Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 206 artiklit
abi|ettevõte
maj ettevõttele v. asutusele alluv väiksem ettevõte. Ehitusfirmal on mitmeid abiettevõtteid, nagu töökojad, saeveski, tellisetehas.
abi|kirik
koguduse peakirikust eemal asetsev väiksem kirik. Otto Wilhelm Masingu isa oli Lohusuu abikiriku köster.
abi|komitee
(pea)komiteele alluv (kohalik) väiksem komitee. Eesti Aleksandrikooli peakomiteele allus üle saja abikomitee.
abi|mõis
aj suurema mõisa alla kuulunud väiksem mõis vrd karjamõis
ala-
‹liitsõna esiosana›
1. allpool olev, alumine; näit. alahuul, -jäse, -kõht, -lõualuu, -pool
2. miski liitsõna põhisõnaga väljendatud mõistest väiksem, selle alla kuuluv, selle osa; näit. alagrupp, -jaam, -jaotus, -liik, -rühm, -teema
3. mittetäielik, mitteküllaldane, normaalsest väiksem v. nõrgem, vaeg-; näit. alaareng, -happesus, -koormatus, -koormus, -rõhk, -säritus, -talitlus, -tarbimine, -toitlus, -vorm; -ealine, -mõõduline, -väärtuslik; -hindama, -koormama
ala|areng
mitteküllaldane, normaalsest väiksem areng, arengus mahajäämine. Intellektuaalne alaareng.
ala|jaotus
mingi suurema jaotuse v. liigituse alaosa, sellest väiksem liigitusüksus. Peatüki alajaotused. Tegi programmi alajaotusse 1.1. paranduse, täiendas lõiget 3) uue alajaotusega.
ala|kalorsus
normist v. normaalsest väiksem kalorsus. Toidu alakalorsus.
ala|koormus
normist, normaalsest väiksem koormus. Ettevõte, tehas, elektrijaam töötab alakoormusega. Tänapäeva inimeste füüsiline alakoormus. Lihaste, südame alakoormus.
ala|liik [-liigi]
liigituse allüksus, väiksem liigitusüksus. Instrumentaalmuusika alaliigid. Personifikatsiooni käsitletakse metafoori alaliigina.
ala|mõõduline
allpool normiks määratud suurust, alammõõdust väiksem. Alamõõdulised kalad, vähid tuleb vette tagasi lasta.
ala|osa
1. alumine osa. Kleidi, seeliku alaosa. Näo alaosa.
2. suurema jaotuse väiksem osa. Käsitluse põhiosa koosneb kolmest alaosast. Õigusakti alaosad on: osa, peatükk, paragrahv, lõik, punkt.
ala|säritus
fot vajalikust väiksem säritus
alev ‹-i 2› ‹s›
1. linnast väiksem asula. Märjamaa, Kohila alev.
▷ Liitsõnad: töölisalev.
2. van ees-, äärelinn, agul. *.. kui kirp kesklinnast hakkab hüppama, siis on ta alevisse jõudes elevant. E. Vilde.
alevik ‹-viku, -vikku 30› ‹s›
külast suurem ja alevist väiksem asula. Ahja, Rõngu alevik.
all|ettevõte
maj suuremale ettevõttele alluv (hrl. eri profiiliga) väiksem ettevõte. Pärmivabrik oli leivakombinaadi allettevõte.
all|süsteem
mingi süsteemi raamidesse kuuluv väiksem süsteem
aluseline ‹-se 5› ‹adj›
keem
1. (keskkonna oleku kohta:) selline, kus vesinikioonide kontsentratsioon on väiksem kui puhtas vees, leeliseline. Aluseline keskkond.
2. (happe kohta:) molekulis teat. arvu metalliaatomitega asenduda võivaid vesinikuaatomeid omav
▷ Liitsõnad: ühe|aluseline, kahe|aluseline, kolmealuseline.
ambulatoorium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›
med väiksem polikliinikutaoline raviasutus. Ülikooli ambulatoorium. Läksin ambulatooriumi haava siduma.
asum ‹-i 2› ‹s›
linna kindlapiiriline osa (linnaosa v. selle piiridesse jääv väiksem linnajagu). Linna piirile kerkivad uued asumid. Ülemiste, Sikupilli, Sõjamäe, Pae jt. Lasnamäe asumid.
brigaad ‹-i 21› ‹s›
1. sõj diviisist väiksem maajõudude, sõjalaevastiku v. lennuväe taktikaline väekoondis
▷ Liitsõnad: jalaväe|brigaad, suurtükiväe|brigaad, tankibrigaad.
2. hrl nõuk töötajate rühm teatud tööde tegemiseks. Krohvijate, maalrite brigaad. Kolmas brigaad lõpetas viljakoristuse. Kohtunike brigaad moodustati eri riikide spordikohtunikest. Linna kiirabil on neli kolmeliikmelist brigaadi. Brigaadi liikmeid, kogu brigaadi premeeriti.
▷ Liitsõnad: aiandus|brigaad, ehitus|brigaad, kalapüügi|brigaad, kaluri|brigaad, loomakasvatus|brigaad, metsatöö|brigaad, remondibrigaad.
detsi-
mõõtühikute nimetuste eesliide, mis näitab, et antud ühik on põhiühikust 10 korda väiksem (tähis d)
eesel ‹-sli, -slit 2› ‹s›
1. hobusest väiksem hrl. hall pikakõrvaline veo- ja kandeloom (Equus asinus). Istus eesli selga. Eesli vali kisa. Koormakandja eesel. Kangekaelne nagu eesel.
▷ Liitsõnad: ema|eesel, hobu|eesel, isa|eesel, kodu|eesel, koorma|eesel, metseesel.
2. piltl (rumala, taipamatu, põikpäise inimese kohta, ka sõimu- ja kirumissõnana). Oh sa eeslite eesel! Olin viimane eesel, et sind uskusin! Ja meie, vanad eeslid, ei taibanud! *Eesel! Kes teeb siin nalja? H. Raudsepp.
3. eeslimäng. Poisid mängisid eeslit.
eristamis|lävi
psühh kõige väiksem eristatav erinevus ärritajate v. ärrituste vahel
ferri|magnetism
füüs magnetiline seisund, mille puhul aine spontaansel magneetumisel asetub suurem osa atomaarseid magnetmomente ühes ja väiksem osa teises (vastupidises) suunas
grupp ‹grupi 21› ‹s›
(väiksem) rühm. a. Hoonete, puude, skulptuuride grupp. Neljaliikmeline grupp. Lehmade grupp. Lektorite, uurijate grupp. Gruppideks, gruppidesse koondama, koonduma, jaotama, jagama. Gruppidena paigutama, paiknema. Jooksjad finišeerisid tiheda grupina, tihedas grupis. b. Etniline, sotsiaalne grupp. c. Teise, esimese grupi invaliid. Algajate, edasijõudnute grupp. A-grupi mängud. 0-grupi veri. Võistlus toimus kolmes grupis.
▷ Liitsõnad: ala|grupp, armee|grupp, eri|grupp, filmi|grupp, finaal|grupp, initsiatiiv|grupp, invaliidsus|grupp, juht|grupp, luure|grupp, matka|grupp, operatiiv|grupp, otsingu|grupp, partei|grupp, pääste|grupp, rahvus|grupp, ründe|grupp, skulptuuri|grupp, treeningu|grupp, tõlke|grupp, töö|grupp, uurimis|grupp, vanuse|grupp, vere|grupp, väe|grupp, õppegrupp.
hakk1 ‹haki 21› ‹s›
ka zool varest meenutav, ent sellest väiksem must hallika kaelaga lind (Corvus monedula). Hakid pesitsevad hoonete, müüride ja puude õõntes.
▷ Liitsõnad: kaelus|hakk, kirikuhakk.
huutor ‹-i, -it 2› ‹s›
1. väiksem küla Ukrainas ja Lõuna-Venemaal
2. eraldi paiknev üksiktalu Venemaal
iludus|viga
1. iluviga. Laulja iludusveaks on inetud hambad.
2. väiksem viga, maitsevääratus vms. Kirjutises leiduvad mõned iludusveadki.
intonatsioon ‹-i 21› ‹s›
1. keel kõne põhitooni kõrguse muutumine lauses, kõnemeloodia. Ühtlane, tõusev, langev, küsiv, laulev intonatsioon.
2. muus helide ja intervallide helikõrguslik täpsus ettekandel; meloodia kõige väiksem iseseisev väljenduslik osa. Intonatsiooni puhtus. Laitmatu intonatsioon. Helilooja on kasutanud rahvalaulude intonatsioone.
3. (tunde)toon, (tunde)värving. Lausus seda erilise intonatsiooniga. *Lauliku värssides kuuleme uusi võitlevaid intonatsioone.. E. Nirk.
jaoskond ‹-konna 22› ‹s›
1. suurema ettevõtte, organisatsiooni üks allüksusi, hrl. tsehhist v. osakonnast väiksem. Tsehh jagunes kolmeks jaoskonnaks. Kolmanda osakonna teine jaoskond. || ‹elliptiliselt› kõnek (politseijaoskonna kohta). Politseinik viis mind jaoskonda.
▷ Liitsõnad: ehitus|jaoskond, keevitus|jaoskond, ketrus|jaoskond, kudumis|jaoskond, köite|jaoskond, ladumis|jaoskond, pakendi|jaoskond, trükijaoskond; miilitsa|jaoskond, politseijaoskond.
2. maa-alaline alljaotus (hrl. elanikkonna teenindamist, maa-ala hooldamist silmas pidades). Arst külastab oma jaoskonna haigeid.
▷ Liitsõnad: arsti|jaoskond, side|jaoskond, valimis|jaoskond, veterinaarjaoskond.
3. klassi alljaotus omaaegses koolis, jagu. *Uderna ministeeriumikool oli kaheksaklassiline: esimeses klassis kolm, teises kaks jaoskonda. J. Kärner.
joot|raha
väiksem rahasumma teenuse eest üle ettenähtud tasu. Väike, suur, hea, viisakas, korralik jootraha. Andis ettekandjale, kelnerile, pakikandjale jootraha. Arve maksmisel jättis mõned mündid lauale jootrahaks.
juht|kilp
tehn väiksem (kilpjas) alus, millele on monteeritud juhtimis- ja kontrollimisseadmed, juhtimiskilp
jupp ‹jupi 21› ‹s›
lühem, väiksem osa v. tükk millestki suuremast, pikemast; natuke, vähesel määral midagi. Jupp lõnga, nööri, traati. Jupp vorsti, heeringat. Juppideks lõikama. Puud saeti poolemeetristeks, väikesteks, lühikesteks juppideks. Murdis makaronid enne keema panekut juppideks. Seelikust jäi hea jupp riiet üle. Pliiatsist on ainult väike jupp järel. Leib sai ennist viimse jupini 'tervenisti, täielikult' ära söödud. Juppidest kokkusõlmitud lõng. Lekkivale torule tuli uus jupp vahele panna. Jupp maad, teed käidi vaikides. Jupp kraavi on veel kaevata. Mul läheb veel jupp aega. Jättis lugedes mõned jupid vahele. || kõnek (masina)osa, jublakas. Ma ei saanud veel autot korda, mõned jupid on puudu. || kõnek midagi väikest, lühikest (ka inimese kohta). Korvpallimeeskonda valiti pikad poisid, juppe ei võetud. *Pealegi oli see võrk jõkke viimiseks liiga väike – vaevalt ehk süllapikkune jupp.. M. Raud.
▷ Liitsõnad: jutu|jupp, käbi|jupp, köie|jupp, küünla|jupp, laua|jupp, laulu|jupp, lõnga|jupp, niidi|jupp, nööri|jupp, paela|jupp, palgi|jupp, pliiatsi|jupp, puu|jupp, sigari|jupp, tee|jupp, toru|jupp, traadi|jupp, vorstijupp; mõtte|jupp, viisijupp; kasuka|jupp, mantli|jupp, mehe|jupp, poisi|jupp, sabajupp.
juuni|põrnikas
zool juunis-juulis esinev helepruun maipõrnikast väiksem taimekahjur (Amphimallon solstitialis)
jääk ‹jäägi 21› ‹s›
üle-, järelejäänud osa. Hoiuse jääk 550 krooni. Lõunasöögi jäägid pandi külmkappi. Mantli ostu jäägist piisas parajasti kingade muretsemiseks. || mat jagajast väiksem arv, mille lahutamine jagatavast muudab viimase jagaja kordseks
▷ Liitsõnad: puudu|jääk, ülejääk.
jää|mägi
mandrijää küljest murdunud suur (ujuv) jääpank meres. Jäämäe veepealne osa ka piltl (millegi kohta, millest on nähtav v. hoomatav väiksem v. vähemtähtis osa, põhiosa jääb aga varjule).
kabel ‹-i 2› ‹s›
1. väiksem usukultuslik ehitis (näit. abikirik) v. usukultuslik ruum. *.. pühapäeval oli tal õigus istuda kabelis esimesel pingil otse Lenströmi lugemispuldi vastas. J. Mändmets. *Tsirkusega ühenduses on väike kabel, kus härjavõitlejad enne esinemist palvetavad .. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: linnuse|kabel, lossi|kabel, mälestuskabel.
2. hoone kalmistul surnute hoidmiseks ja matusetalituseks. Metsakalmistu kabel. Hüvastijätt lahkunuga toimub kabelis.
3. ehitis matmiseks (hrl. kalmistul). *Enne surma oli ta lasknud ehitada üsna kiriku lähedale väikese kabeli. Sinna kabelisse käskis ta ennast matta .. M. J. Eisen.
▷ Liitsõnad: haua|kabel, matusekabel.
4. murd surnuaed, kalmistu. *Nüüd magad siin / kabelis mulla all. J. Kärner.
kadaka|täks
zool varblasest väiksem tumepruuni selja ja roostekollaka alapoolega lind (Saxicola rubetra)
kaheksandik ‹-diku, -dikku 30›
1. ‹num› murdarv 1/8. Kolm kaheksandikku. Kaheksandik hektarit. (Üks) kaheksandik majandi pindalast on metsa all.
