[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aatomi|füüsika
aatomi, eriti aatomi elektronkatte ehitust uuriv füüsika haru

aeroloogia ‹1› ‹s›
atmosfääri füüsikalisi nähtusi ning protsesse uuriv meteoroloogia haru

afrikanistika ‹1› ‹s›
Aafrikat kompleksselt uuriv teadus, eriti Aafrika keelte ja kultuuri uurimine

agronoomia ‹1› ‹s›
põllumajanduslikku tootmist, esmajoones maaviljelust uuriv rakendusteadus, põllumajandusteadus. Agronoomiat õppima.

ajalooline ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›
(< ajalugu). a. ajaloosse puutuv, sellega seoses olev, sellest tulenev, seda järgiv jne. Ajalooline ülevaade teema käsitlusest. Nähtuse ajalooline taust. b. ajaloosündmustest lähtuv, neid kujutav, ajalooaineline. Ajalooline romaan, jutustus, film, maal. c. minevikus tõeliselt eksisteerinud v. aset leidnud. Lehola Lembitu on ajalooline isik. Oli see tõesti ajalooline sündmus või on tegemist legendiga? d. ajaloo seisukohast oluline, tähtis v. tähelepanuväärne, ajalukku minev v. jääv. Ajaloolised otsused. Jõudis kätte ajalooline hetk. Liitlasvägede ajalooline kohtumine Elbel. Ajalooline Kuressaare loss. Ekskursioonil külastasime ajaloolisi ja kultuuriloolisi paiku. e. faktidele, sündmustele, nähtustele nende tekkimise ja arenemise seisukohast lähenev, millegi ajalugu kronoloogilises järgnevuses vaatlev v. uuriv. Ajalooline lähenemine teemale, probleemile. Ta on seda küsimust käsitlenud ajaloolisest aspektist. Ajalooline foneetika ehk häälikulugu. Ajalooline demograafia ehk rahvastikulugu. f. ajaloo käigus kujunenud, möödunud etappe peegeldav, mitte tänapäevane. Inglise ortograafia on ajalooline. g. kirjalike ajalooallikatega dokumenteeritud. Ajalooline aeg.
▷ Liitsõnad: võrdlev-ajalooline.

ajaloolis|-geograafiline
ajalooliselt ja geograafiliselt v. ajaloolise geograafia seisukohtadelt käsitlev, esitav, uuriv jne. Ajaloolis-geograafiline käsitlus, ülevaade, meetod.

ajaloo|muuseum
varasematest aegadest säilinud esemeid ja dokumente koguv, säilitav, eksponeeriv ning uuriv muuseum

aktinomeetria ‹1› ‹s›
meteor Maa atmosfääris, hüdrosfääris ja maapinnal toimuvat kiirguse ülekannet uuriv meteoroloogia haru

algebra ‹1› ‹s›
mat tehteid ja nende omadusi uuriv matemaatika haru. Algebras märgitakse suurusi tähtedega. Kontrolltöö algebras.

allika|õpetus
aj ajalooallikate kasutamise võtteid ja meetodeid uuriv ajaloo abiteadus

allvee|arheoloogia
arheol veealuseid muistiseid uuriv arheoloogia haru

analüütiline ‹-se 5› ‹adj›
analüüsi rakendav, analüüsil baseeruv; analüüsiv, eritlev. Kulude analüütiline arvestus. Terav analüütiline mõistus. Analüütiline geomeetria 'geomeetrilisi tõdesid algebraliselt uuriv matemaatika haru'. Analüütiline keemia 'ainete koostise määramisega tegelev keemia haru'. Analüütilised kaalud 'võrdõlgsed kangkaalud hrl. laboratoorseteks mõõtmisteks'. Analüütiline filosoofia '20. saj. Lääne filosoofia juhtivaid suundumusi, mis peab filosoofilise analüüsi ideaaliks mõtete selgust ja loogilist esitust ning väidete argumenteeritud põhjendamist'. Analüütiline psühholoogia 'psühhoanalüüsi erikuju, milles rõhutatakse kollektiivse alateadvuse tähtsust inimese hingeelus ja käitumises'. Analüütilised keeled 'keeled, milles sõnadevahelisi suhteid väljendavad mitte niivõrd muuteafiksid, kuivõrd abisõnad ja sõnade järjekord'. Analüütiline vorm 'kahe v. rohkema sõna abil väljendatav sõnavorm'.

