seda rasket kotti, tõmbad veel selja ära 'teed seljale häda'. Tõmbas näo naerule, mossi, krimpsu. Tõmbas kulmu(d) kipra, kortsu. Tõmbasin silmad umbusklikult pilukile, kissi, vidukile. Tüdruk tõmbas suu mossi, prunti. Laps tõmbas suu viltu ja hakkas nutma. Kass tõmbab küüru selga. Koer tõmbas hambad irevile, saba jalge vahele. Hobune tõmbab kõrvad lingu, ligi pead. Hobune, luik tõmbas kaela kenusse. Mullikas tõmbas saba selga ja pistis jooksu. Varblane tõmbas suled turri. Rääkimine tõmbas keele kuivaks. Viin tõmbab seest soojaks. Värske õhk tõmbas pea klaariks. Hirm tõmbas mu kõhu külmaks. Külm vesi tõmbas varbad kangeks. *Igal juhul tõmbas elekter mu käe äkki ümber lambivarre krampi. M. Unt. | ‹impers.› *Olen vana merimees. Selja tõmbab kühma, sõrmed konksudena kõveraks, jalad kangeks ja tuimaks. J. Parijõgi. b. (seoses millegi muuga). Esimesed öökülmad tõmbasid maa tahedaks. Pakane tõmbas porised teerajad kõvaks. Tuul ja päike on tee kuivaks tõmmanud.
10. (märgib olukorra, seisundi muutumist:) tõmbuma. Kevadine heinamaa oli juba kuivaks tõmmanud. Vana foto on kollakaks tõmmanud. Vorstid on ahjus ilusasti krõbedaks tõmmanud. Kastanimunad tõmbavad seistes tuhmiks. Mu põsed tõmbasid punaseks, kuumaks. Märg pesu on külma käes kangeks tõmmanud. Taevas on selgemaks tõmmanud. Ilm tõmbab külmale. | ‹impers.› Tõmbab pimedaks. Hommikul, kui valgeks tõmbas, tegin kohe minekut.
11. (sissehingamise, nina v. suu kaudu millegi sisseimemise kohta). a. (õhu, koos õhuga ka millegi muu sissehingamise kohta). Tõmbasin kopsud värsket õhku täis. Tõmbas kopsudesse niisket mereõhku. Haige tõmbas sügavalt hinge. Tõmbas veel korraks hinge ja oligi surnud. Hingeldav poiss pidi paar korda hinge tõmbama, enne kui sai rääkima hakata. Tõmbasin hinge – kas nüüd või mitte iialgi! Naine tõmbas kergendatult, kergemalt hinge 'tundis kergendust', sest oht oli möödas. Olin tolmu ninna tõmmanud. Triipu tõmbama kõnek narkootikumi pulbrina nina kaudu manustama. Laps tõmbas endale nööbi hingekurku. b. (intensiivse haistmise kohta). Tõmbasin ninaga: oli tunda kõrbehaisu. Tõmbas ninaga õhku: talle tundus, et keegi oli seal suitsetanud. Tõmbasin ninna praelõhna. Koer tõmbas ninna võõrast lõhna. c. (suitsetamise kohta). Suitsu tõmbama. Tõmban ainult Marlborot. Mehed tõmbasid paberossi, pinutagust, pläru, plotskit. Ta tõmbab piipu. Hädaga tõmmati sammalt. Tõmbasin sügava mahvi. Tõmban juba kümnendat aastat. Kas sinu poeg juba tõmbab? Mina ei tõmba 'olen mittesuitsetaja'. Poisid kisuvad nurga taga suitsu tõmmata. d. (ninna kogunenud eritiste sissepoole kiskumise kohta). Tüdruk tõmbas ninaga ja pühkis silmi. Tõmbas ninaga, nagu kipuks talle nutt peale. *Neiu kopsis jalgu vastamisi, nägu külmast sinine, ja tõmbas ninaga ühtepuhku sissepoole. L. Promet.
12. (materjalide, esemete vms. kohta:) (vedelikku, suitsu, õhku) endasse imema v. enda kaudu liikuma panema. a. imama. Lõuend tõmbas värvi endasse. *Märg suhkur ei seisa! See on nagu lambitaht: tõmbab ise niiskust edasi. A. Mälk. b. vett vms. edasi, ära juhtima. Kraav tõmbab põldudelt liigvee ära. Ummistunud kanalisatsioon tõmbas halvasti. c. (suitsu väljajuhtimise, küttekollete toimimise kohta). Truubid ei tahtnud tõmmata. Pärast remonti tõmbasid lõõrid hästi. Korsten ei tõmmanud ja köök vajus suitsu täis. Ahi tõmbas halvasti, ajas suitsu sisse. Uus pliit tõmbas üle ootuste hästi. Kamin tõmbas ühtlaselt.
13. ‹ka impers.› (tõmbetuule, tuuletõmbuse kohta). Pane uks kinni, tuul tõmbab. Värava alt tõmbas tuul. Siin tõmbab, kuskil on vist uks lahti. Tuul tõmbas korstnalõõris. Orus on vaikne, aga mäe otsas tõmbab kõvasti. Lagedal jääksid majad tuulte tõmmata. *.. aga tuult ei tulnud, et oleks õhu lahedaks tõmmanud. O. Kruus.
14. (vastastikuse jõu toimel) enda poole liikuma panema, endaga kokku puutuma panema. Magnet tõmbab rauda (külge). Hõõrumisel merevaik elektriseerub ja tõmbab kergeid esemeid külge. Maa tõmbab kõiki esemeid enda poole. Kuu just nagu tõmbaks ja tõukaks vett. || huviäratavalt, ligimeelitavalt, kutsuvalt, ahvatlevalt mõjuma. Poissi tõmbab tehnika. Tüdrukut tõmbab joonistamine. Mind teater ei tõmba. Kauged mered ja maad tõmbasid teda juba lapsepõlves. Kaunis raamat kohe tõmbab lugema. Kuulus film tõmbas rahvast kinno. Loole tuleb panna selline pealkiri, mis tõmbab. Kui pakend tõmbab, ostetakse kaupa paremini. Linn tõmbab noori vastupandamatu jõuga. Rohkem kui trenn tõmbavad teda kõrtsid ja tantsupeod. Kas sind naised enam ei tõmba? Veri tõmbas neid teineteise poole. | ‹impers.› Mind tõmbab loodusesse, mere äärde. Teised läksid peole, kuid mind ei tõmba sinna. Lehmi tõmbas orgu, kus lokkas noor hein. || mingisse kooslusse, tegevusse kaasa haarama; (üle) meelitama. Mindki tõmmati vestlusse. Nad on Peetrigi oma kampa tõmmanud. Kohe esimesel kursusel tõmmati ta ülikooli näiteringi. Koori tuleks tõmmata rohkem noori inimesi. Osa tööstusettevõtteid tõmmati kontsernidesse. Kirjanik tõmmati poliitikasse. Mitmed tublid töötajad tõmmati teistesse firmadesse. || tähelepanu, huvi vms. äratama (ka tahtmatult), seda kuskile juhtima. Püüdsin endale iga hinna eest tähelepanu tõmmata. Juhtum tõmbas endale maailma üldsuse tähelepanu. Kisa-kära tõmbas koosviibijate tähelepanu hetkeks kõrvale. Pealekaebaja tõmbas endale klassi pahameele. Sellise käitumisega tõmbad sa teiste viha enda peale.