2. ‹s› aj väiksem tünn mahuga 1/8 tündrit
3. ‹s› kõnek kaheksanda klassi õpilane. Viktoriini võitsid kaheksandikud.
kanepi|lind
zool kultuurmaastikus elutsev varblasest väiksem pruunika sulestikuga lind (Acanthis cannabina)
karja|mõis
aj peamõisast eraldi asunud väiksem abimõis, kus peeti osa peamõisa karjast. Karjamõisa valitseja, rentnik. Tal oli suur talukoht – nagu mõni karjamõis.
kell ‹-a 22› ‹s›
1. hrl. peekri-, pirnikujuline õõnes, tila v. vasarakesega metallese helide tekitamiseks (tihti millegi alguse v. lõpu kuulutamiseks). Ilusa kõlaga kell. Kiriku kellamees lööb kella. Kellad hakkasid lööma, helisema. Kellad tagusid alarmi. || samakujuline väiksem metallese aisa külge v. loomadele kaela sidumiseks, ka koolides tunni alguse ja lõpu helistamiseks vm. otstarbeks. Vastlasõidu tegime kellade ja kuljustega. Sõideti nii, et kellad paukusid. Lehmal, hobusel on kell kaelas. Kari tuli kellade kõlksudes. Karjaaias tilksuvad kellad. Kooliteenija helistas kella. Ukse avamisel helises kaupluse ukse kohal olev kell. Õnnetus ei tule, kell kaelas. || elektri vm. toimel töötav mitmesuguse ehituse ja kujuga helistus-, märguandeseadeldis. Kell helises, tee uks lahti! Kell helises ja etendus algas. Jalgrattur tilistas kella.
▷ Liitsõnad: kiriku|kell, torni|kell, vaskkell; aisa|kell, kaela|kell, karja|kell, kooli|kell, laeva|kell, lehmakell; elektri|kell, jalgratta|kell, signaal|kell, uksekell.
2. kella (1. täh.) helistamine; kellahelin, kellakõlin. Õpilased jõudsid kooli veidi enne kella. Kõlas kolmas kell ja etendus algas. Andis ukse taga kella 'helistas ukse taga'. Eemalt kostsid loomade kellad. *Juhan maeti kelladega, laulmisega ja lugemisega. A. Kalmus. || piltl kuulujutt, kõlakas. *Kogu küla oli kella täis, et Rohtmaa Leeni tahtnud Hitleri-meestele pommi alla panna. H. Pukk.
▷ Liitsõnad: hinge|kell, häda|kell, häire|kell, lõuna|kell, matuse|kell, märgu|kell, surma|kell, tulekahju|kell, õhtu|kell, ärakell.
3. (numbrilauaga) riist aja mõõtmiseks. Kella numbrilaud, vedru, osuti. Raudteejaama, raekoja kell. Pommidega, pendliga kell. Vanaaegne käoga kell. Kell käib, tiksub. Kell on seisma jäänud, maha käinud. Kell näitab õiget aega. Kell käib ette, jääb taha. Kell on vale, õige, täpne. Kella õigeks seadma, ette lükkama, üles keerama. Kell on rikkis. Kell lõi kaheksa, tirises. Polnud aega kellagi vaadata. Kellassepp parandab kellasid. Füsioloogiline ehk bioloogiline kell 'loomadele ja taimedele omane aja hindamine organismi elutegevuse perioodiliste muutuste põhjal'.
▷ Liitsõnad: kamina|kell, kapp|kell, kontroll|kell, käbi|kell, käe|kell, käo|kell, laua|kell, male|kell, pendel|kell, seina|kell, stopper|kell, tasku|kell, tunni|kell, täpsus|kell, äratuskell; hõbe|kell, kuld|kell, nikkelkell; aatom|kell, elektri|kell, elektron|kell, kvarts|kell, liiva|kell, päikese|kell, veekell.
4. aeg, mida kell (3. täh.) näitab. Mis, (kui)palju kell on? Tüdruk küsis minult kella. Kell on juba palju, täpselt kolm, üle nelja, viie peal, veerand viis, pool seitse. Kell saab 20 minuti pärast üheksa. Tulen enne, pärast kella kaheksat. Kella kuue ajal. Kella kolme ja nelja vahel. Mis kellast sa õhtule jääd? Mis kellani on kauplused avatud? Mis kell see juhtus? Mul on kella peale minek 'täpselt kokkulepitud ajaks'. Meil käib kõik kella pealt 'toimub täpsel ajal'. Laps ei tundnud veel kella 'ei osanud kellaaega lugeda'. *Bussijuht istus käsipõsakil rooli taga, oodates, millal kell saab täis. M. Traat.
5. ‹pl.› muus rippuvatest, erineva pikkusega metalltorudest koosnev löökpill kellaheli matkimiseks
kiht ‹kihi 21› ‹s›
1. millegi peal, all v. vahel asetsev suhteliselt ühtlase koostise v. omadustega ainehulk, mille paksus on hrl. muudest mõõtmetest väiksem. Pinnase pealmised kihid. Mulla pindmine kiht. Veekogu ülemised, alumised, keskmised kihid. Järve põhjas oli paks kiht muda. Sõnnik laotati aiamaale ühtlase kihina. Kasti põhjas oli õhuke kiht saepuru. Maad kattis mitme sentimeetri paksune kiht lund. Pilved katavad taevast ühtlase halli kihina. *.. madalamale kastile pandi nõutav kiht raamatuid alla ja nõnda muutusid kastid ühekõrguseks. A. H. Tammsaare. || geol mäend kivimkeha elementaarne, ühtlase koostisega alajaotus, mis on teistest eraldatud enam-vähem paralleelsete pindadega. Aluspinna, kivimite kihid. Kihi kallakus, hargnemine. || mat kahe paralleelse tasandi vaheline kera osa. Kera kiht. || piltl (abstraktsemalt:) mingi nähtuse ühetaoline, ühiste tunnustega osa, kihistis. Laenude, sõnavara eri kihid. Lüroeepilistes rahvalauludes võib eristada vanemat ja uuemat kihti.
▷ Liitsõnad: ala|kiht, alus|kiht, eraldus|kiht, isoleer|kiht, kaitse|kiht, kald|kiht, katte|kiht, pealis|kiht, süva|kiht, vahe|kiht, välis|kiht, ülakiht; asfaldi|kiht, basaldi|kiht, bituumeni|kiht, dolomiidi|kiht, emulsiooni|kiht, gaasi|kiht, glasuur|kiht, heina|kiht, huumuse|kiht, hõbeda|kiht, jäite|kiht, jää|kiht, kambiumi|kiht, kasvu|kiht, keltsa|kiht, kivi|kiht, kivisöe|kiht, krohvi|kiht, kultuur|kiht, kõdu|kiht, kõntsa|kiht, künni|kiht, laki|kiht, lihas|kiht, liiva|kiht, liivakivi|kiht, lubjakivi|kiht, lume|kiht, maavara|kiht, moreeni|kiht, muda|kiht, mulla|kiht, mustuse|kiht, määrde|kiht, pae|kiht, papi|kiht, pilve|kiht, pinna|kiht, pinnase|kiht, puudri|kiht, põlevkivi|kiht, rasva|kiht, rooste|kiht, sambla|kiht, sarv|kiht, savi|kiht, sette|kiht, soola|kiht, söe|kiht, tahma|kiht, tolmu|kiht, tuha|kiht, turba|kiht, vee|kiht, viimistlus|kiht, värvi|kiht, õhukiht.
2. sotsiaalsete, kultuuriliste vm. tunnuste poolest ühesugune rühm inimesi, kes moodustavad osa elanikkonnast, ühiskonnast, klassist vms. Üliõpilased on aktiivsemaid kihte ühiskonnas. Mõisnikud olid maa valitsev kiht. Linnakodanike kõrgemad, alamad kihid. Osa kooli õpilasi pärines vaesematest, kehvematest kihtidest. Seltskonna kõrgemad, jõukamad kihid.
▷ Liitsõnad: alam|kiht, haritlas|kiht, kesk|kiht, koore|kiht, põhja|kiht, rahva|kiht, seltskonna|kiht, ühiskonna|kiht, ülemkiht.
kiir|parandus
kiiresti tehtav väiksem parandustöö. Jalatsite, rõivaste kiirparandus.
kimp ‹kimbu 21› ‹s›
1. hrl. keskelt v. otsast kokku seotud väiksem hulk ühetaolisi esemeid. a. (taimede, taimevarte vms. kohta). Kullerkuppude, metsalillede kimp. Ostab kimbu kannikesi, sinililli, astreid. Võttis kimbust ühe õie. Korjasin suure kimbu karikakraid. Köitis, sidus lilled kimpu, kimbuks. Too turult kaks kimpu sellerit. Sidus redised, porgandid kimpu. Porgandeid müüdi kimpudena. Käes oli mul kimp kaseoksi. b. kogukas patakas (kokkuseotud) raamatuid, paberilehti vms. Kimp raamatuid, ajalehti, ajaleheväljalõikeid. Sidus vihikud nööriga kimpu. *.. ulatas mulle klambriga kinnipandud paberipoognate kimbu. O. Tooming. c. (muude selliselt ühendatud esemekogumite kohta). Põrandal olid nahkade kimbud. Kimp terasvardaid. Võtsin taskust kimbu võtmeid. Võttis seinalt kimbu kuivatatud kalu. Sidus köie kimpu. Kimpu seotud vanad sukad. Aparaadi juurde viib kimp elektrijuhtmeid. Kusagilt tõusis õhku kimp rakette. d. (ühest allikast lähtuva kiirte rühma kohta). Valguskiirte, päikesekiirte kimp. Katoodkiirte kimp. e. piltl. Poeet on avaldanud ajakirjas kenakese kimbu värsse. *Siis hakkas osa tülpinud kuulajaid üksteise võidu alla garderoobi jooksma .., kuna väike kimp kirjanduslikke inimesi jäi juubilari ümber. P. Vallak.
▷ Liitsõnad: lille|kimp, matuse|kimp, oksa|kimp, pruudi|kimp, roosi|kimp, vitsakimp; paberi|kimp, raamatu|kimp, vihikukimp; granaadi|kimp, hao|kimp, köie|kimp, nööri|kimp, riide|kimp, võtmekimp; juht|kimp, niinekimp; kiirtekimp.
2. komps, pamp. *Viis kimpu ja seitse pampu olid tal kaasas. E. Bornhöhe. *Ah soo, ma usun siiski, et mul on veel mõni sigar kimbu sees karbis. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: leivakimp.
3. väike koorem. *Jakob, mine rakenda hobune ette, toome ühegi kimbu heinu, veiste heinad on puhtaks otsas. J. Lintrop.
kohendus ‹-e 5› ‹s›
kohendamine; väiksem parandus. Hoonete kohendus võttis aega. Autor tegi kordustrükiks teostes rohkesti kohendusi.
kompositsiooni|klass
kateedrist väiksem kompositsioonieriala üksus. Õppis Tallinna Konservatooriumis prof. Mart Saare kompositsiooniklassis.
kontsertiino ‹6› ‹s›
1. muus väiksem kontserdi laadi helitöö
2. kontsertiina
koorik ‹-u 2› ‹s›
1. kõvaks tõmbunud ainekiht millegi peal v. ümber. Öökülm tõmbas lumele kõva kooriku peale. Tardumisel tekib laavale koorik. Savimuld kattub kuival ajal koorikuga. Jääkirme hakkas koorikuks tõmbuma. Õhukese krõbeda koorikuga leib. Haavale on tekkinud koorik. Nina limaskestale tekkinud koorikud. *Neile [= lammastele] söödan pihupealt leivaraasukesi ja koorikuid. J. Parijõgi.
▷ Liitsõnad: jää|koorik, leiva|koorik, lume|koorik, mulla|koorik, mäda|koorik, savi|koorik, soolakoorik.
2. zool mõnede loomaliikide keha kattev kitiinkest. Vähi keha katab paks ja tugev koorik. | piltl. *Pidu tegi inimesed teiseks, lõikas nende krobelisse kõvasse koorikusse mingi sälgu.. M. Traat.
▷ Liitsõnad: kitiinkoorik.
3. ehit tehn tahke kõverpinnaline keha, mille paksus on teistest mõõtmetest oluliselt väiksem. Kaksikkumer koorik. Silindrilised koorikud.
▷ Liitsõnad: kuppel|koorik, raudbetoon|koorik, silinder|koorik, võlvkoorik.
kopikas ‹-ka, -kat 2› ‹s›
1. Venemaa ja NSV Liidu väiksem rahaühik; vastava väärtusega münt. Kuus, neliteist kopikat. Kaks rubla üheksakümmend kolm kopikat. Kopikas kukkus näpu vahelt maha. Koguti kopikas kopika kõrvale, et võlga tasa saada. Kes kopikat ei korja, see rublat ei saa.
2. kõnek raha, eriti väiksem summa. Teenis ilusa, kena, korraliku, priske kopika. Selle eest saab hea, kõva, ainult näruse kopika. Mul ei ole kopikatki taskus, hinge taga. Läks ilma kopikata kodunt välja. Kulutasin ülikonna peale oma viimased kopikad. Aastate jooksul kogutud kopikad pandi panka. Veeretab iga kopikat näppude vahel 'ei raatsi raha välja anda, on ihne'. *Tehke tööd nagu mina, küll siis kopikas taskus kõliseb. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: nälja|kopikas, raha|kopikas, sandikopikas.
kordne ‹-se 2›
1. ‹adj› ‹hrl. liitsõna järelosana› teat. korda, juhtu esinev; teat. arv kordi suurem (v. väiksem). Kahekümne viie kordne suurendus. Kahe ja poole kordne ülekaal. Toodang kasvas 1,4-kordseks.
▷ Liitsõnad: ainu|kordne, era|kordne, esma|kordne, haru|kordne, järje|kordne, palju|kordne, teistkordne; kahe|kordne, kolme|kordne, kuue|kordne, kümne|kordne, mitme|kordne, nelja|kordne, poolteise|kordne, saja|kordne, ühekordne.
