[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

adept ‹-i 21› ‹s›

1. mingi õpetuse, idee kindel pooldaja
2. mingi usulahu vm. saladustesse pühendatu
3. aj alkeemik, kes uskus olevat leidnud „tarkade kivi”, kullategija

independent ‹-dendi 21› ‹s›
aj teat. protestantliku usulahu liige 17. saj. Inglismaal

ismailiit ‹-liidi 21› ‹s›
šiiitliku islami usulahu liige

jehovist ‹-i 21› ‹s›
kirikl teat. protestantliku usulahu liige

kveeker ‹-i, -it 2› ‹s›
võrdsust, heategevust ja patsifismi propageeriva protestantliku usulahu liige anglosaksi maades (Inglismaal, USA-s jm.). Kveekerite õpetus, organisatsioonid.

mennoniit ‹-niidi 21› ‹s›
kirikl Madalmaade preestri Menno Simonsi rajatud protestantliku usulahu liige. Mennoniitide sekt, kirik.

mormoon ‹-i 21› ‹s›
kirikl USA-s 19. saj. tekkinud usulahu, nn. viimsepäevapühakute liige

neli|pühilane ‹-se 5› ‹s›
‹hrl. pl.› Kristuse peatset taastulemist, maailma lõppu ja tuhandeaastase rahuriigi saabumist kuulutava protestantliku usulahu liige

puritaan ‹-i 21› ‹s›

1. aj anglikaani kiriku puhastamist ja ranget usulist elukorraldust taotleva protestantliku usulahu liige 16.–17. saj. Inglismaal
2. usuliselt ja kõlbeliselt väga (ka liialdatult, silmakirjalikult) range inimene. *Ta oli puritaan, nõudis inimestelt mõistust, kainust ja lihtsust, ei sallinud suurustamist, edvistamist, joomist ega muid selliseid pahesid. J. Semper.

sikh ‹-i 21› ‹s›, sikhid pl
hinduismist välja kasvanud monoteistliku usulahu liikmed, kes on kõrvale tõrjunud enamiku hindu pärimuslikke tavasid (sealhulgas ka kastisüsteemi). Turbaneis sikhid.

tunnistaja ‹1› ‹s›

1. isik, kes ise on mingi sündmuse, nähtuse juures, näeb toimuvat pealt. Sattus tahtmatult vestluse, sõnavahetuse tunnistajaks. Tunnistajaid oli selle õnnetuse juures palju. Olin ta õnne, meeleheite tunnistajaks. Olime harukordse sündmuse, vaatepildi tunnistajaks. Päevast päeva oli ta sunnitud tunnistajaks olema haige silmanähtavale kuhtumisele. Jumal ise on tunnistajaks, et see oli just nõnda. Kahtlustate teda varguses, aga teil pole ju tunnistajaid. | piltl. Iga puu ja põõsas siin on meie armastuse tunnistaja. || (mingi ajajärgu, epohhi kaasaegsena). Ta teadis, et on ühe ajastu lõpu tunnistaja. *Milline õnn on olla nii pikka aega meie muusikaelu arenemise tunnistajaks! G. Ernesaks.
2. jur isik, kes teab kriminaal-, tsiviil- v. haldusasjasse puutuvaid fakte ja on võimeline nende kohta andma õigeid ütlusi. Ta kutsuti kohtusse, uurija juurde tunnistajana. Esines kohtus tunnistajana. Kohus asus tunnistajaid üle kuulama. Üksteise järel astusid tunnistajad ette. Tunnistaja muutis oma varasemaid ütlusi.
▷ Liitsõnad: pea|tunnistaja, valetunnistaja.
3. mingi toimingu juurde kutsutud erapooletu isik; isik, kes midagi tõendab. Testament avati tunnistajate juuresolekul. *Laulatusest võtsid peale noorpaari osa ainult mõned tunnistajad kummaltki poolt. I. Lätt. *Kuid vaja oli kaht tunnistajat, kes tõendaksid, et [püssi] ostja on tõesti jahimees .. H. Sergo.
4. miski, mille põhjal võib midagi aimata v. järeldada, millestki tunnistust andev seik, asjaolu vms. *Aedades punavad õunad ja kollased vahtralehed külatänava poris olid saabuva sügise esimesteks tunnistajateks. A. Uustulnd.
5. mingi usu pooldaja v. järgija. Jehoova tunnistajad 'teat. protestantliku usulahu liikmed, jehovistid'.

unitaar ‹-i 21› ‹s›
unitarismi pooldaja, selle usulahu liige. Unitaaride kogudus.

usu|isa
relig usundile alusepanija; kiriku v. usulahu pea vm. autoriteetne vaimulik. Usuisa Martin Luther. *Filosoofid, poeedid, usuisad, preestrid, kirikud korrutavad kõiki võimalikke väiteid tema [= hinge] olemasolu kinnituseks. J. Kaplinski (tlk).