15. (tõmmise (1. täh.) tegemise kohta); (Internetist oma arvutisse võtmise e. allalaadimise kohta). Healt plaadilt võib tõmmiseid tõmmata just nii palju kui kulub. Viirusevastaseid programme saab tõmmata Internetist.
16. valmimisprotsessi lõpuni seisma; hauduma. Tee jäeti kaane alla mõneks minutiks tõmbama. Kohv on juba küllalt tõmmanud. Pane kummel, pärnaõied tõmbama. Puuviljateed lastakse tõmmata kümmekond minutit. Panime saunavihad toobrisse tõmbama. Asetage praetud kalale juustuviil ja laske kaane all tõmmata.
17. (energilise, hoogsa tegevuse kohta) vrd tõmbama (2. täh.). a. (intensiivse töötamise, tegutsemise kohta); rabama, rassima. Homme jälle rehepeks, tõmba nii et kondid kanged. Teenistus on kehv, kuigi tõmbame hommikust õhtuni. Tõmbasin 'korjasin' heal marjakohal korvi kiiresti täis. *Tee tööd ja näe vaeva, tõmba päevast päeva, aastast aastasse! P. Vallak. b. (da-infinitiivis olevat verbi tugevdades). Tõmbab töötada kahe koha peal. Nädal otsa tund tunni kõrval tõmbasin tööd teha. Laupäevaõhtuti tõmbasid noored kiikuda. Vahi, kus tõmbab magada, norsata! Poiss tõmbas täiest kõrist laulda. Laps tõmbas kisada. c. ohtralt jooma (alkoholi); intensiivselt purjutama. Tõmbasime kumbki tubli lonksu rummi. Vanamees on enda täis tõmmanud 'purju joonud'. *.. laisk ta küll oli, aga viina peale maias ja tõmbas ise ning andis ka teistele. R. Roht. *.. viskasin juudile paberid vastu vahtimist ja pistsin jooma. Viis päeva tõmbasin järjest. B. Alver. d. hoogsalt liikuma (hakkama); põrutama, kihutama. Auto tõmbas paigalt. Jalgpallur tõmbas kaitsjast mööda. Sellise laevaga tõmba või Ameerikasse! || kõnek (teat. väljendite koosseisus:) ära minema, kaduma. Tõmmake uttu, poisid, muidu läheb teil halvasti! Tahaks kohe minema tõmmata. e. (tulistamise, laskmise kohta). Võta relv ja kui keegi nähtavale ilmub, tõmba! Vasakult tõmmati meestele tuli selga. Talle tõmmati kuul kerre. Kõik mehed tõmmati sirgu, siruli 'lasti maha; tapeti'. Pärast selgus, et mättasse oli tõmmatud 'maha lastud; tapetud' vale mees. f. kiskuma, kaklema, tülitsema. Poisid tõmbavad, nii et karvatutid lendavad! Tõmmaku valitsused omavahel, aga jäetagu rahvad rahule. g. (keelepeksmise, tagarääkimise kohta). *.. naiste asi – tõmbab uustulnukat teistele, kuidas aga oskab. R. Roht. *Laterdavad selja taga, tõmmaku, tulevad suu sisse ütlema, lõikan vastu vahtimist. A. H. Tammsaare. h. ringi jooksma, hulkuma; (häälekalt) lõbutsema, möllama. Koer tõmbab küla peal. Ära lase poisil ühtepuhku mööda linna tõmmata. Metsas võisid lapsed vabalt tõmmata. Olge tasem, mis te nii hullusti tõmbate! || amelema, (ringi) laaberdama. Poiss muudkui joob ja tõmbab tüdrukutega. Mees tal alles suri, aga juba tõmbab teistega.
18. naist röövima, vägisi endale kaasaks viima (endisajal). Mehed tõmbasid meelepäraseid tütarlapsi endale naiseks, kaasaks. Mõrsjat tõmbama. *.. eks olnud see sinu poeg, kes metsateel marjuliste seast tõmbas Kaupo tütre. E. Kippel.
19. kõnek varastama; petma, tüssama, alt tõmbama. Tõmbas maalri järelt purgi värvi. Segastel aegadel igaüks tõmbas, kust aga sai. Teda ei saa usaldada, kust saab, sealt tõmbab. Muudkui tõmmatakse ja näpatakse. Bussis tõmmati mul rahakott ära. Istub oma kohvri otsas, kardab vist, et tõmmatakse ära. Sai korteriostuga tõmmata. Ole valvas, ära lase neil kavalpeadel end tõmmata. Mind tõmmati nagu viimast lollpead. Müüja tõmbas mind kümne krooniga.
20. kõnek pilkama, nöökima. Üksteist tõmmati ja nokiti. Sõbrad tõmbasid teda vahel, aga mitte pahatahtlikult. Vahel juhtus, et need, keda tõmmati, naersid ise kaasa. *Tulge, ma ostan teile pudel õlut. Olge heaks, tõmmake lehes seda linnavalitsust ... M. Metsanurk.
21. vulg (naisega seksuaalvahekorras olemise kohta). *Oli kursusel üks eit, tõmbas teda igaüks, kes viitsis. Ronis minugi sängi .. O. Raun.
22. (piltlikes väljendites). Sai tillist tõmmata 'sai petta, tüssata'. Armastab teisi ninast tõmmata 'petta, ninapidi vedada'. Lepingule tõmmati vesi peale 'leping jäeti sõlmimata'. Keegi tõmbab kulisside varjus niite ja juhib kogu seda äri.