2. ‹s› mat mingi arv kordi korrutatud arv. 75 on arvu 5 kordne.
kornet2 ‹-i 2› ‹s›
muus trompetiga sarnane väiksem pehmema tämbriga vaskpuhkpill. Kornetit puhuma, mängima.
kosk1 ‹kose 22› ‹s›
1. geogr kiire vooluga jõelõik, mille lang on suurem kui kärestikul, ent väiksem kui joal. Imatra kosk. || (üldkeeles:) selle ja joa ühisnimetus. Kosk kohiseb, mühiseb, vahutab. Kihutab, sõidab venega kosest alla. Kosk neelas paadi. Vihma tuli nagu kosest. Katuseräästast langeb kosena vett.
2. piltl millegi tulv, rohkus. Helide kosk. *Milline unistuste ookeani tõus ja mõõn, milline piltide kosk! F. Tuglas.
kross1 ‹-i 21› ‹s›
1. väiksem rahaühik mõnel maal (näit. Poolas); vastava väärtusega münt || aj teat. hõbe- v. vaskmünt (eri maades ja aegadel erineva väärtusega); kasut. ka maa väärtuse hinnangutes. *Kaasiku talul oli krunti koos heinamaadega 16 taalrit ning 11 krossi, s. o. 35,25 hektarit.. J. V. Veski.
▷ Liitsõnad: hõbe|kross, vaskkross.
2. kõnek väga väike, tühine rahasumma. See maksab ju vaid mõne krossi. Elada tuli krossidest. Andis võla katteks oma viimased krossid ära. Maja müüdi oksjonil poolmuidu, vaid krosside eest maha. *Rikas aga oskab sind nõnda nöörida, et sa arugi ei saa, kuidas su krossid tema tasku veerevad.. F. Tuglas. || ‹eitusega› osutab raha täielikule puudumisele v. millegi täielikule väärtusetusele. Rahakotis, hinge taga polnud kummalgi krossigi. Isa ei pärandanud poegadele krossigi. See asi pole krossigi 'mitte midagi' väärt. *Aga liigne tagasihoidlikkus ei maksa kah krossigi. A. Jakobson.
kõrval|uks
1. kõrval olev uks, naaberuks. Kloppimise peale avati hoopis kõrvaluks.
2. (väiksem) uks peauksele lisaks. Ära mine peauksest, mine kõrvaluksest!
käula ‹6› ‹s›
murd kõnek (väiksem, viletsam) laev, alus, paat v. auto, logu. Ajas oma vana käula garaažist välja. *Asi nüüd selle tühipalja käulaga hakkama saada! Poisid, soodid pingule! A. Uustulnd. *Vastu sõuab Kalda Priidu kiiluta käula, Priidu ise ja tütar Milli aerude peal. H. Sergo.
kääbus|-nahkhiir
zool kõige väiksem liik nahkhiiri (Vespertilio pipistrellus)
küngas ‹künka 19› ‹s›
1. mäest väiksem kõrgendik. Künka jalam, nõlv, külg, tipp, hari. Madal küngas. Metsaga kaetud künkad. Küngaste vahel oli org. Tasandikul oli siin-seal üksikuid künkaid. Talu oli künka otsas. Tee viib künkast üles, alla. Rada tõusis kord künkale, kord laskus orgu. || geogr ümara v. ovaalse põhikujuga ja laugete nõlvadega kõrgendik, mille suhteline kõrgus on alla 200 m
▷ Liitsõnad: kalju|küngas, kruusa|küngas, liiva|küngas, mäe|küngas, saviküngas.
2. mulla-, kivi- vm. hunnik. Puude istutamisel tehti mullast künkad. Ehitusprahi künkad. || hauaküngas. Perekonna hauaplatsile oli uus küngas kerkinud. Kalmistul paistsid künkad ja ristid.
▷ Liitsõnad: kalmu|küngas, mullaküngas.
küpsis ‹-e 4› ‹s›
1. hrl. väiksem ning kõvem küpsetatud kondiitritoode. Magusad, soolased küpsised. Pakk küpsiseid. Kohvi juurde pakuti küpsiseid.
▷ Liitsõnad: kaera(helbe)|küpsis, mandli|küpsis, muretai(g)na|küpsis, tee|küpsis, vanilliküpsis.
2. van küpsetatud roog, hrl. praad. *Põhjuseks oli vasika tapmine, keda puht rõõsapiimaga suureks ja vanaks joodetud, et jätkuks temast süldiks ja ka küpsiseks. A. H. Tammsaare.
3. info veebiserveri loodud ja kasutaja mäluseadmes talletatav kirje, mille poole veebiserver pöördub edasise suhtluse hõlbustamiseks.
lagrits2 ‹-a 2› ‹s›
zool oravast väiksem segametsade näriline, oravhiir (Eliomys quercinus). Lagritsaid ei ole Eestis palju.
liht|murd
mat murd, mille lugeja on väiksem kui nimetaja; ant. liigmurd
liivak ‹-u 2› ‹s›
väiksem liivaala, liivane koht. Kuivaga kõrbeb liivakutel vili ja rohi. || hrv leetseljak. *Jõe keskel on pikk ahas liivak. N. Baturin.
liliput ‹-puti, -putti 21› ‹s›
harilikust palju väiksem inimene, kääbus. Gulliver liliputtide juures. Liliputtide tsirkus.
lokaal ‹-i 21› ‹s›
(väiksem) restoran. Mindi lokaali šampanjat jooma. Istuti, tantsiti mõnes peenemas lokaalis.
▷ Liitsõnad: džässi|lokaal, revüü|lokaal, tantsu|lokaal, öölokaal.
looma|perekond
zool liigist suurem ja sugukonnast väiksem loomasüstemaatika üksus. Taime- ja loomaperekonnad.
looma|sugukond
zool seltsist väiksem ja perekonnast suurem loomasüstemaatika üksus
luup2 ‹luubi 21› ‹s›
mer
1. väike ühemastiline ühe suurpurje ja ühe esipurjega purjelaev
2. korvetist väiksem kolmemastiline raapurjedega sõjalaev (18.-19. saj.)
3. laeva aerupaat. *Kas on meeskond veel laeval või lahkuti juba ennemalt luubiga .. J. Parijõgi.
matt1 ‹mati 21› ‹s›
1. väiksem madal ümmarguse põhjaga puunõu (näit. terade, jahu jaoks). Võttis kotist mati teri. Perenaine tõi aidast matiga jahu. || matitäis. Matt herneid, kaeru, jahu. *.. mul on kaeru ühes. Põllutegemisest jäi mõni matt üle. P. Viiding.
▷ Liitsõnad: jahumatt.
2. endisaegne peam. vilja mahumõõt Eestis, 1/2 külimittu (Põhja-Eestis 6 toopi)
3. mativili (veskis jahvatamise tasuks). Mölder võttis matti. Veskis tuli matti anda. || piltl kellelegi (v. millelegi) langev osa millestki; millegi pealt lõigatav kasu. Valvur sai vangidele tulnud pakkidelt matti. Osav ärimees oskab igalt poolt matti võtta. Karjapoiss andis koerale alati oma toidupoolisest matti. Varblased on kohe jaol, et kanade toidust matti võtta. Küll on igasuguseid makse – palgalt võetakse mitu matti. *Otsekoheselt tunnistas ta paaril korral üles, et ta jällegi .. oma meelekergusele ja lõbujanule matti maksnud ja oma rõõmukarikat alkoholiga täitnud. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: veskimatt.
mikro-
1. pisi-, (üli)väike-; ant. makro-
2. eesliide mõõtühikute nimetustes, mis näitab, et ühik on miljon korda põhiühikust väiksem (tähis μ)
mikrotsüüt ‹-süüdi 21› ‹s›
med normaalsest väiksem punalible
milli-
eesliide mõõtühikute nimetustes, mis näitab, et ühik on tuhat korda põhiühikust väiksem (tähis m)
molekul ‹-i, -i 10› ‹s›
füüs keem aine kõige väiksem osake, milles säilivad tema keemilised omadused. Molekuli ehitus, struktuur, mass. Molekul koosneb aatomeist.
moreen|kühm [-u]
väiksem moreenkuhjatis. Tüüpiline Saaremaa maastik madalate moreenkühmudega.
muhk ‹muhu 21› ‹s›
kuhikjas, mügarjas, kühmjas vms. väiksem kõrgenenud koht. a. (keha pinnal, näit. löögist, põletikust). Muhk peas, otsaees. Laubal, kukla taga oli valus muhk. Laps sai kukkumisest muhu otsaette. Väike müks ja sul kohe muhk üleval. Ihu oli kaetud tapluses saadud verevalumite, kriimustuste ja muhkudega. Juss oli üleni muhke ja kriimustusi täis, üleni muhkudes. Sääsehammustustest ajasid muhud üles. Katkutõve, pidalitõve muhud. b. (mingil muul pinnal). Puutüve pahad ja muhud. Värv seinal on niiskusest muhku 'muhuliseks' tõmbunud. *Siis katsus Jaan seina muhke mööda üles ronida, kuid kukkus peatselt selili lubjahunnikusse. F. Tuglas. *Muutumatu oli Vilgumägi, suur muhk keset lagedat maad. J. Põldma.
▷ Liitsõnad: katku|muhk, külma|muhk, reuma|muhk, sääse|muhk, verimuhk; oksamuhk.
murdumis|näitaja
füüs suurus, mis näitab, mitu korda on valguse (vm. kiirguse) faasikiirus teat. aines väiksem kui vaakumis
muts3 ‹-u 21› ‹s›
murd väiksem tünn
muusika|pala
(väiksem) muusikateos v. selle osa. Soovikontsertide kõige populaarsemad, nõutavamad muusikapalad. Asjaarmastajatest orkester oli võimeline esitama ainult lihtsaid muusikapalu.
mõhn ‹-a 23› ‹s›
1. kühm, mügar, muhk, konarus. Jändrik mõhnadega puu, oks. Teepinna augud ja mõhnad. Pehmed mõhnadeta pihud. Varvastele tekivad hõõrdumisest kõvad mõhnad.
▷ Liitsõnad: luumõhn.
2. zool naha ja selle all olevate kudede vetruv, pinnalt sarvestunud paksend. Kaamelite, elevantide jalataldade mõhnad. Koera käppade mõhnad. Ahvidel on tuharail mõhnad.
▷ Liitsõnad: talla|mõhn, tuharamõhn.
3. geogr liustikujõe v. jääpaisjärve kihilistest setetest moodustunud küngas, kuppel vm. väiksem pinnavorm
naeri|liblikas
zool kapsaliblikast väiksem valge liblikas, kelle röövikud kahjustavad ristõieliste köögiviljade lehti (Pieris napi)
nano-
mõõtühikute nimetustes eesliide, mis näitab, et antud ühik on põhiühikust 109 korda väiksem, miljardik- (tähis n)
negatiivne ‹-se 2› ‹adj›
ant. positiivne
1. taunitav, (omadustelt, kvaliteedilt) ebasoovitav, kahjustav, halb. Negatiivsed nähtused, asjaolud, faktid. Romaani negatiivsed kangelased, tegelased. Halbade kaaslaste negatiivne mõju. Igal asjal on omad positiivsed ja negatiivsed küljed. Iseloomu negatiivsed jooned.
2. tauniv, hukkamõistev, eitav (2. täh.) Negatiivne suhtumine, hoiak. Arvustused, hinnangud olid üsna, teravalt negatiivsed. Negatiivne emotsioon 'ebameeldiv tundmus, näit. hirm, ahistus, pettumus'.
3. ka med vet mingite tunnuste suhtes eitav, millegi puudumist näitav; eeldatule vastupidine. Tuberkuliiniproov oli negatiivne. Reesusnegatiivne veri on reesusfaktori suhtes negatiivne. Katsete tulemused olid negatiivsed: oodatud efekti ei ilmnenud.
▷ Liitsõnad: reesusnegatiivne.
4. hrl mat füüs nullist väiksem, miinusmärgilise arvuga iseloomustuv. Negatiivne arv, suurus. Negatiivne korrutis, jagatis. Võrrandi negatiivne lahend. Aeglustuv liikumine on negatiivse kiirendusega liikumine. Negatiivne temperatuur. || mõju vähendav, vähenemisele v. vähendamisele suunatud. Negatiivne tagasiside.
5. el elektronide ülekaaluga iseloomustuv. Negatiivne laeng. Negatiivsed ioonid.
6. fot psühh tegelikele vastupidiste heledussuhetega v. täiendvärvustes esinev. Negatiivne kujutis. Negatiivne järelpilt.
7. madalamale jääv, nõgus. Negatiivne pinnavorm.
nõlvak ‹-u 2› ‹s›
(väiksem) nõlv. Kingu, künka, teetammi, muldvalli, lumehange nõlvak. Lapsed lasevad kelguga nõlvakust alla, nõlvakust on hea liugu lasta. Lõunapoolsetelt nõlvakutelt on lumi juba sulanud. Kiviktaimla rajamiseks sobib päikesepoolne nõlvak. Tee viib nõlvakust üles, alla. Vana talu voore nõlvakul.
▷ Liitsõnad: kalda|nõlvak, künka|nõlvak, mäe|nõlvak, rabanõlvak.
nõmme|lõoke
zool põldlõokesest väiksem helepruun nõmmealadel pesitsev lõoke (Lullula arborea). Nõmmelõoke lullutab.
nüri|nurk
mat täisnurgast suurem ning sirgnurgast väiksem nurk. Kolmnurgal ei saa olla kahte nürinurka. Tee pöördub seal nürinurga all paremale.
paikkond ‹-konna 22› ‹s›
täpselt piiritlemata suurem maa-ala, piirkond maastikul, looduses; asustatud (maa)koht koos selle lähema ümbrusega. Järvederikas, raskesti ligipääsetav paikkond. Korjab siinses paikkonnas kasvavaid ravimtaimi. Tõusude ja mõõnade poolest äärmiselt ebastabiilne paikkond. Väljasaadetu ei tohtinud ettenähtud paikkonnast lahkuda. Põhjarannik on Eesti ilusamaid paikkondi. Põltsamaa ümbrus on tiheda teestikuga, paikkonda läbib ka Tallinna–Tartu maantee. Igaüks kandku oma paikkonna rahvariideid. *Pesaäärel istudes võis Valgesulg saada ülevaate kogu paikkonnast. J. Rannap. || geogr paigastikust suurem ja füüsilis-geograafilisest (maastiku)rajoonist väiksem maastikuüksus
paragrahv ‹-i 21› ‹s›
1. seadustes, määrustes jms. üksikut eeskirja sisaldav väike alljaotus. Ühingu, seltsi põhikirja paragrahvid. Tsiviilseadustiku paragrahvid. Uue talurahvaseaduse paragrahvis 127 polnud abitegu mainitud. Tegu on vastuolus määrustiku paragrahvidega. Ta kandis karistust paragrahv 174 põhjal. Salakütte hirmutati paragrahviga 'ähvardati kohtu alla anda'. See tegu ei käi paragrahvi alla 'ei ole kohtulikult karistatav'. Teda ei päästa ükski paragrahv. Selline süütegu näeb ette rasked paragrahvid. Paragrahvi väänama 'seadust endale kasulikult tõlgendama'.
