[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aga
I. ‹konj› kõige üldisem vastandav sidesõna; sün. kuid, ent
1. otseses vastanduses seob lauseid, harvemini lauseosi, kus hrl. ühe lause v. lauseosa kaks komponenti on vastandatud teise lause v. lauseosa kahele komponendile. a. (rinnastavalt seotud osalausete vahel). Eile oli külm, aga täna on soe. Sina lähed, aga mina mitte. Mõte oli hea, aga selle teostus ebaõnnestus. Ma keelasin küll, aga või tema sellest hoolis! *Miika oli surnud, Mihkel oli surnud, tema aga elas ja teda võidi vihata. A. Jakobson. b. (korduvate lauseliikmete puhul). Tal on vähe raha, aga palju tööd. Muret oli tihti, rõõmu aga vahel harva. Ühed elasid jõukalt, teised aga äärmises vaesuses. Võib-olla kunagi tulevikus teen, aga praegu mitte. Seda võib küll mõista, aga mitte õigustada.
2. kaudsemas vastanduses alustab piiravat, täpsustavat, selgitavat lauseosa v. lauset. a. (korduvate lauseliikmete puhul). Ta on väike, aga tubli. Paratamatu, aga ikkagi kurb sündmus. Koosolekul arutleti praegust olukorda, aga ka tulevikuväljavaateid. Ütles seda tasa, aga kindlalt. Kõik olid väsinud, aga matkaga rahul. Koer haukus ägedalt, aga kallale ei tulnud. Ähvardab lüüa, aga ometi ei löö. *Peeter hakkas juba ümber käänama, viitles aga jälle. E. Vilde. b. (rinnastavalt seotud osalausete vahel). Ma oleksin ehk läinudki, aga isa ei lasknud. Tundis väsimust, aga uni ei tulnud. Raske muidugi on, aga küll me toime tuleme. *Ema vahest ei ütle küll midagi, aga tema silmad tõusevad kahtlemata vett täis, kui ta Villut näeb. A. H. Tammsaare. | (otsese kõne korral võib lause aga kohalt katkeda). *„Noh, kas perenaine lubas?” küsis noorhärra järgmisel õhtul. – „Lubas küll, aga ..” M. Metsanurk.
3. iseseisva lause algul seostab seda eelneva lause v. isegi pikema kontekstiga; vahel on vastandus nõrk ning aga kasutatakse ütlust sissejuhatava sõnana. „Mina seda ei teinud.” – „Aga kes siis tegi?”. *Jajah, nojah, õige küll. Aga siis peate rikas inimene olema, kui nii palju raamatuid ostate. R. Roht. *Nõu meeldis vanahärrale, ja ta pidas temast tükk aega kinni. Aga seal kerkisid kaaluvad mõtlused vahele. E. Vilde.
II. ‹adv› (rõhutav sõna)
1. muudkui, vaid. Mis siin enam oodata, istume aga lauda! Tulge aga julgesti, koer on ketis! Lase aga kuulda! Mine aga sina pealegi, küll saame siin hakkama! *Pole inimesed ju taevapilved, et aga lähevad ja lähevad ja seda kiiremini, mida kurjem on tuul. A. Mälk.
2. ainult, vaid, üksnes. Kaupa on külluses, oleks aga raha! Tal pole muud mõttes kui aga oma töö. Ta tuleb kõigega toime, kui ta aga viitsib teha. No oodaku aga! (ähvarduses). *Temal on ükskõik, kuidas elab, kui tal aga riided seljas ja tükk leiba on .. M. Metsanurk. || ‹hrl. ühenduses pronoomenite, adverbide ja konjunktsioonidega› iganes. Kes aga ette sattus, see kolki sai. Võeti, mis aga kätte sattus. Läks, kuhu aga tahtis. *.. ruttas nii kärmesti kodu poole, kui aga vana ruuna kabjad kandsid. J. Kunder.
3. (hrl. imestust, üllatust väljendavates hüüatustes:) alles, ikka. Oled sina aga optimist! No on see aga peletis, suli! Küll on aga kuum – päris ära tahab lämmatada.
4. väljendab v. rõhutab etteheidet v. ähvardust. Aga! Aga, ema, kuidas sa võid ometi Reinust nii rääkida! „Aga sa nüüd isa käest saad!” ähvardas tädi.
5. (ebamäärase tähendusega). a. sissejuhatava sõnana, eriti otseses kõnes. Aga küll tõusis kära! Aga see oli alles sõit! Aga me kolkisime neid päris korralikult kohe! „Arva, mis ma leidsin.” – „Aga mitte ei oska arvata.”. b. tarvitatakse hrl. koos verbi kordamisega imperatiivis. Tule aga tule lähemale! Vaata aga vaata, või tema ka siin! Rääkige aga rääkige, küll te pärast kahetsete! „Astu aga astu!” sundis mees hobust. c. (muudel juhtudel). Ta tundis huvi humanitaarainete, eriti aga ajaloo vastu. See asi puudutab meid kõiki, eelkõige aga sind.

aja|veeb
info Interneti rakendus, mis sisaldab ajaliselt järjestatud perioodilisi postitusi veebilehel ning võib olla avalik ja kommenteeritav, veebipäevik, blogi. Ajaveebi pidama. Lugesin ja kommenteerisin töökaaslase ajaveebi.

aktseptor ‹-i, -it 2› ‹s›
keem
1. aineosake, mis võib endaga liita ioone, molekule, aatomeid v. aatomiosi
2. vaba orbiidiga aatom, mis saab temaga ühinevalt aatomilt elektronipaari

allvee|laev
laev, mis võib liikuda vee all. Saksa allveelaev uputas inglaste kaubalaeva.
▷ Liitsõnad: aatomiallveelaev.

amfiib|auto
auto, mis võib ületada ka vesitõkkeid

amfiib|lennuk
lennuk, mis võib ka veepinnalt startida v. veepinnale laskuda

amfiib|taim
bot taim, mis võib kasvada nii vees, ajutiselt veeta jäänud veekogu põhjal kui ka märjal maapinnal

amfiib|tank
sõj tank, mis võib ületada ka veekogusid (veepinnal ujudes v. vee all)

arvata ‹adv›

1. umbes, ligikaudu. Arvata neljakümneaastane mees. Arvata kümme meetrit pikk. Saalis oli arvata paarsada inimest.
2. hrv arvatavasti, võib arvata. *Jorsist ei märkugi veel. Nüüd ta arvata enam ei tulegi. M. Raud.

arvatagi ‹adv›
kõnek iseenesest mõista, endast mõista, võib arvata. Arvatagi, et meestele soe õlu ei meeldinud.

distsiplinaar|üleastumine
jur distsipliinirikkumine, mis võib kaasa tuua distsiplinaarkaristuse

draama ‹6› ‹s›

1. näidend; (kitsamas tähenduses:) tõsise konfliktiga näidend, mis võib sisaldada nii traagilist kui ka koomilist elementi. Vilde on kirjutanud jutustusi, romaane ja draamasid. Schilleri ajaloolised draamad. Dramaatika žanrid on tragöödia, komöödia ja draama.
▷ Liitsõnad: idee|draama, karakter|draama, lugemis|draama, olustiku|draama, värssdraama.
2. dramaatika, draamakirjandus. Euroopa draama lähtub Vana-Kreeka draamast. Eesti kunstiväärtuslik draama.
3. piltl vapustav sündmus, raske elamus. Elas üle raske draama. Leidis aset verine draama: sõjavägi tulistas demonstrante.
▷ Liitsõnad: abielu|draama, armu|draama, perekonnadraama.

eel|vitamiin
biol aine, millest loomorganism võib sünteesida vitamiini, vitamiini eelaste, provitamiin

eest
I. ‹adv›
1. eestpoolt küljest, esiküljelt; eesmisest otsast.; ant. tagant. a. eestpoolt teat. kauguselt. Eest tõusis suitsu. Rünnati eest ja küljelt. Üks tõmbas eest, teine lükkas tagant. Poisid uurisid autot eest ja tagant 'igast küljest'. Pani mul tee eest kinni. Igas ürituses peab olema keegi, kes eest veab. Bussi tagumine uks oli kinni, tuli eest peale minna. Ta oli rivis eest viies. b. eesmisest otsast, esiküljelt (sealse olukorra, esinemuse poolest). Eest on maja kollaseks värvitud. Pluus on eest märg. Tal olid mantlihõlmad eest lahti. Hobune raius, lõi eest ja takka üles. Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas? (Mõistatus).
2. omalt kohalt esiküljel ära, esipoolelt (oma otstarvet täitmast) küljest ära. Võttis põlle, lipsu eest. Võtab prillid eest. Võta mask eest! Kuuel on nööp eest ära. Võtsin uksel võtme, aidauksel taba eest. Lükkas uksel riivi eest. Tõmbas aknal kardina eest kõrvale. Õhusurve lõi akendel klaasid eest. Võta hobune eest! Rakendasin hobuse eest lahti.
3. segamast, takistamast, tülinast ära. Mine eest! Eest ära, või muidu sõidan otsa! Käi tee pealt eest! Tee, et sa eest kaod! Ma tulin neil tülist eest ära. Lükkas tooli eest kõrvale. Lõhkus kraavil tammi eest. Vesi murdis kõik takistused eest. *Mida saab Ene sinna parata, et tegemata töid kiiremini juurde kuhjub, kui ta suudab eest ära teha. V. Lattik.
4. kasut. koos põgenemist, kõrvalehoidmist, vältimist väljendavate verbidega. Jooksis, pages, põgenes mul eest ära. Olin teda juba kätte saamas, kuid ta hüppas äkki eest kõrvale. Haavatud lind ei jõudnud eest ära lennata.
5. ‹hrl. ühenduses verbiga leidma› varem kohal, varem olemas, varem ees. Kodus leidsin ainult õe eest. Kui kohale jõudsime, leidsime seal juba hulga inimesi eest. Leidis eest tühja korteri, mõned kirjad. Pani osa leiba kappi tagasi, siis õhtul hea eest võtta. *Nad läksid välja ja leidsid eest muutunud ilma – sadas tihedat laia lund. M. Raud.
6. varemalt, enne endale, nii et keegi teine ilma jääb. Varasemad tulijad napsasid huvitavamad raamatud, paremad kohad eest ära. Kellega ma tantsin, kui teised poisid on ilusamad tüdrukud eest ära võtnud.
II. ‹postp› [gen]
1. millestki v. kellestki eestpoolt, esikülje v. liikumise suunast; ant. tagant. Läks maja eest mööda. Astusin kaardi, tahvli eest kõrvale. Võttis käe silmade eest. Rongkäik liikus tribüüni eest mööda. Poisikesed jooksid meie eest läbi. Päikesevarjutuse ajal läheb Kuu Päikese eest läbi. Laskis veel korraks päevased sündmused silmade eest läbi. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Särk oli rinna eest verine. Hääled kostsid kaupluse eest. Pühkis ja koristas natuke trepi eest.
2. millegi küljest, millegi esiküljelt (oma otstarvet täitmast). Tõmbas kardinad akna eest kõrvale. Võta võti ukse eest ära! Võttis tropi augu eest. Rakendas hobuse vankri eest lahti.
3. kelleltki otsust saamast, kellelegi aru andmast, kellegi jutult vms. Eksamisessioonil käib komisjoni eest läbi palju õpilasi. *Jenseni Kristast sai korraga Kristiine-proua. Mis sellest, et altari ja õpetaja eest läbi käimata. H. Sergo.
4. osutab sellele, kelle v. mille kartusel põgenetakse, kõrvale hoitakse, keda v. mida välditakse. Põgenes tagaajajate eest. Nekrutid pagesid pika kroonuteenistuse eest võõrsile. Läks sõja eest pakku. Ära jookse mu eest ära! Pani meie eest putku. Mõisnikud põgenesid talupoegade viha ja kättemaksu eest linna. Ta püüab end minu eest kõrvale hoida. Hoidu rongi eest! Mul õnnestus pea löögi eest kõrvale tõmmata. Säärane mees ei kohku millegi eest tagasi 'võib kõigega hakkama saada'. *Ent vaatamata kõigile pingutustele ei pääsenud ta siiski mälestuste eest .. A. Jakobson.
5. osutab kellegi v. millegi suhtes kaitstud, varjatud olekule v. kaitsmise, varjamise, hoidmise vajadusele. Lukud ei hoidnud röövlite ja varaste eest. Ta hoiatas mind nende kättemaksu eest. Ta on halb inimene, hoia end tema eest! Parvel oli ta metsloomade eest kaitstud. Kuusehekk varjab aeda põhjatuulte eest. Kuuse all olid nad vihma eest varjul. Tema eest tuleb uks kinni hoida. Ma ei varja sinu eest midagi. Tema eest hoiti kõik salajas. Seda tehti vanemate eest salaja. Põlde tuli liigvee eest kaitsta. Muul kaitseb sadamat ummistumise eest. Hoia end kahjulike mõjude eest! *.. arvas end seega kõige suuremate tooruste eest kaitstud olevat .. E. Krusten.
6. asemel, asendajana, ülesannetes. Kes selle töö tema eest ära teeb? Rektori eest kirjutas alla prorektor. Mine sa täna minu eest nõupidamisele! Õienda minu eest see asi ära! Maksa minu eest ka! Ta juba vastas meie mõlema eest. Tädi oli vaeslastele ema eest. Nad kasvatasid teda lapse, poja eest. Ta oli härral nii toapoisi kui ka kutsari eest. Tuhatoosi eest käib alustass. Viletsal ajal oli kartul ka leiva eest. *Karjapoistele see puu oli kella eest – tema vari näitas, millal on õige aeg lõunale minna. J. V. Veski. || võrdselt kellegagi v. millegagi. Poisid olid tööl juba mehe, täismehe eest väljas. Töötab, rabab tööd mitme inimese eest. Rammu oli tal kolme mehe eest. Sõi ja jõi mitme eest. Vihma ei olnud kaste eestki. *.. aga kui naerab, siis ragistab kolme eest. O. Luts.
7. (ajaliselt:) tagasi, varem. Paari aasta eest polnud veel seda maja. Hiiumaa asustati umbes 700 aasta eest. Sellest oli juttu juba aastate eest. Ta sai paari kuu, mõne nädala eest kaheksakümmend täis. Ta käis paari-kolme päeva eest meil. Ta tuli mulle natukese, vähe aja eest vastu. See juhtus nüüdsama, mõne minuti eest.
8. vastu (andes v. saades); väärtuses. Seda ei saa raha eestki. Sularaha eest osteti vähe. Selle palga eest võib juba töötada. Tegi seda väikese tasu eest. Andis 100 krooni eest kella pandiks. Andis viimase kauba poole hinna eest. Mõne penni eest sa ei saa midagi. Must loovutas lipu kahe vankri eest (males). Tegi seda vaid hea sõna eest. Ülesostjad ostsid kokku suurte summade eest. Kaupa on siin praegu 5000 krooni eest. Kopika eest asja, rubla eest lärmi. *.. ta pidavat paljalt aitäh eest tegema kõike väga põhjalikult. V. Gross.
9. osutab sellele, mille tasuks midagi makstakse v. mille vastutasuks midagi toimub. Nende tööde eest makstakse hästi. Plaani täitmise eest anti preemiat. Sai artikli, raamatu eest honorari. Sai kurkide eest head hinda. Kui palju sa selle eest tahad? Tasus remondi, aparaadi parandamise eest. Suur osa palgast läks korteri ja toidu eest. Maksis viletsa toapugeriku eest 1000 krooni kuus. Tegi peremehele maalapi eest päevi. Sai oma hoolikuse eest kiita. Õpilane sai vastuse eest viie. Ma olen veel selle eest võlgu. Teda edutati hoolika ja korraliku töö eest. Suur aitäh abi eest! See on küll mitte millegi eest saadud. Ma olen selle eest sulle surmani tänulik. Nõuan selle eest kahjutasu. || osutab sellele, mille pärast kedagi karistatakse, kritiseeritakse vms. Mille eest teda karistati? Mõisteti riigivastase tegevuse eest 7 aastaks vangi. Istus hobusevarguse eest kinni. Teda trahviti laimamise eest. Ülestõusust osavõtmise eest ootas surmanuhtlus. Talle määrati varguse eest rahatrahv. Poiss sai ulakuse eest tutistada. Iga väikseimagi eksimuse eest peksti. Ta vallandati tööluuside eest. Selle eest ma maksan neile veel kätte! Kas sulle selle eest midagi ei tehta, et nii kaua puudusid?
10. osutab sellele, keda v. mida kaitstakse, kelle v. mille pärast võideldakse vms. Nad võitlesid, langesid, andsid elu kodumaa eest. Võitlus rahu eest. Olin alati ise enda eest väljas. Kellegi eest seisma, kostma. Käis oma poja eest mõisnikku palumas. Nad seisid, võitlesid oma õiguste eest. Töö tulemused kõnelevad ise enese eest. Üks kõigi, kõik ühe eest. *Oli aeg, kus olin valmis surema Su eest. O. Luts. || osutab sellele, kelle v. mille suhtes hoolt kantakse, korrasolekuks kõik tehakse vms. Perekonna eest hoolitsemine. Hoolitseb laste, haigete, külaliste eest. Minu eest kantakse siin hästi hoolt. Lapsed hoolitsevad küülikute eest. Pakkide korrashoiu, ruumide puhtuse eest kantakse pidevalt hoolt. Hoolitse selle eest, et laud oleks kaetud! *Parem muretsege selle eest, et teil enestel igav ei oleks olla, kaks vanapoissi ... A. Kitzberg. || osutab sellele, kelle v. mille suhtes ollakse vastutav. Mina vastutan teie kõikide eest. Sina vastutad välitööde, kauba ärasaatmise eest! Oma tegude eest annad sa veel vastust!
11. osutab isikule, kes teiste kiirema toimimise tõttu millestki ilma jääb. Kes kiirem oli, kahmas ka teiste eest paremad palad endale. *Ta sõi üldse palju. Ta sõi ka minu eest kõik ära. K. A. Hindrey.
12. esineb fraseologismides, näit.:. Elu, hinge eest. Iga hinna eest. (Mitte) mingi hinna eest. Ilma eest. Jumala eest. Kopika eest; ei ole (mitte) kopika eest(ki). Marja eest. Nina eest napsama, näpsama. Ust nina eest kinni lööma, tõmbama. Täie eest käima, minema. Võileiva (hinna) eest.
Omaette tähendusega liitsõnad: otsa|eest, see-eest