anatoomia ‹1› ‹s›
organismi ja selle elundite ehitust uuriv teadus; organismi ja selle elundite ehitus. Võrdlev, süstemaatiline, topograafiline ehk kirurgiline, normaalne, patoloogiline anatoomia. Plastiline anatoomia 'inimkeha mõõtmeid, proportsioone ja pindmisi vorme ning nende talitluslikku muutumist käsitlev anatoomia haru'. Anatoomiat õppima. Inimese anatoomia. Laulja peab tundma ka hääleorganite anatoomiat.
▷ Liitsõnad: looma|anatoomia, taimeanatoomia.

arheoloogiline ‹-se 5› ‹adj›
arheoloogiaga seotud, seda käsitlev v. uuriv, sellel põhinev jne. Arheoloogilised kaevamised, leiud. Arheoloogilised kultuurid.

arvu|teooria
mat täisarvude omadusi uuriv matemaatika haru

arvutus|matemaatika
mat matemaatikaülesannete lahenduste viimist arvuliste tulemusteni, samuti arvutusvahendite kasutamise meetodeid uuriv matemaatika haru

assürioloogia ‹1› ‹s›
aj keel Mesopotaamia, Ees-Aasia ja Iraani muistsete kiilkirja kasutanud rahvaste keelt, ajalugu ja kultuuri uuriv teadus

astro|füüsika
astr taevakehade ja kosmilise hajusaine füüsikalisi nähtusi uuriv astronoomia haru. Teoreetiline, praktiline astrofüüsika.

astronoomia ‹1› ‹s›
taevakehade, nende süsteemide ja kosmilise hajusaine ehitust, liikumist ning arengut uuriv teadus, täheteadus. Õppisin ülikoolis astronoomiat.
▷ Liitsõnad: raadio|astronoomia, rahva|astronoomia, stellaarastronoomia.

atmosfääri|füüsika
füüs atmosfääri meteoroloogilisi protsesse ning nähtusi uuriv geofüüsika haru

bakterioloogia ‹1› ‹s›
biol baktereid ja nende põhjustatud protsesse uuriv bioloogia haru

bio|füüsika
organismides ja bioloogilise päritoluga makromolekulides toimuvaid füüsikalisi protsesse uuriv teadus

biotsönoloogia ‹1› ‹s›
biotsönoose uuriv bioloogia haru

daktüloskoopia ‹1› ‹s›
jur näpujälgi, sõrmemustreid (isiku identifitseerimise eesmärgil) uuriv kriminalistika haru

dogmaatika ‹1› ‹s›
relig ristiusu õpetuslikku sisu uuriv ning käsitlev teoloogia haru

egüptoloogia ‹1› ‹s›
aj Vana-Egiptuse ajalugu ja kultuuri uuriv teadus

ehitus|geoloogia
ehituspinnaseid uuriv geoloogia haru

elastsus|teooria
füüs välisjõudude toimel tekkivaid elastseid deformatsioone ja pingeid uuriv tahke keha mehaanika haru

elektro|staatika
el liikumatute laengute tekitatud muutumatut elektrivälja uuriv füüsika haru

elektro|tehnika
el elektrilisi ja magnetilisi nähtusi uuriv teadusharu ning nende rakendusega tegelev tehnikaharu

epigraafika ‹1› ‹s›
aj vanu raidkirju uuriv ajaloo abiteadus

etioloogia ‹1› ‹s›
med haiguste põhjusi uuriv teadus; haiguse põhjuseks olevad asjaolud

etnograafia ‹1› ‹s›
ühe rahva kultuuri kirjeldav ja uuriv teadus, rahvateadus; (Ida-Euroopa maades:) etnoloogia

faleristika ‹1› ‹s›
ordeneid, medaleid ja märke uuriv numismaatika haru. Eesti Faleristika Selts. Faleristikat viljelema, harrastama.