▷ Liitsõnad: seaduseparagrahv.
2. iseseisvat küsimust käsitlev väiksem jaotus raamatus (hrl. peatüki alljaotus). Õpiku tekst liigendati paragrahvideks. Järgmiseks tunniks õpite ära paragrahvid 1–3.
3. märk §
part1 ‹pardi 21› ‹s›
hanest väiksem jässaka kere ja laia lameda nokaga veelind (Anas); selline kodulind (Anas domestica). Pardi jalgadel on ujulestad. Pardid prääksuvad. Pardid tõusid kõrkjastikust lendu. Jahimehed käivad soos parte laskmas. Parte peetakse, kasvatatakse liha ja munade pärast. | (toiduna). Praetud, grillitud part. Sõime lõunaks parti.
▷ Liitsõnad: kodu|part, luitsnokk|part, mets|part, piil|part, räga|part, sinikael|part, soo|part, sukel|part, uju|part, viupart.
parvik ‹-u 2› ‹s›
mets väiksem üksus, millest koosneb suur parv. Parvikute tegemine ja parveks liitmine võttis tublisti aega.
peeker ‹-kri, -krit 2› ‹s›
pealt laienev karikast väiksem ilma jalata (metallist) jooginõu. Metallist peeker. Peekris on vein, viin. Peekrist jooma, rüüpama. Ära joo peekrit põhjani! Võttis peekri ja jõi selle tühjaks. Külaliste peekrid valati uuesti täis. *.. see täringumängija ja veinitrimpaja on tõstnud rohkem peekrit kui mõõka. L. Metsar. || peekritäis. Veel üks peeker veini! Pool peekrit viina oli ta jõudnud juba ära juua. || ‹liitsõna järelosana› (ka mõne teise nõu kohta), näit. munapeeker
▷ Liitsõnad: hõbe|peeker, kuld|peeker, tinapeeker; veini|peeker, viinapeeker; kell|peeker, muna|peeker, täringupeeker.
pesu|hilp
(väiksem) pesuese. Paar pesuhilpu kuivab nööril. Oleks vaja mõned pesuhilbud puhtaks loputada.
piaster ‹-tri, -trit 2› ‹s›
väiksem rahaühik Egiptuses, Süürias, Liibanonis, Sudaanis, Türgis jm.
piima|mannerg
hrl. väiksem silindrikujuline plekknõu piima jaoks. Plekist piimamannerg. Suur, väike piimamannerg. Anna lapsele piimamannerg kaasa, las toob paar liitrit. *.. sihtis [silmadega] meierei trepi poole, kus naised piimamannergutega kolistasid. A. Uustulnd.
piko-
mõõtühikute nimetustes eesliide, mis näitab, et ühik on põhiühikust 1012 korda väiksem (tähis p)
pisi|huligaansus
väiksem avaliku korra rikkumine. Noormees pani toime pisihuligaansuse: tülitas joobnuna kaaskodanikke.
plaat ‹plaadi 21› ‹s›
lame korrapärase kujuga ese v. esemeosa, mille paksus on oluliselt väiksem teistest mõõtmetest. a. ehitustoode seinte, põrandate, kõnniteede jne. katmiseks. Keraamilised plaadid. Pressitud saepurust plaadid. Kivipõranda plaadid. Köögi seinad kaeti plaatidega. Plaatidega sillutatud kõnnitee. Silla plaadid. Painduv, jäik plaat. Mitmekihiline plaat. Glasuuritud plaat. b. laua vm. rõhtne pealmine osa. Ovaalse plaadiga diivanilaud. Massiivse plaadiga kirjutuslaud. Istus laua taga ja trummeldas aeg-ajalt sõrmedega selle plaadile. Kummuti plaat. Elektripliidi hõõguv plaat andis sooja. c. heliplaat. Mängis õhtuti plaate. Vaheta plaati! Plaadilt kostis lauljatari pisut kähisev hääl. Ansambel laulis plaati mitu uuemat laulu. Tal on hulganisti tõsise muusika plaate. | piltl. Ta ei oska midagi uut öelda, ikka sama plaat peal. d. küpsetusplaat. Sai on plaadiga praeahjus. Plaadilt tulnud kuumad kuklid. e. traktori taha haagitav lohisti millegi veoks. *Põlevkivituha rabale veoks võib kasutada laialindilise traktori järel veetavat plaati, millelt tuhk pillutakse laiali. U. Valk. f. fotoplaat. Ülevalgustatud plaat. *.. napsab siis alles kellegi plaadile, kui see ise fookusesse satub. J. Sütiste. g. trükivorm. Graafik teeb plaadilt tõmmiseid. h. (muid juhte). Uksel oli messingist plaat professori nimega. *Tuul paisutas tema punast mantlit, rahe rabises kiivril ja raudrüü plaatidel. F. Tuglas (tlk).
▷ Liitsõnad: asbesttsement|plaat, eterniit|plaat, fibroliit|plaat, kips|plaat, kipsbetoon|plaat, kipskiud|plaat, kuivkrohvi|plaat, laast|plaat, puitkiud|plaat, puitlaast|plaat, saepuru|plaat, TEP-plaat; alus|plaat, fassaadi|plaat, isoleer|plaat, katte|plaat, põhja|plaat, põranda|plaat, seina|plaat, sokli|plaat, trepi|plaat, tugi|plaat, vahelae|plaat, viimistlus|plaat, vooderdusplaat; auk|plaat, dekoratiiv|plaat, glasuur|plaat, lame|plaat, perfo|plaat, plokk|plaat, ribi|plaat, ristkülik|plaat, sõõr|plaat, õõnes|plaat, ümarplaat; betoon|plaat, kahhel|plaat, kiltkivi|plaat, kivi|plaat, klaas|plaat, kumm|plaat, malm|plaat, marmor|plaat, metall|plaat, pae|plaat, plastmass|plaat, portselan|plaat, pronks|plaat, puit|plaat, raud|plaat, raudbetoon|plaat, roog|plaat, savi|plaat, teras|plaat, tina|plaat, tsink|plaat, vask|plaat, vineerplaat; haua|plaat, kõnnitee|plaat, sillutus|plaat, tänavaplaat; keedu|plaat, kinnitus|plaat, laua|plaat, luku|plaat, mööbli|plaat, nime|plaat, pöörd|plaat, riht|plaat, ukse|plaat, õgvendusplaat; džässi|plaat, laser|plaat, mono|plaat, soolo|plaat, stereo|plaat, vinüülplaat; ofset|plaat, trükiplaat.
pool ‹-e, -t 34›
I. ‹num›
1. murdarv üks kahendik (½). Kaks ja pool. Kaheksa ja pool pluss pool võrdub üheksa. Pool miljonit. Pool protsenti. Saadud avaldis tuleb korrutada poolega. *.. kirikus oli rootslasi ja eestlasi peaaegu pool poolega [= pooleks]. H. Sergo. | (kellaaja kohta). Kell on pool kaksteist. Poole kümnest poole seitsmeni kehtivad odavamad hinnad. Rong tuleb poole viie paiku.
2. hulgalt, koguselt üks kahendik tervikust. a. ant. terve, kogu. Pool liitrit piima. Kolm ja pool kilogrammi liha. Koduni pole poolt kilomeetritki. Pool krooni. Pool leiba. Ta jättis üle poole arvest tasumata. Maksin saabaste eest vaid pool hinda. Pool suve veedeti maal. Viis ja pool aastat, päeva, tundi. Ta jõi ainult poole klaasist tühjaks. Ligi pool jahust läks maha. Ta on minust pool pead pikem. Pool raha(st) jäeti üüri maksmiseks. Poole rusika suurune tükk. Pooles elusuuruses büst. Pool maailma on läbi rännatud. Julge pealehakkamine on pool võitu. See on alles pool häda. Ta ei mõistnud pooltki meeste kõnest. Töötasime poole koormusega. Mootor töötas poole võimsusega. Aine radioaktiivsus on vähenenud poole peale, pooleni. Vorm täidetakse taignaga poole sügavuse jagu. Jagatud mure on pool muret. Pool süüst on sinu, pool minu. b. ant. kõik. Pooled inimesed, raamatud, lilled. Peaaegu pooled küpsised on söödud. Pooltel õpilastel on töö tegemata. Ta ei teadnud pooli asjugi. Pooled külalistest jäid tulemata. Üle poole seadmetest on rivist väljas. Rohkem kui pooled poed olid kinni. c. piltl osutab millegi nappusele, vähesusele. Poole aruga inimene. Poole häälega, poolel häälel kõnelema, laulma. Oldi juba poole jalaga kodus. Ta saatis mind poole pilguga. Sellest pole keegi poolt sõnagi rääkinud. Teda pole poole sõnagagi puudutatud. Mõistis teda poolelt sõnalt, poole sõna pealt, poolest sõnast. Ei tagane oma nõudmistest poolt sammugi. Taskus pole mul poolt pennigi. Haige on väljas vaid poole mehe eest. *Kaaruküla inimesed ei teinud tülist väljagi.. Isegi koerad lõid ainult poole lõuaga kaasa. E. Tegova.
3. (määruslikes ühendeis:) keskkoht, keskpaik. Pooles vardas lipp. Saag oli juba pooles puus. Ta seisab pooles trepis, poolel trepil. Jooksin poolde tänavasse. Hüüdis juba poolelt õuelt tere. Mees peatus, rusikas pooles vinnas. Poolde säärde, poole sääreni ulatuv seelik, lumi. Juuksed ulatuvad tal poole pihani. Olen raamatuga varsti poole peal. Aasta on poole peale jõudnud. Valas klaasi poolest saadik, pooleni konjakit täis. Uks on poolest saadik klaasist. Elan poolest saadik 'pooleldi' tema kulul. Filmi pole huvitav poole pealt vaatama hakata. Jäi poole 'poolelioleva' jutu pealt vait. *.. pooles lennus [pooleldi lennates] punusid [kanad] Mari juurde. I. Truupõld. | piltl. Asjaajamine jäi poolel(e) teel(e) seisma. Tuju on pooles mastis. || (aja kohta). Päike on alles pooles hommikus, lõunas, õhtus. Jaanuar juba poole peal! Ta luges poole ööni. Poolest päevast lasti rohijad põllult tulema. Koju saime alles pooles pimedas, poole öö ajal. Üles tõusti juba poolest ööst, poole koidu ajal. Istub pooled ööd kaardilauas. Pooleks suveks oli saun valmis. Nädal on juba poole peal.
4. millegagi võrreldes kaks korda (suurem, väiksem vms.). Püksid maksid poole vähem kui pintsak. Poiss oli teistest poole noorem, väiksem. Otse läbi metsa minna on tee poole lühem. Turult saab piima poole odavama hinnaga. Ants on poole etem poiss kui Jüri. Nii saab ju poole rutem. Tundsin end poole kindlamalt. Poiss on poole suuremaks kasvanud. Kiirust suurendati poole võrra. Hinnale on pool otsa pandud 'hind on kahekordistatud'.
II. ‹s›
1. kaheks jaotatava eseme, nähtuse, toimingu vms. üks osa. Suurem, väiksem pool. Tabeli ülemine, alumine, vasak, parem pool. Peo, kontserdi, võistluste esimene, teine pool. Möödunud sajandi, septembrikuu, aasta teisel poolel. Päeva hommikune, pärastlõunane pool. Üks pool toast oli tühi, teises paar mööblitükki. Pähklikoor prõksatas kaheks pooleks. Käärid koosnevad kahest omavahel ühendatud poolest. Ta sättis kammi tiheda poolega juukseid. Jalakäijad hoidugu tee vasakule poolele. Elu argipäevasem pool. Võrduse pooled. Ajas oma tagumise poole 'tagumiku' urvi. || külg. Kaardi, sedeli esimene ja tagumine pool. Kasuka karvane pool. Kuu valgustatud, valgustamata pool. Kuulame plaadi teist poolt ka. Heegelpinna pooled tulid erisugused. Madalpistetikand jääb riide mõlemal poolel ühesugune. Mündi vapiga pool. Elu heledam pool. See on vaid medali üks pool. *.. viha ja armastus on ainult ühe tunde kaks poolt. K. Ainver. || hoone, hoonete rühma vms. hrl. kuuluvuse, otstarbe v. paiknemise järgi eristatav osa. Meeste, naiste pool ühiselamus, saunas, haiglas. Suur kahe poolega elumaja. Käisin seal tihti lelle pere poolel. Teenijate ja pererahva pool talus. Kõrtsid olid jaotatud härraste ja talupoegade pooleks. Tulin köögi poole pealt. Mine oma poolele ja heida magama. Naabri poole peal peeti tihtilugu pidu. Tee sellel poolel on põllud, teisel mets. Turu see pool, kus müüakse juurvilja. Pärast poolaega vahetasid mängijad pooled 'asetusid teisele väljakupoolele'. Rünnak kandus vastasmeeskonna poolele. *Nagu kool, nii asus ka kirik Jaanilinna poolel. M. Möldre.
▷ Liitsõnad: ala|pool, algu|pool, esi|pool, kõhu|pool, köögi|pool, lõpu|pool, meeste|pool, miinus|pool, naiste|pool, näo|pool, nuri|pool, pahu|pool, pluss|pool, selja|pool, suu|pool, tagu|pool, tee|pool, tänava|pool, varju|pool, väljaku|pool, värava|pool, ülapool.
