[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

edemus ‹-e 5› ‹s›
paremus, eelis, üleolek. Edemust saavutama. Näib oma väikse edemusega rahul olevat. *Tollal ilmuvate raamatute enamikuga võrreldes on silmanähtav Suve Jaani tööde igatine edemus. E. Nirk.

häda|vale
häda sunnil väljamõeldud vale. Mõtlesin ema jaoks välja väikse hädavale.

kole ‹-da 2› ‹adj›

1. hirmu, suurt kartust v. kohkumistunnet põhjustav, hirmuäratav, kohutav. Karu on kole loom. Suur kole uss. Kole surm. Nägin koledat und. Ees haigutas kole kuristik. Missuguseid koledaid asju sa räägid! Ma kardan neid koledaid inimesi. Neil oli mingi kole kavatsus. Lastel hakkas metsas kole. *Mis ta seal nägi, oli koledam kui kole, nii et seda ükski ei jõuaks kirjeldada. F. R. Kreutzwald.
2. väga ebameeldiv, vastumeelsust äratav; raske taluda. Kole hais. Täna on kole ilm: kogu päeva sajab. See oli kole töö. Ta on kole inimene, mitte kellegagi ei saa läbi. Võta need koledad riided seljast! Vannub koledate sõnadega. Kole on päevad läbi üksi olla. *Öise saju järel oli sillutamata vankritee kole, paiguti vett täis nagu kraav. T. Lehtmets.
3. kasut. kohkumist, jubedust v. vastumeelsust väljendavates hüüatustes ja ütlustes. Oh kui kole see kõik oli! Kole, kuidas inimesed peavad kannatama. Päris kole kohe, kuidas inimene võib nii alla käia! *Kole on, kui haigus tuleb nii väikse lapse kallale. P. Krusten.
4. kõnek ebatavaliselt, erakordselt suur, tugev vms.; hirmus (3. täh.) Kole janu, peavalu, nohu. Kole tuisk, tuul, kuumus. Teda valdas kole viha. Suitsunälg oli kole. Tundsin koledat hirmu. Tõusis kole kohin ja mühin. Poisil olnud kole tahtmine kinno minna. Kustas oli kole kitsipung. Kole kahju, et sa tulla ei saa. Kihutas koleda hooga mäest alla. Seda tehti koleda kiiruga. Ta ehmus koledal kombel 'väga hirmsasti'. Sajab mis kole 'väga tugevasti'. Hammas valutab mis kole 'väga'. *Kust võtan ma need koledad summad! H. Raudsepp.

kõksima ‹42›
korduvalt kergelt lööma, koksima, toksima. *..kõksis siin pajaaluseid puid peeneks. J. Kross. *..kõksib väikse munakaga pähkleid nagu mees muistegi. H. Kiik.