farmakognoosia ‹1› ‹s›
taimseid (ja loomseid) ravimitooraineid uuriv farmaatsia haru, teadus droogidest

faunist ‹-i 21› ‹s›
zool faunat uuriv teadlane

fennougristika ‹1› ‹s›
soome-ugri rahvaste keeli ja kultuuri uuriv teadusharu; (kitsamas tähenduses:) soome-ugri keeleteadus

floristika ‹1› ‹s›
bot floorat uuriv botaanika haru

fraseoloogia ‹1› ‹s›

1. keel fraseologisme uuriv keeleteaduse haru
2. keel teatavale keelele v. kasutajaskonnale omased fraseologismid. Eesti, vene, inglise keele fraseoloogia. Rahvapärane fraseoloogia.
3. tühjad, kõlavad fraasid (3. täh.); paljasõnalisus

fütotsönoloogia ‹1› ‹s›
bot geogr taimekooslusi uuriv botaanika haru

füüsikaline ‹-se 5› ‹adj›
füüsikaga seotud, füüsikasse kuuluv v. puutuv. Füüsikaline nähtus, suurus, protsess, teooria, süsteem. Füüsikaline analüüs, meetod, menetlus. Aine füüsikalised omadused. Füüsikaline keemia 'keemilisi nähtusi füüsika meetoditega uuriv keemia haru'.

geo|morfoloogia
geogr geol maismaa ja merepõhja pinnavorme, nende levikut, tekkimist ning kujunemist uuriv teadus

grammatika ‹1› ‹s›
keel
1. mingi keele tähenduslike üksuste (sõnade, lausete) ehitus. Keeles eristatakse foneetikat, leksikat ja grammatikat. Eesti keele grammatikat on muulastel üsna raske omandada.
2. keele grammatilist ehitust uuriv keeleteaduse haru. Kirjeldav, ajalooline, kõrvutav grammatika.
3. keeleõpetus, mingi keele reeglite kogu; vastav raamat v. õpik. Teaduslik, normatiivne grammatika. H. Stahli grammatika on esimene eesti keele grammatika. Grammatikat kirjutama, koostama, välja andma. Ta on grammatikas tugev, nõrk.
▷ Liitsõnad: kooli|grammatika, tarbegrammatika.

hematoloogia ‹1› ‹s›
med vereloomeelundeid, vere koostist, omadusi ja haigusi uuriv teadusharu

hüdro|geoloogia
põhjavee päritolu, koostist, omadusi ja liikumist uuriv geoloogia haru

hüdrograafia ‹1› ‹s›
geogr veekogusid (laevasõidu huvides) uuriv ja kirjeldav hüdroloogia haru

ihtüoloogia ‹1› ‹s›
zool kalu uuriv zooloogia haru, kalateadus

indoloogia ‹1› ‹s›
India keeli, kirjandust ja kultuuri ajalugu ja nüüdisprobleeme uuriv teadusharu

info|teooria
info mõõtmist, kodeerimist ja edastamist uuriv küberneetika haru

inim|geograafia
inimeste ja nende rühmade elu uuriv geograafia põhiharu

karakteroloogia ‹1› ‹s›
psühh inimeste iseloomu uuriv psühholoogia haru

keele|geograafia
keel keeleliste nähtuste geograafilist levikut uuriv keeleteaduse haru

kirjandus|lugu
ilukirjanduse ajaloolist arenemist, samuti kirjanike elu ja loomingut uuriv kirjandusteaduse haru, kirjandusajalugu; seda käsitlev ülevaateteos. Ilmus uus kirjanduslugu. Kirjandusloo eriteadlane.

