[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

prl.
preili

ura ‹11› ‹s›
madal põrisev heli v. hääl, urin. Auto kihutas suure uraga meist mööda. Kuuldus öösorri ura ja naksatusi.

urb ‹urva 22› ‹s›
bot paljude lehtpuude kobarat meenutav liitõisik, milles peateljele kinnituvad ühesugused lihtsad õied. Sarapuude, arukaskede urvad. Leppade käbijad urvad. Hõbedased, valged, siidised urvad. Paju läks urba, hakkas urbi ajama. Urbi, urbasid täis paplid. Kased seisid urbades, urvis, urvas. Urbadest pudeneb õietolmu. Tõi pühadeks tuppa urbadega pajuoksi.
▷ Liitsõnad: haava|urb, kase|urb, lepa|urb, paju|urb, papli|urb, sarapuu-urb; emas|urb, isas|urb, leiva|urb, näljaurb vrd kassiurb.

urf ‹-i 21› ‹s›
islamimaade tavaõigus. Urfi normid toimivad rööpselt šariaadiga.

urg ‹uru 21› ‹s›

1. maa sees v. millegi all olev väiksem koobas, mida loom kasutab oma pesapaigana. Mägra, kährikkoera urg. Koprad kaevavad urge ja kanaleid. Rebase urul on mitu väljapääsu. Tuhkur teeb uru lõppu sooja ja pehme pesakambri. Jäälind toksis endale uru jõekaldasse. Rästik puges päeva ajaks urgu. Pimeda saabudes ronis siil oma urust välja. Vöötorav leidis sobiva uru puu juurte all. Vähkide kaldaalused urud. Ants kükitab kodus nagu hiir urus, ei tule teiste sekka. || (üldisemalt:) kaevand, tühe, auk. Sõjamehed kaevasid endale kiiruga urud liiva sisse. Heinte sees urus oli soe ja mõnus. Pistsin käe kividevahelisse urgu. *.. tema hambuta suu vajus sügavasse pealuusse, vereta huuled sünnitasid sügava uru .. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: hiire|urg, muti|urg, mägra|urg, rebase|urg, rotiurg.
2. urgas (2. täh.) Agul on täis elamiseks sobimatuid urge. *.. see [= tare] oli pigem urg, milles ei elutsenud inimesed, vaid viletsus ise. A. Sinkel. *Ta tahtis .. natuke jalutada maanteel, enne kui oma üksildasse urgu tagasi minna .. M. Traat.

uri ‹urja 32› ‹s›
luulek ohver. *.. too lõhnalilli, viirukit, iidajast teada urjasid / ja rõivaid, riistu kuldseid ka .. U. Masing (tlk). *.. mullakihti vaevalt rutuga peideti / sõdur, kes haavatuna lahingus suri – / üks noist tuhandeist – mõttetu uri. K. E. Sööt. || (ohvritule kohta). *Mu pää on kui lõõskav uri / ja süda kui Gröönimaa jää. H. Talvik.

urm ‹-a 22› ‹s›
hurm [2]
1. luulek veri. *.. võõras veri võib saada su urmaks .. H. Runnel.
2. van verine haav

urn ‹-i 21› ‹s›

1. laia sügava kausi kujuline, hrl. jalaga dekoratiivne anum. Marmorist urnid ja kujud kaunistasid pargiteid. Kiriku välisukse kõrval asetses kivist urn annetuste jaoks. Kõrgel vaskses urnis süttis olümpiatuli.
▷ Liitsõnad: kivi|urn, marmor|urn, metall|urn, pronksurn; olümpiaurn.
2. muu sellelaadne suurem nõu. a. vaasi, kasti vm. anuma kujuline nõu surnu tuha säilitamiseks. Savist, puust, metallist urn. Urn lahkunu põrmuga paigutati kolumbaariumi, sängitati kodumulda. Vana-Kreekas hoiti surnute tuhka kõrgetes urnides. b. (valimiskasti kohta). Laskis oma hääletussedeli urni. c. (prüginõu kohta). Suitsetamisruumis oli mitu urni. Tahtis jäätisepaberi ära visata, kuid ühtki urni ega prügikasti polnud näha.
▷ Liitsõnad: hääletus|urn, matuse|urn, prahi|urn, prügi|urn, tahma|urn, tuha|urn, valimisurn; kivi|urn, metall|urn, puu-|urn, saviurn.

urr ‹interj›
(hrl. koera uriseva häälitsemise kohta). Urr! urises krants võõrale vastu.