laps ‹lapse, last, lapsesse, laste, lapsi, lastesse e. lapsisse 35› ‹s›

1. inimene sündimisest sugulise küpsemise alguseni. Vastsündinud laps. Ilus, priske, terve laps. Hea, paha, jonnakas, vallatu laps. Kodutud, vanemateta lapsed. Laps roomab, õpib käima, rääkima. Lapsed käivad lasteaias, koolis. 1. septembril lähevad lapsed kooli. I klassi lapsed. Väiksemad, nooremad, suuremad, vanemad lapsed. Ta on alles laps. Lapsed mängivad, hullavad, kisavad. Seal sai lapsest peast, lapsena joostud ja mängitud. Ta on lapsest saadik, lapsest peale väga hoolas. Seda taipab iga lapski. Lapsel ikka lapse aru. Lapse asi, muud ei ole kui aina mäng. Selles asjas olen süütu kui sündinud laps. Heal lapsel mitu nime. Laps noor, jalg kerge. || piltl (naiivse, lapse mõtte- ja hingelaadiga inimese kohta). Eluvõõras inimene on suur laps. Vanainimene muutub tihti lausa lapseks. Ära ole nii laps, et teda usud! *Võõramaa pinnal on meist igaüks laps, – küsib ka seda, mis polegi sünnis .. A. Kaal. *Sinu põlvkond on palju sallivam, vabam ja lapsem, kui meie olime. A. Biin. || (meelitus- v. kõnetlussõnana täiskasvanud inimese kohta). *„Kuhu siis .. mu kallis laps?” päris vana parun .. „Linna, linna!” nuttis proua .. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: aia|laps, heit|laps, hälli|laps, ime|laps, inimese|laps, inim|laps, jõulu|laps, karja|laps, kodu|laps, kooli|laps, kosti|laps, lasteaia|laps, lastekodu|laps, laulu|laps, leeri|laps, leid|laps, linna|laps, maa|laps, mure|laps, pai|laps, poeg|laps, poiss|laps, päikese|laps, pühapäeva|laps, rinna|laps, sõime|laps, süle|laps, sünnipäeva|laps, tüdruk|laps, tütar|laps, valu|laps, väikelaps.
2. kellegi järglane, poeg v. tütar (oma vanemate suhtes). Noorik ootab, kannab last 'on rase'. Tal sündis laps. Sünnitas, sai lapse. Tõi priske lapse ilmale. Mari sai Jaaniga, Jaanilt lapse, Maril oli Jaaniga laps. Jaan oli Marile lapse teinud. Aga kui meil laps tuleb 'sünnib'? Ema imetab last, annab lapsele rinda, toidab last rinnaga. Neil, perekonnas on kolm last. Vanemate ainuke laps. Lasteta abielupaar. Ta ei saa lapsi. Nad ei tahagi lapsi muretseda. Poeg on nende lihane laps, tütar kasulaps. Isa hülgas oma naise ja lapsed. Neil on lapsed juba suureks kasvatatud, neil on juba täisealised lapsed. Lapsed on vanemate seadusjärgsed pärijad. Lapsega tüdruk 'vallasema'. Rikkal leiba, vaesel lapsi. Kuidas vanemad ees, nõnda lapsed järel. Lapsel valutab sõrm, emal süda. || hrl lastek (linnu- ja loomapoegade kohta). *Lapsi on [karul] kaks-kolm ja sündides kaaluvad nad ainult pool kilo. F. Jüssi. *.. ütles, et sellel emakotkal on lapsed .. H. Sepamaa (tlk). || piltl teat. ajajärgule tüüpilise vaimu- ja mõttelaadiga inimene; teat. ajajärgule tüüpiline nähtus. Kõik me oleme nii või teisiti oma aja lapsed. *.. [Eesti ajakirjandus on] sündiva kapitalismi ning feodalismi kriisi laps. J. Peegel. || piltl teat. rahvusest, paikkonnast v. keskkonnast pärit inimene. Andide asukad on kõrgmägede lapsed. Karm põhjala pole oma lapsi hellitanud. Iisraeli lapsed '(Vanas Testamendis Jaakobi poegadest põlvnevate hõimude kohta)'. *.. ja väikse mehe väike mure / mind vaevab, oma rahva last. A. Sang. || piltl hrv (millegi millestki tuleneva v. tekkiva kohta). *Need on sügislilled, udude ja raske kaste lapsed .. K. Põldmaa. *.. taevasta / pilvede lapsed, / kanged sügisevihmad / kurvanäolise oja / lainte pääle maha on / tuleman .. K. J. Peterson. || piltl (millegi omaks v. meelevalda sattumise kohta). *Kes meisse puutub, on surma laps. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: esik|laps, kasu|laps, lapse|laps, poja|laps, päris|laps, risti|laps, sohi|laps, tüdruku|laps, tütre|laps, vaene|laps, vaes|laps, vallas|laps, venna|laps, võõras|laps, õelaps; ilma|laps, jumala|laps, loodus|laps, maailmalaps; surma|laps, õnnelaps.