kirjandus|teooria
ilukirjandusliku loomingu seaduspärasusi, selle olemust ja funktsiooni ning kirjandusteoste üldist ehitust ja vorme uuriv kirjandusteaduse haru. Kirjandusteooria õpik, lühikursus.

koduloo|muuseum
mingi piirkonna loodust, majandust, kultuuri ja ajalugu tutvustav ja uuriv muuseum

koha|muuseum
mingi piirkonna loodust, majandust, ajalugu, kultuuri ja rahva olmet tutvustav ja uuriv muuseum. Kohamuuseumid on eeskätt koduloomuuseumid ja linnamuuseumid.

kosmetoloogia ‹1› ‹s›
med iluvigade kõrvaldamise võimalusi uuriv meditsiini haru. Konservatiivne, kirurgiline kosmetoloogia.

kranioloogia ‹1› ‹s›
antr koljut uuriv antropoloogia haru, koljuteadus

kultuuri|antropoloogia
inimkultuuri võrdlevalt uuriv teadus (hõlmab üldistava teadusena etnoloogia, etnograafia, folkloristika, arheoloogia ja lingvistika)

kultuuri|geograafia
inimtegevuse ja geograafilise keskkonna vastastoimet uuriv teadusharu, antropogeograafia

kultuuri|loolane ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
kultuurilooga tegelev, seda uuriv isik

kunsti|ajalugu
kujutava, ehitus- ja tarbekunsti arengulugu; seda uuriv teadusharu. Õppis ülikoolis kunstiajalugu. Kunstiajaloo suurkujud.

kunsti|psühholoogia
esteetilisi elamusi ja kunstiloomingu protsessi uuriv psühholoogia haru

kunsti|teadus
kunsti olemust ja arenemist uuriv ning kunstiloomingut kriitiliselt hindav teadusharu

kvant|statistika
kvantmehaanika seadustele alluvaid suurest arvust osakestest koosnevaid süsteeme uuriv statistilise füüsika haru

leksikoloogia ‹1› ‹s›
keel sõnavara ja selle arenemist uuriv keeleteaduse haru, sõnavaraõpetus. Väitekiri leksikoloogia alalt.

lepidopteroloogia ‹1› ‹s›
zool liblikaid uuriv zooloogia haru

limnoloogia ‹1› ‹s›
geogr järvi (ka tiike, veehoidlaid jt. aeglase veevahetusega pinnaveekogusid) uuriv hüdroloogia haru, järveteadus

loodus|muuseum
(mingi maakoha) loodust tutvustav ja uuriv muuseum

looma|paleontoloogia
väljasurnud loomorganisme uuriv teadus

looma|psühholoogia
loomaliikide käitumist võrdlevalt uuriv psühholoogia haru, zoopsühholoogia

loomingu|psühholoogia
loominguprotsessi psühholoogilist külge uuriv kunstipsühholoogia haru

maa|lugu

1. õpitava keele kodumaad tutvustav õppeaine. Suurbritannia maalugu õpiti inglise keeles.
2. üht maad v. maaderühma kompleksselt uuriv teadusharu

majandus|küberneetika
majanduslike protsesside juhtimist uuriv küberneetika haru

majandus|teadus
majandust uuriv ühiskonnateadus. Üldised majandusteadused. Majandusteaduse uued suunad. Ta õppis ülikoolis majandusteadust.

makro|ökonoomika
maj suursüsteeme uuriv majandusteaduse osa

meditsiini|geograafia
rahvastiku tervist mõjustavaid looduslikke ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi uuriv geograafia haru

mere|füüsika
füüs maailmamere füüsikalisi protsesse ja nähtusi uuriv geofüüsika ja okeanograafia haru

mere|geoloogia
geol merede ja ookeanide all olevat maakoort ning ranna ehitust ja arengulugu uuriv geoloogia haru

metalli|teadus
tehn metallide ja sulamite koostise, struktuuri ja omaduste vahelisi seoseid ning välismõjudest tingitud muutusi uuriv tedusharu. Metalliteadus hõlmab metallograafia, sulamite teooria, termilise töötlemise teooria jm.

