[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kutsuma ‹42›

1. tegema ettepanekut v. korraldust tulla kuhugi, millestki osa võtma v. midagi tegema. Kedagi kohale, appi kutsuma. Kutsus venna endale seltsiks. Pühadeks kutsuti palju võõraid. Lauda, sööma kutsuma. Külla, pulma, oma sünnipäevale kutsuma. Kutsub uut korterit vaatama. Kutsusin sõbra matkale kaasa, ühes, kohvikusse. Kutsus tüdruku tantsima, jalutama. Lapsed kutsuti tuppa. Kutsumata, kutsutud külaline. Läks abi kutsuma. Töötajad kutsuti koosolekule, nõupidamisele. Kutsus mineja tagasi. Kutsus kaaslased viipega lähemale. Tule ruttu, isa kutsub! Ta kutsus mu hetkeks kõrvale. Mind käidi mitu korda peole kutsumas. Oota, ma kutsun takso! Telegramm kutsus teda kiiresti koju. Ma pole sinu kutsuda ega käskida. „Astu sisse!” kutsus ta lahkelt. Ta tuleb kutsumatagi, ei tule kutsudeski. Kutsuti kiiresti arst. Kutsus oma vastase duellile. Õpilane kutsuti vastama, tahvli juurde. Poisi vanemad kutsutakse kooli. Selle tembu eest kutsus direktor poisid kohvile 'aru andma, peapesu saama'. Mind kutsuti kohtusse tunnistajaks. Teda kutsuti haridusosakonna juhatajaks, tööle ajalehetoimetusse. Võistlejad kutsuti starti. Kutsealused kutsuti aega teenima, kaitseväeteenistusse. Ilmub kohale nagu kutsutud. *Kutsusin ta võiduniitmisele. J. Mändmets. || millelegi õhutama, agiteerima, üles kutsuma. Kutsutakse võitlust jätkama. Kutsus oma kõnes parteisid koostööle, omavahel leppima. Õpetaja kutsus meid olema teistele eeskujuks. Raamatus oli tunda leplikkusele ja rahulolule kutsuvat tendentsi. || loomi v. linde mingi häälitsuse v. hüüdega kohale hõikama v. juurde meelitama. Perenaine läks lehmi, karja koju kutsuma. Kütt kutsub vilega, vilistades hagijat. Karjane kutsub koera. „Kiiss-kiiss!” kutsus laps kassi. Kutsub kanu „tip-tip-tip!” Kana kutsub poegi. *..hakkas ainult heleda häälega sigu kutsuma, ikka „kotsu, kotsu, kotsu, põssa, põssa, põssa”. A. H. Tammsaare. || piltl (helide kohta:) millekski märku, signaali andma. Kell kutsub tundi, lõunale. Vabrikuvile kutsus hommikul tööle. *Telefon kutsus ja kutsus, Sigma kuulis, kuidas helin kajas läbi tuttavate tubade.. I. Viiding.
2. piltl ahvatlema, vastupandamatult meelitama; kaasa v. ligi tõmbama. Meri ja võõrad rannad kutsusid. Matkarajad, kaugused, veteavarused kutsuvad. Kevad kutsub loodusse. Kuumad suvepäevad kutsuvad Piritale. Inetu hoone ei kutsu sisenema. Temast oleks võinud saada hea arst, kuid kirjandus kutsus rohkem. See raamat kutsub end ikka ja jälle uuesti lugema. Järv, merevesi kutsus ujuma. Hea teenimisvõimalus kutsus. Luuletus kutsub edasi mõtisklema. *Kuhi kujutlusi kutsub, võõras ja võimatu veab. R. Sirge.
3. kutsutud teat. ülesannete täitmiseks väljavalitud, seatud, määratud v. kohustatud. Ta luges end prohvetiks, kes on kutsutud inimestele uut õpetust kuulutama. *Õpetaja olevat kutsutud ja seatud, et inimtaimedele kasvamiseks kätte näidata õige suund. E. Tegova.
4. kellegi v. millegi kohta teat. (hüüd)nime, nimetust kasutama; nimetama, hüüdma. Sõbrad kutsusid Robertit Bobiks. Lapsed kutsusid koristajat Emmi-tädiks. Teda kutsutakse poiste hulgas pealikuks. Rahvas kutsub silmu sageli ussiks. Seda talu kutsuti Liivamäe. Suurt kivi kutsuti Saunakivi(ks). Kaaslased kutsusid teda juba koolipõlves professoriks. Kuidas seda mäge kutsutakse? See on Rusika-Kaarel, nagu rahvas teda kutsub. Talupoegi kutsuti vanasti elukoha või isa järgi. Nurmenukku kutsutakse rahvasuus mitme nimega. *„Minu Tõnu kutsub mind – Suss!” – „Mind hüütakse kodus Raldiks.” H. Raudsepp.

valik|seeme
põll väljavalitud puhtasordiline seeme, eliitseeme

valik|sort
põll väljavalitud sort aretussortidest. Rukki, heintaimede valiksordid.

valikuline ‹-se 5› ‹adj›
mitte kõike v. kõiki hõlmav, vaid (välja)valitud v. väljavõtteline, valik-. Hoonete valikuline remont. Teravilja valikuline koristamine. Rahvaloendus võib olla üldine või valikuline. Valikuline kontroll, vaatlus. Valikulise toimega 'üksnes teatud taimedele mõjuvad' pestitsiidid, herbitsiidid.

valimik ‹-miku, -mikku 30› ‹s›
valikkogu, väljavalitud hulk millestki. Väike valimik murdetekste, mõistatusi, vanasõnu. Trükis on ilmunud eesti rahvalaulude valimik. Antoloogia on valimik eri autorite töid. Anti välja Juhan Liivi lühiproosa valimik „Elu sügavusest”. Käesolev kogumik sisaldab valimiku kirjaniku ajakirjanduses ilmunud artiklitest.
▷ Liitsõnad: artikli|valimik, luule|valimik, muinasjutu|valimik, näidendi|valimik, publitsistika|valimik, satiiri|valimik, teksti|valimik, tõlkevalimik.

valitu ‹1› ‹s›
(välja)valitud isik. Soovijad oli mitu, valituks osutus Jüri Pärn. Komiteesse valitud jaotasid omavahel ülesanded. Üritus oli määratud ainult valituile. Sellest teadsid ainult vähesed valitud. Ma ei kuulu kahjuks valitute ringi. Peigmees ja tema valitu 'mõrsja'.
▷ Liitsõnad: välja|valitu, äravalitu.

välja|valitu
väljavalitud isik. Ohvitser luges mõned nimed ette ja andis väljavalituile mingi korralduse. || mingi erilise rolli täitmiseks arvatud isik; erandliku saatuse, kõrge positsiooni v. erakordsete võimetega isik. Saatuse, jumalate poolt väljavalitu. Muusade väljavalitu. Üritus on mõeldud ainult väljavalituile. Šedöövrite loomiseks on annet vaid mõnel üksikul väljavalitul. || tulevaseks abikaasaks valitud isik. Vanemad jälgivad poja väljavalitu käitumist. Astub oma väljavalituga peagi altari ette.