täius ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. täiuslik olek, täiuslikkus; keegi v. miski täiuslik. Püüd ilu ja täiuse poole. See mõõtmisviis on täiusest kaugel, on täiuse tipp. Täiuseni lihvitud koostöö. Jumala, maailma, looduse täius. *.. kas on olemas suuremat täiust kui tervikuks liitunud naine ja mees .. Ü. Mattheus. *Mustaverd [tüdruk], ilus, lootusetult optimistlik, naeruhimuline, ühesõnaga – päikeselaps, omamoodi täius .. M. Unt. || kõikehaaravus, terviklikkus, täielikkus. Kirjanik on elu kujutanud kogu tema täiuses ja keerukuses. *.. muinasleiud kajastavad ainult osaliselt asustuspilti kogu selle täiuses. E. Tõnisson.
▷ Liitsõnad: vormi|täius, võimutäius.
2. mets puistu kasvuruumi kasutamise aste. Puistu täius 0,9. Noorendik täiusega 0,4. Puistu täiust määrama.
3. hrv (keha vormikuse kohta). *.. ehk ta [= noormees] küll kaunis pikaks oli sirgunud ja ka keha täiuselt enam liig kõhn polnud. E. Aspe.

uh ‹interj›
rõhutab tundetooni lausetes, mis väljendavad:. a. ebameeldivustunnet, vastumeelsust, tülgastust. Uh, küll on külm ilm! Uh, siin on nii vastik hais! Uh, kui kole mees! Tööd kõik tegemata – uh, ei taha mõeldagi! *Uh, ta ei talunud toda tüdrukut! F. Tuglas. b. ehmatust, kartust. Uh, päris ära ehmatavad! *Uh, Käärik, sa ajad päris hirmu peale! O. Luts. c. heaolutunnet, naudingut, imetlust, üllatust. Uh, kui hea soe siin on! Uh, millise mõnuga ta söögi kallale asus! *Äh, on aga leil! Uh! Uh! M. Unt.

unelema ‹-lda 38 või -leda 37›
(passiivselt, hajevil olles) hrl. kauneid kujutluspilte silme eest läbi laskma, mälestusi v. (teostumatuid) plaane mõttes mõlgutama; unistama. Rongisõidu ajal on mõnus lihtsalt unelda. Päevad läbi vedeleb võrkkiiges ja uneleb, unustades kõik muu. Uneles möödaläinud ja olevatest päevadest. Armastas uneleda kaugetest maadest, kuulsusrikkast tulevikust. Istus rannas ja vaatas uneldes kaugusse. Tüdruku silmad jälgisid uneledes liblikate mängu. Unelev meeleolu. Haiglaselt uneleva loomusega poisist ei saa tarmukat tegutsejat. *Mis ta uneles, ei näinud ta selgetes piltides. Kuid nad käsitlesid armastust, ilu, muusikat, valgust ja rütmi. A. Hanko (tlk). *Aga nüüd ei olnud rahu murul lamamiseks ega unelevaks istumiseks aidatrepil. M. Metsanurk. | piltl. *.. altflööt uneles ja kudrutas millestki kaugest ning kaunist. E. Vetemaa. || piltl (vaikelu kohta). Tuul jäi vaikselt unelema. Kõht täis söödud, unelesid kajakad kividel. Unelevad vanad mõisahooned. Unelev park, jõgi. Taevas unelevad pilved. *Alevi ainus asfalteeritud tänav uneles õhtueelses inimtühjas vaikuses. M. Unt. *Ses linnas [= Leningradis] oli midagi igatsuslikku, minevikus unelevat. M. Traat.

upitama ‹37›

1. pingutades, jõudu rakendades tõstma, vinnama; tirima, sikutama. Bussi upitati kompse, pakke, kohvreid. Upitas vankrile raske viljakoti. Mitmekesi õnnestus auto kraavist teele upitada. Upitas koorma otsa suuri hangutäisi. Upitasime ülestikku mitu pirakat lumepalli. Isa upitas lapse üles kõrgele pea kohale. Upitab kukkunu üles, jalule. Post upitati püsti. Rikkur on enesele ilmatu majamüraka püsti upitanud 'ehitanud'. Põhjatul teel tuli koormat kangidega tagant upitada. Üks ronib müürist üles ja teine upitab alt, kuidas jaksab. Rändaja upitab seljakoti õlale, turjale, selga. Rasket kasukat andis selga upitada. Upitas pudeli suule ja võttis tubli lonksu. Poetrepil upitatakse pudelit 'juuakse'. Upitas püksitaskust viinapudeli lagedale. Pidin kaevust mitu ämbritäit välja upitama. Haige upitati toolile (istuma). *Olla vaid priimabaleriinide partner. Prints, kes neid upitab, kuni käed veel kannavad. M. Unt. | piltl. Valitsus püüdis riigi majandust kiiremini jalule upitada. Ta oli oma sõbra segasest loost välja upitanud. „Ja edasi?” upitas ta jutustajat takka. || küünitama, ulatama. Upitas kaldamüürilt kepikonksu uppuja kuuehõlma taha. Poiss upitas riiulilt moosipurki. *Keegi külanaistest tõttas neile vett joogiks upitama. A. Sinkel. *Upitati heatujuliselt klaase kokkulöömiseks. R. Sirge.
2. end, oma keha v. mõnd kehaosa (pingutusega) ülespoole tõstma v. teat. asendisse ajama. a. (kellegi kohta). Pidin end tublisti upitama, et küündida lülitini. Upitab enda natuke pikemaks, venna kõrguseks. Tagapool seisjad upitasid endid kõrgemale, ettepoole. Ronis ülespoole, upitades ennast vaevaga ühelt kaljunukilt teisele. Uudishimulikud olid end rinnuni aknast välja upitanud. Hüljes upitas oma tüseda kere jääkamaka otsa. Püüab end aia najal püsti upitada. Upitas enese vaevaliselt üles, jalule. Jaksas ennast vaid põlvili, istukile, neljakäpakile upitada. Upitab end kikivarvule, et paremini näha. Mähkmetest upitab välja pisaraist määrdunud nägu. Märkas tüdrukut teispool aeda nina üle plangu upitavat. Ei maksa oma nina nõnda taevasse upitada! (uhkeolemise kohta). *Vahel mõni neist [= kukkedest] upitas ennast nii kikki, ajas kaela nii õieli, nagu tahaks mehike kohe üle puude latvade vaadata. P. Krusten. b. (millegi kohta). Talvine päike ei suuda end katuste tagant nähtavale upitada. Kirikute tornid upitasid oma ristikujulisi päid teistest majadest kõrgemale. Heinamaal upitavad kuhjad. *Õelate ja kõrgete ohakate vahel upitavad oma kaelu päikese poole tumesiniste kingakestega käokingad. O. Tooming. | piltl. Sõjajärgne majandus upitas enese pikapeale püsti, jalule.
3. piltl jõuga kellekski (v. millekski) enamaks panema, (sobimatusest hoolimata) kuhugi kõrge(ma)le aitama, edutama; (teenimatult) paremaks pidama, üles kiitma. Iga erakond tahtis oma meest linnapeaks upitada. Hangeldamisega on ta enda rikkaks härraks upitanud. Meedias upitati vahejuhtum lausa sensatsiooniks. Tähtsale tööle upitatud poisike. Upitas väimehe kõrgele, soojale kohale. Okupandid upitasid võimule ajutise valitsuse. Kui oled ise järjele saanud, upita sõber kaasa. Vurle püüab end matsist kõrgemale upitada. Ega ta upitagi end suureks kirjanikuks. Kriitika upitas solisti pilvedeni. Üht upitatakse kangesti esile, teist tehakse maha. Upitas oma iseteadvust peene lõhnaõliga. Ajaloos on mõne üksikisiku teened liiga üles upitatud. Upitavad arvustused. *Meenub inimene, kes viimse hingetõmbeni .. põlgas upitavaid ja upitatud minasid, enesearmastust, pugemist ja karjääri. V. Panso.
4. hoogu võtma; üritama. Juba hulk aega upitab külaline minekut. Vares upitas end aiapostilt lendu. *Siis polnud mul veel seda romaani, millest upitan kirjutama .. A. H. Tammsaare. *Meenub isa, kes oli kogu eluea upitanud sõita oma kaugesse sünnikohta. P. Krusten.