meteoroloogia ‹1› ‹s›
Maa atmosfääri uuriv geofüüsika haru. Ilmaennustamisega tegelev sünoptiline meteoroloogia on tavalisele inimesele kõige tuntum meteoroloogia haru.
▷ Liitsõnad: agro|meteoroloogia, tuumameteoroloogia.

metsa|bioloogia
metsa kui looduslikku terviksüsteemi ning metsa ja keskkonna suhteid uuriv metsateaduse haru, metsaökoloogia

mikro|paleontoloogia
mikroskoopiliste organismide kivistisi uuriv paleontoloogia haru

mikro|sotsioloogia
väikesi, pideva vahetu kontaktiga rühmi ja rühmitusi (näit. perekonda, kooliklassi) uuriv sotsioloogia valdkond

molekulaar|bioloogia
elunähtusi molekulide tasemel uuriv teadusharu

molekulaar|geneetika
pärilikkuse molekulaarseid aluseid ja protsesse uuriv molekulaarbioloogia haru

muuseum ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›
kultuuri- v. loodusväärtusi koguv, säilitav, eksponeeriv ning uuriv asutus. Muuseumi kogud, fondid, eksponaadid. Muuseumi saalid, hoidlad, restaureerimistöökojad. Briti Muuseum, Louvre, Ermitaaž jt. maailmakuulsad muuseumid. Turistid käivad palju muuseumides. Neid esemeid võib praegu näha ainult muuseumides. TÜ Klassikalise Muinasteaduse Muuseum. Kirjaniku sünnimajas on väike muuseum. Vanalinn on nagu suur muuseum.
▷ Liitsõnad: ajaloo|muuseum, arheoloogia|muuseum, etnograafia|muuseum, kirjandus|muuseum, koduloo|muuseum, kunsti|muuseum, linna|muuseum, loodus|muuseum, memoriaal|muuseum, mere|muuseum, muusika|muuseum, põllumajandus|muuseum, rahvus|muuseum, spordi|muuseum, sõja|muuseum, zooloogia|muuseum, tarbekunsti|muuseum, teatri|muuseum, tehnikamuuseum; korter|muuseum, maja|muuseum, talu|muuseum, vabaõhumuuseum.

muusika|ajalugu
maailma ja eri rahvaste muusika arengut uuriv muusikateaduse osa. Muusikakoolides õpetatakse, õpitakse ka muusikaajalugu.

mürmekoloogia ‹1› ‹s›
zool sipelgaid uuriv zooloogia haru

neo|tektoonika
geol neogeeni- ja kvaternaariaegset maakoore liikumist uuriv tektoonika osa

numismaatika ‹1› ‹s›
(vanaaegseid) münte, nende vermimist ja käivet, endisaegseid rahandusolusid jne. uuriv teadus, münditeadus, mündindus

numismaatiline ‹-se 5› ‹adj›
numismaatikasse puutuv, sellega seotud, seda käsitlev v. uuriv. Numismaatiline kirjandus, uurimus. Numismaatiline kollektsioon, haruldus.

onomastika ‹1› ‹s›
keel
1. pärisnimesid uuriv keeleteaduse haru
2. mingi keele v. piirkonna nimed. Eesti onomastika.

orientalistika ‹1› ‹s›
Idamaade keeli ja kultuuri uuriv teadusharu

ornitoloogia ‹1› ‹s›
zool linde uuriv zooloogia haru, linnuteadus

paleo|antropoloogia
paleont inimese fossiilseid jäänuseid uuriv teadus

paleograafia ‹1› ‹s›
aj antiik- ja keskaja käsikirjade kirja arenemist, kirjutusviisi ja materjali uuriv ajaloo abiteadus. Ladina, kreeka paleograafia.