ega
I. ‹konj› eitusega seostuv ühendav sidesõna
1. täh. 'ei ka, ka mitte, samuti mitte' seob eitavas lauses korduvaid lauseliikmeid, hrl. kahte viimast. Ma ei rääkinud sellest Marile ega Miinale. Siin ei ole ühtegi puud ega põõsast. Tal pole isa, ema ega muid lähemaid omakseid. Ei aidanud hädaldamine ega palved. Rahvasõna ütleb, et kingsepal pole saabast ega rätsepal rõivast. Kingad polnud suured ega väikesed, vaid päris parajad. Ta ei olnud poolt ega vastu. Auto ei pääsenud edasi ega tagasi. Täpne raha, mitte sentigi rohkem ega vähem. Ei läinud tookord ega ka hiljem. Haige ei taha süüa ega juua. Tal pole siin midagi keelata ega käskida. *Ei, märatsema ega kärkima ta kohe ei hakanud. R. Vellend. || tarvitatakse kindlakskujunenud antonüümsete, fraseoloogiliste jts. sõnapaaride sidumiseks. Poiste rõõmul polnud otsa ega äärt. Temast polnud enam kippu ega kõppu kuulda. Ei lausunud musta ega valget. Mul pole sellest sooja ega külma. Ta ei teadnud maast ega ilmast. Sel asjal pole aru ega otsa. Ei aita ussi- ega püssirohi. Tüdrukule ei kõlba enam üks ega teine toit. *Roheline, tollest tööst ei tea küll ööd ega päeva. A. Hint.
2. täh. 'ja ei' seob:. a. korduvaid öeldisi (vähemalt üks neist on eitav). Ta on korralik mees, ei joo ega suitseta. Muudkui vireleb, ei ela ega sure. Olgu parem vait ja ärgu õiendagu ega sehkendagu igal pool! Ta ei nutnud ega hädaldanud. Ants oli tookord väga purjus ega mäleta midagi. Ta heitis raamatule ükskõikse pilgu ega lausunud midagi. Ta oli äge mees ega kannatanud pilkamist. Hüüe oli nõrk ega kostnud kuigi kaugele. *Istub, suitsetab, kõigutab üle põlve visatud jalga, ega mõtlegi tõtata. R. Sirge. *Ei kiusle, ei käratse, ei sõimle ega sajata. L. Kibuvits. || kasut. rõhutavas sõnakorduses. Isa ei tulnud ega tulnud. Koosolek ei taha ega taha lõppeda. *.. siis tuli jälle sula ja taevast sadas lumelörtsi, mis ei jäänud ega jäänud püsima. M. Metsanurk. b. eri lauseid (vähemalt üks neist on eitav). *Ei sirista sirts puhmas ega mükerda mumm mättal. R. Sirge. *Laskusin tema vaimsele tasapinnale ega olnud see ohver mu hõõguva armastuse juures kuidagi suur. M. Metsanurk.
3. esineb täh. 'ei ka, ka mitte, samuti mitte' v. 'ja ei' lause algul, seostades seda eelmise lausega. *Tädi Friidy ei riidle minuga kunagi. Ega onu Arvo. Nad ütlevad, et ma olen hea laps. H. Väli. *Muidugi, ei ole elu ainult konfliktide kogum. Ega pea seda kirjanduski olema. I. Sikemäe.
II. ‹adv›
1. lause algul esinev eitussõna, hrl. seostab seda teat. määral eelnenud väite v. kõnelusega, täh. umbes 'ei ju' (teine eitussõna harilikult puudub, võib aga ka esineda). Ega see paha mõte ole! Ega tea, äkki oligi tema. Ega tal raha nii palju olnudki. Ega ta seda siis meelega teinud! Ega siin olegi kuigi sügav! Ta on veidrik, ja ega tema üksi. Ju seal ikka põhjust oli, ega nad muidu räägi. Oh, ega ta nii ruttu tule! Asjatu oleks neilt küsida, ega nad ikka anna. Raske oli, aga ega ma kurda. Astusin vaid korraks sisse, ega mul pikka aega ole. Ära karda, ega ma sulle midagi tee! Mõtlesin juba, et ega sa enam tule! „Mul on kõik valmis.” – „Ega siis muud kui teele!” Ma räägin sinuga, ega ma ahjuga ei räägi! Tingimata kaebab edasi, ega tema ei jäta! Ega ma kõigest aru ei saanudki, mis ta rääkis! Ta on uhke, ega tema juba kelleltki abi paluma ei lähe. „Kas sa lähed?” – „Ega hästi ei tahaks minna!”. *Ludvi Puusepp ei olnud küll just enam poisike – kuid ega ta vana ka ei olnud! A. Haava. *„Lase lahti, Aadu! Lase kohe lahti!” – „Ega ikka lase küll!” kiitis Aadu. H. Väli.
2. tagasihoidlikku küsimust alustav küsisõna eitava lause algul, harvemini küsijätkuna selle järel. a. (küsija eeldab v. soovib eitavat vastust). Ega te ole seda veel kuulnud? Ega sa minu peale pahane ole? Kuule, ega sa ometi haige ole? Ega sa täna tagasi lähe? Ega sul midagi selle vastu (ei) ole, kui ma siin natuke kirjutan? Ega sulgi vist kerge olnud? Ega sa seda isegi usu, ega? Sa pole ju ometi armunud, ega? *".. teie ei ole neid juttusid lugeda tohtinud, ega?” – „Ei,” ohkas emand kõrgilt. E. Vilde. b. (küsija eeldab ka võimalikku jaatavat vastust). Ega sa malet mängida ei oska? Ega isa kodus ei ole? Ega sa ei tea, kes see mees on? Ega sa ei saa kümmet krooni laenata? Ega see äkki Mihkel ole, kes seal läheb? Ega teil täna viimati mõni pidu ei ole?
3. kõnek esineb nõustumist väljendava ütluse algul. „Kas sul on täna sünnipäev või?” – „Ega tea, äkki on ka.”.

ehk küll
möönev sidesõna (ehk ja küll vahel võib eriti varasemas pruugis esineda teisi sõnu); sün. kuigi, ehkki, olgugi et
1. alustab mööndlauset, mis toob esile asjaolu, millest hoolimata pealauses märgitud olukord v. tegevus siiski aset leiab. Mindi teele, ehk küll sadas kõvasti. Jaak jätkas tööd, ehk küll Mikk arvas, et sellest pole kasu. Ehk küll see on juba vana lugu, võetakse ta vahel uuesti kõne alla. Ta läks koosolekule, ehk tal küll selleks tahtmist polnud. *Körber nikutas tõsiselt peaga, ehk süda küll naeris ... E. Särgava. *Ehk ta küll oma vettinud riietes külma pärast lõdises, uinus ta siiski varsti magama. E. Vilde.
2. alustab teat. piiravat väidet, reservatsiooni, täpsustust sisaldavat mööndlauset (ka kiillauset) v. vastava iseloomuga lauseosa. See raamat meeldis rohkem poistele, ehk küll ka tüdrukute hulgas oli lugejaid. Ta oli hea inimene, ehk küll pisut äge. Niisugust asja juhtub, ehk küll mitte sageli. Üldiselt oldi arvamusel (ehk küll kuuldus ka kahtlevaid hääli), et töö tuleb hinnata heaks. *Iga lusikatäie järel lähevad elavamaks ta silmad, kõnekamaks ta nägu, ehk küll ikka nii tõsine, tume. Juh. Liiv.