ülal pidama

1. kellegi v. millegi eest majanduslikku hoolt kandma. Kooli pidas ülal vald, kohalik mõisnik. Asutist peab ülal üks heategev selts. Palvelat pidas ülal usuühing. Eesti ei ole suuteline suurt sõjaväge ülal pidama. || kedagi elatama. Ema pidas üksinda ülal kolme last. Mees ei suuda oma väikse palgaga perekonda ülal pidada. Pidas end ülal käsitööga, kerjamisega. Ta on oma vanemate ülal pidada.
2. hrv alal hoidma, säilitama. *.. ei arenenud [vennaga] tõsisemat suhtlemist, sest need olid vaid Andrese-poolsed käigud, mis pidasid vahekorda ülal. V. Uibopuu.

pooldi ‹adv›
hrv pooleldi. *Kiigelt tuppa väikse velle / suurem vend viib pooldi väega. M. Nurme.

riips ‹interj adv›
kriips. *Manni tõttas riisuma / oma väikse rehaga: / siuh ja säuh ja siuhasi! / Riips ja raaps ja riipsarii! E. Enno.

suitsu|tund
puhkehetk suitsetamiseks, suitsupaus. Suitsutundi pidama. Teeme väikse suitsutunni! Töömehed võtsid suitsutunniks istet. *Ja kui ei ole peremeest majas, edenevat töö visalt, aga suitsutunnid ja jutupuhumise minutid on pikemad. K. Ristikivi.

surakas ‹-ka, -kat 2› ‹s›
sirakas, särakas. Elektrikarjus annab loomale väikse suraka. *On aga saadan [see viin]. Muud kui võta jälle surakas. Chr. Rutoff. || kõnek suguakt. *.. kas poleks hiiglama vahva olnud, kui ta oleks Fiale vähemalt korragi suraka ära teinud? A. Alas (tlk).

susima ‹37›

1. torkima, suskima. Susib kepiga lõket. Vähipüüdja hakkas ridvaga kaldaaluseid susima. Susib nõelale niiti taha (ajada). Susib väikse viglaga põhku tõsta. *Nüüd on poiss autobaasis lukksepp, susib masinate kallal .. J. Sarapuu. | piltl. Tüdrukutele meeldib oma juttudega poiste kallal susida. Susis teisi vastu hakkama.
2. tagaselja rääkima, peale kaebama, urgitsema, suskima. Susib kaebusi, käib teiste peale susimas. Mis viga vihameestel susida. Susib tagaselja, keda aga saab. Keegi on susinud, kust need revidendid muidu tulla teadsid.

sööm ‹-a 22› ‹s›

1. söömine; üks söögikord; söömapidu. Ostsin suure lihakäntsaka, nüüd läheb söömaks. Kaltsakas ahmis kogu toidu ühe söömaga sisse. Ta on suure, väikse söömaga. Küsis sööma alla suutäie viina. Sööma ajaks võetakse müts peast ära. Sööma järel, pärast sööma on mõnus pisut tukastada. Laseb hobuse metsa sööma peale, söömale, söömile. Tahab vägevat pulmapidu: et oleks ikka suured söömad ja joomad. Ega söömal kubjast ole. Sügisel on suured söömad, kevadel keed magusad. *Noorus ei ela söömast ega magamisest, vaid noorusest enesest. R. Soar. *Ta seisatas kohal, kus põdrad olid söömil olnud.. N. Baturin.
▷ Liitsõnad: küpsussööm.
2. söök, toit. Suur mees, tugeva söömaga harjunud. Mis täna söömaks on? Vanamehel on vist söömad söödud ja joomad joodud. *.. ei tule see tegema su tööd, vaid rohkem ikka sööma ja riide pärast. H. Sergo. || loomade söök (näit. seasöök, sulp jm. hrl. vedel söök). Segab seale sööma valmis, valab sigadele sööma künasse. Oli tarvis veel hobustele, loomadele sööm ette anda. *.. pöörab seakartulipajale kausi kummuli peale, et sööm rutem pehmeks hauduks.. L. Hainsalu.
▷ Liitsõnad: sea|sööm, õhtusööm.
3. põll mets kahjurite tekitatud nähtav taimeosade kahjustus. Tõukude, röövikute sööm.
▷ Liitsõnad: auk|sööm, laus|sööm, lohk|sööm, servasööm.