papüroloogia ‹1› ‹s›
aj papüürusele kirjutatud tekste uuriv ajaloo abiteadus

pesitsus|ökoloogia
lindude pesitsemist uuriv ökoloogiaharu

planeetide|vaheline
planeetide vahel esinev v. toimuv, interplanetaarne. Planeetidevaheline keskkond, ruum, aine. Planeetidevaheline automaatjaam 'Päikesesüsteemi taevakehi ja nendevahelist ruumi uuriv mehitamata kosmosejaam'. Tulevikus on mõeldavad planeetidevahelised lennud, reisid.

plasma|füüsika
plasmanähtusi uuriv füüsika haru

plasma|keemia
madalatemperatuurilises plasmas toimuvaid protsesse ja nende tehnoloogilisi rakendusi uuriv keemia haru

potamoloogia ‹1› ‹s›
geogr jõgesid uuriv hüdroloogia haru

primatoloogia ‹1› ‹s›
primaate [1] uuriv teadusharu

põlevkivi|keemia
põlevkivi koostist, omadusi ja keemiatööstuse toorainena kasutamist uuriv rakenduskeemia haru

põllumajandus|muuseum
põllumajandusega seotut tutvustav (ja uuriv) muuseum

põllumajandus|teadus
põllumajandust käsitlev, seda uuriv rakendusteadus, eeskätt agronoomia

põllumajandus|ökonoomika
maj põllumajanduse tootmissuhteid, majandamist ja selle tulemusi uuriv majandusteaduse haru

raamatukogu|teadus
bibl raamatukogusid ja raamatukogundust uuriv teadusharu

rahvastiku|geograafia
rahvastiku kujunemise ja asulastiku arengu iseärasusi uuriv geograafia haru

rakendus|entomoloogia
kahjurputukaid uuriv ja tõrjemeetodeid loov entomoloogia haru

regionaal|ökonoomika
maj mingi piirkonna majandust uuriv ja selle edendamise võimalusi otsiv majandusteaduse haru

reumatoloogia ‹1› ‹s›
med peam. liigese- ja tugiaparaadi reumaatilisi kahjustusi uuriv meditsiiniharu

rühma|teooria
mat rühmade üldisi omadusi uuriv algebra osa

sambliku|teadus
bot samblikke uuriv botaanika haru, lihhenoloogia

sanskritoloogia ‹1› ‹s›
keel sanskriti keelt ja kirjavara uuriv teadus

sedimentoloogia ‹1› ‹s›
geol setete moodustumist uuriv geoloogia haru

seksuaal|patoloogia
med sugulisi häireid ja hälbeid uuriv meditsiiniharu

semitoloogia ‹1› ‹s›
semiidi rahvaste keeli, kultuuri ja ajalugu uuriv teadus

sfääriline ‹-se 5› ‹adj›
keraga v. kerapinnaga seotud; kera, kerapinda v. nende osa meenutav, kera-. Sfääriline peegel. Sfääriline õõs, süvend. Sfäärilised klaasid. || kerapinnal asetsev v. seal asetsevaid kujundeid uuriv. Sfääriline kolmnurk. Sfääriline geomeetria, trigonomeetria. Sfääriline astronoomia 'astronoomia haru, mille uurimisobjektiks on taevakehade näiv asukoht taevasfääril ja sellega seotud seigad'.