usaldust|äratav ‹-a 2› partits
usaldust esile kutsuv, usaldama panev. Täiesti usaldustäratav välimus. *Tulge, ütles mees madalal, usaldustärataval häälel, ma viin teid edasi. M. Unt.

uue|meelne
uuendusmeelne. *Uue aja mehed on vanameelsed, mõtles Maurer nukralt. Ja meie, vanad, peame uuemeelsed olema! M. Unt.

vaade ‹vaate 18› ‹s›

1. silmavaade, pilk (1. täh.) Mehe vaade oli sõbralik, aval, lahke, tehtult tõsine. Mõisahärra vaade oli külm ja kalk. Tema silmade läbitungivat vaadet oli raske taluda. Õpetaja uuriv vaade langes minule, peatus minul. Ta vaade püsis tükk aega lapsel. Tulija vaade oli kuidagi väsinud ja loid. Tal olid kurva vaatega silmad. Tähelepanu, vaade paremale, vasakule! Poisi vaates oli trotsi, pilget. Jäi tungival vaatel mind silmitsema. Üpris häbeliku vaatega noormees. Lõi silmad ema vaate ees maha. Ta vaade ei väljendanud üllatust ega hirmu. Püüdsin vaatega läbi hämaruse tungida. *Tema [= selle kana] ilme läks lahku ülejäänud kanade loiust, rumalast vaatest. M. Unt.
▷ Liitsõnad: tagasivaade.
2. hrl. mingist kõrge(ma)st paigast vaatevälja ulatuses avanev maastiku panoraam. Väikselt Munamäelt avaneb avar vaade Otepää moreenmaastikule. Siit kõrgelt avaneb suurepärane vaade ümbruskonna metsadele ja järvedele. Vaade sillalt jõele. Rõdult on lummav vaade mägedele. Aknast avanev vaade oli paeluv. Puu otsast oli suurepärane vaade kogu ümbrusele. Imetlesime Toompealt vaadet linnale. Võrratu oli avanev vaade madalalt lendavast lennukist. Kohati segas mets vaadet merele. Üks aken oli vaatega 'suunaga' aeda, teine õue poole. || (üldisemalt:) vaatepilt. *Juuru kirik pakkus sel pühapäeval haruldast vaadet: ainult naised ja tüdrukud olid koguduseks. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: kaug|vaade, lennu|vaade, loodus|vaade, lähi|vaade, ring|vaade, tänava|vaade, välis|vaade, väljavaade; sisse|vaade, tagasi|vaade, ülevaade.
3. maastikku, hooneid kujutav (kunsti)teos (maal, gravüür, foto, postkaart vms.). Arhiivis on säilinud omaaegseid Tartu vaateid. Seinal on vana vasetrükis Tallinna vaade. Kunstniku maalitud Lõuna-Eesti, Norra vaated. Itaalia vaadetega postkaardid. *Mõnelgi neist [paberilehtedest] oli midagi kujutatud: söega visandatud talumajade vaateid .. O. Kruus.
▷ Liitsõnad: linna|vaade, loodus|vaade, maastiku|vaade, postkaardi|vaade, sisevaade.
4. tõekspidamine, seisukoht, põhimõte, veendumus. Ühiskondlik-poliitilised, majanduslikud vaated. Ta on demokraatlike, sotsialistlike, pahempoolsete, ateistlike vaadetega. Kirjaniku esteetilised vaated on mõnevõrra muutunud. Progressiivsete vaadetega, kõrgesti haritud inimene. On omandanud välismaal õppides väga moodsad ja vabameelsed vaated. Isa oli karm ja iganenud vaadetega inimene. Tema vaated moraalile mulle ei meeldi. Tal on kindlad, väljakujunenud vaated elule. Oma vaadetelt on ta alalhoidlik, vanameelne. Nad olid vastakate, väga erinevate vaadetega inimesed. Püüdsin kummutada ta ekslikke vaateid selles küsimuses. Meil on Imbiga ühised vaated tulevikule ja õnnele. Mis vaadetega see sinu sõber on? Ümbritsev elu sundis inimesi mõneti oma vaateid muutma. Minu vaadet selles asjas teie arvamus ei muuda. *Sest mul oli ja on kindel vaade, et naine ja mees olgu üheväärsed. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: eksi|vaade, elu|vaade, ilma|vaade, kunsti|vaade, maailmavaade.
5. tehn eseme (v. ehitise) nähtavate pinnaosade kujutis joonisel. Osaline vaade. Projektis peab olema hoone kõik neli vaadet.
▷ Liitsõnad: alt|vaade, eest|vaade, külg|vaade, koht|vaade, lisa|vaade, ots|vaade, otse|vaade, pea|vaade, pealt|vaade, perspektiiv|vaade, tagant|vaade, ülaltvaade.

vabistama ‹37›
vabisema panema. Hakkas vatsa vabistades naerma. Külmavärinad, köhahood vabistasid keha. Teda vabistas kohutav hirm. Tuul vabistab haavalehti. *Laual põlesid küünlad ja hingetuul vabistas nende kollakaid leeke. M. Unt.

vaht ‹vahu 21› ‹s›

1. vedelik (v. tahke aine), milles on rohkesti gaasimulle. Lainete vaht. Tuul ajab, piitsutab lained vahule. Laineharjad, meri on valges vahus. Kärestikuveel kobrutab vahtu. Lained pilluvad vahtu üles. Vaadist lastaval õllel on vaht peal. Riisub keevalt leemepajalt lusikaga vahtu pealt. Kloppis koore, munavalge, roosamanna vahule. Seebitas end nii, et vannivesi kobrutas vahust. Kasutab habet ajades pintslit ja vahtu. Haavatu suust mullitas roosakat vahtu. Raevutses nii, et suust pritsis vahtu. Hobused tõlla ees olid vahus 'vahuse higiga kaetud' ja lõõtsutasid. Ratsanik ajas tõtates hobuse vahule. Hobune aiste vahel oli lausa vahul, nõretas vahust. Räägib, nii et suu vahul 'kiiresti, ägedalt'. | piltl. Tunnete, ideede vaht. *Nüüd eitas ta ka Beckettit, Ionescot ja Genet'd, üldse igasugust moodsat dramaturgiat, leides, et see on vaid vaht ajastu pealispinnal, mis tuleb ja läheb .. M. Unt.
▷ Liitsõnad: keemis|vaht, laine|vaht, mere|vaht, seebi|vaht, supi|vaht, vanni|vaht, õllevaht; kohupiima|vaht, manna|vaht, roosamanna|vaht, õunavaht; pilve|vaht, pitsi|vaht, õi(t)evaht.
2. piltl midagi sisutut, kerget, ülespuhutut (jutus, kirjutises, tegevuses). Tema jutus oli liiga palju vahtu. Artikkel on kõvasti vahule löödud 'suurte sõnadega huvitavaks, paeluvaks tehtud'. Meedias klopitakse kuulsuste ümber vahtu.
▷ Liitsõnad: sõnavaht.

vahu|mull
vahust moodustunud mull (näit. veel). *Ta lisas vahustajat. Jalamaid hakkas aurav veepind [vannis] kattuma suurte vahumullidega. M. Unt.