viis1 ‹-i 21› ‹s›

1. see, kuidas midagi tehakse v. kuidas miski toimub, tegevuse v. toimumise laad; moodus, meetod, võte. Meeldiv oli see viis, kuidas ta käitus. Viis, kuidas neid sõnu öeldi, ei äratanud usaldust. Laste õpetamise ja kasvatamise viise on mitmeid. See on ainus, parim viis teda toetada. Leidub teinegi viis, kuidas seda teha. Igaüks leidis endale meelepärase viisi aega veeta. Palavik on üks organismi nakkusega võitlemise viise. Ohutuse tagamise viisid. Reljeefi kujutamise viisid. Viljade ja seemnete levimise viisid. Purjede kinnitamise mitmesugused viisid. *.. enamikul juhtudel ei seisa süü mitte höövlis, vaid mehes, kes hööveldab, ja viisis, kuidas ta hööveldab .. A. Hint.
▷ Liitsõnad: arvestus|viis, ehitus|viis, elu|viis, enesekaitse|viis, esitus|viis, ettekande|viis, hindamis|viis, hoidmis|viis, hävitus|viis, hääldus|viis, istumis|viis, julgestus|viis, järjestus|viis, kaevandamis|viis, kandmis|viis, karistus|viis, kasvatus|viis, kaunistamis|viis, kaunistus|viis, kinnitus|viis, kirja|viis, kirjutus|viis, konserv(eer)imis|viis, kontrollimis|viis, koristus|viis, korje|viis, kujundus|viis, kujutus|viis, kulgemis|viis, kõne|viis, kõnelemis|viis, käitumis|viis, käsitlus|viis, käsitsemis|viis, käsitus|viis, külvi|viis, lahendus|viis, lennu|viis, levi(mis)|viis, liikumis|viis, liimimis|viis, liitmis|viis, lähenemis|viis, lülitus|viis, maadlus|viis, maakasutus|viis, maalimis|viis, matmis|viis, moodustus|viis, mullaharimis|viis, mõtlemis|viis, mõtte|viis, mähkimis|viis, mängu|viis, märkimis|viis, niisutus|viis, nurkamis|viis, nülgimis|viis, paigutamis|viis, paigutus|viis, pakke|viis, paljunemis|viis, parkimis|viis, pidamis|viis, pidurdus|viis, piinamis|viis, puhtimis|viis, puurimis|viis, põlluharimis|viis, püügi|viis, raie|viis, rakendus|viis, ravi(mis)|viis, reguleerimis|viis, rehepeksu|viis, ronimis|viis, rääkimis|viis, seismis|viis, seostus|viis, sidepidamis|viis, sidestus|viis, sidumis|viis, sigimis|viis, signaliseerimis|viis, stantsimis|viis, suhtlus|viis, suitsutamis|viis, suusatamis|viis, sõdimis|viis, sõidu|viis, sõjapidamis|viis, sõnamoodustus|viis, sõnastus|viis, säilitamis|viis, säilitus|viis, söömis|viis, söötmis|viis, talitus|viis, taltsutus|viis, tapa|viis, tarvitus|viis, tegu|viis, tegutsemis|viis, tekke|viis, tekkimis|viis, teostus|viis, tervitus|viis, tihendus|viis, toimimis|viis, toitumis|viis, tolmlemis|viis, trüki|viis, tulistamis|viis, tulistus|viis, tõestus|viis, tõrje|viis, töötlemis|viis, töötlus|viis, uisutamis|viis, ujumis|viis, vaate|viis, vaatlus|viis, võitlus|viis, väljendus|viis, õppe|viis, ütlemisviis.
2. harjumus, komme, mood, tava. Naiste viis on iga asja pärast muretseda. Kassil on laua peal käimise viis. Koeral oli rumal viis akna all kükitamas käia. Mul pole viisiks raha laenata. Kas see on kellegi viis nii valetada! Kandis pikka seelikut, nagu seal viisiks oli. Igal maal oma viis. Igal talul oma taar, igal perel oma viis. Hunt heidab küll karva, aga mitte viisi. *Kosjas peab ikkagi ära käima .. Seesugune on mehe viis .. F. Tuglas.
3. ‹adessiivis v. partitiivis› kombel, moel, moodi; teel. a. ‹koos eelneva (ühilduva) omadus-, arv- v. asesõnaga; mõnikord on asendatav vastavast omadus- v. asesõnast tuletatud adverbiga: ülekohtusel viisil e. ülekohtuselt›. Imelikul viisil ei tea ma sest loost midagi. Räägib aeglasel, rahulikul viisil. Käitub ülekohtusel viisil. Tegi seda harjunud viisil. Tahab teenida ausal viisil. Kodusel viisil valmistatud juust, või. Elati vaest viisi. Teeb väikest viisi tööd edasi. Kõik on endist, vana, uut viisi. Õpib keskmist viisi. Töö toimus kolmel viisil. Seda saab tõlgendada mitut viisi, mitmel viisil. Haigus andis end tunda igal võimalikul viisil. Igaüks on õnnelik omal viisil. Mil viisil saaks sind aidata? Just sel viisil saadki oma asjad korda. Ta ei ole mingil viisil süüdi. Seda tuleb teha järgmisel viisil. Kas ta ei saanud muud viisi, muul viisil oma asju ajada? Kui jätkad samal viisil, lõpetad halvasti. *Nõnda väikse rahvaarvuga ei saa meie riik mingit viisi vägevaks areneda. A. Antson. b. [gen] ‹hrl. nimisõna järel postpositsioonilaadselt› (väljendab tegelikult võrdlust eelneva nimisõnaga: poisikese viisil 'nagu poisike' jne.). Käib pikkamisi vanainimese viisil. Elab ausa mehe viisil. Kuidas sa julged niiviisi varga viisil aknast sisse tulla! Oskas karjapoisi viisil huilata. Ega ta sinu viisi valeta. Hullab poisikese viisi. Rõõmustas lapse viisil. Poiss oskas koera viisi haukuda. Käitu ometi inimese viisi(l) 'mõistlikult'. *Maas liikudes kepsleb harakas varblase viisil .. M. Mäger.
▷ Liitsõnad: iga|viis, ise|viis, kuidagi|viis, mis|viis, naa|viis, nii|viis, nõnda|viis, oma|viis, seda|viis, teist|viis, üht(e)viisi; endist|viis, vanaviisi; era|viis, sunniviisil.