sigimis|bioloogia
organismide sigimist uuriv bioloogia haru

sinoloogia ‹1› ‹s›
hiina keelt ja kultuuri ning Hiina ajalugu uuriv teadus

skandinavistika ‹1› ‹s›
Skandinaavia maade ajalugu ning Skandinaavia keeli, kirjandust ja kultuuri väljaspool Skandinaaviat uuriv teaduste kogum

sotsio|bioloogia
loomade ühiselu ja inimese sotsiaalse käitumise bioloogilisi aluseid uuriv teadus

sotsiomeetria ‹1› ‹s›
grupisiseseid suhteid uuriv sotsiaalpsühholoogia haru

statistika ‹1› ‹s›

1. arvandmeid koguv ja uuriv teadus. Matemaatiline statistika. Statistika teooria, meetodid, areng.
▷ Liitsõnad: kaubandus|statistika, keele|statistika, kvant|statistika, majandus|statistika, palga|statistika, põllumajandus|statistika, rahvastiku|statistika, sotsiaal|statistika, stellaar|statistika, toodangu|statistika, tööjõu|statistika, tööstusstatistika.
2. arvuline registreerimine; sellel põhinev rahvastikku ja kogu majandust hõlmava teabe hankimise, säilitamise ja edastamise süsteem. Riiklik, ametkondlik statistika. Statistikat tegema. Statistika andmetel lahutatakse iga teine abielu.
3. millegi kohta kogutud arvandmed. Haiguste, kuritegevuse statistika. Ametlik, ametlikult avaldatud statistika näitab, kinnitab midagi muud. Võtame appi statistika. *.. [ülevaate] lähtematerjal on pärit vastavate rahvaloenduste kohta avaldatud statistikatest. A. Künnap.
▷ Liitsõnad: kohtustatistika.

stereo|keemia
molekulide ruumilist ehitust ja selle muutusi uuriv keemia haru. Staatiline, dünaamiline stereokeemia.

stilistika ‹1› ‹s›

1. keele sõnalisi väljendusvahendeid, keele- ja kõnestiile käsitlev õpetus
2. kirj ilukirjanduslikku stiili (kitsamas tähenduses sõnastusstiili) uuriv kirjandusteooria haru

stratigraafia ‹1› ‹s›
geol maakoort moodustavate kivimkehade vanuselist järjestust ja ruumilisi suhteid uuriv geoloogia haru
▷ Liitsõnad: bio|stratigraafia, krono|stratigraafia, litostratigraafia.

suitsidoloogia ‹1› ‹s›
suitsiidi ja sellega seonduvat uuriv teadus. Suitsidoloogia uurimisrühm, instituut.

sünergeetika ‹1› ‹s›
süsteemide iseorganiseerumist uuriv teadussuund

zooloogia ‹1› ‹s›
teadus loomadest, loomorganisme uuriv bioloogia haru. Teoreetiline, praktiline zooloogia. Professor loeb üldist ja selgrootute zooloogiat. Õppis ülikoolis zooloogiat.
▷ Liitsõnad: eri|zooloogia, paleo|zooloogia, proto|zooloogia, rakendus|zooloogia, üldzooloogia.

zoo|semiootika
loomade suhtlemises ilmnevaid märgisüsteeme uuriv semiootika haru

taime|paleontoloogia
väljasurnud taimorganisme uuriv teadus

tarbimis|ökonoomika
maj tarbimises toimuvaid seaduspärasusi uuriv majandusteaduse haru

teadus|ajalugu
teaduse arengut uuriv ajalooharu. Teadusajaloo konverents.

teadus|filosoofia
teadust ja teaduslikku tunnetust uuriv filosoofiline distsipliin

teadus|lugu
teaduse olemust, talitlust ja arengut uuriv teadus, teaduseteadus, stsient(si)oloogia

teatri|ajalugu
teatrikunsti arengulugu; seda uuriv teadusharu. Teatriajalukku läinud lavastus. Väitekiri teatriajaloo alalt.

teatri|teadus
teatrikunsti ajalugu ja teooriat uuriv teadus. Teatriteadust õppima.

tehnika|teadus
‹hrl. pl.› mingit tehnikaala käsitlev, seda uuriv rakendusteadus (näit. ehitusteadus, masinaõpetus, energeetika). Tehnikateaduste areng, uusimad saavutused. Tehnikateaduste doktor, professor.