2. ühetaolistest osadest koosneva eseme üks osa. Kahe poolega uks, värav. Kolme poolega peegel, kapp. Mõlemad välisukse pooled on lahti. Ühe poolega kirjutuslaud. Suur mitme poolega rahakott.
▷ Liitsõnad: akna|pool, kapi|pool, kardina|pool, uksepool.
3. ka jur üks vastastest v. partneritest mingis toimingus. Kaotaja, kannataja, kuulav, kõnelev pool. Või(s)tlevad, nõutlevad, vaidlevad, vaenulikud pooled. Süüdlaseks pooleks jääma. Pooli huvitavad küsimused. Leping tõi kasu mõlemale poolele. Meie poksija oli ründavam pool. Kinkelepingu järgi annab üks pool oma vara tasuta teise poole omandusse. *Kumbki pool jäi oma seisukohale: valitseja nõudis, talupojad keeldusid. A. Kruusimägi. || (abikaasa kohta). Mehel on oma õrnema poolega mingid arusaamatused. Miks nimetatakse naisi nõrgemaks pooleks? Perekonna kangem, tugevam pool oli kirglik kalamees. || üks vastandlikest leeridest. Mõlemad pooled kandsid lahingus kaotusi. Venelaste poolel oli rohkesti haavatuid. Ta läks liitlaste, ülestõusnute poolele üle. Vend oli olnud kommunistide poolel. Onu oli sõdinud valel poolel. || (kellegi v. millegi toetamise väljendamisel). Ajaleht oli võimumeeste poolel. Õigus on meie poolel. Tülide ajal asus õde alati venna poolele.
▷ Liitsõnad: abielu|pool, lepingu|pool, osa|pool, sugu|pool, teine|pool, vastaspool.
pool|juht [-juhi]
el elektrivoolu juhtiv aine, mille eritakistus on suurem kui elektrijuhil ja väiksem kui dielektrikul
pool|pööre [-pöörde]
pööre 180°; väiksem pööre. Poolpööre vasakule, paremale. Vaatas poolpöördes taha. Fotol on naeratav poolpöördes neiu.
posti|agentuur
endisaegne väiksem kohalik postiasutus
proovi|kaevamine ‹-se 5› ‹s›
arheol väiksem osaline väljakaevamine, mis uurib arheoloogilise leiu olemasolu, paiknemist, omadusi jms. Lõhavere linnuse proovikaevamised.
proovi|lapp
1. väiksem kudumise v. heegeldamise harjutustöö; riidelapp, millel harjutatakse tikkimist vm. õmblustööd
2. maalapp, millel loendatakse linde. Hektarisel proovilapil loendati kõik pesad.
pudu|lojus
(väiksem) koduloom. *Nendel oli lehm, pudulojused ja koguni hobune. A. Kaal. *Pudulojusteks oli kummalgi saunaperel lehm, siga ja paar lammast. I. Sikemäe. || täi vm. parasiitputukas. *Pigem ajagu närud seljast maha ja viigu sauna, teab mis pudulojuseid nende sees võib olla. A. Hint.
puhke|maja(ke)
puhkajate tarbeks ehitatud v. kohandatud väiksem maja looduskaunis kohas. Puhkemajad järve kaldal, mäeküljel.
pulk ‹pulga 22› ‹s›
1. hrl. mingi otstarbega ja ümmarguseks v. tahuliseks töödeldud külgedega väiksem piklik puutükk; lühem sirge (puidust) kepp v. varb. Kadakane, haavapuust pulk. Peenike, jäme, terava otsaga pulk. Redeli ülemine pulk on katki, puudu. Ta ronis redelil kolm pulka kõrgemale, võttis kaks pulka korraga. Voodivõre, puuri pulgad. Püstistest pulkadest värav. Rehal tuleb paar pulka vahetada. Löö rehale uued pulgad sisse. Pistis pulga oherdiauku. Pani astjale pulga ette. Panin palitu seina sisse löödud pulga otsa, pulka rippuma. Pulkadest rest saunapõrandal. Toolikorju pulk on lahti. Hiinlased söövad riisi pulkadega. Peenestab lauad kandilisteks pulkadeks. Ta treib pitsipunumiseks pulki. Vanaisa lõikas, voolis pulka. Laps on maast mingi pulga leidnud. Pulgaga jäätis 'pulgajäätis'. Väikevend istub jalgratta pulga peal. Meestejalgratas on pulgaga ja naistejalgratas pulgata. Roostetanud pulkadega äke. Priit on nagu pulk külmast kange. Ta tõmbas end sirgu nagu pulk. Kui trumm on läinud, mingu ka pulgad 'kui kaotatud on oluline, pole vähem tähtsast enam asja'. Pani ukse laste eest pulka 'sulges ukse pulga abil'. Nüüd on äril pulk ees, pulk peal 'äri on takistatud, tõkestatud'. *Vaikus, kõik väravad on pulka pistetud.. Pulk on ka oma värava obaduses. O. Jõgi (tlk). || sellise kujuga tükk mingit ainet. Palun pulk pärmi. Väärismetall valati sõrmejämedusteks pulkadeks. Pulkades 'pulgakujulisteks tükkideks pressitud v. pakitud' lõhkeaine. || sellise kujuga ese (enamasti on olemas täpsem liitsõnaline nimetus). Määrib huuli hügieenilise pulgaga 'hügieenilise huulepulgaga'. Pulgad 'malenupud' malelaual. *Ei tea, kas tema arvud nii kirjud olid või mõtted mehel tööst eemal, käsi pani tihti pulga [= pliiatsi] pihust maha ja pühkis läbi juuste.. L. Koidula. *Täiesti mõeldav, et ta end ühel päeval üles poob. Või, tänase järgi oletades, hakkab naistele ja lastele oma pulka [= suguliiget] näitama. L. Promet. || kõnek väike havi. Kalamehe noosiks oli kolmekilone havi ja paar pulka kah.
▷ Liitsõnad: aia|pulk, arvestus|pulk, arvutus|pulk, huule|pulk, istutus|pulk, jäätise|pulk, kala|pulk, keedu|pulk, kinnitus|pulk, kirjutus|pulk, kriidi|pulk, kudumis|pulk, kulmu|pulk, kurni|pulk, lagritsa|pulk, magasi|pulk, male|pulk, mõõdu|pulk, nagi|pulk, pesu|pulk, pitsi|pulk, pärmi|pulk, redeli|pulk, reha|pulk, seebi|pulk, segamis|pulk, sõime|pulk, söömis|pulk, šokolaadi|pulk, takti|pulk, tapi|pulk, teate|pulk, tolli|pulk, trummi|pulk, vaheliku|pulk, vaku|pulk, vägi|pulk, värava|pulk, äkke|pulk, ümarpulk; bambus|pulk, lepa|pulk, magnet|pulk, pilliroo|pulk, puu|pulk, raua|pulk, raudpulk; havipulk.
2. kõnek osa, detail, tükk. Traktoril on mingi pulk katki, mõned pulgad puudu. Isa võttis, lahutas, lammutas jalgratta pulkadeks. Ta viis vana mööbli viimse pulgani kolikambrisse. See on viimase kui pulgani ta enda ehitatud maja. Poiss on jõudnud juba kaks mootorratast pulkadeks sõita.
3. piltl koht hierarhias v. mingil (väärtus)skaalal. Ta abikaasa on astunud karjääriredelil veel mõned pulgad edasi, ta on jõudnud ühiskonnaredeli kõrgeimale pulgale. Peeter on hierarhiaredeli alumise pulga mees. Nad on ametiredeli eri pulkadel. Olen tast mitu pulka madalamal, üritan temaga ühele pulgale tõusta. Osakonnajuhatajad peaksid ühe pulga peal olema. Ära sea inimest jumalaga ühele pulgale. Vanaema pani varastamise ja valetamise ühe pulga peale. Missuguse pulga peal su arvutamisoskus seisab? *Ta lapsed aga ronivad riigiteenistuses pulgast pulka kõrgemale. J. Pärn.
4. van kõnek rubla. *„Näe, mul käsirahagi käes – kolm pulka, – vahi!” Itsitades tõmbas ta kägarasse kortsutatud rahapaberi taskust.. E. Vilde. *Aga see on kindel, enne kui neist meestest saad jagu, kuluta ikka ära oma kolmsada pulka. J. Mändmets.
punkt ‹-i 21› ‹s›
1. (tehtud v. looduslik) väike ümmargune nähtav objekt, täpp. Punktidest ja kriipsudest koosnev muster. Punktidega kaardile märgitud piir. Silmaterad ahenesid punktideks. Merel õõtsuv punkt osutus paadiks. Kotkas taeva all näis väikese punktina. Kassi silmad olid pimeduses kui kaks kiirgavat punkti. | piltl. *Iga inimene on punkt oma tutvuste, suhete, vahekordade ringi keskel. F. Tuglas.
2. kirjutatud v. trükitud täpikujuline graafiline märk (.), millel on oma tähendus. a. kirjavahemärk, mis pannakse jutustavate lausete lõppu. Lause lõppu tuleb panna punkt. Lause lõpust on punkt puudu. | piltl. Sellel lool on nüüd punkt 'lõpp'. See oli punkt 'lõpp' ta senisele elule. Kui sulale läheb, on metsaveol punkt (peal). *„Kaardikambri uks tuleb kinni hoida ja punkt,” ütles kapten. J. Smuul. b. kasut. muude kirjavahemärkide osana. Kolm punkti 'mõttepunktid'. Koolon ehk kaksikpunkt koosneb kahest ülestikku asetsevast punktist. Semikoolon ehk punktkoma koosneb punktist ja selle all olevast komast. Punkt on hüüu- ja küsimärgi alumiseks osaks. c. kasut. mõnikord lühendite lõpus märkimaks seda, et osa sõna(de)st on ära jäetud. Punkti kasutatakse lühendite järel, näiteks: ibid., resp. jms. d. kasut. arvude puhul märkimaks korrutusmärki (näit. 2 · 9 = 18), araabia numbritega edasiantavat järgarvu (näit. 3. klass, 20. sajand) v. eraldamaks tunde minuteist (näit. kell 15.30), meetreid sentimeetreist (näit. teivashüppes 5.20) ja rahaühikuid (näit. 500.45 kr., s. t. 500 krooni 45 senti) e. kasut. mõnede kirjatähtede osana. Pane i-le punkt peale. f. kasut. noodikirjas. Noodist paremal olev punkt pikendab nooti poole võrra. Noodist all- või ülalpool olev punkt osutab, et nooti tuleb esitada staccato. g. kasut. morsemärgi osana. Morse punktid ja kriipsud. h. kasut. transkriptsioonis. O. W. Masing tegi ettepaneku märkida konsonantide palatalisatsiooni punktiga eelneva vokaali all. Punkti on transkriptsioonis kasutatud ka rõhumärgina. i. kasut. kaartidel. See punkt kaardil tähistab minu koduküla.
3. (väiksem) koht, paik, ala. Geograafilised punktid. Maakera mingi punkti geograafilise pikkuse ja laiuse määramine. „Titanic” riivas punktis koordinaatidega 41°46' N ja 50°14' W ujuvat jäämäge. Meeskond juhtis kuukulguri ettenähtud punkti. Suur Munamägi on Eesti kõrgeim punkt. Keri saar on Eesti põhjapoolsemaid punkte. Raketid võivad tuumarelva toimetada mistahes punkti maakeral. Huvitavamate vaadetega punktides tegi turismibuss peatuse. Orienteerujal tuli võistluse jooksul läbida 30 märgistatud punkti. Juba kiviajal hakkas tekkima püsiva asustusega punkte. Asustatud punktideks on külad, alevid, asulad, linnad jms. Vallutati raudteesõlm, postkontor ja teised linna strateegilised punktid. *Üleaedsetel oli talvel üksainus punkt, kus nad kahekesi võisid kokku puutuda: ühine talitee heinte, hagude, puude ja muu materjali vedamiseks. A. H. Tammsaare. *Niipalju kui me binoklitega ja ka ilma uurime, ei leia me ühtki punkti merrekukkuvas kaljuseinas, kus paat või laev võiks randuda. J. Smuul. || kitsas, piiratud ala. Silma võrkkesta teatud punktid. Mõnedes naha punktides on elektriline potentsiaal kõrgem. Mägironijate kolme punkti reegel nõuab, et korraga võib edasi tõsta ainult üht kätt või jalga, ülejäänud asugu paigal. Kuju tuleb vaadelda mitmest punktist 'mitmest vaatenurgast'. Jäin üksisilmi ühte punkti vaatama. || ‹hrl. liitsõna järelosana› koht, spetsiaalne ehitis v. ruum mingi töö v. tegevuse jaoks, asutus. Teenustööde vastuvõtu punkt. Vilja vastuvõtu, töötlemise punkt. Matkavarustuse, sporditarvete laenutuse punkt. Arstiabi punkt. Günekoloogilise läbivaatuse punkt. Kunstliku seemenduse punkt. Piirivalve, passikontrolli punkt. Marjade, seente kokkuostu punkt.
▷ Liitsõnad: algus|punkt, kesk|punkt, kokkupuute|punkt, koond|punkt, lõpp-|punkt, puute|punkt, rakendus|punkt, raskus|punkt, ristumis|punkt, siht|punkt, sõlmpunkt; tasakaalu|punkt, toetus|punkt, tugipunkt; külma|punkt, valupunkt; maandumis|punkt, peatus|punkt, stardi|punkt, tule|punkt, tulistus|punkt, vaatlus|punkt, vahi|punkt, valve|punkt, ülekande|punkt, ümberlülituspunkt; abiandmis|punkt, agit|punkt, apteegi|punkt, arsti(abi)|punkt, desinfektsiooni|punkt, dispetšeri|punkt, esmaabi|punkt, evakueerimis|punkt, hobulaenutus|punkt, informatsiooni|punkt, jaotus|punkt, juhtimis|punkt, kogumis|punkt, kogunemis|punkt, kokkuostu|punkt, komando|punkt, konsultatsiooni|punkt, kontroll|punkt, korrespondendi|punkt, kuulde|punkt, kõne|punkt, laadimis|punkt, laenutus|punkt, läbilaske|punkt, makulatuuri|punkt, meditsiini|punkt, metsa(tööstus)|punkt, miilitsa|punkt, mobilisatsiooni|punkt, müügi|punkt, nõuande|punkt, piiri|punkt, rahavahetus|punkt, remondi|punkt, seemendus|punkt, sidumis|punkt, sorteerimis|punkt, taara|punkt, tapa|punkt, teenindus|punkt, toitlus(tus)|punkt, tolli|punkt, trauma(toloogia)|punkt, turustamis|punkt, vahetus|punkt, valimis|punkt, varumis|punkt, vastuvõtu|punkt, velskri|punkt, vetelpääste|punkt, villavahetus|punkt, väljaandmispunkt.