väike(ne) ‹väikese e. väikse, väikest, väikesesse e. väiksesse e. väikesse, väikeste, väikesi e. väikseid e. väikeseid, väikestesse e. väikseisse e. väikesisse e. väikeseisse 5 või 4› ‹adj›

1. (mõõtmeilt, pinnalt, kogult, mahult alla keskmise:) lühike (ja kitsas), madal; peenike. a. (esemete, loodusobjektide v. -nähtuste kohta). Väike tikutops, mapp, märkmik, linik. Väike laud, peegel, tahvel. Väike suvila, ärklituba, süvend. Õige väikeste akendega kelder. Meie vald on maakonnas väikseim. Eesti polegi kõige väiksem riik Euroopas. Väike peenramaa, aialapp, puudesalu. Saar keset merd oli väikene kui täpe. Väike metsajärv, tiik. Suur jõgi toitub väikestest allikatest. Väikeste vesikondadega kraavid. Rand oli täis suuremaid ja väiksemaid kive. Mida kõrgemale tõusis lennuk, seda väiksemaks jäid puud ja majad. Ostis väikese tuututäie kompvekke. Väike kohvitass, hõbekett, käekell, hammasratas. Väikesed küünekäärid. Väike sõiduauto, aiatraktor. Tõi väikese käsivankri täie mulda. Nende rahvarõivastega tuleb kanda väikest kikktanu. Kiir andis Tootsile väikse kärbatanud õuna. Põuaga jäid kapsapead väikeseks. Sõime magusaid väikseid saiu. Ristküliku väiksem külg. Mingi looma väikeste jälgede rida lumel. Nii väikese silmaga nõelu vanaema ei kasuta. Andis juubilarile väikese kingipaki. Vastuvõtul pakuti väikesi ja tikuvõileibu. Toiduportsjonid jäid üha väiksemaks. Maasikaid sai ainult väikese kruusitäie. Maitseb likööri väikeste lonksude kaupa. Mis see väike viin 'vähene kogus viina' suurele mehele ikka teeb! Lähme teeme väiksed õlled. Maanteelt pööras väike jalgrada metsa vahele. Laps tipib väikeste sammudega. Kesalilled on nagu väikesed päikesed. Olgu x mingi lõpmatult väike suurus. Tal on väike ja kribuline käekiri. Hoiatus oli nii väikeses kirjas, et palja silmaga ei loegi. See lühend algab väikese tähega 'väiketähega'. Kella väike osuti 'tunniosuti'. Väike must kleit on klassikaline peokleit. Pintsak on sulle (liiga) väikene. Võttis kaalus juurde, nii et riided jäid kõik väikeseks. Ära mine nii väikese 'kerge' riidega õue! See kala saab elada ka väikeses vees. Väike auk laseb laeva põhja. *Suure talu tütar läks nii väiksesse paika. Joonal ehk seitse hektarit oli maad, meil üle saja. H. Kiik. || ‹substantiivselt› kõnek naps, lonks viina vm. kanget alkoholi. *„Ühe väikese võib ikka võtta, ega see meest maha löö,” seletas üks [mees] ja pakkus Hellamaale õlleklaasitäit viina. E. Kindluste. b. (elusolendite v. nende kehaosade kohta). Väike orav, nirk, hiir. Tahab endale väikest sülekoera. Väiksemad kalad visatakse vette tagasi. Pöialpoiss on meie väikseim värvuline. Sagis ringi sipelgaid ja muid väikesi mutukaid. Väike igerik mehike. Bušmanid on väikest kasvu. Väikese kondiga 'nõrga kehaehitusega' kiitsakas