ei ‹adv›

1. öeldisverbi juurde kuuluv eitussõna, annab kogu lausele eitava sisu. Ma ei tee seda. Tal ei ole raha. Siin ei aita enam miski. See ei võta palju aega. Ei mäletagi, millal me viimati teatris käisime. Ma arvasin juba, et sa ei tulegi enam. Miks sa minema ei hakka? Ei tea, kas maksab teda tülitada. Inimene ei ela ainult leivast. Mis see siis ära ei ole! Mees ei joo ega suitseta. Ta ei kurtnud ega hädaldanud. Ta ei lausu musta ega valget. Kas nad siis ei teadnud, et tee on suletud? Ega ta enne ei jäta, kui oma tahtmise saab. Kingatallad ei pidanud enam vett. Isa ei olnud seal varemalt käinud. Ei puudunud palju, et kõik oleks õnnelikult läinud. Töö ei tahtnud kuidagi edeneda. Sellisest võimalusest ei ütleks keegi ära! Täna ei mindud metsa. Aeg on hiline, teda ei oodata enam. Rääkis, et ilma temata ei tuldavat seal toime. „Äkki sa valetad?”–„Ei valeta.”. | ‹predikaatverb on juurdemõeldav›. Kas sa tuled või ei? „Kas sa süüa tahad?”–„Tänan, ei.” „Kas teid sunniti?”–„Ei, me tegime seda vabatahtlikult.” Vaatasime, et nüüd keerab meile sisse, aga ei, mööda läks. Ma ei saa, mitte kuidagi ei! Külmetasin kõvasti, aga ei häda midagi. Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi.
2. üldisem, ilma verbita esinev eitussõna. a. eitab korrigeerivalt teat. lauseosa. Sajad, ei, tuhanded hukkusid. Tule kell neli, ei, veel parem – kell viis! b. eelneb (harvemini järgneb) rõhutavalt, väidet kategooriliseks tegevalt eituslausele (viimases on hrl. verbiga koos esinev ei v. mõni muu eitussõna). Ei, seda ma ei tee! Ei, see ei ole Madis! Ei, mind ta ei näinud. Ei, ära tee nii! Ei, see pole kuidagi võimalik. Ei, selline olukord küll ei meelitanud. „Ei, kauem see kesta ei tohi!” otsustas ta. See ei olnud mina, oh ei! Ei, ei, ma ei usu teid! *Kõige eest pidin maksma. Mitte rahaga, ei. Vaid inimliku õnnega. F. Tuglas. c. esineb eitava vastuse v. otsusena millegi kohta (järgnev lause on tavaliselt jaatavas kõnes). Ei, ei, see võimalus langeb ära. *„Ei, ei,” ütles Kati tõsiselt, „sa pead mulle rääkima! Mul on ikka tundmus, nagu varjaksid midagi minu eest.” A. Gailit. *„Ärge talle haiget tehke,” palus perenaine tagant järele.–„Ei noh, kus nüüd seda,” vastas sauna Madis. A. H. Tammsaare.
3. annab üksnes järgnevale sõnale eitava sisu v. rõhutab seda.; sün. hrl. mitte. a. (järgnevaks sõnaks adverb). Ei iialgi! Tundis hirmu, nagu ei eales varem. Töö pole puudusteta, ei pooltki. Proovisin igasuguseid vahendeid, aga abi ei ühti. Otsin, otsin, aga teda ei kuskil pool. *„Jäksasid ikka tulla meile?” küsis perenaine. – „Tund ja verst, ei rutem,” vastas Jaagup .. A. H. Tammsaare. *Ega ole Eerogi enam nende lühemate hulgast Soomes, ei sugugi. F. Tuglas (tlk). b. (järgnevaks sõnaks pronoomen). Kasu polnud sellest ei mingisugust. Töö oli korralik, ei ühtki viga. Andres on süüdi, ei keegi muu. Nad elavad vanamoodi, ei midagi uut. *„Kuhu sa oma tõe ja õigusega ikka saad, näe, lasi su koera maha nagu ei midagi,” ütles Krõõt. A. H. Tammsaare. c. (järgneb mõni muusse sõnaliiki kuuluv sõna). Õunad on ilusad, ei ainsatki ussitanut ega kärbatanut hulgas. *Nelikümmend oli neid, nelikümmend ja ei ühtegi rohkem ega vähem .. R. Kaugver. *Teda narriti igal pool, nii, väikselt, ei asja ees, teist taga, – oli juba säärane mood. R. Roht.
4. esineb sisult jaatavates lausetes. a. tagasihoidliku küsimuse v. soovi esitamisel. Kas see ei ole äkki August? Kas sa süüa ei taha? Kas ma ei öelnud sulle, et ära mine? Kas ma ei saaks sind aidata? Kas ei tuleks sedagi võimalust kaaluda? „Kas me ei läheks kinno?” tegi üks poistest ettepaneku. b. retoorilistes küsilausetes, hüüatustes vm. seda laadi väljendustes. Kuhu sa ka ei läheks, igal pool tema ees. Mis imeasju seal küll näha ei saanud! Mille kõige pärast küll tema muret ei tunne! Kas ma siis tema kombeid ei tunne! Kuidas ta ka ei püüdnud salata, kõik oli asjatu. *„Ma arvasin, et see on teie pruudi kiri.” – „Mis teile küll pähe ei tule,” ütles Eduard .. E. Krusten. c. mõnikord koos miks-sõnaga nõustuval v. möönval vastamisel. „Kas sa tahad kaasa tulla?” – „Miks ei taha!”. „Aga nii ei tohi ju!” – „Miks ei, sõjas on kõik lubatud!”. *„Noh, siis on hästi. Kas võiksin tuba näha?” – „Seda võib kah, jah, jah. Miks ei või ...” R. Roht. d. vahel mitte ainult ~ üksnes ... vaid ka lausetes (viimasest võib mõni sõna olla ka ainult juurdemõeldav). See ei ole mitte ainult sinu, vaid meie kõikide ülesanne. *Sellel oksal ei kiikunud mitte ainult Indrek, vaid ka kõik teised poisid .. A. H. Tammsaare.
5. eitavas lauses võib kuuluda sidesõnalisse konstruktsiooni. a. ‹korduvana› läheneb ühendavale sidesõnale. *Seljas polnud tal enam mundrit, ei mütsi peas, ei saapaid jalas. E. Vilde. *Ta lamas peaaegu liikumatult ega rääkinud kellegagi. Ei sanitaridega, ei õdedega, ei arstidega, ei palatikaaslastega. P. Kuusberg. b. ‹ühendsidesõna osana› ei ... ega vt ega
6. kõnek esineb mõnedes teadma-verbiga seostuvates ebamäärasust väljendavates ütlustes. Arvab endast veel ei tea mis! Ta annaks ei tea mis, et sellest ülesandest lahti saada. Kui ohver viimaks toibus, oli ründaja juba ei tea kus. *Kas tead, sa ära karda midagi, kui see ka ei tea mis oleks. O. Luts. *Algselt näib, et säärases külas polekski nagu aset ei tea kui keerukatele inimsuhetele .. V. Alttoa.
7. kõnek rõõmu, vaimustust, heameelt, rahulolu vm. tunnet väljendavate (hüüd)lausete algul läheneb hüüdsõnale. Ei, oli see alles sõit! *Ja hakkaski [liköörist] soe. „Ei, tont võtku, tore on,” ütles Hella Aasa .. P. Viiding. *Aga nüüd lähen ma järve ja suman jahedas vees ... ei, see oli saun! H. Raudsepp.

erootika|telefon
tasuline telefoniliin, millele helistades võib vestelda erootilistel teemadel ja kuulata erootilist kõnet

esitaja|väärtpaber
maj väärtpaber, millest tuleneva kohustuse täitmist võib nõuda v. muud õigust teostada väärtpaberi omanik

geko ‹6› ‹s›
zool täpiline Ida-Aasia sisalik, kes võib liikuda ka siledal püstpinnal (Gekko)

hing1 ‹-e 22› ‹s›

1. hingamine, hingetõmme; hingeõhk, sisse- v. väljahingatav õhk. Köhahoog, tolm, tuisk matab hinge. Haigel matab jälle hinge. Kuumus, leil, suits, lehk lõi, pani, võttis hinge kinni. Rõõmust, põnevusest, hirmust, ärritusest jäi mul hing (rindu) kinni. Jooksin, köhisin nii et hing (rinnus) kinni. Põgenesin toast, hing ehmatusest kurgus. Tõmbasin sügavalt, kergendatult hinge. Mees tühjendas õllekapa ühe hingega. Ujun juba viis meetrit ühe hingega. Ta pidas vee all mitu minutit hinge kinni. *Vanamees vedas vilinal hinge ja ärgitas uuesti. A. Maripuu. | piltl. Kell seinal tõmbas kähisedes hinge ja lõi raginal kuus pauku. || (vähestes ühendites:) õhk, gaas. Õlu tuleb ankrusse hinge alla 'õhutihedalt kinni' panna. Õlu on vaadis hinge all. Kork ei pea hinge. *Jannsen kahmas oreli sõrmiste järele, et alustada laulu... Kuid orelil polnud hinge sees.. E. Särgava.
2. elu, eluvõime; elujõud, eluvaim. Hinge kallale kippuma. Sul ainult tühipaljas hing, ei muud midagi. Jookse, kui sul hing armas. Mehele jäi hing vaevalt sisse. Surijal on veel hing sees. Tal on hing väljas, välja minemas. Köhib, nutab kas või hinge seest. Ega ta enam hinge tõuse. Keegi ei jäänud, kedagi ei jäetud hinge. Uppunu saadi hinge. Sain, pääsesin hingega tulema. Palgast jätkus ainult selleks, et perel kuidagi hinge sees hoida, pidada. Süüa sai parajasti niipalju, et hing sees seisis. Ussil on visa hing. Pühadeks võeti seal hing välja. Kalamees peab kassi ikka hinges. Ei tulnud peole enam endist hinge sisse.
3. sisemaailm, eelkõige tundmuste ja tahte ala; ka nende kujuteldav asu- ja lähtekoht (sageli mitmesugustes piltlikes väljendites). Hinge ilu, suurus, ülevus. Ta on uhke, alandliku, nurjatu hingega. Otsiva, rahutu, õilsa, ülla hingega inimene. Fantaasiarikka, ilutseva hingega luuletaja. Hing kisendab kellegi, millegi järele. Hing igatseb midagi kaunist. Hing väriseb, on hirmul, ärevil. Mu hing aimab halba. Tema hing ei teadnud pettusest midagi. Jäta, jätke mu hing rahule! Hing jääb millegagi rahule, on millegagi rahul. Sõi ja jõi, mida hing himustas. Hing keeb vihast, raevust. Hinges keeb, käärib viha. Kartus, tusk poeb, jääb hinge. Nukrus, igatsus tükib hinge. Need sõnad läksid hinge, hakkasid hinge (kinni). Teiste naer ja pilge lõikas küürakale hinge. Hinge kogunes sappi, vimma. Pilkest jäi okas hinge. Kes teise hinge näeb. Venna surm jättis ta hinge sügava jälje. Poisi hinges tõusis trots. Hingelt noor, vana. Hingelt haige, muserdatud inimene. Oma hingelt on ta väikekodanlane. Ta hinges valitses rõõm ja rahu. Oma hinge põhjas uskus ta, et kõik pöördub veel heaks. Kahetsen juhtunut hinge põhjast '(üli)väga'. Olin hinge põhjani '(üli)väga' liigutatud, vapustatud. Kurbus, mure ahistab, rõhub, täidab hinge. Kadedus näris ta hinge. See vihje pani hinge kipitama, kripeldama, pakitsema. See jutt kosutas mu hinge. Kirjanik kirjutab sellest, mis hingel (kibeleb). Silmad on hinge peegel. Eidekesel on tüdimatu hing, temast jätkub kõikjale. Mitte igaühel pole sellist kanget hinge 'sellist tugevat tahtejõudu v. iseloomu'. Sel noormehel pole õiget ehitaja hinge. Maainimese hing igatseb põldude ja heinamaade järele. Ise noor tütarlaps, aga kasaka hing rinnus. Võõras ei mõista teise rahva hinge. *Hea raamat ei paljasta looja hinge üksnes lugejale, vaid ka loojale enesele. F. Tuglas. || (südametunnistusest; moraalse vastutuse ja kõlbeliste tõekspidamistega seotud tundemaailmast). Minu hing on sellest puhas, ei tea sellest midagi. Eksimus piinas, koormas, vaevas hinge. See kuritegu lasus tema hingel. Neid patte, seda süüd minu hingel, hinge peal pole. Varastamise pattu ta oma hingele, hinge peale ei võta. Keeldumise korral jääb selle inimese elu teie hingele, hinge peale. Räägib kõik viimseni hingelt, hinge pealt, hinge tagant ära. Paadunud hingega inimene. *Pealegi polnud tema teada Külasoo naistel midagi niisugust hinge taga, mida nad praegu kartma peaksid. A. Hint. || (kirglikust kaasaelamisest; innust, sisemisest põlemisest, (tegevus)õhinast). Näitleja mängus polnud hinge. Laulab, mängib, töötab hingega. Andus täie hingega oma tööle, uuele harrastusele. Ta teeb kõike hingega. Elu ilma elamusteta on hall ja hingeta. Mees juba üle viiekümne, kuid energiat ja hinge nagu noortel. || (kõrvutatuna v. vastandatuna ühelt poolt kehale, füüsilisele, välisele; teiselt poolt kainele mõistusele, vaimule). Reis tuli kasuks ihule ja hingele. Ise vastutan nii oma ihu kui ka hinge eest. Välise asjalikkuse all peitus hell hing. See mees on ju lausa robot: tal pole raasugi hinge. Mõõk tapab ihu, kuid sõna surmab hinge. *Andres tundis, nagu kuluks ta kahest otsast korraga: töö sööb keha ja üleaedne põletab hinge.. A. H. Tammsaare. || piltl (millelegi elutule tema iseloomulikku ilmet andvast eripärast). Igal linnal on oma hing. See omapärane muusika kajastab rohtlate hinge.
4. (filosoofias, religioonis, mütoloogias:) mittemateriaalne surematu ja elustav alge, mis võib eksisteerida ka kehast sõltumatult. a. Hinge surematus. Hingede rändamine, ümberkehastumine. Surmaga arvati hinge kehast lahkuvat. On usutud, nagu võiksid surnute hinged oma endist kodu külastada. b. (ristiusuga seotud kujutlustes). Sul on patune hing. Hing läheb taevasse, põrgusse. Hing saab, läheb hukka. Ära saada oma hinge hukatusse. Kurat püüab, võrgutab hingi. Vanakuri, saatan päris tema hinge. c. (loomade, loodusesemete hingestatusest). Muistne inimene arvas, et igal loomal, linnul, puul, kivil, metsal, veel jne. on oma hing.
5. elusolend, hingeline, hrl. inimene. Ta on kuldne, truu, lihtsameelne, romantiline hing. See rahutu, väsimatu hing ei püsi kusagil paigal. Sa oled õnnetu, kadunud hing. See on üks müüdav, nurjatu, vilets, äraostetav hing. Liina, hea hing, on siin kõik korda seadnud. Tema, vaene hing, ei aimanud midagi. Pastor hurjutas jutluses koguduse eksinud, patuseid hingi. Siin ei tunne meid ükski, mitte ainus hing. Mitte kusagil ainustki elavat hinge. Õues ei olnud (inimese) hingegi. Oleks ta seal ainsatki meesterahva, naisterahva hinge kohanud. Lauda- ja majauksed pärani, aga õues mitte hingegi, välja arvatud koer. Ära räägi sellest ühelegi hingele. Surnud hinged 'mingi organisatsiooni, seltsi passiivsed, töös mitteosalevad liikmed'. || retoorilistes hüüatustes ja küsimustes kõneleja enda kohta, samuti familiaarses, kurjustavas v. retoorilises pöördumises kellegi teise poole. Mis sa hing ütled, kostad! Mis sa hing teed, ette võtad, peale hakkad! Söö, joo, maga niipalju kui soovid – mis sa hing veel tahad! Kuhu sa hing lähed? Kui kaua sa hing ikka kannatad! Kuidas ma, vaene hing, õpin, kui vaikust ei ole? Kuidas sa, armas hing, välja näed! Kus te, saatana hinged, logelesite? *„Armas hing, kuidas sa oma õpetajahärraga räägid!” hüüdis pastor. A. H. Tammsaare. || (hrl. inimeste arvu, hulga väljendamisel). Sissid tapsid majas viimse kui hinge. Tal oli seitse hinge peret. Perekonnas oli kuus hinge. Meid on siin koos mõnikümmend hinge. Mõisnikul oli mitusada hinge talupoegi. Teolisi oli vähemalt poolsada hinge. Vallamaksu võeti kaks ja pool rubla igalt hingelt. *Ja sõrajalgseid, neid lehmi, neid kah mõni mitu-setukümmend hinge... A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: inim|hing, mees|hing, naishing; kaunis|hing, õilishing; kuradi|hing, saatana|hing, vaenlasehing.
6. piltl (kellestki, millestki olulisest, põhilisest, kesksest). a. mingi kollektiivi, organisatsiooni, ettevõtte, ürituse vms. innustaja, eestvedaja, juhtiv isiksus. Ta on seltsi, näiteringi, ettevõtte, ürituse, matka hing. Laudkonna, seltskonna hingeks näib olevat noor neiu. Meie kodu hing on hakkaja ja energiline vanaema. b. lemmikharrastus, -tegevus, huviala, millega tegelemine on kujunenud vajaduseks. Sport ja muusika – need on poisi hing. Aed ja peenrad on eide hing. *Korvpalli oli tal hea mängida ja see oligi ta hing. V. Saar. c. millegi elustav tuum, põhiolemus. Kunsti sisu ja hing on peidetud ta sügavustesse. *Et lühidus on vaimukuse hing, /../ teen lühidalt.. G. Meri (tlk).

installatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. info tehn el gaasi-, vee-, elektri- vm. seadmete, juhtmete, kaablite jms. paigaldamine; vastav kohakindlalt paigutatud seadmestik
▷ Liitsõnad: elektriinstallatsioon.
2. kunst kunstikavatsuslik esemete v. materjalide seade, mis võib ühendada eri kunstivorme ja -tehnikaid. Interaktiivne installatsioon. Kunstnik on loonud kontseptualistlikke installatsioone. Kunstihoone ette paigutatud installatsioon. Kunstiüliõpilaste installatsioonid linnaruumis ja kaubanduskeskustes.
▷ Liitsõnad: arvuti|installatsioon, ruumi|installatsioon, videoinstallatsioon.

jahi|aeg
jahilkäimise aeg; aeg, mille jooksul võib teatud ulukeile jahti pidada. Sügisene jahiaeg. *Kakkude kõige magusamaks jahiajaks on videvikutund. F. Jüssi.

mitu ~ kümme tuult jalg(ad)e all
ei tea, mis tulevik võib tuua, kuhu inimese viia. Noorel inimesel on veel kümme tuult jalge all.

jooksev ‹-sva, -svat 2›

1. (< partits jooksma). Kõrvuti jooksvad poisid. Kraanist jooksev vesi.
2. ‹adj› päevast päeva korduv, toimuv v. tehtav; teatavate vaheaegade järel korrapäraselt toimuv, tehtav v. esinev. Jooksev remont, korrashoid. Jooksev asjaajamine, aruandlus, kirjavahetus. Jooksvad kulud, väljaminekud. Jooksev kirjanduselu. Jooksvate sündmuste kroonika. Olen jooksva tööga väga koormatud. Jooksev 'käimasolev' aasta, kuu, päev. Jooksev meeter 'meeter pikkusmõõduna kui laiust vm. mõõtmeid ei arvestata'. Jooksev 'pidev, läbiv' numeratsioon. Jooksev konto, arve 'hoiustaja konto pangas, millelt ta võib raha välja võtta (v. üle kanda) igal ajal'.

juhuslikkus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. (< as juhuslik); juhuslik(ud) asjaolu(d). Uurimistöö, hinnangute, valiku, paigutuse juhuslikkus. Püüdis kõiki veenda oma teo juhuslikkuses. Tuleb vältida juhuslikkust. Kandis oma ebaõnnestumised juhuslikkuse arvele. Püüdsin ette näha igasuguseid juhuslikkusi.
2. filos kategooria, mis väljendab nähtuste ebaolulist, ajutist, ebapüsivat seost, mille puhul nähtus võib toimuda ühel või teisel viisil või ka toimumata jääda

juriidiline ‹-se 5› ‹adj›
jur õiguslik; õigusteaduslik. Juriidiline akt, norm. Juriidiline isik 'seaduse alusel loodud õigussubjekt, kes võib soetada endale varalisi ja mittevaralisi õigusi ja kohustusi ning olla hagejaks ja kostjaks'. Juriidilised suhted. Juriidiline kohustus, vastutus. Kohtuotsuse juriidiline põhjendus. Dokumendil on juriidiline jõud. Sel nõudel pole juriidilist alust. Juriidiline nõuanne, abi. Juriidiline haridus, distsipliin.

karu|laas
laas, kus võib esineda karusid. Vändras olnud vanasti suured karulaaned.

kindel ‹-dla, -dlat 2› ‹adj›

1. mingis suhtes usaldusväärne, oma funktsiooni hästi täitev. a. kandev, kõva, mittevajuv. Jää pole enam kuigi kindel. Randa jõudes rõõmustasid kõik, et jälle kindel maa jalge all. Kevadel ja sügisel polnud teel kindlat põhja all. Mindi tükk maad mööda porist metsaalust, enne kui maapind kindlamaks muutus. | piltl. Püüdis oma elujärjele kindlamat alust panna. b. tugev, vastupidav. Kindel kants. Linnal olid kindlad müürid, väravad. Püüdis tara tugedega kindlamaks muuta. Varaste jõuk paljastati ja toimetati kindlasse kohta 'arreteeriti'. *Kui lõuna tuli, siis sõin ka silku, et süda kindlam oleks. J. Parijõgi. c. mitteläbilaskev, tihe. Kindla kaanega purk. Pudelil on kindel kork peal. Õllenõul peab olema kindel kraan. d. ‹hrl. liitsõna järelosana› mingile (välisele) toimele vastupidav v. selle eest kaitstud, häireteta toimiv. Tõrvamine muudab puu mädanemise suhtes kindlamaks. e. (varaliselt, majanduslikult) tagatud, majanduslikult usaldusväärne. Paigutas oma raha kindlatesse ettevõtetesse, väärtpaberitesse. Nad on majanduslikult kindlal järjel. *Kindel käemees on kõigepealt see, kellel on teatav varandus, peaasjalikult liikumata varandus .. O. Luts. f. kaitstud, turvaline, ohutu, julge. Kindel peidukoht. Põgenikel oli kindel salapaik. Vaenlane ei tundnud end okupeeritud aladel kusagil kindlana. Minu juures on sul praegustel segastel aegadel kindlam olla. Hulgakesi on kindlam minna. *Aga nüüd hoidke endid! Nüüd ei ole ühegi elu kindel. R. Roht. g. selline, kellele v. millele võib loota, usaldusväärne. Söandas sellest rääkida ainult kõige kindlamatele sõpradele. See on kindel vahend, abinõu. Need ei olnud kuigi kindlad mehed.
▷ Liitsõnad: haigus|kindel, hallitus|kindel, happe|kindel, heli|kindel, ilmastiku|kindel, koi|kindel, korrosiooni|kindel, kuiva|kindel, kulumis|kindel, kuuli|kindel, kuuma|kindel, kuumus|kindel, külma|kindel, leelis|kindel, lolli|kindel, löögi|kindel, mädanemis|kindel, müra|kindel, mürsu|kindel, niiskus|kindel, pesu|kindel, plahvatus|kindel, pommi|kindel, purunemis|kindel, põua|kindel, rooste|kindel, sooja|kindel, soojus|kindel, talve|kindel, temperatuuri|kindel, tolmu|kindel, tule|kindel, tuule|kindel, töö|kindel, valgus|kindel, vee|kindel, vihma|kindel, õhukindel.
2. mittemuutuv, püsiv, vastupidav; vankumatu, vääramatu, kõigutamatu, järeleandmatu. Kindel sõprus, armastus. Kindel usk, lootus. Kindel sõna, lubadus. Kindla tahtega inimene. Tal on kindel iseloom. Kindel plaan, nõu edasi õppida. Kindlad põhimõtted, tõekspidamised, veendumused. Ta on oma otsuses kindel. Pead olema julge ja kindel. Ta jäi kindlaks nagu raud. „Mina ei lähe!” oli isa kindel. Ta on selle ürituse kindlamaid poolehoidjaid. Temast õhkus kindlat rahu. Kindel vaade, pilk. Astus edasi kindlal sammul. Kindlas toonis väljendatud nõudmine. Direktor juhtis asutuse tööd kindla käega. *.. lausus kindla sõnaga: „See lehm jääb siia!” M. Metsanurk. || mittevääratav, mittevärisev. Kindla käega laskur, kütt.
▷ Liitsõnad: eba|kindel, enese|kindel, iseloomu|kindel, maitse|kindel, moraali|kindel, otsuse|kindel, põhimõtte|kindel, rütmi|kindel, saagi|kindel, tahte|kindel, tõsikindel; eesmärgi|kindel, järje|kindel, kava|kindel, meetodi|kindel, plaani|kindel, sihi|kindel, süsteemikindel.
3. selline, mille paikapidavuses, tõepärasuses pole põhjust kahelda, mitteebamäärane; selge. Aksioom on kindel, vaieldamatu tõde. Kindlad tõendid, süüdistusmaterjalid, faktid, andmed. Ei ole kindel, kas ta tuleb. See asi ei ole veel päris kindel. Tulemus oli juba ette kindel. See on kindlam kui kindel, enam kui kindel, üks mis kindel. Tema seda ei teinud, niipalju on kindel. Praegu pole veel kindel, kumb pool võidab. Ma ei oska selle kohta midagi kindlamat öelda. See pole niisama rääkimine, vaid päris kindel jutt. Kindel teadmine, aimus. Koosoleku aeg on juba enam-vähem kindel. Kindel kõneviis keel kindlasti toimuvat v. toimunud tegevust väljendav kõneviis. || lõplik, otsustatud. Ma tegin temaga kaubad kindlaks. Arvasin, et see asi on juba kindel. Kindlaks määrama 'otsustama, fikseerima'. Kindlaks tegema 'välja selgitama, selgeks tegema'. || paratamatult järgnev, paratamatu. Sellise korrarikkumise eest oli noomitus kindel. Ettevalmistamatult eksamile minna tähendab kindlat läbikukkumist. Merehädalistel seisis kindel surm silme ees. || ilmne. Kindel ülekaal. Tuli finišisirgele kindla edumaaga. Nemad ongi kaks kindlamat esikohapretendenti.
▷ Liitsõnad: eba|kindel, kalju|kindel, raud|kindel, surmkindel.
4. veendunud, mittekahtlev, julge (millegi v. kellegi suhtes). Ma olen kindel, et ta tuleb. Ta oli kindel, et kõik ohud on seljataga. Ole päris kindel, midagi ei juhtu! Ma ei ole kindel, kas ma õigesti tegin. „See oli sama mees,” jäi Jass kindlaks. Tütarlaps polnud noormehe armastuses absoluutselt, täiesti kindel. Ma ei või enam millegi ega kellegi peale, millelegi ega kellelegi kindel olla.
▷ Liitsõnad: kalju|kindel, raud|kindel, surmkindel.
5. püsivamat laadi, mittejuhuslik. Kindel teenistus, sissetulek, kuupalk. Tal pole kindlat töökohta. Pereisal oli lauas oma kindel koht. Hoiab oma asjad alati kindlas kohas. Noormehel oli oma kindel tütarlaps, kellega ta käis. G. Ernesaksa koorilauludel on kindel koht meie koorirepertuaaris. || ettenähtud, määratud. Kindel graafik, tähtaeg. Süüa tuleb kindlatel kellaaegadel. Kindlad tariifid. Kindla vahemaa järel. Kindlad nõuded, reeglid, eeskirjad. Elab kindla korra, päevakava järgi. Kõik toimus kindlas järjekorras.
6. eriline, kellelegi v. millelegi omane. Igal kirjanikul on oma kindel stiil. Igal näitlejal on oma kindel ampluaa. *Siis toimus lõplikult see murrang, mis „Noor-Eesti” tegevusele ta kindlama ilme andis. F. Tuglas.
7. teatav konkreetne. Romaani kirjutamisel olid autoril eeskujuks kindlad isikud. Tegi seda kindla eesmärgiga, tagamõttega. Igaühel oli oma kindel ülesanne. Igal mõistel on kindel sisu. *Rahvaluulel pole kindlat, nimelist autorit. Rahvaluule on anonüümne. Ü. Tedre.

kirp|vähk
zool kitsa, kõhu suunas kõverdunud kehaga magevete vähike, kes võib teha hüppeid (Gammarus)

klapp|sild
avatav sild, mida võib klapina üles tõsta

kobra ‹6› ‹s›
zool Lõuna-Aasia ja Aafrika mürkmadu, kes võib keha esimese kolmandiku püsti ajada ja kaela laiendada, prillmadu (Naja). India kobra. Kobra hammustus on inimesele eluohtlik.
▷ Liitsõnad: kuningkobra.

koloss ‹-i 21› ‹s›

1. hiiglasuur ese, ehitis, olend vms. Palee, püramiid on päratu koloss. Rhodose koloss 'antiikajal Rhodose saarel asunud võimas Heliose pronkskuju'. Savijalgadel koloss 'miski, mis võib iga hetk kokku variseda'. *.. ilmus nähtavale kapten, mingi närtsinud näoga koloss, halliksminev hiiglane, metsik ja kare .. K. Martinson (tlk).
▷ Liitsõnad: kivikoloss.
2. piltl (erakordselt tähtsa, silmapaistva, kuulsa isiku kohta). *.. head sõbrad löövad lärmi laia, / et oled geenius, koloss. A. Sang (tlk).