4. ‹hrl. liitsõna järelosana› mingi astmestiku, suuruse, muutuse, arengu vms. teatav koht, aste, staadium, moment. Kiudu venitatakse teatud punktini. Kriitiline punkt 'kvalitatiivse muutusega seotud staadium, üleminekustaadium'. Trampliini projekteeritud võimsus on 70 m, kriitiline punkt 85 m. Noolutamisel kuumutatakse metalli alla kriitilise punkti. | piltl. Alati jõuab ta oma jutuga sellesse punkti välja. Töö on samas punktis kui möödunud nädalalgi. Tundus, et sellest punktist me oma uuringutes enam edasi ei pääse. Olin jõudnud punktini, kus kõik muutus vastumeelseks.
▷ Liitsõnad: aja|punkt, algus|punkt, hari|punkt, kaste|punkt, keemis|punkt, kulminatsiooni|punkt, kõrg|punkt, kõrgus|punkt, küllastus|punkt, külmumis|punkt, lagi|punkt, leek|punkt, lõpp-|punkt, lähte|punkt, madal|punkt, murde|punkt, null|punkt, pöörde|punkt, tahkumis|punkt, tõusupunkt.
5. mat mingi matemaatilise ruumi element, millel pole mõõtmeid. Geomeetria põhielemendid on punkt, sirge ja tasapind. Punkti koordinaadid. Sirged lõikuvad punktis P. Arvutage vahemaa punktide A ja B vahel. | astr. Kevadise võrdpäevsuse punkt 'kevadpunkt'. Sügisese võrdpäevsuse punkt 'sügispunkt'.
▷ Liitsõnad: alus|punkt, kesk|punkt, lõike|punkt, lõikumis|punkt, null|punkt, ots|punkt, ruumi|punkt, telgpunkt; kevad|punkt, kulminatsiooni|punkt, lagi|punkt, suve|punkt, sügispunkt.
6. asi, asjaolu, aspekt. See punkt tuleb meil selgeks vaielda. Ainuke ebameeldiv punkt kogu loos on see, et.. Selles loos on mitu segast punkti. Selles punktis ma sulle järele ei anna, ei saa ma sind aidata. Ta on igas punktis sobiv kandidaat. Asja arutades jõudsime mitme üllatava punktini. *Ainult üks punkt tegi ta nukraks: isa surm. R. Roht. || külg, koht, küsimus. Kellegi õrn punkt. Isatus oli Karlile valus punkt. Jutt keerles kõigile hella punkti ümber. *Just kõnnak oligi Karini nõrk punkt: ta hoidus astudes liiga ettepoole, nagu oleks ta pisut vimmas. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kokkupuute|punkt, lähte|punkt, pide|punkt, raskus|punkt, sõlm|punkt, tüli|punkt, vaate|punkt, vaidluspunkt.
7. dokumendi v. teksti alajaotus; väike sisuliselt terviklik lõik v. osa. Seaduse, määrustiku, eelarve, otsuse, eeskirja, lepingu, põhikirja, paragrahvi, süüdistuse punkt. Loetelu, küsimustiku, tööplaani punktid. Põhikirja võeti kaks uut punkti. Määrustikus on niisugune punkt, et.. Otsuse esimene punkt näeb ette, et.. Lepingu viimased punktid käsitlevad osaliste õigusi. Teorendi kohta käivad punktid uues talurahvaseaduses. Nõudmised võeti kokku järgmistesse punktidesse.. Koosoleku päevakorras oli ainult üks punkt: korterimaksed. Raamatu lõpus on 12 punkti õpetusi. Tõestus esitati punktide kaupa. Ettekanne on punktidena kirja pandud. Punkt punkti järel 'süstemaatiliselt, kavakindlalt, punkt-punktilt' kummutati süüdistused.
▷ Liitsõnad: ala|punkt, pea|punkt, projekti|punkt, põhi|punkt, päevakorra|punkt, seaduse|punkt, süüdistus(e)punkt.
8. mõõtühik. a. hindamissüsteemi ühik (hrl. võistlusi, mänge, katseid vms. hinnates). Punkte saama, saavutama, koguma. Punktide summa, arv, arvestus. Kogus 6 punkti 11 võimalikust. Tõi meeskonnale mitu punkti. Korvpallur viskas mängu jooksul 19 punkti. „Kalev” nopib punkte kiirrünnakutega. Kaotas esimesel ringil 2 punkti. Kolme punkti vise. Teiseks tuli Pärnu 8,5 punktiga. Juhtisime võistlust 6455 punktiga. Malesuurmeister võitis turniiri 14 punktiga. Kaotasin talle ainult poole punktiga. Võitma, kaotama punktidega 'maadluses v. poksis punktivõitu v. punktikaotust saama'. Vahe, edumaa kahanes 2 punktile. Suurendasime eduseisu 5 punktile. Lõi palli punktiks (võrkpallis, tennises). Võrdsete punktide puhul otsustavad korvpallis omavahelised mängud. Viiuldaja sai konkursil 10 punkti 10 võimalikust. Sisseastumiseksamitel jäi mul 2 punkti puudu. Esikoht taidluses andis klassile 10 punkti. Toidu kalorsust võib hinnata ka punktide alusel. | piltl. Näitleja korjab publikult punkte ka oma noorusvärskusega. || kupong (1. täh.) *Näh, mõni mees rabeles, andis viljanormi viimse kiloni ära, et saaks aga mõne punkti, ostaks nende eest saabast, riiet või tarbeasja.. A. Beekman. b. trük tüpograafilise mõõdusüsteemi põhiühik, 0,3759 mm. Punktides väljendatakse trükitüüpide ja täidismaterjalide mõõtmeid jms.
▷ Liitsõnad: aktiivsuse|punkt, enam|punkt, esikoha|punkt, hinde|punkt, kaotus|punkt, karistus|punkt, klassifikatsiooni|punkt, koha|punkt, kvalifikatsiooni|punkt, kümnendik|punkt, miinus|punkt, pluss|punkt, protsendi|punkt, sajandik|punkt, stiili|punkt, tabamis|punkt, trahvi|punkt, võidupunkt.
punt ‹pundi 21› ‹s›
1. hulk (kokkuseotud) ühetaolisi esemeid, kimp. Punt lilli, porgandeid, pilpaid, kaustikuid. Sibulapealsete punt. Keeras paraja pundi õisi paberisse. Sahtlis on puntide viisi pliiatseid. Kalamees võttis õngeritvade pundi rihmaga õlale. Tüdruk seob juuksed kukla taha punti. *Ma tõin sulle midagi puhtamat selga. Aja need, mis seljas, maha ja keera ühte punti.. R. Põder. | piltl. *Võib lugeda kümneid .. teadlasi, kes sidusid ühte punti Atlantise eksisteerimise tõendid ja Platoni müüdi.. E. Pillau (tlk).
▷ Liitsõnad: linapunt.
2. kõnek väiksem salk (ühiselt tegutsevaid, ühiste huvidega) inimesi, kamp. Naabripoiste, jahimeeste, varaste punt. Punt mehi, poisikesi. Viieliikmeline punt. Ta kuulub meie punti, on Vello pundis. Karla liitus pundiga, eraldus pundist. Pundi ilusaim tüdruk. Panime, võtsime pundi kokku ja istusime terve päeva kohvikus. Punt isaseid koeri kihutas hoovi. || ‹illatiivis v. inessiivis› (kellegagi koosolemist v. kokkukuulumist märkivana:) kokku, koos. Kai ja Mai hoiavad punti. Sattusime rongis lätlastega punti. Enamasti tulevad nad koolist (ühes) pundis. Ta on peremeestega (ühes) pundis. Lööme punti ja teeme töö lõpuni! *Jändja inimesed hoiavad ühte punti, aga Kriilevälja omad on kuidagi eraklikud. H. Kiik.
▷ Liitsõnad: meeste|punt, poistepunt.
3. kõnek ansambel, bänd. Mis pundis ta laulab, mängib? Verinoore pundi esimene teleesinemine.
pusa1 ‹11› ‹s›
1. väiksem kott; komps. Istus maha ja harutas oma pusa lahti. Võtab pusa kaenlasse ja läheb. *Toidupakkisid [leiva]kotist välja võttes ja lahti harutades leidsin päris pusa põhjast kümmekond suurt taliõuna. H. Sergo. || korratu kimp v. pamp. Ulatas sünnipäevalapsele punaste pojengide pusa. Taris kaasa suurt hagude pusa. *Isa seisis uksel, lapsepundar käes. Mingi päsmakas roosakirjust tekist ja kobrutavatest pitsidest. See pusa vigises.. A. Maripuu.
2. midagi väikest ja kompaktset, tombu- v. sõlmetaolist. Vanamees näpistab tubakarullist paraja pusa ja pistab selle põske. Väikesed õied kinnituvad mõneõieliste pusadena varrele. *Ta pandi veresoontega [haiglasse] sisse .. jalad pusasid täis. E. Tegova.
3. kõnek sasine koht milleski, sasi. Haigel on juuksed päris pulstis, kes selle pusa nüüd lahti kammib? Tikkimistöö tagumine pool oli üksainus suur pusa. Võrgul on pusad sees. || ‹sisekohakäändeis adverbilaadsena› sassi, sas(s)is, segamini. Näe, lõng on jälle pusasse läinud. Pusas nöörid, võrk. *Andesta, et valmistasin Sulle inimeste ees piinlikkust oma liiga pruuni näo, pusas pükste .. ning mahorkahaisuga! H. Väli.
▷ Liitsõnad: habeme|pusa, lõnga|pusa, sõlme|pusa, võrgupusa.
puu|ots [-a]
palgi, paku otsaosa; (väiksem) puupakk. Poisid istusid teine teisele puuotsale. *Suur raudpada paigutati keset laeva ja selle alla asetati paar vettinud puuotsa. A. Kalmus.
põik|tänav
suuremast tänavast kõrvale suunduv v. sellega ristuv väiksem tänav. Kitsas, vaikne põiktänav. Ekslesime vanalinna põiktänavate rägastikus. Meie maja asub ümber nurga põiktänavas. Keerasime esimesest põiktänavast paremale. Pöörasime Pärnu maanteelt ühele pimedale põiktänavale. Hulkusin mõnda aega mööda põiktänavaid.
põld|varblane
zool asulate äärealal, põldudevahelistes puistutes pesitsev koduvarblasest veidi väiksem varblane (Passer montanus)
püstik ‹-u 2› ‹s›
1. püsttoru hrl. hoonesiseses torustikus. Püstiku siibrid, kraanid, luugid. Keskküttetorustiku üks püstik ei lähe soojaks.
▷ Liitsõnad: gaasi|püstik, kanalisatsiooni|püstik, keskkütte|püstik, soojavee|püstik, toru|püstik, veepüstik.
2. elektri- v. sideliini juhtmeid v. õhukaablit kandev, hrl. katusele kinnitatud toend
3. teater kergesti teisaldatav väiksem püstine lavadekoratsiooni osa
raha|kopikas
kõnek raha (eriti väiksem summa), rahanatuke. Mis sul viga, sul oma rahakopikas taskus. Ei ole rahakopikatki taskus. Kodunt saadud rahakopikas oli läbi, otsas. Elul pole muidu viga, aga rahakopikat näeb harva. Rahakopikat ära minult küsi. Eks sulgi oleks rahakopikat tarvis. Läks ilma rahakopikata välja. Jõi oma viimasegi rahakopika maha. Niisuguse luksuse jaoks puudub mul rahakopikas. *Ma pole enam jõukas mees nagu vanasti. Mu rahakopikad on läbi kulunud. E. Männik.
rukki|rääk
1. zool punapruun hakist väiksem peidulise eluviisiga rääksuvalt häälitsev rändlind (Crex crex). Rukkirääk rääksub, saeb, tõriseb. Rukkiräägu ühetooniline prääksumine.
2. etn rukkikõrrest vm. taimevarrest lastepill
räim ‹-e 22› ‹s›
ainult Läänemeres elutsev heeringast väiksem parvekala, meie tavalisemaid söögikalu (Clupea harengus membras); (sageli kogunimetusena). Räime püüdma. Kudemisajal tuleb räim rannavetesse. Meretuul tõi räime(d) randa. Mees on nagu kudenud räim 'kõhn, otsajäänud'. || (toiduainena v. toiduna). Ostis turult värsket räime, värskeid räimi. Suitsutatud, praetud, soolatud räim(ed). Räimi vardasse ajama. Räim tomatikastmes. Leivakõrvaseks oli räim.