välja valama
midagi millestki valama, välja kallama. Valab piima pudelist välja. Vala must vesi kausist välja! | piltl. Kellegi peale, kellelegi oma viha, pahameelt välja valama. Valas emale kõik südame pealt välja, kogu oma südamevalu välja. *.. päike valab välja oma jumalikku valgust, õhud ilutsevad .. Juh. Liiv. || kõnek alkoholi joomiseks klaasidesse valama. *.. tegin konjaki lahti ja valasin välja ja kohe tegime esimesed pitsid .. M. Unt.

valguma ‹37›

1. (hrl. vedeliku v. peeneteralise aine kohta:) aegamööda allapoole, madalamale v. laiali voolama. Vesi valgub jõgedesse, järvedesse, kraavidesse. Sulamisveed valguvad mulda, pinnasesse. Jõgi tõusis üle kallaste ja vesi valgus tänavatele. Sajuperioodil valgusid kõik kraavid ja nõod vett täis. Torujuhtme purunemise tõttu valgus merre hulgaliselt diiselkütust. Laava valgub üle kraatri serva. Piim valgub lüpsja sõrmede vahelt lüpsikusse. Katkised munad on pooleldi tühjaks valgunud. Silmist valgusid suured pisarad üle põskede. Pisarad valgusid vägisi silma 'nutt tuli peale'. Silmad valguvad pisaraid, vett täis. Higi valgus niredena mööda nägu, mööda selga. Koera suust valgus ila. Haavast, ninast valgub verd. Verenire valgus üle näo. Suu valgus sülge täis. Tint valgus paberil laiali. Vaik valgub mööda puutüve alla. Tainas on valgunud üle kausi ääre. Tangud valgusid lahtisest kotist lauale. Vili valgub kahinal kotti, salve. Sinna vesi valgub, kus koht kõige nõgusam. *September joob oma pool klaasi korraga põhjani .. ja tunneb, kuidas viin maos laiali valgub. V. Lattik. | piltl. Veri valgus pähe, näkku, põskedesse (vihastumisel v. punastumisel). Vihase mehe silmad on verd täis valgunud.
2. liikuma, (aegamisi) minema v. tulema. Tehastest ja käitistest valgus rahvast tänavale. Inimesed valgusid rongi lähenemisel perroonile. Kõik toasolijad valgusid läbisegi ukse poole. Valguti saali etendust vaatama. Külalised valgusid tubadesse, mööda maja laiali. Üks läks ees, teised valgusid järele. Tuba valgus inimesi täis. Klass valgus õpilastest tühjaks. Inimesed valguvad tööd otsides maalt linna. Sõjapõgenikud valgusid kodupaikadesse tagasi. Tühjadele aladele valgus uudisasukaid. Aastasadade jooksul on paljud hõimud ja rahvad idast lääne poole valgunud. Kari valgus niidul laiali.
3. (aegamööda) levima. Põhjast valguvad meile külmad õhumassid. Õhtul hakkasid pilved laiali valguma ja sadu lakkas. Udu, suits valgub laiali. Aknast valgus tuppa juba hommikuhämu. Saunauksest valgus esikusse soojust. Varjud valgusid hangedele. Mis siis saab, kui see jutt peaks alevis laiali valguma! *Ja just sel hetkel valgusid aknast flöödihelid, õrnad nagu allikavulin. I. Maran (tlk). *.. ja mäletas jälki haisu, mis valgus linnale, kui tapamaja oma jäätmeid hävitas .. M. Unt. || (tundeväljenduse, meeleolu jms. kohta). Mehel valgub näole, näkku, üle näo heatahtlik naeratus. Nägu valgus laia naeru täis. Näole valgus rahuloluilme, imestus. Üle tüdruku näo valgub õhetus, rõõmupuna. Kuum puna valgus põskedesse. Kiidetu valgus 'läks' näost punaseks. Ema silmad valguvad hellust täis. Südamesse valgub soe tunne. Väsimus, roidumus valgub kontidesse. Pähe valgus tuim valu. *Lihased hakkasid [joostes] tööle ja kehasse valgus mõnusat soojust. H. Pukk.
4. langema, vajuma. Naisel valguvad juuksed õlgadele. Juuksesalgud kippusid silmade ette valguma. Rätt valgus õlgadelt maha.
5. (koos sõnaga laiali:) ühtekuuluvust, terviklust kaotama, hajutatuks muutuma. Mõtted, huvid valguvad laiali. Jutt, vestlus valgus laiali, räägiti maast ja ilmast. Näidend valgub laiali pisistseenideks. Uurimissuundi peab koondama, et mitte laiali valguda. || ähmastuma, ebamääraseks muutuma. Sajus, süvenevas hämaruses valgusid inimeste ja esemete piirjooned laiali. *Taavet luksus, kui pudel temani jõudis, võttis punnsuutäie ja maailm hakkas uuesti laiali valguma. T. Vint.

valu|võte
sport valus, vastast võitlusvõimetuks tegev maadlusvõte (näit. sambomaadluses) || (üldisemalt). *Theo haaras mehe valuvõttesse, vedas ukseni, avas selle ja viskas ta trepist alla. M. Unt.

varju|mäng
varjudemäng. Tänavavalgustus ja kõikuvad puuoksad tekitavad seinale müstilise varjumängu. *Ta jälgis varjumängu ärkamist ja suremist paneelide krobelistel seintel. M. Unt.

vastas
I. ‹postp› [gen]
1. asendi poolest esiküljega (näoga) otse kellegi v. millegi esikülje (näo) poole suunatuna, otse kellegi v. millegi ees; (tee, tänava vms. suhtes) otse teisel pool, millegagi kohakuti. Võistlejad seisid keset saali teineteise vastas. Istus rongis alati ühe ja sama noormehe vastas. Istub esimeses pingis, otse õpetaja laua vastas. Kamina vastas on diivan. Postkontori vastas on pood. Üle koridori meie vastas on vaba tuba. Teisel pool raudteed, vahimaja vastas, kössitab saun. || piltl (vastasseisu, opositsiooni väljendavana). *.. arhitektide vastas ei seisnud mitte niivõrd bürokraatia, mitte niivõrd loodus, kuivõrd elanikud ise oma konservatiivsuses. M. Unt. || esineb fraseologismi koosseisus. Silm silma vastas.
2. millegagi v. kellegagi vahetus kokkupuutes, millegi v. kellegi vastu toetudes. Ahju vastas on hea seista. Tüdrukud istuvad külg külje vastas. Noored tantsisid põsk põse vastas.
3. seoses kellelegi v. millelegi vastuminekuga. Poisike käib iga päev õhtuse rongi vastas.
II. ‹adv›
1. asendilt esiküljega (näoga) otse kellegi v. millegi esikülje (näo) poole suunatuna, otse ees; (tee, tänava vms. suhtes) otse teisel pool, kohakuti. Märkas, et vastas istuv naine on tukkuma jäänud. Otse vastas on mets. Ema elab siinsamas vastas üle tänava.
2. seoses kellelegi (v. millelegi) vastuminekuga, saabujate vastuvõtmisega. Tuleb rongilt, isa on tal hobusega vastas. Käis jaamas rongil, külalisel vastas. Naised olid kaluritel rannas vastas. Perenaine oli tulijatel värava juures vastas. Pikanäpumehel olid korravalvurid sadamas vastas.