kord ‹adv›

1. (ajaliselt:) ükskord, kunagi. a. millalgi minevikus. Elasid kord eit ja taat. Kord ennemuistsel ajal. Kord on siin põllud olnud. Ka meie olime kord noored. See oli kord lapsepõlves, kord kevadel. Tahtsin seda juba kord varem teha. *Minagi mõtlesin kord, et mis oleks, kui keegi võtaks ja puhastaks Vargamäe jõe ära.. A. H. Tammsaare. b. millalgi edaspidi, tulevikus. Kord tuleb kõigil nagunii surra. Sellest poisist tuleb kord kuulus mees. Usun, et see ennustus kord täitub. Küll sa veel seda kord kahetsed! *Särgid tahaksid küll paigata ja võib olla, et kord ta selle töö ette võtabki.. K. A. Hindrey.
2. (rõhutavana:) ükskord, ometi; viimaks, lõpuks. Jäta mind ometi kord rahule! Hakka juba kord minema! Et see ometi kord lõpeks! Kas sa jääd juba kord vait! Et ilm juba kord ka soojaks ei lähe! Ütleksid kordki tõe välja. *Kuid kulus lõpuks öö ja koitis kord hommik ja hakati jälle edasi sammuma. F. Tuglas (tlk).
3. rõhusõna, kinnitab mingit paratamatut asjaolu, mille vastu v. mida muuta ei saa. Nii see juba kord on. Elu, inimene on juba kord selline. Niisugused need emad kord on. Ma olen kord säärane arg, mis parata. Kui see juba kord jutuks tuli, siis.. Mänd on kord nii vähenõudlik puu. *Katsume nendega hakkama saada, kui nad kord siia on sattunud. M. Sillaots.
4. kõnek korraks. *Aga ära mind kauaks magama jäta, ma lähen lasen ainult kord silmad kinni. A. H. Tammsaare.
5. ‹korduvana, sidesõnalaadselt seob eri lauseosi v. lauseid› märgib olukordade vaheldumist. Kord nii, kord naa. Kord juhtus seda siin, kord seal. Kord sadu hõrenes, kord tihenes. Kord oli tal üks, kord teine põhjus. Koerad jooksid kord laste ees, kord taga. Töö takerdus: kord polnud bensiini, kord jälle tõrkus mootor. *.. väljas oli kord lörtsine, kord külmetas, kord sadas vaikset kerget lund. K. Kivi (tlk). *Kord rõõmutund, kord muretund, / kord oled halb, kord pai. E. Enno. || vahel võib teise kord asemel olla teinekord v. sõna siis. Kord on üks jooksja ees, siis jälle teine. *Kord on pahandusi toomkapiitliga, teinekord raega. G. Helbemäe.
Omaette tähendusega liitsõnad: iga|kord, mõni|kord, see|kord, teine|kord, too|kord, ükskord

korda minema

1. ‹hrl. adessiiviga› õnnestuma, sellisel määral edukas olema, et võib rahule jääda. Katse läks korda. Politseil läks korda murdvaras tabada. Vastasel läks korda mõningast edu saavutada. Mul ei läinud korda pahandust ära hoida. „Kuidas minu kirjutis on?” – „Läheb korda”. *Oli põhjust ka rõõmustamiseks. Esimene rukis läks toredasti korda. H. Lepik (tlk).
2. ‹allatiiviga› kellessegi puutuma; kellelegi huvi pakkuma. Mis see mulle korda läheb! Teiste arvamused ei läinud talle põrmugi korda. Maie tegi näo, nagu ei läheks Julius talle vähimatki korda.

kui ka

1. ühendav sidesõna: nii(hästi) ... kui (ka). *Kohtust läksid Pearu kui ka Jaagup kõrtsi.. A. H. Tammsaare. *Rahuldust annab asjalik kriitika, milles voorused kui ka puudused on põhjendatult ära märgitud. J. Sütiste.
2. möönev sidesõna, alustab mööndlauset (kui ja ka vahel võib olla mõnikord veel mingi sõna). *Iga jõulukingi saaja hoiab seda süles ega taha teda esimesena avada, kui ka uudishimu äärmiselt põnev. M. Mõtslane.

kuiv|dokk
mer laevade ehitamisel ja remontimisel kasutatav merest eraldatud bassein, mille võib vajaduse korral tühjaks pumbata

kuni
I. ‹konj›
1. aega märkiv sidesõna, mis näitab, missuguse ajani toimub pealauses väljendatud tegevus v. olukord. a. alustab ajalauset. Magasin, kuni mind äratati. Oota siin, kuni ma tulen. Tee seda, kuni pole hilja! Võitles unega, kuni jäigi tukkuma. Rüübati, kuni pudel sai tühjaks. Läksime edasi, kuni jõudsime suurele teele välja. Laps nuttis seni, kuni väsis. Ta mangus seni, kuni ma järele andsin. Kuni päike paistis, oli soe. Nad vaidlesid niikaua, kuni kaubale said. Käisin talle senikaua peale, kuni ta nõusse jäi. Seni linnuke lendab, kuni ta pesa leiab. b. alustab sihitislauset. Ta ootas, kuni teised järele jõudsid. *Ei ole laeva, tee maal tööd ja oota, kuni õige aluse alla saad. H. Sergo.
2. (harvemini:) aega märkiv sidesõna, alustab ajalauset, mis näitab, mis ajal toimub pealauses väljendatud tegevus v. olukord; sün. sel ajal kui, sellal kui. Kuni kaks varblast kaklesid, näppas kolmas tera endale. *Kuni nad pakkisid, haihtus udu.. V. Raud (tlk). *Kuni niiviisi seisan ja vahin, sõidab minust mööda noor ratsanik, arvata 13-aastane poiss. A. Kaal.
3. ühendav sidesõna, seob sõnu v. sõnaühendeid, mis märgivad millegi ulatuvuse äärmisi piire. a. ühenduses arvsõnadega. Kala võis kaaluda kümme kuni viisteist kilo. Sõidan kaheks kuni kolmeks nädalaks Hiiumaale. Mul läheb aega veel viis kuni kümme minutit. Kümne kuni kaheteistkümne päeva pärast kirjutatakse ta haiglast välja. Reis võib kesta kaks ja pool kuni kolm nädalat. b. ühenduses omadussõnadega. Kuue- kuni kaheksa-aastased lapsed. Tuli piirduda viie- kuni kuuetunnise uneajaga. Seene kübar on kollakas- kuni kahvatupruun. Vesi järves on kollakaspruun kuni rohekaskollane. *Leheserva allosas asetsevad hõredalt tömbid hambad või on serv lainelis-loogeline kuni saagjas. H.-E. Rebassoo.
II. ‹prep› [term] rõhutab noomeniga märgitud piiri, milleni miski toimub v. esineb (võib ka ära jääda, ilma et lause tähendus muutuks) a. (koha, ruumilise ulatuse puhul). Jalutasime kuni metsani. Saadan sind kuni järgmise tänavanurgani. Korva luht ulatub Iigastest kuni Sangasteni. Käed olid kuni küünarnukkideni sidemeis. Sügav arm põsel ulatus kuni kõrvani. b. (aja puhul). Töötasin sellel kohal kuni 1965. aastani. See õunasort säilib kuni järgmise kevadeni. Pidutseti kuni keskööni, kuni varavalgeni. Ma ei unusta seda kuni surmatunnini. Jaanipäevast kuni mihklipäevani. See komme on säilinud kuni tänapäevani. c. (hulga, määra v. seisundi puhul). Kotka tiibade siruulatus küünib kuni 2 meetrini. Süüdlasi trahviti 500 kuni 1000 kroonini. Sõime leiva kuni viimase raasuni ära. Kõik oli kuni pisiasjadeni läbi mõeldud. Võttis riided kuni särgini seljast. Linnust kaitsti kuni viimse meheni. Tantsiti kuni nõrkemiseni.
III. ‹adv› hulga-, mõõdu- v. määramääruse koosseisus rõhutab mingi nähtuse, olukorra küündivuse piiri. Saal mahutab kuni 500 inimest. See võib maksta kuni 150 krooni. Kartoteegis oli keeleainest kuni kümnest kihelkonnast, kuni kahekümnelt autorilt. Ma võin jääda siia kuni nädalaks. Mäed on kuni kilomeeter kõrged. Vesi oli kuni poolde säärde. Heinamaa ulatus sooservast kuni põllu äärde välja. Nähtus ulatub tagasi kuni esiajaloolisse aega.

kvant ‹kvandi 21› ‹s›
füüs
1. füüsikalise suuruse üliväike jagamatu osake, mille võrra see suurus võib muutuda
▷ Liitsõnad: energiakvant.
2. väljade kvantteoorias elementaarosake v. kvaasiosake, eriti kiirgusenergia elementaarosake
▷ Liitsõnad: gamma|kvant, valguskvant.

kõhu|tüüfus
med erilise bakteri tekitatud äge soolenakkus, mis võib kulgeda ka taudina. Kõhutüüfusse haigestuma, nakatuma, surema. Põdesin kõhutüüfust.

külmetus ‹-e 5› ‹s›
organismi v. selle osa jahtumine sel määral, et võib järgneda mingi haigus. Kerge, väike, raske külmetus. Külmetust põdema, ravima. Kevadiste ilmadega on külmetus kerge tulema. Külmetusest läks hääl ära. *Meil Ilme juba nädal otsa haige, külmetus või midagi muud. S. Ekbaum.

külmumis|sügavus
pinnas sügavuti, mille ulatuses võib toimuda külmumine. Külmumissügavus on eri pinnastel erinev.

lahtine ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›

1. avatud, lahti olev, mittesuletud; ant. hrl. kinnine. Lahtine uks, värav, luuk. Lahtine raamat, märkmik, album. Lahtiste lõugadega krokodill. Kas ta lõi rusikaga või lahtise peoga? Lahtised vihmavarjud põrandal kuivamas. Magab lahtise akna all. Istub lahtise ahjusuu paistel. Hingab lahtise suuga, läbi lahtise suu. Särgi lahtisest rinnaesisest paistis karvane rind. Lamab lahtisi silmi ja ootab und. Kiirustab lahtisi hõlmu bussi peale. Lahtiste uste päev 'päev, millal teat. asutus on kõigile tutvumiseks avatud'. Lahtine 'vokaaliga lõppev' silp.
2. (pealt) katmata; ant. hrl. kinnine. Lahtised kartulivaod. Lahtine haud, kraav. Lahtised drenaažikaevud. Lahtine kirst, kast. Kärgedes oli nii lahtist 'kaanetamata' kui kaanetatud mett. Tarvitab lahtise sulega täitesulepead. Lahtised autod, vagunid, platvormid. Lahtine rõdu. Raamatuid oli nii kappides kui lahtistel riiulitel. Lahtine kamin, keris, kolle. Lahtine kaevandamine, kaeveõõs. Lahtisest peerutulest lambini oli pikk tee. Katel oli lahtisel tulel toidukeetmisest nõgine. Laht oli kinni külmunud, sadama ees oli veel lahtist vett. Lahtine 'avara vaateväljaga' maastik. Lahtine luumurd. Lahtine 'tupeta v. kokkumurdmata' nuga peos. Esineti lahtise taeva all 'väljas, mitte ruumis'. || millegagi ümbritsemata. Külgedelt lahtine rõdu. Lahtine õu. Lahtine 'ilma raamjoonteta külgedel ja all' tabel. Jõudsime roostikust välja lahtisesse vette. || mitte täiesti kattev v. vähe kattev. Lahtise kaelusega pluus. Lahtine jakk. Lahtised kingad, sandaalid. Lahtise kannaga, ninaga kingad. || (rõivast) katmata, paljas. Selga sügavalt lahtiseks jättev dekoltee. *.. olid nende [= rüütlite] hobustel ainult rind ja pea rauaga kaitstud, aga keskkeha oli hoopis lahtine. E. Kippel. || jaemüügiks taarastamata v. pakkimata. Lahtine õlu ja pudeliõlu. Lahtist piima kauplustes enam ei müüda. Pakivõi ja lahtine või. || muus varjundamata, katmata. Lahtine sordiinita piano. Liiga lahtine häälemoodustus, tooniandmine.
3. millegi külge kinnitamata v. lõdvalt kinnituv; kergesti (paigast) liikuv v. nihkuv; tervikust eralduv v. eraldunud; ant. hrl. kinnine. Lahtine krohv kukub seinalt maha. Lahtised tänavakivid, kõnniteeplaadid. Lahtistest kividest 'mördita laotud' müür, aed. Lahtised põrandalauad naksuvad. Värske lahtine lumi. Tuul keerutab lahtist tolmu, liiva. Pikkade lahtiste 'millegagi kinnitamata' juustega tüdruk. Üks hammas on lahtine ja loksub suus. Lahtise 'irduva' karvaga jänesenahkne krae. Kammi külge jäänud lahtised juuksekarvad. Lahtised lehed märkmiku vahel. Mul pole praegu lahtist 'kindla rakenduseta, vaba' aega, raha. *Andsin selle [= talu] kogu täiega riigile. .. Ainult mööbli ja muu lahtise vara võtsin kaasa. E. Rannet.
4. maata, kinnisvarata; alatise tööta v. elukohata; perekonnata, vallaline. Sulased, teenijatüdrukud ja muu lahtine rahvas. Juhutööle otsiti lahtisi inimesi. Tüdrukutel oli meheleminekuga raskusi, külas polnud lahtisi poisse.
5. üldsusele avatud, avalik; selline, kus igaüks võib osaleda; ant. hrl. kinnine. Lahtine koosolek, tund, kohtuistung. Lahtised meistrivõistlused kergejõustikus. Lahtine tenniseturniir. Lahtine tund 'näidistund'. Juhatus valiti lahtisel 'avalikul' hääletamisel. Lahtise tekstiga 'šifreerimata' radiogramm.
6. (lõplikult) lahendamata v. otsustamata; (lõplikult) selgumata. Küsimus on lahtine, jäi lahtiseks. Kuupäeva jätame esialgu lahtiseks. Poisi veerandihinne matemaatikas on alles lahtine. Jäi lahtiseks, kus kokku saadakse. Palju on veel vaieldavat, rohkesti on veel lahtisi otsi. Kes saab esimeheks? – See on veel lahtine.
7. aval, avameelne; ant. hrl. kinnine. Lahtise südamega inimene. Napsiklaasi juures muutus mees lahtisemaks ning usaldavamaks.Talle ei või ainsatki lahtisemat sõna poetada, räägib kõik edasi. Ta on lahtise 'varjamatu, otsese' ütlemisega. *Lahtised natuurid purskavad välja ja kaotavad enda, nutavad peatäie ja alustavad uue jõuga pärast pettumust või ebaõnne. V. Panso.
8. (suulise v. kirjaliku eneseväljenduse kohta:) kergelt, vabalt voolav, takerdumatu. Lahtise jutuga inimene. Lahtise keelega kuldsuu. Ta on meil vahel liiga lahtise keelega '(välja)lobiseja'. Lahtise sulega ajakirjanik. *Jassil on, nagu öeldakse, lahtine suuvärk. On temal lugusid .. I. Sikemäe.
9. vaba, takistamata. Nõudis laevasõidule, ettevõtte tegevusele lahtist teed. Korvpallimeeskonna mäng oli lahtine 'nõrga kaitsetegevusega'.
10. (kiiresti v. rohkesti) eritav v. erituv. Lahtine 'rögaga' köha. Lahtine 'rohke eritisega' nohu. Põeb lahtist 'batsille levitavat' tuberkuloosi. *.. kui oleksin vanaema lahtise kõhuga must lammas. F. Tuglas (tlk).