naine. Võttis tüdruku väikese käe oma kätte. Tal olid suured silmad ja väike suu. Armas väike nöbinina, väike ümmargune lõug. Kasvatas endale väikesed vuntsid. Jänese väike sabatups. Puges ennast väikseks kägardades aiaaugust läbi. c. rõhutab väiksust mingi liigi, sordi v. tõu, keha- v. taimeosa vm. olulise tunnusena. Väike hobukastan, läätspuu, igihali. Väike kortsleht, mungalill, vesikupp. Väike mürkel, torik. Väike ogahai, tobias. Väike varvas, vaagen. Väike vereringe. Väikesed häbememokad. Väike trumm on orkestris enim kasutatav löökpill. Väike sekund, terts, sekst, septim muus teat. intervallid. Väike oktaav muus esimesest oktaavist madalam oktaav.
▷ Liitsõnad: ime|väike(ne), kaduv|väike(ne), putuk|väike(ne), üliväike.
2. arvuliselt, hulgalt v. protsentuaalselt keskmisest madalam; mittepiisav. a. vähestest koosnev v. väheseid hõlmav; kasin, napp. Väikesed arvud, protsendid. Väike õhuniiskus, kullasisaldus. Väike sündivus, suremus, iive. Väikesed saagid, tiraažid. Väike rahvas, suguharu, perekond. Väike linn, küla. Suure väljalangevuse tõttu jäi kooli tänavune lend väikeseks. Pargi keskossa on istutatud väike rühm hõbekuuski. Klassis kujunes välja mitu väiksemat sõpruskonda. Väikese orkestri koosseisu kuulus seitse pillimeest. Talus peetakse üsna väikest karja. Ostjad nurisevad väikese kaubavaliku pärast. Ainult väike osa ekspordist läheb naaberriikidesse. Termoelemendi kasutegur osutus tühiselt väikeseks. Ülo oli neist kõige väiksema jutuga. Väike slämm bridžis 'slämm ühe tihi äraandmisega'. b. (rahaliselt, summalt, väärtuselt). Väike laen, võlg. Väikesed palgad, sissetulekud, pensionid. Korteriüür oli väga väike. See on ju lausa väike varandus! Ei oska väikese rahaga läbi ajada. Tuhat krooni pole sugugi väike raha. Jälgis, et kulutused oleksid väikesed.
3. kasut. mitmesuguste ajahetkede v. -vahemike kirjeldamisel. a. ajaliselt lühike, lühiajaline; vähe aega kestev. Väike peatus. Minu staaž on pensioni saamiseks liiga väike. Tegi väikese jalutuskäigu. Etendus jätkus väikese vaheaja, pausi järel. Nüüd kuluks ära väike puhkus. Olen väikese unega. Väikse ajaga tegime ära hulga tööd. b. alaealine; (üsna) noor v. noorem (sageli vihjega ka kasvule). Õpetab väikestele inimestele tänaval liiklemist. Kodus on ainult väike pere 'lapsed'. Tal on kaks väikest venda. Väike Mikk on kaheksa-aastane. Väiksem poiss käib alles lasteaias. Ta on õdedest väikseim. Lapsed olid selles tööks alles liiga väikesed. Kui mu isa oli alles väikene mees, elas ta vanavanemate juures. Juba väiksena tahtis ta arstiks saada. Kord väikesest peast 'väiksena' sattusin ussiga vastamisi. Väikesest peale, saadik on Mari väga suure isuga. Hobusel on väike varss. || ‹substantiivselt› laps, alaealine; ant. täiskasvanu, täisealine. Väikeste mängud. Jaanitulele tulid nii suured kui väikesed. Ema annab väikesele rinda. Väikesed käivad koolis hommikupoolses vahetuses. Väikesed olgu vait, kui suured räägivad. Mis sa narrid väiksemaid!