venima ‹37›

1. tõmbe, surve vms. mõjul pikenema v. laienema, pindalalt suurenema (aine kogust ja kaalu säilitades). Kummipael venib. Kumm venis ja venis, kuni tuli konksu tagant plaksuga lahti. Veniv riie, kile, nöör. Õmblus andis hästi venima. Laps kiskus kampsunit allapoole, nii et see venis põlvini. Sirutamisel lihased venivad. Noor nahk venib, vana rebeneb. *Laisalt sirutasid nad [= kassid] oma liikmeid, mõni venis nagu uss mitu sentimeetrit pikemaks, et siis jälle kokku tõmbuda. R. Roht. | piltl. Mõõdukus on teadagi veniv mõiste. || (seoses kleepja, sitke, limaja ainega v. piima halvaksminemisega). Puhas kärjemesi on veniva konsistentsiga. Iiriskomm venib nagu näts. Utmise lõppjärgus eraldus veniv tõrv. Veniv taigen. Taldrikus on mingi pruun veniv ollus, ilmselt karamellkissell. Suunurgast venis süljenire. Koeral venis ila mööda lõuga alla. Vanarahvas uskus, et kui konn üle piima hüppab, läheb piim venima. Kuri silm võis lehmapiima venima panna, ajada. *.. piimasse ei puutu keegi, sest see venib kui kummi, üks ots ulatub suhu, teine jääb kaussi. J. Parijõgi.
2. ka piltl (esineb näoilme muutumist märkivates ütlustes). Nägu venis pettumusest, ehmatusest pikaks. Mokk venis kadedusest pikaks. Silja silmad venisid üllatusest suureks. Poisi nägu venis laiale irvele. Nägu venis naeru täis, veidi rõõmsamaks. Suu venis muigele. Kui keegi talle otsa vaatas, venis ta suu irveks. Palganumbrit kuuldes venis mehel suu kõrvuni. Näole venis irooniline muie. Üle näo venis lai naeratus.
3. ‹hrl. täpsustava laiendiga› millegi v. kellegi lisandumise arvel pikenema v. laienema. a. (inimeste, taimede kohta:) kasvama. Suve jooksul oli poiss pikaks veninud ja mehistunud. Ta on juba oma isa pikkuseks veninud. Oled sa aga volaskiks veninud! Tüdruk on kõvasti kasvada visanud, jalad on päris pikaks veninud. Noorukieas venis ta õlgadest pisut laiemaks. Õunapuu oli minu äraolekul palju pikemaks veninud. Varjulisel kasvukohal venivad porganditaimed pikaks ja jäävad kiduma. *Kõik luud-liikmed venisid kasvada .. A. Maripuu. b. (muudel juhtudel). Järjekord oli veninud mitme meetri pikkuseks. Kolonn venis järjest pikemaks. Vahemaa võistlejate vahel on juba üsna pikaks veninud. Iga korraga venis jooksuring suuremaks. Vastu õhtut venisid puude varjud pikaks. Küntud põlluviilakas venis üha laiemaks. Raamat on veninud pikemaks, kui algul sai kavatsetud.
4. (ajaliselt). a. ‹täpsustava laiendiga› pikenema, (liiga) pikaks minema; mingi ajani jätkuma. Peale toomapäeva hakkavad päevad pikemaks venima. Sel aastal venis sügis pikale. Lõunaaeg venis tööaja sisse. Kuidas need puhkepausid nii pikaks on veninud? Lahusolek venis aastapikkuseks. Vaidlus, kemplus venis õhtuni. Külasolek venis keskööni. Vihmasel suvel venis heinategu augustisse. Üle aja veninud kohtuprotsess. Külaskäik, teekond, asja uurimine venis pikale. Jutt on kaunis pikale veninud. Pikale veninud koosolek, õpingud, haigus. Sõit venis pikemaks, kui võis arvata. b. liiga kaua kestma, loiult edenema. Sõda, lahing venib. Läbirääkimised kipuvad venima. Asjaajamine muudkui venis. Paraku jäid ehitustööd venima. Remont venib, seetõttu lükkub muuseumi avamine edasi. Pikk ja veniv ettekanne. Kohati lavastus venib. Näidendi teine vaatus kippus venima. c. viibima, hilinema; edasi lükkuma. Koosoleku, kontserdi algus venis. Küttesüsteemi käikulaskmine, lõplike tulemuste teatamine, tööde alustamine venib. Kirja saabumine venis. Väljasõit venis mitu tundi. Kõik ootasid sõja lõppu, see aga venis. d. (aja aeglase kulgemise, möödumise kohta). Aeg venis teosammul, nagu tigu. Kuidas küll minutid venivad! Ootajal venivad minutid tundidena. Mõnikord venivad sekundid talumatu aeglusega. Tunnid venisid ja närvipinge kasvas. Päev venis lõpmatult. Öö muudkui venis ja venis. Kuud ja aastad venisid armutult pikkadena. Siiski venis päev kuidagimoodi õhtule. *Venis tükk aega, enne kui peremees lugemise lõpetas .. A. Gailit.
5. (heli v. hääle kohta:) aeglaselt ja pikalt kõlama. Veniv vile. Pikad venivad sarvehelid. Nukralt veniv lauluviis. Kuskilt kostis kummalist venivat ulgumist. Värav sulgus veniva kääksatusega. Räägib iniseva, veniva falsetiga. *Ent siis kõlas poisi kurgust meeleheitlik, ragisev, veniv köha. M. Unt.
6. pika joonena, pikkamisi edasi liikuma; aeglaselt, loiult, laisalt midagi tegema (minema, tulema, tõusma vms.). Hanede kolmnurk venis lõuna poole. Rong venis aeglaselt edasi. Pikk autokolonn venis üle silla. Kaariku taga venisid pikas rodus veovankrid. Auto venis ülesmäge. Kari venib kodu poole. Mööda teid venivad lõputud põgenikevoorid. Hobused venisid äkete ees. Mis te venite, liigutage ometi jalgu! Tule kiiremini, ära veni! Lõpuks venisid kõik kohale. Taevas venivad madalad hallid pilved. Uks venis aeglaselt lahti. *Kalle venib pingist püsti, nagu peaks ta mitmekümnekilolist raskust üles ajama. H. Pukk. || pika joonena, aeglaselt levima. Korstnast venis musta suitsu. Suits venis otsejoones taevasse. Sigarist venis pikk suitsujuga. | piltl. *Ent rohkem kui peks vihastas kiusatavat just too inetu kuulujutt, mis hakkas korraga venima majast majja. A. Jakobson.
7. (staatiliselt:) pika joonena kulgema; ulatuma, laiuma. Paiguti teerajad ristlesid, paiguti venisid kõrvuti. Maantee venis tolmuse lindina kaugusse. Vaod venivad nii kaugele, kui silm seletab. Piki kallast venib kollane liivariba. *Ta pühapäevavesti taskust venis üle rinna jäme keerdus kett. E. Tegova. *Taevas on selge, ühest kaarest teiseni venib sinine laotus ilma ühegi pilveta .. J. Tuulik.