linnu|gripp
med vet eriti ohtlik loomataud, mille üks viirus võib nakatada ka inimest. Linnugrippi haigestunud part, inimene.

marssali|kepp
lühike kaunistatud sau marssalil tema auastme ja võimu sümbolina. Vanasti öeldi, et kaprali ranitsas peitub marssalikepp 'kapral võib tõusta marssaliks'.

matš|pall
sport (tennises:) pall, mis otsustab v. võib otsustada kogu matši saatuse

meele|liigutus
hrl. lühiaegne tugev tundepuhang, millega võib kaasneda pisaravool vm. reaktsioon. Sügavast, suurest meeleliigutusest tulid pisarad silma. Mehe hääl värises meeleliigutusest. Püüab meeleliigutust peita, varjata, oma meeleliigutusest võitu saada. Kuulajaid valdas harras meeleliigutus.

meri|kukk
zool Atlandi ookeani rannavete põhjakala, kes võib tekitada urinataolist heli (Trigla)

meri|salat
bot peam. arktiliste randade ristõieline rohttaim, mille lehti võib tarvitada salatina (Cochlearia). Eestis kasvab Vilsandil ja Vaika saartel haruldane taani merisalat.

mis ‹mille, mida, millesse, milles, millest, millele, millel e. mil, millelt e. milt, milleks e. van miks, milleni, millena, milleta, millega e. van miska pl mis, mille e. millede, mida, millesse e. milledesse ‹substantiivsena käändub, adjektiivsena ei käändu, välja arvatud mõni üksik juht›› ‹pron›
I. küsiv-siduv asesõna; ainsus esineb hrl. ka mitmuse tähenduses
1. esineb otsese küsimuse algul (ka lõpul). a. ‹substantiivselt› (tegevuse v. olukorra, samuti esemete, ainete, mõistete, nähtuste kohta). Mis (on) lahti, juhtunud? Mis nüüd? Mis veel vaja? Mis viga? Mis uut, uudist? Mis siin toimub? Mis, mida teha? Mis teil sinna asja? Mis siis, kui ta hilineb? Mis, kas tuled kaasa? Mis? Kas sina ka! Mis meil on täna lõunasöögiks? Mis need seal laual on? Mis sul on, armas laps? Mis, mida tema sellest arvab? Mis see peab tähendama? Mis on armastus? Mille eest poissi karistatakse? Mida nad peaksid ette võtma? Millesse me vihikud pakime, paberisse või kohvrisse? Milles neid süüdistatakse? Millest äkki selline kiirustamine? Millest sa järeldad, et Arvo on süüdi? Millele sa vihjad? Milleks sa raha vajad? Milleni selline järeleandlikkus viib? Millega me sõidame, kas autodega, bussiga või rongiga? *Miska siis? – miska ta selle kaupluse siis asutab?! E. Vilde. || hrv (elusolendite kohta). Mida sa õues näed? – Ma näen autot, puid-põõsaid, koera ja lapsi. *Aga, mis võis tast kujuneda siin: kas visa ja uhke vallutaja .. või ainult juhuste lükatav kerge tuulelipp? R. Sirge. b. ‹adjektiivselt› (täpsustusküsimuses:) missugune samalaadsete seast; (ka esemete, mõistete, nähtuste, samuti isikute vm. elusolendite, olukordade, omaduse, laadi vm. kohta:) missugune, milline. Mis raamatust sa räägid? – E. Vilde romaanist „Mahtra sõda”. Mis linnades te oma reisil peatusite? – Tartus, Valgas ja Võrus. Mis õigus oli teil töölt puududa? Mis kohustused teil on? Mis kell rong saabub? Mis kurja ma olen teinud? Mis keeli te oskate? Mis loomi siinsetes metsades leidub? Kes sa oled ja mis asjus? Mis ajast mis ajani su viisa kehtib? Mis rahadega see maja osteti? Mis, mil määral ta asjast teab? Mis, mil moel, mis, mil kombel te tutvusite? Mis hea pärast peaksin ma oma palga ära andma?
2. ‹hrl. sg. nom.› kõnek kasut. mõnede eri laadi küsilausete algul v. lõpus, samuti ühesõnalise küsilausena. a. alustab põhjusküsimust: miks, mispärast. Mis sa naerad, nutad? Mis ta ometi on nii tossike? Mis sa ta peale pahane oled? *Loll, mis sa klubisse ei tulnud? V. Ilus. b. alustab määraküsimust: kui palju, kui vana vms. Mis raamat maksab? Mis kell on? Mis te maja eest saite? Mis ta vanus võib olla? Mis seda raha võis olla? c. ‹asetseb küsisõnana v. -ühendina või mis lause lõpus› (umbkaudu täh.:) kas on nii? eks ole (nii)? (võib korrata ja modifitseerida ka juba lauses sisalduvat küsimust). Vihma sajab, mis? Igav, mis? Ta on tore poiss, mis? Kurb on vananeda, mis? Ega sa tühja juttu ei aja, mis? Kes sa niisugune oled, mis? See siin ongi Russalka või mis? Ah, et kiire või mis? d. esineb ühesõnalise lausena, milles sisaldub küsimus teat. suhtlussituatsiooni kohta, kusjuures öeldut tuleb korrata v. täiendada ja selgitada. Reet (Tõnule): „Palun sööma!” Tõnu: „Mis?” '(= Mis sa ütlesid?)'. – Reet: „Palun sööma!” Jaak (Ülole): „Ülo!” – Ülo: „Mida?” '(= Mida sa tahad?)'. – Jaak: „Tule siia!”.
3. jaatuse, harvemini eituse suhtes vastupidist väidet sisaldava tundevärvinguga lause v. lauseosa algul. a. ‹substantiivselt› (millegi elutu kohta). Mis sellest, et ta uhke on. Mis parata, tuleb järele anda. Mida's mul karta! Las pidutsevad, mis see minusse puutub. Hea küll, mis me vaidleme. Mis hoolis ta teistest. Mis see kuus kilomeetrit käia on. Mis sa keerutad, ütle otse välja. Mis see minu asi on, kes kellega sõprust peab. Mis meil siin viga olla. Mis sa teed (ära), kui inimesel on halb iseloom. Mida teavad nemad sellest loost. Mida kõike ma noorena ei ihaldanud, millest kõigest ei unistanud. Milleks asjata oma eluga riskida. Eks noored otsustagu ja tehku, mis meie enam! *Soe tuba, soe supp ja soe ahi – mis võis veel paremat olla. J. Kruusvall. b. ‹adjektiivselt› (nii elutu kui ka elusa kohta, mõnikord täh. 'missugune, milline'). Mis häda mul valetada on? Mis õigus on teil minu üle kohut mõista. Mis ime siis, et ta unine on, kui ta öösel magada ei saa. Mis kombed need on! Mis kiiret mul ikka on! Mis pahandust sest ikka tuleb. Mis sõprusest nüüd enam rääkida saab. Mis näitleja ta on, niisama asjaarmastaja.
4. retoorilistes hüüd- ja käsklausetes, mis väljendavad imetlust, vaimustust, imestust, hämmeldust, pahameelt, nördimust vms., samuti tagasihoidlikku viisakat ettepanekut. a. ‹adjektiivselt› (hrl. millegi, harvemini kellegi kohta, umbkaudu täh.:) missugune, milline. Oi, mis lusti! Oi, mis üllatus! Oi, mis nalja siis sai! Oh, mis õnn, et ma õigel ajal kohale jõudsin! Mis hea tundmus! Mis hirmus ja ennekuulmatu lugu! Mis hurmav daam! Mis põrgut teil vaja on! Mis kuradi pärast mina pean seda tegema! b. ‹substantiivselt›. Mis nüüd küll saab! Mis te ometi mõtlete! Ah mis, jäta mind rahule! Preemiat saame, vaat mis! Mis oleks, kui te pakuksite mulle tassi kohvi. Mis! Sa ei teagi?
5. seob kaudküsimust alustavat vm. kõrvallauset pealausega, kusjuures pealauses esineb sageli (v. on juurdemõeldav) mingi korrelatiivne sõna. a. ‹substantiivselt› (esemete, olukordade, nähtuste jm. kohta). Küsisin isalt, mis tema sellest asjast arvab. Vaata, mis mul on! Mis saab edasi, seda ma ei tea. Mis silmist, see südamest. Mis tehtud, see tehtud. Mis hundi suus, see hundi kõhus. Mis liig, see liig. Teadagi, mis rahaga tehakse. Ta pilgus oli midagi, mis mind häiris. Siin on mõndagi, mis peaks teisiti olema. See on kõik, mis mul sulle öelda on. Ta vandus, mis muidu tema komme ei olnud. Ta teab täpselt, mis kus kasvab ja mida kuidas harida. Poisid panevad putku, mis kannad välguvad. Meil on veel palju sellist, mille üle tasub järele mõelda. Ülikond, mille all ta kandis lumivalget särki, istus laitmatult. Mida ta ka kavatses ja plaanitses, ikka lõppes kõik nurjumisega. Nüüd alles nägin, milleks ta on suuteline. Ta ei taibanud, milles teda süüdistatakse. Ära pea kõike selleks, millena see näib. Võtsin kaasa suusad, milledeta maal toime ei tule. Mida aasta edasi, seda vähem me kohtusime. Tänavu oli mai vihmarohke, mis takistas kohati põllutöid. Võeti kaasa vaid hädavajalikku, ilma milleta reisil läbi ei saa. *.. kiusatused, nagu viin ja tubakas, ühed katsekivid on, miska inimese tugevust proovitakse. J. Peegel. || hrv (elusolendite kohta). *Ta ise eile ütles, et temal kodus kutsikas on, mis tantsib ja trummi lööb. O. Luts. *Ally käitumine kohvikus oli ühelt poolt mõõdetud, nagu seltskonnadaami oma, millena ta end vist juba kujutleb .. B. Kangro. b. ‹adjektiivselt› (nii esemete, olukordade, nähtuste kui ka isikute vm. elusolendite kohta, umbkaudu täh.:) missugune, milline. Palun ütle, mis päev on täna. Püüdsin kramplikult meelde tuletada, mis koht see oli. Ma ei mõista, mis häda sul selle rahaga praegu on. Ma ei kujuta isegi hästi ette, mis inimene temast niimoodi saab. Ta tundis huvi, mis ametimees Ants on. Tahaksin näha, mis näo ta teeb, kui kõik ilmsiks tuleb. Mis juttu nad ajasid, seda ei teadnud keegi. Mis surma ta suri, selle kohta ei saadud mingeid andmeid. Mul pole seegi meeles, mis klassis me algebrat õppisime. Mis tööle käe külge pani, see korda läks. Seletasin talle, mis loomaga on tegu.
II. eelnevate rühmadega seonduvates ühendites, kus asesõnaline sisu on (eri rühmades erineval määral) taandunud, sidesõnalaadselt; ainsus esineb hrl. ka mitmuse tähenduses; substantiivsena käändub, adjektiivsena ei käändu (välja arvatud mõni üksik juht)
1. esineb mitmesugustes nentivates, kinnitavates, omadust v. tegevust rõhutavates vm. kordustes. a. ‹seob korduvaid noomeneid v. adverbe, ka pärisnimesid› (ligikaudu täh.:) nagu ... ikka, nagu olema peab; täiesti, päris, läbinisti; tõesti, tõepoolest. Liiv mis liiv. Vaatlen siplevat kala – ahven mis ahven. Jaan on ikka mees mis mees, mats mis mats. Sa oled veel laps mis laps. Puusepp Priidu on meister mis meister. Maitsen – vesi mis vesi. Sügis mis sügis, päev juba lühike. Tõsi mis tõsi, ma ei tunne seda meest. Kübar peas, härra mis härra. Vaatan, einoh, tema mis tema. Ta on loll mis loll. See rohi aitab, kindel mis kindel. Maja oli tühi mis tühi. Kraavid on tõesti vett täis mis täis. Kali on otsas mis otsas. See on juba liig mis liig. Ta on minust igati üle mis üle. *Külaeided vangutasid mind nähes päid – Jüri mis Jüri, ainult halliks läinud. P. Kuusberg. || (korduse esimese osa asemel võib olla sõna üks). Üks mis kindel – ta on haige. *Üks mis selge, järgmine kord kirikupühal juua ei maksa .. O. Jõgi (tlk). b. seob korduvaid verbe, ligikaudu täh. 'nii palju kui; sel määral kui'. Kulus aega mis kulus, aga asja sai. Võtab aega mis võtab, aga töö saab valmis. Nägi vaeva mis nägi, kuid kooli ta lõpetas. Põdes mis ta põdes, kuid ellu jäi. Kiruti mis kiruti, kuid vastu ei hakatud. || esineb mõnedes kindlakskujunenud otsustavust, kategoorilisust v. nentimist märkivates väljendites. Ma viin oma tahtmise läbi olgu mis on 'igal juhul'. Ma ei tee seda, saagu mis saab, tulgu mis tuleb 'mitte mingil juhul'. Ta tahtis veel kord õnne proovida, tulgu mis tuleb 'tulgu see, mis tulema peab' või saagu mis saab 'juhtugu see, mis juhtuma peab'. Oli ta muidu mis ta oli 'oli ta missugune tahes', aga tööd tegi korralikult. Teen mis teen 'teen mida tahes', see pole sinu asi.
2. (ligikaudu täh.:) nagu, nii et; esineb koos järgneva sõnaga enamasti määra- v. viisimäärusena (eriti tundevarjundiga lauseis). Palav mis kole. Kade teine mis hull. Isa oli vihane mis hirmus. Külmetasime nii mis hirmus. Sa vassid mis kole. Käsi jookseb tal verd mis hull. Eit paukus ja pragas mis jube. Tal ju seda raha ja vara jagada nii mis puru. Kui lund sedasi edasi sajab, siis sõidame mis ludin. Rukis kasvab mis mühab, mis mühiseb. Ujun üle järve mis laksub. Põõnab mis norin taga. *Kui kõik on käe-jala juures ja ootamist ei ole, siis läheb töö mis lustib. E. Maasik. *Soosillal oli hulk tööd tehtud, nii et täna mindi sealt üle mis kõbinal. A. H. Tammsaare.
3. ‹kasut. võrdlevalt ühenduses sõnadega see, too, sama, seesama vms.› kui, nagu. Meie vahekord polnud enam see mis varemalt. Sa oled mulle sama mis vanaema. Sinuga juhtub seesama mis minuga. Maal oli üldine meeleolu sama mis linnades. *Pole seal enam toda hoogu ega tralli, toda kuraasikat kauplemist ega ägedat ärplemist mis ennevanasti. I. Sikemäe.
III. hrl kõnek esineb mitmesugustes kindlakskujunenud (sageli ka tundevarjundiga) umbmäärastes v. määratlevates asendusväljendites; ainsus esineb hrl. ka mitmuse tähenduses; substantiivsena käändub, adjektiivsena ei käändu (välja arvatud mõni üksik juht)
1. esineb ühendeis koos teadma-verbi sg. 3. pöördega ja sõnadega jumal, kurat, pagan, tont, kes, mõni, samuti väljendis mine tea mis, mis märgivad ebaselgust, teadmataolu vms.. a. (substantiivselt hrl. elutute objektide kohta, umbkaudu täh. 'midagi muud, midagi aimamatut v. ootamatut, midagi erilist vms.'). Ta võib teab mida ette võtta. Sa arvad alati jumal teab mis, kui ma õhtul hilja koju tulen. Kannavad siia kokku pagan teab mida. Ma ei nõua ju tont teab mida. Selline lühinägelikkus võib viia kes teab milleni. Niisugune kangekaelsus on juba kurat teab mis 'liig mis liig, ületab igasugused piirid'. Ta võib kohtus pagan teab millega hakkama saada. Ta arvab enesest ei tea mis 'liiga palju'. Näonahk pole mul tõepoolest teab mis 'suurem asi, eriti hea'. b. ‹adjektiivselt› (nii elutute kui elus objektide kohta, umbkaudu täh.:) mingisugune, niisugune, mille kohta pole täit selgust; mõni v. mingi eriline. Ega mul ei tea mis asja ole, tulin niisama. Ta hakkas tont teab mis põhjusel mind vältima. Raamatud olid seisnud toanurgas juba mine tea mis ajast. Nad on nii ennast täis, nagu oleksid (mõni) teab mis vägiteoga hakkama saanud. Minu hobune pole ka kes teab mis traavel. Neiu ei olnud jumal teab mis iludus. Mul tuli äkki ei tea mis hea pärast 'mingil teadmata põhjusel' mõte minna kinno.
2. esineb koos sõnadega tahes, ükskõik, ükspuha vms. suvalisust väljendavais ühendeis. a. (substantiivselt hrl. elutute objektide kohta, mille puhul ei taheta teada v. ei võeta teatavaks mingeid täpsustavaid asjaolusid). Öeldagu mis tahes, aga need olid siiski ilusad ajad. Tegin mida tahes, aga iialgi ei oldud minuga rahul. Direktor ei saada kunagi kedagi tagasi, olgu küsimus milles tahes. Räägime millest tahes, ainult mitte sellest naisest. Mitte ei jää magama, tee mis tahad. Mõelgu ta ükskõik, ükspuha mida, minule ei lähe see korda. Paljugi mis reisil juhtuda võib. *Rootslane oli ju siinlinnas kõigepealt antvärk. Kingsepp, laudsepp, tündersepp või mis tahes. J. Kross. b. (adjektiivselt nii elutute kui elus objektide kohta, kusjuures ühendeis tõstetakse esile üks asjaolu teatavast rühmast; ühend on mõnikord tähenduselt lähedane sõnadele iga ja igasugune). Nad peatusid eineks, sest nälg oli suurem kui mis tahes hirm. Saan kõigega hakkama, olgu töö mis tahes. Olen valmis vastu võtma mis tahes rünnakut. Ostan selle maja ükskõik mis hinna eest. Kooli ma lõpetan, ükskõik mil viisil. Mis tahes kergeusklikke võidakse kurjasti ära kasutada. Ta pidas ennast sõltumatuks mis tahes poliitikameestest.