4. määralt, tugevuselt, mõjult tavapärasest, keskmisest vähesem, madala intensiivsusega, nõrk. Väike lainetus, tuul, lumesadu. Esineb juba väikest öökülma. Suhteliselt väikese heledusega täht. Kõrgemal on õhurõhk väiksem. Maavärin tõi kaasa ainult väikseid purustusi. Väikese elektrijuhtivusega materjal. Turbal on väike kütteväärtus. Keerab ahju kuumuse väiksemaks. Väike 'nõrk' elektripirn. Seelikul on väike klošš. Andis väikese laksu, nipsu. Tal on väike, kuid kauni tämbriga hääl. Ärkab väiksemagi krabina peale. Laskis väikest vilet. Et poleks kuulda mitte väiksematki piuksu! Pikapeale hakkan tundma ka väikest valu. Väiksemgi pingutus väsitas mägironijat. Tal on pidevalt väike palavik. Väike häda kõnek kusehäda. Ei tundnud väiksematki kahetsust, hirmu. Hinges kripeldas väike süütunne. Ujus väikese vaevaga üle jõe. Mul pole väiksematki tahtmist sinna minna. Teine vaatus jättis väiksema mulje kui esimene. See on ainult väike patt. Meil oli väikesi lahkarvamusi. Kahest halvast vali väiksem. Plaani tuleb väikseid muutusi teha. Selleks on väga väike võimalus. Sama kehtib suuremal või väiksemal määral kõigi kohta. Kõpitseb väikest viisi 'veidi, tasapisi' aias. Pidas ennast väiksel viisil 'mõnevõrra' kirjanikuks. *.. hommikul hakkasin väikese valgega [= poolhämaras] vagu ajama ja nii kuni keskpäevani .. K. Aben (tlk).
5. vähese tähtsuse v. tähendusega, tühine, väärtusetu. Sõdades kannatavad alati kõige enam just väikesed 'lihtsad, tavalised' inimesed. Väiksel inimesel ei maksa suure saksaga kohut käia. Kõrge ülemuse asemel tuli keegi väiksem (asja)mees. Asja kordaajamiseks on ta liiga väike ametnik. Väike, kolmanda järgu kunstnik. Näitlejale anti mängida vaid väikesi osi. Suured vargad istuvad tõllas, väikesed ripuvad võllas. Lapsed teevad väiksemaid koristustöid. Tegin käsikirja ainult mõned väikesed parandused. Mul on sulle üks väike palve. Ära tülitse nii väikese asja pärast! Nohu pole sugugi väike asi 'tühiasi'. Kella parandamine on tema käes väike asi 'käkitegu'. Mis haav see ka on, lihtsalt väike kriimustus. Ah, see oli paljalt väike arusaamatus, eksitus, äpardus. Klaasi purunemine on muuga võrreldes väike õnnetus. Ei andesta väiksematki valet. Endine elu näis väike ja mannetu. *Tõepoolest, pole kuigi raske / saada väikeseks Danteks, Catulliks .. B. Alver. || tagasihoidlik, vähenõudlik, liialdusteta. Väike sööja, väikese söömaga laps. Väike võtja, suitsumees. Väike kõnemees, laulumees. Väike pidu, koosviibimine. Pulmad peeti väikesed. Väikese huumoriga jutustatud lugu.