vine ‹6› ‹s›

1. õhuke, poolläbipaistev, vaevumärgatav kiht v. viir, hämu, vina. Kerge vinega kaetud päike, silmapiir, mäed. Paljas küntud maa kattub õrnrohelise vinega. Läbi õhtueelse vine paistis kauge kallas. Õhus hõljuv tolmune vine varjutas piirjooned. Korstnast tõuseb sinist vinet. Udutas vihma, linn oli üleni sinkjashallis vines. Taevas tõmbus, läks vinesse. Tänav mattus kuuma päeva vinesse. Mäekülg oli otsekui väävliaurude kollakasse vinesse mähkunud. Igaühel tõusis suust valge vinena hingeauru. *Päike loojus vinesse, udu vajus kalda poole. M. Unt. | piltl. Lapsepõlvemälestusi katab romantiline vine. *Pillimängu ja ajaloo halli vinesse uputan oma kurbuse. M. Traat.
▷ Liitsõnad: auru|vine, kuuma|vine, pilve|vine, põua|vine, suitsu|vine, tolmu|vine, udu|vine, valgus|vine, õhuvine.
2. vaevumärgatav tuul, vinu. Jäine vine puhus teelistele näkku. Puud sahisesid nõrgas vines.
▷ Liitsõnad: tuulevine.
3. vaevutuntav lõhn. *.. võõrast lõhna polnud majas, peale tema röövija kerge vine köögiukse ümbruses. M. Saat.
▷ Liitsõnad: lõhnavine.
4. (tunnete, meeleolu vaevumärgatava avaldumise kohta näoilmes). Ebamäärase nukruse vine suunurkades. Nägu varjutab tusane vine. Naerust oli jäänud vaid nõrk vine suu ümber.
▷ Liitsõnad: muige|vine, naeratuse|vine, naeru|vine, nutu|vine, rõõmuvine.
5. ‹sisekohakäändeis adverbilaadselt› kõnek vinti, uima; vintis, uimas. Ta jäi kergesti vinesse. Olin veidike vines. Vines peaga on inimesed suurelised. *Austraalias elavad uimased koaalakarud, kes närivad kogu aeg eukalüptilehti ja on pidevalt vines. S. Vabar.

visuaalne ‹-se 2› ‹adj›
nägemise kaudu tajutav, nähtav, nägemis-; nägemistajul põhinev, nägemistaju järgi määratav v. teostatav. Visuaalne info, kunst, reklaam. Visuaalne vaatlus, kontroll, meetod. Visuaalne ja verbaalne mõtlemine. Visuaalne mälu. Telesaate visuaalne külg jättis soovida. Film on täis visuaalseid efekte. Visuaalsed kaksiktähed. *Kasvasin üles raadioajastul, kuid tänu televisioonile on mu maailmapilt viimasel ajal muutunud visuaalseks. M. Unt.
▷ Liitsõnad: audiovisuaalne.

võlts ‹-i 21›

1. ‹adj› ebasiiras, teesklev, teeseldud, silmakirjalik, vale(lik). Võlts naeratus, hääletoon. Võlts kurbus, muretus. Võltsid lubadused. Ivo on võlts ja valelik. Tema püüdlikus reipuses, lõbususes oli midagi võltsi. Rääkis võltsi lahkusega, sõbralikkusega. *Miks kiitus maitsema hakkab? See on loomus. .. Ja siis hakkame nõustuma ka võltsi tähelepanu ja meelitustega ja muutuma võltsiks. P. Sauter.
2. ‹adj› ebaehtne, järeletehtud, tehislik, tehis-. Näitlejatel olid võltsid habemed, juuksed ja vuntsid. Kalliskivid sõrmustes on tingimata võltsid. Rahatäht, dokument, pass osutus võltsiks. Lilleõie värv tundus võltsina. *.. veepiiskade sädelus rohul ja puulehtedel oli kuidagi kalk, klaasine ja seepärast võlts. R. Põder. *Ei olnud tal [= tüdrukul] mingit jahukorda näol, mingit võltsi puna põskedel. K. Ristikivi.
3. ‹s› võltsus. *Hea maitse püüdleb alati elutõe poole, kuna halb maitse soodustab võltsi. M. Unt. *Põlegem puhtaks väärelu saastast ja argivooruste võltsist! M. Raud.

võrdlevalt ‹adv›
võrrelduna, võrreldes. Võrdlevalt uurima, vaatlema, analüüsima. Saadud väärtused on võrdlevalt toodud tabelis. *Väärtuslikke teoseid tuleb lugeda ruttamata, mõtlevalt, juurdlevalt ja ka võrdlevalt. M. Unt.

võrratult ‹adv›

1. palju, väga suurel määral, väga, võrreldamatult. Võrratult keerulisem probleem. Tervis on rahast võrratult tähtsam. Õpilasele esitatavad nõuded on võrratult suurenenud. Ta saab nüüd võrratult rohkem raha kui enne. Võrratult odav kaup. Võrratult kaunis kleit, maastik. Mootori ehitus osutus võrratult lihtsaks. Õed on võrratult sarnased. *Kolmesaja aasta pärast elavad inimesed maa peal võrratult [= hoopis] teisiti .. M. Unt.
2. väga hästi, suurepäraselt. Söök maitses võrratult. Tüdruk naeratas võrratult. Nad sobisid teineteisega võrratult. Oskab võrratult flamenkot tantsida.

võsa|inimene
bušman. *Aafrikas elasid võsainimesed, Tiibetis lumeinimesed .. M. Unt.

õõnes ‹õõnsa, õõnsat 16 või õõnest 17› ‹adj›

1. (seest) tühi; selliseks kulunud v. uuristatud. Õõnes puu, puupakk. Õõnsa tüvega tammepuust lendas välja öökull. Heinputke õõnes vars. Kepp oli seest õõnes. Jõgi on kaldad alt õõnsaks uuristanud. *Ühel päeval mõtlesin, et maa on kera, teisel, et elame õõnsa kuuli seesmisel koorel .. U. Masing. *Jah, enne polnud ma peale emale tehtud piimapüti .. ühtegi õõnsat asja valmis meisterdanud .. H. Sergo. || sissepoole kumer, nõgus; lohku vajunud, sisse langenud. Kivi õõnes külg. Õõnsa rinnaga, kõhuga, näoga mees. Õõnsate põskedega nägu. Hobuse, kitse küljed olid õõnsad. || piltl (seoses tühja kõhu, näljatundega). Kõht, keskpaik, vöövahe on õõnes. *Kere on kuradi hele. Paksud peavad muidugi paremini vastu, aga minusuguse kõhnavõitu selli võtavad koosolekud alati seest õõnsaks. E. Raud. || piltl kõhe, ebamugav, ebakindel. Algul oli lennukiga sõites päris õõnes tunne sees. Laev sööstis lainetevahelisse sügavikku ja kõigil oli veidi õõnes olemine.
2. (hääle v. heli kohta:) kume, sünge. Öökulli õõnes huige. Kostsid õõnsad tornikellalöögid. Õõnes kõmin. Õõnsa häälega jutlustaja. Mõrtsuka õõnes naer. *Siis kõlas õõnes plaksatus, nagu oleks pudelilt kork tõmmatud .. M. Unt.
3. piltl mittemidagiütlev, sisutühi; tühja- v. suuresõnaline. Tühi nägu ja õõnes pilk. Õõnes sõnakõlks, fraas. Õõnsad sõnad, loosungid, lubadused. Õõnes paatos. Kõne jättis õõnsa mulje.