mitu ‹mitme, mitut 17› ‹pron›
umbmäärane arvsõnaline asesõna; käitub atribuudina ning hrl. ka aluse ja öeldise ühildumises nagu arvsõna, nõuab arvsõna rektsiooni
1. väljendab umbmäärast arvu, mis on vähemalt, hrl. aga rohkem kui kaks, kuid hõlmab siiski kergesti loendatavat hulka hrl. samasuguseid olendeid, esemeid, nähtusi; võib väljendada (eriti mitmuslikuna) suuremat umbmäärast hulka (kasut. sõna palju tagasihoidlikuma sünonüümina) vrd mõni. a. ‹substantiiviga›. Neid oli mitu meest. Mitu kilogrammi, tonni kaupa. Mitu kuud, aastat, inimpõlve tagasi. Alevis on mitu kauplust. Vallutati mitu asulat. Kogunesid mitme ala eriteadlased. Mitut liiki kalad. Mitmes suuruses karbid. Seda võib teha mitut moodi, viisi, mitmel (eri) kombel, moel, viisil. Juhtunust tegi ta juttu päris mitmel korral, puhul. Mitmel pool Eestis. Mitu ja mitu korda suurem, kallim, huvitavam. See materjal sobib väga mitmeks otstarbeks. Ootasime teda mitu head tundi. Ma olen kuulnud seesuguseid lugusid üsna mitu. Kui mitu korda olen sind hoiatanud! Mitme tähendusega sõna. Kirjandis ei ole mitte üks, vaid on mitu viga. Plaat purunes mitmeks tükiks. Jagasin õuna mitmeks võrdseks osaks. See on mitmes tükis huvitav lugu. Majandi kordaseadmiseks kulus õige, üsna mitmeid aastaid. Mitmed eesti kirjanikud on ka head tõlkijad. Tutvusin mitme silmapaistva sportlasega, mitmete silmapaistvate sportlastega. Kirjuta, et oled töölt puudunud nii ja nii mitu korda, hilinenud nii ja nii mitu korda. Heal lapsel mitu nime. Sügisööl on üheksa poega ja merel mitu nägu. | (ühendarvsõnades). Mitu tuhat. Mitu miljonit, miljardit. || (väljendab umbmäärast määra, hrl. aja kohta:) päris, üsna hulk. Tuba oli mitu aega kütmata. Töö soikus mitmeks ajaks. Mitme aja tagant, üle mitme aja saan jälle rahulikult magada. See ahastav hääl ei kadunud mu kõrvust veel mitmel ajal. Seda juhtus jälle üle mitme-mitme aja. b. ‹ilma substantiivita›. Mitmeks jagunema. Mitmeks, mitme peale jaotama. Neid polnud üks ega kaks, vaid mitu. Üle mitme saadi vajalik summa kokku. Köök on mitme peale. Saadetisest jätkus mitmele. Ma tean mitut, mitmeid, kes seda haigust on põdenud.
2. ‹substantiiviga v. ilma› väljendab küsimust arvu, hulga kohta. Mitu nädalat te ehitusel töötasite? Mitu last sul on? Mitu kotti, kilo kartuleid nad ostsid? Mitu kilomeetrit siit linna on? Mitu teid on? Mitu sa ostsid? Kui mitu korda ma pean sind hüüdma?
3. ‹substantiiviga v. ilma› esineb kõrvallause algul. Ma ei mäleta, mitu neid oli. Tuleta meelde, mitu sa ostsid? Õige põllumees teadis, mitu seemet annab rukis, mitu oder või kaer. Mind huvitas küsimus, mitu õpilast täna puudub.

muda|hüpik
zool väike rulja kehaga mangroovide kala, kes võib tundideks veest väljuda (Periophthalmus)

muutuja ‹1› ‹s›
(< tgn muutuma); mat suurus, mis võib omandada mitu arvuliselt erinevat väärtust

naksur ‹-i, -it 2› ‹s›
zool pikliku kehaga mardikas, kes võib end seliliasendist naksatusega õhku heita ning jalule maanduda

niidi|ots [-a]

1. niidi algus- v. lõpuosa; niidijupp. Sassis puntrast on raske niidiotsa leida. Torkab niidiotsa nõelasilmast läbi. Niidiotsad ja juuksekarvad jäävad rõivaste külge.
2. piltl seik, asjaolu, idee jne., millest saab lähtuda, mis võib selgust tuua. Kuritegu ei õnnestunud välja selgitada, ei leitud ühtki niidiotsa. *See oli naine, .. kelle ülim soov oli kõigi suhete niidiotsi oma kätte saada. J. Semper.

nii|-öelda ‹adv›
kui nii võib öelda v. väljenduda, nõnda-öelda. Tahtsime nii-öelda meestevahelist juttu ajada. *.. sest üleaedsed ei rääkinud teineteisega üldse mujal kui kohtukulli ees või kõrtsileti ääres, nii-öelda avalikus paigas. A. H. Tammsaare.

ning ‹konj›
ühendav sidesõna, ja harvem sünonüüm; kasut. lauses hrl. siis, kui ja on läheduses juba olemas
1. seob korduvaid lauseliikmeid. Kokku tulid Mikud ja Mannid ning Eedud ja Annid. Külalisi oli Tallinnast ja Tartust ning Tartu tagantki. Mis sa vedeled ööd ja päevad külades ning kõrtsides. Mägede vahele jääb orge ning sulglohke. Küsimus oli lahke ning sõbralik. Kogu järgmine päev oldi tusane ning mossis. Hääled kõlasid selgelt ning valjusti. Paitasin hellalt ning emalikult ta pead. Aina ta salgas ning valetas. Rändurid süütasid lõkke ning heitsid selle ümber pikali. *Aga ei aita see, et määrid oma nägu paksu ning vedelaga ja kõrvetad juukseid. A. Mälk. *Küll helises ikka kiledalt, kurivaim, ning visalt ja valjusti, lausa vihaga. E. Raud. || asendab ja'd ka mitmesugustes kindlaks kujunenud sõnapaarides. Palusin sõbralt nõu ning abi. Anne kordas üht ning sedasama ikka ja jälle. Oma ristiks ning viletsuseks oli tal ka jonnakas iseloom. Küll sa saad oma pitsid ning satsid. Relvastus oli ajast ning arust. Läbi ning läbi valelik tüdruk. Vihma aga sadas ning sadas. || ja ühtlasi. Laulja andis oma kolmanda ning viimase kontserdi Tartus. *„Laulude raamatuga” võrreldes täiesti erinevat annab ainult neljas ning viimne tsükkel „Ajalaulud” .. A. Sang.
2. seob liitlause rinnastuvaid osalauseid. Mõtlesin sinu peale ning süda hakkas tugevasti põksuma. *Teda ei oodatud ning ta jäi sõpradest tükk maad maha. E. Krusten. *Hoobid jäid kord-korralt nõrgemaks ja harvemaks ning lõpuks ei jaksanud enam kumbki midagi teha. V. Beekman. *Ja aeg veereb, päike kõrvetab, tolm tungib kurku ning jook tundub läägena. F. Tuglas.
3. lauset alustades seob selle eelmise lause v. pikema kontekstiga. *Aga see seal murul. – Ning Kremeri pilk käis viiliti magaja juures ära. E. Vilde. *.. ei läbenud enam haigevoodi juurde istuma jääda. Ning ta tõusis püsti, Harrile head paranemist soovides. E. Krusten.
4. hrv arvu ja määra märkimisel seob suuremat ja väiksemat koostisosa. *Ja kõige viimati surnud kotkal oli kõige laiem tiibade siruulatus, nimelt üheksateist jalga ja kaks ning kolmveerand tolli. V. Raud (tlk).
5. võib asendada ja'd ka selle mõnel määral vastandavas tähenduses. Süüdi on tema ning mitte mina. Siit saadik ning mitte enam.

njaa, njah
‹adv› ebakindlust, kõhklust, poolikut möönmist v. nõusolekut väljendav sõna (võib alustada ka vastuväidet), nojah, nojaa. Njaa, seda (asja) peab mõtlema. Njah, võib ju olla. Njah, vaevalt ta homseks terveks saab. Ootame, kuni ta tuleb. – Njaa, aga kui ta ei tule?

nõrkemine ‹-se 5› ‹s›
(< tn nõrkema) || nõrkemiseni nõrkema hakkamiseni, piirini, kus võib nõrkeda; meeletult palju, pööraselt. Hobused olid nõrkemiseni väsinud. *Aga tööd tegi Jaagup kuni nõrkemiseni ja selle poolest polnud Andresel talle midagi ette heita. A. H. Tammsaare. *.. et oo-jaa, ma armastan sind meeletult, nõrkemiseni .. M. Traat. *Ja sooja teed, seda võid juua nõrkemiseni, suhkrut jätkub. V. Lattik.

ohu|aldis
hrl biol. Ohualdis liik 'liik, mis võib sattuda väljasuremisohtu, kui häirivaid tegureid ei kõrvaldata'.

