[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

väljapoole
suunaga välja, millegi seest välise, avatud ala poole; ant. sissepoole
1. ‹adv› Aken avaneb väljapoole. Kivil lihviti ainult väljapoole jääv külg. Kasukal oli karv väljapoole pööratud. Väljapoole laieneva servaga nõu. Nihutas ennast lambi valgusringist väljapoole. Peresiseseid tülisid ei viida väljapoole. Esikoht läks seekord Norrast väljapoole. Väljapoole suunatud 'ekstravertne' inimene. Naise süda peksles, kuid väljapoole ei tulnud sealt midagi. *Kes sind narrib? Täna nii karvad väljapoole [= pahas tujus], et annad varsti pihta ka. A. Mälk.
2. ‹prep› [part] Enesetapjad maeti väljapoole surnuaia müüri. Jäin väljapoole kuuldekaugust. Röövel on asetunud väljapoole seadust.