ärev ‹-a 2› ‹adj›
teat. pinge, ebamäärase ohutunde vms. tõttu rahutu, erutatud, närviline, murelik; sellist seisundit väljendav, sellest tunnistust andev. Koosolekul valitses ärev meeleolu. Jutuajamisest jäi ärev tunne. Ärev olek ei lase magada. Naine muutus teate peale ärevaks. Vaikus tegi nõutuks ja ärevaks. Kuidagi ärev on olla, nagu oleks midagi tundmatut lähenemas. Ärevaks tegev uudis. Toimetusse tuli ärev telefonikõne. Ärev aimus, kartus, ootus. Kostis ärevaid hääli. Peas keerlesid ärevad mõtted. Ärevad unenäod. Ärev ilme, pilk, nägu. Pilgus lõi põlema ärev tuluke. Ärevi meeli ootasin võistlustulemusi. Avas ärevi käsi ukse. || rahutuks tegev. Saabus ärevaid sõnumeid, teateid. || ebakindel, käärimiste ja vastuhakkudega seotud. Oodati ärevate aegade, päevade, sündmuste möödumist. *See oli ärev hilissügis laias maailmas, kus põlesid autod, riigilipud, tankid, sõjaväekutsed ja inimesed. M. Unt.
▷ Liitsõnad: oote|ärev, ootus|ärev, rõõmu|ärev, üliärev.

ühendama ‹37›

1. mingit eset, eraldist osa vm. (millegi abil) teisega, teise külge kinnitama, liites siduma, ühendusse viima vms. Elektrik ühendab juhtmeid. Seinte kiviplaadid ühendati lubjaga. Tornikiivri palgid on ühendatud raudpoltidega. Teeäärsed postid olid omavahel kettidega ühendatud. Arvutid on ühendatud arvutivõrku. Ühendatud anumad füüs ülalt lahtised, alt omavahel ühenduses olevad anumad. Kõrvalehitis oli madala käigu kaudu ühendatud peahoonega. Jõed ühendatakse omavahel kanalitega. || (telefonsides kõne saamiseks). Palun ühendage mind direktoriga! || (millegi kohta, mis eri osi omavahel seob, nende vahel ühendusepidamist võimaldab). Korruseid ühendas kääksuv puutrepp. Jõega eraldatud linnaosi ühendab sild. Maa-aluseid koopaid ühendavad omavahel kitsad käigud. Poolsaart ühendab mandriga madal maariba. Linnu ühendavad raudteed ja bussiliinid. Kaht naaberküla ühendab auklik tee. Kaht punkti ühendav sirglõik.
2. üheks tervikuks liitma v. koondama. Kaks valda, majandit ühendati. Põhjasõja järel ühendati Liivimaa Venemaaga. Vürst ühendas mitu naaberhõimu oma võimu alla. Poeg- ja tütarlastegümnaasium ühendati ühisgümnaasiumiks. On tehtud ettepanek kaks erakonda ühendada. Laps ei oska veel üksiksõnu lauseteks ühendada. Rahvakunstiõhtul esines ühendatud rahvapilliorkester. Ülekaaluka vaenlase vastu ühendati kõik jõud. Temas oli õnnelikult ühendatud teadlane ja pedagoog. | piltl. Noored on otsustanud oma elutee ühendada 'abielluda'. Hoiatas tütart, et see ei ühendaks oma saatust loodrist mehega. *Ta [= perekonnaseisuametnik] rääkis sellest, et neid, kes kord ühendatud, lahutab ainult surm. M. Unt. || organisatsioonina, asutusena eri asutusi, isikuid endasse koondama, nende tegevust koordineerima v. suunama jne. Eesti Muusika Nõukogu ühendab Eestis tegutsevaid muusikuid ja muusikaorganisatsioone. Tartu jahindusklubi ühendab linna ja maakonna jahimehi.
▷ Liitsõnad: taasühendama.
3. mingit inimeste kogumit seesmiselt ühtseks, kokkukuuluvaks muutma, seda omavahel siduma. Sotsiaalsed vapustused ühendavad inimesi, rahvast. Neid ühendasid ühised huvid. Abikaasasid ühendas armastus, vastastikune usaldus. Kas on midagi, mis teid omavahel ühendab? Kirik oli keskajal ainus Euroopat ühendav jõud. *Küll sa siis näed, kuidas laps teid ühendab. Siis algab teil nagu uus elu .. O. Luts.
4. seostama. Autor on need nimed omavahel ühendanud pelgalt välise sarnasuse alusel. Suur osa arheolooge ühendab kammkeraamika soome-ugri hõimudega. *Mingisugusel imelikul viisil ühendas ta need kaks sündmust ja kannatas mitmekordselt. A. H. Tammsaare.

üle|tähtsustama
üle tähtsustama. Paistab, et ta ületähtsustab mõningaid fakte. *Me ei tohi seda konflikti ületähtsustada – neid lugusid juhtub iga päev. M. Unt.

ülimalt ‹adv›

1. äärmiselt, väga. Ülimalt toimekas inimene. Ülimalt viisakas ja korrektne mees. Ta oli ülimalt närviline, erutatud. Olin ülimalt väsinud. Kõik olid toimuvast ülimalt jahmunud. Mihkel oli oma eluga ülimalt rahul. Hetk oli ülimalt pidulik. Teekond oli ülimalt raske. Ülimalt huvitav raamat. Ülimalt sobiv paik õngitsemiseks. Ülimalt keeruline juhtum. Vastus oli ülimalt lakooniline. On ülimalt tõenäoline, et tal on raha välismaa pankades. Asjaga olevat ülimalt kiire. Poisid olid ülimalt põnevil, mis õpetaja nüüd ütleb. Ülimalt harva juhtus, et jahilt tuldi tühjade kätega. Niisugune olukord oli mulle ülimalt meele järele. Tundis end täna ülimalt hästi. Meil oli ülimalt palju teha, tegemist. Kõike tehti ülimalt kiirustades.
2. (võimalikuna, võimalusena) kõige enam, kõige rohkem. Kohtuti ülimalt paar korda nädalas. Haige võib elada veel ülimalt nädala, mitte rohkem. *Ruletil tuli panuseks anda ülimalt üks luidoor, alamalt üks gulden. M. Unt.

üli|peenike
ülipeen. Õhk on täis ülipeenikest tolmu. *.. sina, kulla tüdruk, ei sobi sellesse ülipeenikesse seltskonda. M. Unt.