tehno|psühholoogia
inimese ja masina sobitamist uuriv psühholoogia haru

teksti|lingvistika
teksti ehitust ning tüüpe uuriv keeleteaduse haru

tektoonika ‹1› ‹s›

1. geol maakoore ehitus ja selles Maa sisejõudude mõjul toimuvad muutused. Ida-Euroopa platvormi, Eesti ala tektoonika. Murenemiskooriku paksus oleneb kliimast, pinnamoest, tektoonikast ja kivimitüübist.
▷ Liitsõnad: soolatektoonika.
2. maakoore ehitust ja arengut ning selles Maa sisejõudude mõjul toimuvat uuriv geoloogia haru. Morfoloogiline, regionaalne, ajalooline ja üldine ehk teoreetiline tektoonika. Tektoonika kujunes välja 19. ja 20. sajandi vahetusel.
▷ Liitsõnad: geo|tektoonika, laam|tektoonika, neotektoonika.
3. kunst ehitise v. skulptuuri rõhtsete ja püstsete osade kooskõlaline korraldatus
4. kirj hrv teose väline ülesehitus (liigendus peatükkideks, vaatusteks, stroofideks jm.). Teose struktuur ja tektoonika.

terioloogia ‹1› ‹s›
imetajaid uuriv zooloogia haru, imetajateadus, mammal(i)oloogia

tibetoloogia ‹1› ‹s›
Tiibeti riigi ajalugu ning tiibeti keelt, kultuuri ja pärimuslikku teadust uuriv orientalistika haru

toitumis|füsioloogia
füsiol organismi toitumisega seotud probleeme uuriv füsioloogiaosa

toitumis|ökoloogia
zool loomade toiduvalikut, toiduhankimisviise jne. uuriv loomaökoloogia haru

toponüümika ‹1› ‹s›
keel
1. kohanimesid uuriv keeleteaduse haru, kohanimeteadus
2. toponüümia. Põhja-Eesti toponüümika.

tsönoloogia ‹1› ‹s›
tsönoose uuriv bioloogia haru
▷ Liitsõnad: bio|tsönoloogia, fütotsönoloogia.

turkoloogia ‹1› ‹s›
turgi rahvaste keeli, ajalugu ja kultuuri uuriv teadus

tõlke|teooria
tõlkimise seaduspärasusi uuriv ja üldistav filoloogia haru, tõlketeadus. Tõlketeooria põhisuunad.

urbanistika ‹1› ‹s›
linna arengut uuriv teadusharu

urograafia ‹1› ‹s›
med kuseelundeid uuriv röntgenpildistuse meetod. Urograafiat kasutatakse peamiselt diagnoosimiseks.

usundi|lugu
usundeid nende ajaloolises arengus uuriv usuteaduse haru, religiooni(aja)lugu. Üldine, võrdlev usundilugu.

veneroloogia ‹1› ‹s›
med suguhaigusi uuriv arstiteaduse haru

vetika|teadus
vetikaid uuriv teadus, algoloogia

võrdlev ‹-a 2›
(< partits võrdlema). Taimede söödaväärtuse võrdlev hindamine. | (terminites). Komparativistika ehk võrdlev kirjandusteadus 'kirjandustevahelisi suhteid ning ideede, ainete ja vormide levikut uuriv kirjandusteaduse haru'. Komparatiivne ehk võrdlev sidesõna, meetod. Võrdlev psühholoogia, anatoomia, häälikulugu, usuteadus.

väliskunsti|muuseum
väliskunstiga seotut tutvustav (ja uuriv) muuseum. Kadrioru väliskunstimuuseum.

ühiskonna|teadus
‹hrl. pl.› ühiskonda ja selle allsüsteeme uuriv teadus (näit. ajalugu, majandusteadus, sotsioloogia, politoloogia), sotsiaalteadus; laiemalt hõlmab ka humanitaarteadusi

üld|keeleteadus
inimkeele üldisi seaduspärasusi uuriv keeleteaduse haru