[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

väljast ‹adv›
väliskülje poolt, väljastpoolt, pealt; nähtavast olekust; ant. seest. Seest ja väljast valgeks lubjatud laut. Luugid pandi väljast kinni. *.. teine saab juba teise mehe. Noore ja kena pealegi, kui väljast vaadata. A. Mägi. || õuest, ukse v. akna tagant. Lind oli väljast sisse lennanud. Kuulsime väljast appihüüdeid. *Veel ukselt ja ukse eest väljastki tuli ta tagasi, et midagi öelda .. A. H. Tammsaare. || mingist piiritletud alast kaugemalt; mujalt. Talus toodeti kõik ise, väljast pidi ostma ainult soola ja riide. Poiss oli kusagilt väljast, rääkis aktsendiga. Väljast tulnud tööjõud oli odavam.