▷ Liitsõnad: hiidräim; jää|räim, kesa|räim, kevad|räim, kude|räim, kudu|räim, suve|räim, sügisräim; soola|räim, suitsu|räim, vürtsiräim; vinträim.
rühmik ‹-u 2› ‹s›
väiksem rühm
rühmitis ‹-e 5› ‹s›
ühistel eesmärkidel tegutsev (väiksem) rühm v. koondis. Kirjanduslik rühmitis „Noor-Eesti”. Kirjanike, kunstnike, heliloojate rühmitised. Poliitilised rühmitised. Anarhistlik, demokraatlik rühmitis.
saar1 ‹-e, -t 34› ‹s›
igast küljest veega ümbritsetud (mandrist väiksem) maismaa-ala. Väike, suur, asustamata saar. Vulkaanilised saared. Ruhnu, Kihnu, Rammu saar. Matsalu lahe saared ja laiud. Egeuse mere saared. Pühajärve saared. Saarte ahelik. Jõesuudmes on palju saari. Saarel on asula, raadiojaam. Raske oli kaljusele saarele pääseda. Loovis laevaga saarte vahel. Indoneesia on tõeline saarte rägastik. Saarte murre 'Lääne-Eesti saarestikus kõneldav murre (üks põhjaeesti murdeid)'. *Talu nagu saar kollases rukkipõllus. L. Promet. | (saarestike, saarerühmade nimedes). Briti saared. Kanaari saared. Falklandi saared. Saalomoni saared. | piltl. Maa algrahvast on säilinud siin-seal etniliste saartena. Metsade vahel esineb üksikuid kultuurmaistu saari. *.. üksikute saartena ja pikkade keeltena piki jõeorge ulatub ta [= Siberi seedermänd] kaugele läände. A. Läänelaid. *.. see on kodu, see on kodu, / soode taga oma saar... E. Enno. || kõrgem, kuivem ala rabas, soos. Sõja ajal varjati end rabas olevatel saartel. *Selle imeliku maja taga peab kuskil laiuma soo. Keset laukaid ja mätasmaad asub saar. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: jõe|saar, järve|saar, mere|saar, ookeani|saar, poolsaar; kalju|saar, korall|saar, kõrkja|saar, pilliroo|saar, rõngas|saar, tehis|saar, uhtesaar; kaksik|saar, kodu|saar, lõuna|saar, lääne|saar, naaber|saar, pea|saar, piiri|saar, sõsar|saar, sünni|saar, troopikasaar; raba|saar, soosaar; keele|saar, kõrbe|saar, ohutussaar.
sadul|torn
ehit ringmüüri ülaosas kahele poole müüri ärklina eenduv väiksem kindlusetorn keskajal, ulgtorn
salk ‹salga 23› ‹s›
1. mingis suhtes ühtse rühma moodustav ebamäärane, organiseerimata (väiksem) hulk. a. (inimeste jm. elusolendite kohta). Noormeeste, poiste, naiste salk. Madruste, relvastatud meeste salk. Röövlite salk. Mööda maad liikusid näljaste inimeste salgad. Salk mehi, purjus noorukeid. Sündmust jälgis väike salk uudishimulikke. Meid oli mõnemeheline salk. Põgeneti salkadena laiali. Vabatahtlikud abistajad jaotati salkadeks, salkadesse, kahte salka. Koguneti salkadesse ja hakati juttu ajama. Meie salgas oli kümmekond meest. Tülinorijad tulid talle salgas kallale. Naised seisid salgas õueväraval. Rahvast tuli üksikult ja salkades. Hobuste salk. Salk vareseid, kajakaid. *Siidisabad liiguvad ikka salkades nagu kuldnokad.. M. Mäger. b. (puude, ehitiste, esemete kohta). Põldude vahel on üksikud puude ja põõsaste salgad. Kingul kasvab salk mände. Eemalt paistab madalate majade salk. *.. seal kasvas mitut seltsi metsa, kus salkade vahel asusid ilusad heinamaad. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: rahva|salk, röövli|salk, rüüstesalk; meeste|salk, poistesalk; hulgu|salk, linnu|salk, looma|salk, metsasalk.
2. mingi suurema organiseeritud rühma allüksus. Skautide, gaidide rühmad ja salgad. || sõj põhiüksusest iseseisva lahinguülesande täitmiseks määratud, vähemalt kompaniisuurune üksus
▷ Liitsõnad: dessant|salk, eel|salk, hävitus|salk, jalaväe|salk, järel|salk, kaitse|salk, karistus|salk, katte|salk, koond|salk, lend|salk, luure|salk, löök|salk, partisani|salk, patrull|salk, piirivalve|salk, politsei|salk, pääste|salk, ratsa(väe)|salk, ründe|salk, sanitaar|salk, sissi|salk, sõjaväe|salk, toitlus|salk, tuletõrje|salk, tõkestus|salk, vahi|salk, valve|salk, varitsus|salk, väesalk.
3. hrv salk [salgu]. *Kohevad, tihedad juuksed kihardusid suurte jonnakate salkadena ümber kitsa, meeldiva näo.. M. Sillaots (tlk).
santiim ‹-i 21› ‹s›
Läti väiksem rahaühik. Kolm latti ja viiskümmend santiimi.
sau ‹saue 26› ‹s›
puhas saviaine; (ehitusgeoloogias:) mineraalosakesed, mille läbimõõt on väiksem kui 0,002 mm
selts ‹-i 21› ‹s›
1. organisatsioon, ühing. Jahimeeste, põllumeeste selts. Teaduslikud seltsid. Eesti Kirjameeste Selts. Seltsi juhatus, liikmed, põhikiri. Kutsuti kokku seltsi koosolek. Asutati uus selts.
▷ Liitsõnad: aktsia|selts, haridus|selts, jahi|selts, karskus|selts, kindlustus|selts, kirjandus|selts, kultuuri|selts, käsitöö|selts, laeva|selts, laulu|selts, looduskaitse|selts, loomakaitse|selts, mängu|selts, nais|selts, piibli|selts, sala|selts, spordi|selts, teadus|selts, usu|selts, vabaharidus|selts, üliõpilasselts; abi|selts, haru|selts, kesk|selts, peaselts.
2. olendite v. esemete juuresolek, kaaslaseks v. seltskonnaks olek; kaaslane, seltskond. Igatses inimliku seltsi järele. Ta jäi üksi ja seltsita. Seltsist siin puudu ei tule. Tänas oma kaaslast seltsi eest. Mulle pole seltsi tarvis. Alati pole isu seltsi järele. Erakud ei hooli teiste inimeste seltsist. Mõne inimese seltsi otsitakse. Ega sa meie seltsi ei põlga? Lapsel on puudus omaealiste seltsist. On kurb sõprade seltsist eemal olla. Kellelegi seltsiks minema, tulema, olema, jääma. Vanaema kutsus lapselapse enesele seltsiks. Ma ei karda, mul koer seltsiks. Tundis igavust, sest kedagi polnud seltsiks. Raadio, hea raamat on mõnusaks seltsiks. *Juhanil oli hea meel Martini seltsist, veel enam aga pojapoja töökusest. H. Sergo. || märgib vastavat tunnet. Laps tundis koerast suurt seltsi. Lastest on suur selts. Siin üksinduses on raamatutestki pisut seltsi. Oli harjunud puudest ja põõsastest seltsi tundma. *Minna pani grammofoni mängima. Nõnda tegi ta alati, et kraamimisel seltsi saada. L. Promet. || (väljendites loomade inna ja paarimise kohta). Paistab, et emis otsib, tahab seltsi. *Päris hea, kui lehm suvel seltsi jaksas võtta ning piim oodata oli. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: inim|selts, sõbraselts.
3. kõnek (ühiseks tegevuseks moodustunud) salk, hulk, seltskond. Seltsiga kaasa minema, seltsist maha jääma. Neid oli suur selts koos. Terve selts tudengeid sõitis linnast välja. Noored tulevad oma lärmaka seltsiga. Kaluritel oli seltsi peale üks paat. Läks teele suurem selts matkajaid.
▷ Liitsõnad: nooda|selts, paadi|selts, vande|selts, võrguselts; suguselts.
4. kõnek liik, sort, tõug. Head seltsi lehm. Pargis kasvab mitut seltsi puid. Loomad on teine teist seltsi. Paremat seltsi riie. Tõsist seltsi inimesed. Suurt seltsi mardikad, põrnikad. Sel peremehel on virgemat seltsi sulane. Nägime mitmest seltsist linde ja loomi. *Käinud kaugel, palju näinud ja oskas iga seltsi tööd teha. J. Lattik. *Oli muidugi arvata, mis seltsi kõnelus siin ees seisab. E. Raud.
5. biol klassist väiksem, sugukondadeks jagunev süstemaatikaüksus (ordo). Hobuslased kuuluvad kabjaliste seltsi.
▷ Liitsõnad: alam|selts, ülemselts.
sent1 ‹sendi 21› ‹s›
1. Euroopa rahaliidu liikmesriikide ja mitme muu riigi (näit. USA, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa) väiksem rahaühik; selle väärtusega münt. 5 krooni 30 senti. Kompvekid „Tilk piima” olid sent tükk. Ümbrikke sai sendi eest kaks. Viis senti oli väga väike summa. Kirjale läks kümme senti juurdemaksu. Hoidis kokku mõnikümmend senti. Ema andis poisile soola ostmiseks vajalikud sendid. Mul oli veel mõni sent raha taskus.
2. ‹ka pl.› kõnek raha, eriti väiksem summa. Sai vilja müügist ilusa sendi. Ei saanud oma töö eest sentigi. Ja sina mõtlesid oma sentide eest maja osta! Võtke kõik viimse sendini! Arstile maksmiseks kulutas perekond viimase kui sendi. Kogus üüri maksmiseks kokku oma viimased sendid. Mul polnud enam sentigi taskus, hinge taga. Võlg sai sendi pealt 'täpselt, viimaseni, sendilise täpsusega' ära makstud. *Ja nüüd ma seisan siin ilma ühegi sendita nagu kurg keset sood, võlad üle kõrvade. O. Luts. | piltl. Temata ei maksa elu enam sentigi 'pole midagi väärt'. Sent surmaga, surmale võlgu (ütlus vana v. muidu kehaliselt viletsa inimese kohta).
▷ Liitsõnad: nälja|sent, rahasent.
sentaavo ‹6› ‹s›
väiksem rahaühik mitmes Ladina-Ameerika riigis
senti-
eesliide mõõtühikute nimetustes, mis näitab, et ühik on põhiühikust 100 korda väiksem (tähis c)
side|agentuur
nõuk väiksem kohalik sideasutus
silla|truup
teetruup; väiksem sild. Risu jäi sillatruupi kinni. *Aga nad [= sõitjad] ei pannud tähele, et paremat kätt käis ühe tee alt läbi sillatruup.. K. A. Hindrey. *Tee laskus.. orgu, kus oli väike, suvel tihti täiesti veeta oja sillatruubiga. R. Sirge.
solks ‹-u 21› ‹s›
1. (ühekordne) solksumine. *Kui üsna ligi saadud, kuuldud vee solksu.. M. J. Eisen.
2. ühe korraga valatav v. voolav väiksem kogus vedelikku, sorts. *Mina annan ilusasti piima kätte, panen solksu veel üle mõõdugi. R. Vellend.
sugukond ‹-konna 22› ‹s›
1. suguvõsa, suguselts. Ta põlvneb vanast jõukast sugukonnast. Minu isapoolses sugukonnas on rootsi verd. *Nii et tuleb välja, et mina ise, minu eit ja minu tütar ning võib-olla ka tütre lapsed, kogu mu sugukond on sinus selle arvamise kasvatanud? A. H. Tammsaare.
2. etn ennast ühisest esivanemast tuletav veresugulaste kogukond. Emajärgne, isajärgne sugukond. Algelises ühiskonnas elati sugukondadena.
3. biol seltsist väiksem, perekondadeks jagunev süstemaatikaüksus (familia). Kõrreliste, hiirlaste sugukond. Lõvi kuulub kaslaste sugukonda.
▷ Liitsõnad: alam|sugukond, ülemsugukond.
suve|mõis
suviseks elamiseks rajatud väiksem mõis. Praeguse Endla tänava ja Mustamäe tee nurgal asus vanasti Wittenhofi suvemõis.
sõnastik ‹-tiku, -tikku 30› ‹s›
korrastatud sõnavarakogu, sealhulgas (hrl. väiksem) sõnaraamat. Kakskeelne, tähestikuline sõnastik. Eesti keele, võõrkeelte sõnastikud. „Kalevipoja” sõnastik. Raamatu lõpul on uute sõnade sõnastik. Eri sõnakogud liideti üheks sõnastikuks.
▷ Liitsõnad: arvuti|sõnastik, eriala|sõnastik, oskus|sõnastik, pilt|sõnastik, sedel|sõnastik, tasku|sõnastik, termini|sõnastik, vestlus|sõnastik, võõr|sõnastik, ärisõnastik; märk|sõnastik, pöördsõnastik.
šurf ‹-i 21› ‹s›
mäend geol maapinnale avanev väiksem püst- v. kaldkaeveõõs. Šurfe rajatakse tuulutamiseks, uurimis- jm. töödeks. Geoloogid rajasid lisaks puuraukudele ka šurfe.
▷ Liitsõnad: tuulutusšurf.
tabloid ‹-i 21› ‹s›
1. kõmuleht. Tabloid on meelelahutusliku sisuga. Kvaliteetlehed ja tabloidid.
2. väiksem ajalehe trükiformaat. Uue kvaliteetlehe trükiformaadiks valiti tabloid.
taga|kamber
1. väiksem kamber eeskambri taga (hrl. varasemas taluelamus), tagatuba. Talumaja, rehielamu tagakamber. Eeskamber oli talupere kasutada, peremees ja perenaine magasid tagakambris. Võttis oma tropid kõrtsi tagakambris 'saksakambris'. *Mitmed arvasid, et hea kui tagakambrigi laudpõranda saab. Aga Andres otsustas teha üleni laudpõrandad. A. H. Tammsaare. *.. kedagi peale tema siin majas enam ei asu. Ei suurtares, ei kummaski tagakambris, ei köögis. O. Kruus.
2. anat pilujas ruum silmas
tapa|pink
aj pink, mille külge kinnitati (väiksem) tapaloom; tapapakk. Lammas seoti tapapingi külge. Vahialune viiakse tapapingile. | piltl. *Meie rahvas on väike ja seda on võimalik hävitada. Ta ongi juba aastaid tapapingil. J. Jaik.
tasandus|kool [-i]
ped väiksem kool õpiraskustes õpilastele. Kõnepuudega lapsele sobib tasanduskool tavakoolist paremini.
tasku|rätik
väiksem kaasaskantav rätik nina nuuskamiseks vm. puhastamiseks. Meeste, naiste, laste taskurätik. Ruuduline, valge, pitsäärega, tikandiga taskurätik. Sitsist, siidist, paberist taskurätikud. Nuuskas puhtasse, määrdunud taskurätikusse. Pühib taskurätikuga pisaraid, otsaesiselt higi. Võtab põuest, tõmbab varrukast suure taskurätiku. Saatjad lehvitasid taskurätikutega, taskurätikuid. Sidus taskurätikusse sõlme, et lubatu ei ununeks.