väikse|arvuline
väikesearvuline. Juhatus olgu võimalikult väiksearvuline ja tegus.

väikse|formaadiline
väikeseformaadiline. Väikseformaadiline pilt.

väikse|gabariidiline ‹-se 5› ‹adj›
väikesegabariidiline

väikse|kaliibriline
väikesekaliibriline. Väiksekaliibrilised padrunid. | piltl. Tegu oli vaid väiksekaliibriliste mahhinatsioonidega.

väikse|kasvuline
väikesekasvuline. Pügmeed on väiksekasvulised.

väikse|kirjaline
väikesekirjaline. Moes on väiksekirjalised mustrid.

väikse|koosseisuline
väikesekoosseisuline

väikse|leh(el)ine
väikeseleh(el)ine. Väikseleheline sort.

väikse|mahuline
väikesemahuline. Väiksemahulised kopsud. Lubatud on ainult väiksemahuline kalapüük.

väikse|mastaabiline
väikesemastaabiline

väikse|mustriline
väikesemustriline. Väiksemustriline vaip.

väikse|mõõduline
väikesemõõduline

väikse|mõõtmeline
väikesemõõtmeline. Pulsarid on suhteliselt väiksemõõtmelised objektid.

väikse|palgaline
väikesepalgaline. Väiksepalgaline töökoht.

väikse|pealine
väikesepealine. Väiksepealised ponid.

väikse|pinnaline
väikesepinnaline. Võib teha väiksepinnalist lageraiet.

väikse|poolne
väikesepoolne. Kartulid on tänavu väiksepoolsed.

väikse|rinnaline
väikeserinnaline. Üsna väikserinnaline tüdruk.

väikse|seemneline
väikeseseemneline. Raps on väikseseemneline kultuur.

väikse|silmaline
väikesesilmaline

väikse|teraline
väikeseteraline. Seinapahtel olgu väikseteraline. Väikseteraline odrasort.

väikse|tiraažiline
väikesetiraažiline. Väiksetiraažilised margid.

väikse|viljaline
väikeseviljaline. Väikseviljaline tomatisort.

väikse|võitu ‹adj adv›
väikesevõitu. Kingad on (talle) väiksevõitu.

väikse|õieline
väikeseõieline. Väikseõieline nõiakold.