[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

irask ‹-i 2› ‹s›
hrl hlv alatine iriseja. *Igavesed iraskid ja kihvtipotid! R. Roht.

kurask ‹-i 2› ‹s›
kõnek (leebem kirumissõna kui kurat:) kuramus, pagan, sindrinahk. Oi sa kurask, küll hammas valutab. Tohoo kuraskit, või koguni väevõimuga võtma! Anna talle kuraskile kaigast! Mis see, kurask, minu asi, kellega ta käib. *Tüdrukud, kuraskid itsitasid. A. Mälk.

purask1 ‹-i 2› ‹s›
suur peitel. *Kõik muudki tööriistad – puurid, puraskid, oherdid, pikk- ja lihthöövlid lausa kiiskasid. V. Traat (tlk).

purask2 ‹-i 2› ‹s›

1. paharet, kurat. *Puraskitel ja vanapaganatel ei tule pahast nõust kunagi puudust kätte. J. Jaik.
2. (leebe kirumissõna:) kurask, kuramus, sunnik. Oota, purask, kuhu sa tormad! Kes purask teda käskis välja minna! *Kui ta, purask, mulle selle mängu ära õpetaks.. R. Roht.

raisk ‹raisa 23›

1. ‹s› kõnek pahameelt v. halvakspanu väljendav sõna. a. (otsese kirumis-, vandesõnana). Kuradi, kurjavaimu raisk. Sa viimane, igavene raisk! Sa raiskade raisk! Ah sa raisk, küll sajab! Kisub riidu, raisk! Küll ehmatas, raisk! Rikkus tuju ära, raisk! „Raisk,” vandus vanamees südametäiega. b. (üldisemalt, kirudes, siunates kellegi v. millegi kohta, ligikaudu täh.:) kurat, saatan, raibe vms. Ei see raisk viitsi end liigutada. Oota sa, vana raisk! Ma olen kindel, et see on tema raisa tegu. Sina raisk, tuled siia kisendama. Ahju olete nii kuumaks kütnud, raisad. Andke raisale hea keretäis! Et ma sind raiska enam siin ei näeks. Ole ettevaatlik, sel raisal on relv. Koera raisk pani lõugama! Raha raisk on alati otsas. Raamatud, raisad, on ju rasked. *Maksame ta [= karu] sellele Kartuli-raisale kinni! E. Vetemaa. *„Neil on valvekorra vahetus. Enne kaht ärge lootke!” – „Vaata raisku.” V. Maavara.
2. ‹s› van raibe. Kus raiska, seal kaarnaid, kus varandust, seal vargaid. *.. hunt oli söönud, mis tal kätte juhtus, mõnikord ka lõppenud lojuste raiska .. F. R. Kreutzwald.
3. ‹adj› hrv halb, vilets, paha; ebameeldiv, vastik. *Miinihaavad on kõige raisemad. Rebenditega. L. Promet.

raisk ‹raisu 21› ‹s›
raiskamine; raiskuminek. *Kui need elektronid liituksid hapnikuga otsekohe, tähendaks see toidu põlemist ja raisku .. H. Mikelsaar.
▷ Liitsõnad: aja|raisk, raha|raisk, toiduraisk.

rask ‹rasu 21› ‹s›
‹hrl. pl.› etn pikk kitsas villase riide riba sääre ümber mähkimiseks

uralist ‹-i 21› ‹s›
uralistika eriteadlane

urblik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
murd urbne. *.. merel ujusid laisad jääpangad, urblikud ja purunevad. A. Mälk.

urklik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
urgastega, urkaid täis. Nii urklikul krundil tuleb kõigepealt vesirottidest jagu saada.

valsk ‹valsi 21› ‹adj›
van võlts; valelik, petlik

ürask ‹-i 2› ‹s›
zool väike pruun v. must rulja kehaga puidust toituv mardikas, metsakahjur. Üraskitest järatud, rikutud puit.
▷ Liitsõnad: hiid|ürask, juure|ürask, koore|ürask, kõdu|ürask, kääbus|ürask, metsa|ürask, puidu|ürask, säsiürask.