▷ Liitsõnad: batist|taskurätik, paber|taskurätik, siidtaskurätik.
tass ‹-i 21› ‹s›
hrl. sangaga varustatud väiksem jooginõu. Portselanist, keraamiline tass. Maalitud, lilleline, kirjaga tass. Täis, tühi tass. Tassi põhi, kõrv, kullatud äär. Kallas kohvi tassidesse. Pani tassi alustassile. Laps jõi piima ainult oma tassist. || tassitäis. Jäin sõbranna juurde tassi teed jooma. Jõi puljongist ainult pool tassi.
▷ Liitsõnad: kohvi|tass, laste|tass, moka|tass, puljongi|tass, teetass; alustass; fajanss|tass, plastmass|tass, plekk|tass, portselan|tass, savitass.
teatmik ‹-miku, -mikku 30› ‹s›
(väiksem) teatmeteos; andmekogumik. Teatmik „Kes on kes”. Mitmed teatmikud märgivad Lissaboni varasemateks asukateks foiniiklasi. Uuris teatmikust, kas need on söögiseened. Teatmik ülikooli astujaile.
▷ Liitsõnad: kvalifikatsiooni|teatmik, tariifi|teatmik, statistikateatmik; laulupeo|teatmik, transporditeatmik.
teng ‹-a 22› ‹s›
van kõnek raha (eriti väiksem summa), rahakopikas. Töötegijale teng, hoolekandjale kaks. *„Ja kui palju küsid sa kaasaraha?” päris ta kartlikult. „Kolmsada rubla, mitte tenga enam ega vähem,” oli vastus. L. Koidula. *Sa, Laasik, sööd nii vähe, mille peale sa oma tenga kulutad? I. Sikemäe.
terav|nurk
mat täisnurgast väiksem nurk. Täisnurkses kolmnurgas on kaks teravnurka. Teed, tänavad lõikuvad teravnurga all.
tikk ‹tiku 21› ‹s›
1. väiksem puupulk; kindla otstarbega lühike, peenike, terav pulgake. Vedasime puud viimse tikuni kuuri. Pole enam tikkugi pliidi alla panna. Ehitusplatsi piirid märgiti maha tikkudega. Köie ots kinnitati tikuga maasse. Proovib peenikese tikuga, kas kook on küps. Verivorsti otsad kinnitati tikkudega. Saapatald löödi alla tikkudega. *Taon tikke taldadesse, nõelun auke pealisnahas .. O. Luts. *Kahvlite asemel tarvitas rahvas puust tikke. A. Moora. | (võrdlustes). Seisab sirgelt nagu tikk. Jalad nagu tikud all. *.. [varsal] nina ees õieli ja kõrvad kui tikud peas. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: puutikk; saapa|tikk, sihi|tikk, vorstitikk.
2. tuletikk. Toos, tops tikke. Toosis pole ühtegi tikku. Tikust, tikuga tuld tõmbama. Tõmbab tikku. Kraapsas, krapsas tiku ühe tõmbega põlema. Tikk murdus, ei võtnud tuld. Süütas lõkke üheainsa tikuga. Hoiab põlevat tikku käes. Tikk kustus. Lapsed ei tohi tikkudega mängida.
3. tääk. *Siin ja seal vahisoldatid, tikkudega püssid seljas. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: püssitikk.
tops ‹-i 21› ‹s›
1. väiksem jooginõu vee, karastavate jookide vm. tarvis. Plekist tops. Valas topsi kohvi täis. Täitis topsi veega. Tõi topsiga vett. Topsi sees on lilled. Lapsed korjasid topsidesse marju. Viskas 'jõi' oma topsi põhjani. *Valas seda [= likööri] välipudeli topsi ja laskis ringi käia. H. Susi. || topsitäis. Tops mahla, kuuma teed. Meestele anti igaühele tops viina. Mees käinud aeg-ajalt baariletis topsi viskamas, tõstmas 'napsitamas'. Ehk võtame mõne topsi 'pitsi'. Tuju tõuseb topsi najal (alkoholi pruukimise kohta).
▷ Liitsõnad: joogi|tops, viinatops; papp|tops, plekk|tops, tinatops.
2. toos, karp millegi hoidmiseks, säilitamiseks. Kasetohust karbid ja topsid. Riiulil on plekist topsid jahu ja suhkru jaoks. Topsis olid veel mõned tikud. Topsid mullaproovidega. Kirjutuslaual on tops pastakate ja teritatud pliiatsitega. || topsitäis. Tops tikke. Tops sulatatud juustu.
▷ Liitsõnad: juustu|tops, jäätise|tops, mingi|tops, muna|tops, pipra|tops, seebi|tops, sinepi|tops, soola|tops, sülje|tops, tiku|tops, tuha|tops, ussi|tops, värvitops.
tormi|puri
mer tugeva tuule ajaks heisatav tavalisest purjest märksa väiksem, väga tugevast purjeriidest v. presendist puri. Laev sõitis tormipurjedega. Tormipurjes klipper.
torpeedo|paat
sõj torpeedoaparaatide ja väiksemakaliibrilise suurtükiga relvastatud väiksem sõjalaev; van miinilaev
treeningu|grupp
(väiksem) treeningurühm
triibus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
1. aj territoriaalne haldusüksus Vana-Roomas
2. biol alamsugukonnast väiksem süstemaatikaüksus, mille moodustavad lähedased perekonnad
trupp ‹trupi 21› ‹s›
1. näiteseltskond, teatri, tsirkuse vm. esinejate väiksem kollektiiv. Rändnäitlejate, komödiantide, akrobaatide trupp. Taidlusnäitlejate trupp. Maarahvale esines „Vanemuise” teatri trupp. Trupi kunstiline juht. Ta on näitlejana esinenud mitmesugustes väiksemates truppides. Grupp teatrikooli õppureid moodustasid oma trupi.
▷ Liitsõnad: balleti|trupp, draama|trupp, näite|trupp, ooperi|trupp, opereti|trupp, pantomiimi|trupp, rahvatantsu|trupp, revüü|trupp, ränd|trupp, taidlus|trupp, tantsu|trupp, teatri|trupp, tsirkuse|trupp, varieteetrupp.
2. rühm, salk. *Paremat kätt istus esseer Joonep trupi oma meestega .. R. Sirge.
tõke ‹tõkke 18› ‹s›
1. see, mis tõkestab. a. liikumist tõkestav objekt (ese, moodustis v. rajatis). Looduslik, kunstlik tõke. Ojake tungis üle mahalangenud tüvedest ja okstest tõkete. Vesi murdis tõkkest läbi. Tulvavesi ei tunnista mingeid tõkkeid. Suured kivid olid paatidele tõsiseks tõkkeks. Kinnijäänud palk moodustas palgiparvele tõkke. Taganesin, kuni tundsin selja taga tõket – sein oli vastas. Tänav suleti betoonplokkidest tõkkega. Pirita jõgi voolab Vaskjala tõkkeni, kust vesi kanali kaudu Ülemiste järve juhitakse. Järsaku serval polnud käsipuud ega mingit muud kaitsvat tõket. Lume kogumiseks rajati mäenõlvale tõkked. || etn kalatõke. Silmu püüti tõkete ja vitsmõrdadega. Jõkke ehitati pajuvitstest tõke. || sõj vastase liikumistee(de)le rajatav takistus. Luurajad tungisid läbi okastraataedade, miiniväljade ja teiste tõkete vastase kaevikuisse. || sport tõkkejooksu distantsile püstitatud kunstlik takistus, mis tuleb hüpates ületada; ‹pl.› kõnek tõkkejooks; tõkkejooksu distants. Treeningutel kasutatakse algul madalamaid, pärast kõrgemaid tõkkeid. Tõkkeid ületama. Tõkkest üle astuma. Tõket maha ajama. Hüpped üle tõkete. Tõkkeid jooksma. Ta on tugev tõketes. Läbis 400 m tõkkeid 50,5-ga. b. (abstraktsemalt:) tõkestav asjaolu v. seik, takistus mingis tegevuses, suhtumises vms. Asjaajamine takerdus bürokraatlikesse tõketesse. Ametkondlike tõkete tõttu jäi projekt kinnitamata. Keskvõim seadis tõkkeid osariikide iseseisvumisele. Kaubanduse teelt kõrvaldati kunstlikud tõkked. Seaduse muutmiseks pole mingeid juriidilisi tõkkeid. Vabadusvõitlus ei tunne tõkkeid. Ta loomejõud oli mingi tõkke taha pidama jäänud. Murdsin endas sisemise tõkke ja lakkasin hirmu tundmast. Võitis kõik tõkked ja kahtlused endas. Meie vahel on mingi nähtamatu tõke.
▷ Liitsõnad: angerja|tõke, kaitse|tõke, kala|tõke, lume|tõke, lõhe|tõke, miini|tõke, müra|tõke, piiri|tõke, tanki|tõke, tee|tõke, tule|tõke, tuule|tõke, valve|tõke, veetõke; kraav|tõke, muld|tõke, okastraat|tõke, raid|tõke, redel|tõke, traat|tõke, vai|tõke, vesitõke.
2. mat arv, mida ei ületa v. millest ei ole väiksem ükski antud arvujada. Ülemine, alumine tõke.
tõmmu|kajakas
zool merikajakat meenutav, kuid sellest väiksem ja tumedamate tiibadega kajakas (Larus fuscus)
tütar|linn
suurema linna lähikonnas asuv, sellega majanduslikult tihedalt seotud väiksem linn. Emalinn ja tütarlinn.
urg ‹uru 21› ‹s›
1. maa sees v. millegi all olev väiksem koobas, mida loom kasutab oma pesapaigana. Mägra, kährikkoera urg. Koprad kaevavad urge ja kanaleid. Rebase urul on mitu väljapääsu. Tuhkur teeb uru lõppu sooja ja pehme pesakambri. Jäälind toksis endale uru jõekaldasse. Rästik puges päeva ajaks urgu. Pimeda saabudes ronis siil oma urust välja. Vöötorav leidis sobiva uru puu juurte all. Vähkide kaldaalused urud. Ants kükitab kodus nagu hiir urus, ei tule teiste sekka. || (üldisemalt:) kaevand, tühe, auk. Sõjamehed kaevasid endale kiiruga urud liiva sisse. Heinte sees urus oli soe ja mõnus. Pistsin käe kividevahelisse urgu. *.. tema hambuta suu vajus sügavasse pealuusse, vereta huuled sünnitasid sügava uru .. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: hiire|urg, muti|urg, mägra|urg, rebase|urg, rotiurg.
2. urgas (2. täh.) Agul on täis elamiseks sobimatuid urge. *.. see [= tare] oli pigem urg, milles ei elutsenud inimesed, vaid viletsus ise. A. Sinkel. *Ta tahtis .. natuke jalutada maanteel, enne kui oma üksildasse urgu tagasi minna .. M. Traat.
valve|tõke
sõj väeosast julgestuseks väljasaadetud väiksem allüksus, pikett. Pataljon põrkas edasiliikumisel kokku vaenlase valvetõkkega.
vee|pealne ‹adj›
vee(pinna) peal, pealpool vett asuv v. toimuv. Jäämäe veepealne osa ka piltl (millegi kohta, millest on nähtav v. hoomatav väiksem (vähemtähtis) osa, põhiosa jääb aga varjule).
väe|osa
sõj väiksem iseseisev väeüksus. Väeosa nimetus, pitsat, lipp. Mis väeosast sa oled? – Üksikpataljonist. Teenisime temaga ühes väeosas.
▷ Liitsõnad: dessant|väeosa, eliit|väeosa, eri|väeosa, piirivalve|väeosa, politsei|väeosa, raketi|väeosa, rinde|väeosa, tagala|väeosa, valikväeosa.
vähemus ‹-e 5› ‹s›
arvuliselt väiksem osa mingist rühmast vm. tervikust; ant. enamus. Etniline, usuline, seksuaalne vähemus. Vähemus peab painduma enamuse tahte alla. Streigi pooldajad jäid vähemusse. Poliitikas on naised vähemuses. Meeskond mängis neli minutit vähemuses 'vastasmeeskonnast väiksema koosseisuga'. Kuused moodustasid metsas vähemuse.
▷ Liitsõnad: rahvus|vähemus, seksuaalvähemus.
väike|-konnakotkas
zool suur-konnakotkast heledam ja väiksem konnakotkas (Aquila pomarina)
väike|-laukhani
zool suur-laukhanega sarnanev, kuid sellest märksa väiksem, teravatipuliste tiibadega laukhani (Anser erythropus)
väike|pistrik
zool peam. väikestest lindudest toituv, jahipistrikust väiksem pistrik (Falco columbarius)
väike|telg
mat väiksem telg
väsimus ‹-e 5› ‹s›
1. kehalise v. vaimse pingutuse tagajärjel tekkinud seisund, mis väljendub töövõime vähenemises, rammetuses ja jõuetustundes. Lihaste, närvisüsteemi väsimus. Ihus oli ääretu, roiutav väsimus. Magus väsimus kogu kehas, liikmetes. Väsimus oli nii suur, et jalad kippusid nõtkuma. Väsimus võttis võimust. Mehed olid väsimuseni vaevatud. Tundis kohutavat väsimust. Heitis väsimust välja puhkama. Haigus avaldus esiotsa ainult väsimuses ja nõrkuses. Kukkus väsimusest kokku nagu äraaetud hobune. Silmad punetavad väsimusest. Väsimus murdis ta maha, vajutas silmad kinni. || küllastumus, tüdimus. Vananedes hakkas ta elust väsimust tundma.
▷ Liitsõnad: kevad|väsimus, liig|väsimus, reisi|väsimus, surma|väsimus, sõidu|väsimus, tee|väsimus, töö|väsimus, viina|väsimus, üleväsimus; eluväsimus.
2. tehn nähtus, mille korral tugevuspiirist väiksem pinge tekitab materjali pragunemist, kui talle mõjub muutlik koormus. Materjali, metalli väsimus.
3. põll mullaväsimus
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
![]() |