paber ‹-i 2› ‹s›

1. taimse kiudaine sadestamise teel saadav õhuke kangas- v. lehtmaterjal, hrl. kirjutus- v. pakkematerjalina; ka tükk, leht sellist materjali (hrl. märgivad sisekohakäänded paberit materjalina, väliskohakäänded üksiku lehena). Valge, pruun, rohekas paber. Puhas paber. Õhuke, paks, sile, krobe(line), pehme, kõva, poolläbipaistev, läikiv paber. Heale, halvale paberile trükitud raamat. Hea libe paber. Hea krobe paber akvarellimiseks. Kortsunud, määrdunud, must paber. Ruuduline, jooneline paber. Tükk, leht, pakk paberit. Paberist lilled. Värvilisest paberist kaunistused. Paberis küpsetatud räimed. Lõikas, rebis paberi tükkideks. Toppis paberit suusasaabaste ninadesse. Lastele õpetatakse paberi voltimist. Punases paberis kompvekid. Paberisse pakitud raamat, komps. Keeras pudeli, paki paberisse. Võttis lilled paberist välja. Anna mulle paber ja pliiats, ma jätan oma aadressi. Murdis paberi kokku, pooleks, neljaks ja pistis ümbrikku. Korralikult joonitud paber. Sulg krabiseb paberil. Kritseldab midagi paberile. Vedas igasugu jooni paberile. Viskas paar sõna paberile '(kiire, lohaka kirjutamise kohta)'. Loeb paberilt. Paberile kinnitatud, kleebitud herbaariumitaimed. Rasv jättis paberile pleki. Paber kannatab kõik(e) 'paberile võib kõike, ka valet kirjutada v. trükkida'. *.. te peate õppima loodust jäljendama, esemeid pliiatsi ja söe ja värvidega paberile kandma. E. Maasik. || ‹väliskohakäänetes koos verbidega jääma ja olema› (märgib teoks tegemata jäämist v. esinemist ainult kirjalikes materjalides, ametlikes dokumentides, mitte tegelikkuses). Projekt jäi (ainult) paberile. Õiged otsused ei tohiks ainult paberile jääda. Abinõude plaan oli enamikus paberile jäänud. Tegelikkuses oli farmi olukord hoopis hullem kui paberil. Seltsil on ka esimees olemas – ainult rohkem paberil, tegeliku töö teeb sekretär.
▷ Liitsõnad: ajalehe|paber, alumiinium|paber, alus|paber, filigraan|paber, filter|paber, foolium|paber, foto|paber, halfa|paber, hõbe|paber, hülsi|paber, ilu|paber, indikaator|paber, isoleer|paber, joonestus|paber, joonistus|paber, jõu|paber, kaane|paber, kaitse|paber, kaltsu|paber, kartong|paber, katte|paber, kempsu|paber, kirja|paber, kirjutus|paber, klants|paber, kommi|paber, kompressi|paber, kompveki|paber, kopeer|paber, kloseti|paber, krepp-|paber, kriit|paber, kuivatus|paber, kuld|paber, kärbse|paber, küpsetus|paber, lakk|paber, lakmus|paber, laua|paber, liimi|paber, liiva|paber, läik|paber, maisi|paber, makulatuur|paber, marmor|paber, masinakirja|paber, matt|paber, metall|paber, millimeetri|paber, multš|paber, mürgi|paber, noodi|paber, paberossi|paber, pakke|paber, pakkimis|paber, parafiin|paber, poogna|paber, post|paber, pärgament|paber, raha|paber, riis|paber, sigareti|paber, siid|paber, smirgel|paber, stanniol|paber, suitsu|paber, suurendus|paber, söe|paber, tarbe|paber, tempel|paber, tina|paber, trüki|paber, tsellofaan|paber, tselluloos|paber, tualett|paber, vaha|paber, vana|paber, vatman|paber, vihiku|paber, võileiva|paber, või|paber, WC|paber, õli|paber, ümbrispaber.
2. leht (käsikirjalise) tekstiga. Laud oli täis igasugu pabereid. Võttis sahtlist paki pabereid. Luuletajast järelejäänud paberid. Paber osavõtjate nimedega. Pabereid korraldama, segi ajama. Sorib pabereid, pabereis. Ta ei räägi peast, vaid loeb paberilt. *Puudutan oma vanu pabereid veel ainult sahtlite korrastamise ajal.. A. Must. *Ametnik võttis paberi tõlgi käest, luges.. M. Metsanurk.
3. ametlik kiri, dokument. Käskkirjad, avaldused, aruanded jm. paberid. Kaust, patakas pabereid. Pabereid täitma, vormistama, (korda) ajama. Pabereid kontrollitakse, vaadatakse läbi. Direktor kirjutas paberi(te)le alla. Paberid pensioni taotlemiseks. Ülikooli astumiseks vajalikud paberid. Viisa saamiseks on mul paberid sisse antud. Viis paberid pedagoogikainstituuti. Kapten läks sadamasse pabereid klaarima. Teie paberid on korras, võite edasi sõita. Karistustest on ta paberid puhtad. Esitas paberi pärimisõiguse kohta. Näitas ette paberi, et korter on tema nimel. Suuline luba on olemas, ametlik paber veel tulemata. Paberite järgi on ta lätlane. Koha paberid on veel isa nimel. Vaata paberitest järele, kui palju on talul põllumaad. Raamatupidaja teeb ainult seda, mida paber ette näeb. || ‹hrl. pl.› kõnek (kitsamas tähenduses haridust tõendava dokumendi kohta). Tsiviillenduri, kaugsõidukapteni, paadijuhi paberid. Traktoristil on esimese liigi paberid. Esimene lend paberitega laevajuhte, santehnikuid. Paberite järgi on ta tüürimees. Tal on tõpratohtri paberid taskus. Pärast kursuste lõpetamist anti igaühele isegi paber.
▷ Liitsõnad: tempel|paber, võla|paber, väärtpaber; arsti|paber, autojuhi|paber, inseneri|paber, juhi|paber, kapteni|paber, laeva|paber, lenduri|paber, meistri|paber, selli|paber, traktoristi|paber, tõu|paber, äripaberid.
4. kõnek paberraha; van väärtpaber, veksel. Kaks sajalist, kümnekroonist paberit. Rahakotis paistis tal olevat siniseid ja punaseid pabereid. Taskud olid tal krabisevat paberit pungil täis. *.. ja kõik maksan kinni – sularahaga – ka kulla, hõbeda või paberiga! E. Vilde.
5. van tapeet. *Tema lumivalgeil või moodsa lillelise paberiga löödud seintel ripuvad tähtsate meeste pildid.. M. Metsanurk.

padu ‹11› ‹s›

1. madal vesine koht, pehme soine (heina)maa v. võsastik; suurem loik v. madal järv, mis suvel põuaga võib kuivada. Padu on vett täis. Teispool mõnesaja meetri laiust padu algab jälle madal mets. Padus seisab kevadel kaua vesi peal. *Mõisapõldude lõppedes algas padu, madal soisevõitu maastik.. H. Raudsepp.
2. tihe põõsastik, padrik. Loomad pugesid läbipääsmatuisse padudesse. *Öösüdant peitmas keset sünget padu / on tihked põõsad ühel meelel koos. B. Kangro.
3. murd (äge) vihmahoog

palgi|puu
puu, millest võib saada palgi. *.. ümberringi ei kasvanud mitte palgipuud, vaid pikast mehest ainult veidi kõrgemad noored pedakad.. P. Kuusberg.

panga|täht
maj emissioonipankade poolt käibele lastav raha funktsioone täitev krediididokument, mida võib vahetada näit. kulla vastu. Tuhandefrangine pangatäht.

parfee ‹15› ‹s›
kok külmutatud kreem vahukoorest ja munakollastest, millele võib olla lisatud marju vm., pooljäätis

patendi|puhtus
toote juriidiline omadus, mis seisneb selles, et ta võib olla kasutatud teatud riigis (ekspordi vm. teel), kuna ta ei riku õigusi, mis tulenevad seal kehtivatest patentidest v. registreeritud kaubamärkidest. Patendipuhtuse ekspertiis.

pide ‹-me 3› ‹s›

1. eseme osa, millest kasutamisel kinni võetakse v. hoitakse, käepide. Luust pidemega nuga, hõbedast pidemega kepp. Inkrusteeritud pidemega kinžall. Kulunud pidemega sirp. Käsi on mõõga pidemel, pidemes. Liiga jämeda pidemega reket väsitab kätt. Lõi pussi pidemeni maasse. Surus käed käru pidemetele. Pitsat oli valmis, polnud muud kui pide taha panna. *.. Peeter oli võtnud käed [jalgratta] pidemeilt ja hoidis juhtrauda enda arvates uljal moel üsna keskpaiga juurest. V. Beekman. || hoob, kang. *Armatuurlauale [lennukis] olid monteeritud kõik vajalikud .. juhtimise pidemed ja raadiotelefon. E. Puusepp.
▷ Liitsõnad: käe|pide, mõõga|pide, noa|pide, saepide; hõbe|pide, luu|pide, pronks|pide, puu|pide, vaskpide.
2. koht, kuhu toetuda, millest kinni haarata v. kus (ka pilguga) peatuda, pidepunkt. Libe jääserv ei pakkunud sõrmedele pidet. Jalgadel pole pehmes mudas õiget pidet. Otsib mäeküljelt, kaljuseinal jalale pidet, et mitte alla libiseda. Udune sügisöö ei pakkunud silmale ühtki pidet. Pilk eksleb ruumis ringi, leidmata kindlat pidet. *Mõis müüakse Timo võlgade katteks muidugi maha ja meil pole seal enam niigi palju pidet ega paika kui siiamaani. J. Kross. || piltl midagi sellist, millele võib toetuda v. millest kinni haarata v. hoida, tugi. Uued avastused ja leiud pakuvad pidet väitele, et.. Mingi pide peab elus olema. Selliseks arvamuseks polnud tegelikult mingit pidet. Otsib teise sõnadest mingit kindlamat pidet, millest kinni haarata. See lootus oli seni ta hingele pidet pakkunud. Sina oled ainus pide, mis mind siin veel paigal hoiab. *.. Paaljaagu ligemaks hindamiseks õieti puudusid pidemed. Ta võis olla härra, võis aga ka olla midagi muud.. K. A. Hindrey.
▷ Liitsõnad: mõttepide; hinge|pide, ihu|pide, keha|pide, kõhupide.
3. ‹ka pl.› see, mis midagi kinni hoiab v. ühendab, eseme ühendav osa. Tool nagiseb pidemetest, on pidemetest lahti tulnud. Riiv oli ukse küljes ripakil, ilmselt pidemetest lahti murtud. Mitmesuguse konstruktsiooniga pidemed treiterade kinnitamiseks. Piik kinnitatakse pideme abil varre külge. | piltl. *Minu hing oli pidemetest lahti kangutatud. E. Vilde. || piltl seos, side, ühendus. Ta oli sündmuste käiguga juba pidet kaotamas. Perekondlikest pidemeist võib end ainult ajutiseks lahti kiskuda. Su pide eluga võiks olla tugevam. Sellel kõigel pole vähimatki pidet tegelikkusega. *Elu on lõppemas, mõtted ja mälestused on ainsad pidemed, mis teda selle maailmaga veel ühendavad. M. Traat.
4. sõj padrunipide. Pidemes on veel kolm padrunit. Võttis automaadi magasinist pideme välja. || pidemetäis. Kaks pidet padruneid. Vajutas padrunisalve uue pideme padruneid.
5. ‹pl.› murd okaspuu, eriti männi okkad. *.. tulid sipelgad ja tegid sinna pidemeist ilmatu pesa. M. Raud.

piima|-tangusupp
piimaga keedetud tangusupp, milles võib lisandina olla ka kartuleid ja juurvilja

piir|mõõde [-mõõtme]
väikseim v. suurim mõõde, mille vahel võib kõikuda tegelik mõõde

pilet ‹-i 2› ‹s›

1. (hrl. maksuline) lubatäht, dokument, lipik, mis tõendab midagi ning annab millekski õiguse. Pärnu nahksilla ületajatel tuli silla ületamiseks osta pilet. || sõiduõigust tõendav dokument, millele on märgitud näit. selle kehtivusaeg, koht sõidukis, hind jms. Esimese, kolmanda klassi pilet reisiaurikule. Meil on terve grupi peale ühine pilet. Ostsin eelmüügikassast, raudteejaamast, bussijaamast pileti. Mihkel ostis eelmüügist pileti Võru kiirbussile. Konduktor kontrollis reisijate pileteid. Komposteerisin, augustasin pileti. Muretse mulle pilet öisele Peterburi rongile. Rongis, bussis ei ole lubatud piletita sõita. Elektrooniline pilet. || pääsetäht mingile vaatemängule vms. Mul on kolm piletit teatrisse, kontserdile, spordivõistlusele. Ostsin pileti kinno kümnendasse ritta. Kõik piletid algavale seansile on juba välja müüdud. Rahvakunstiõhtu piletid müüdi varakult läbi. Piletid on meil kassas kinni pandud. Mul on üks ülearune pilet. Lähme näitusele, kes ostab piletid? 200 koha peale oli müüdud 260 piletit, aga vahekäikudes seisjad ei nurisenud.
▷ Liitsõnad: jahi|pilet, lugeja|pilet, raiepilet; autobussi|pilet, bussi|pilet, laeva|pilet, lennu|pilet, lennuki|pilet, metroo|pilet, perrooni|pilet, raudtee|pilet, rongi|pilet, sõidu|pilet, trammi|pilet, trollipilet; aasta|pilet, abonement|pilet, edasi-tagasi|pilet, hooaja|pilet, kuu|pilet, otse|pilet, pool|pilet, prii|pilet, sesooni|pilet, soodus|pilet, tagasisõidu|pilet, täis|pilet, ümberistumispilet; kino|pilet, kontserdi|pilet, peo|pilet, sauna|pilet, staadioni|pilet, teatripilet; looži|pilet, parteri|pilet, rõdu|pilet, seisupilet; e-|pilet, ID-pilet.
2. mingisse organisatsiooni vm. kollektiivi kuulumist tõendav dokument, liikmekaart. Kalasportlase pilet. Sina ei sobi, sul pole piletit taskus nõuk sa ei kuulu parteisse vm. poliitilisse organisatsiooni. Vihastus ja pani pileti lauale nõuk astus parteist vms. organisatsioonist välja.
▷ Liitsõnad: liikme|pilet, partei|pilet, sõjaväe|pilet, õpilas|pilet, üliõpilaspilet.
3. leheke eksamiküsimustega. Tõmbasin, võtsin hea pileti. Igas aines on 40–50 piletit kolme küsimusega. Mul ei lastudki piletit lõpuni vastata.
▷ Liitsõnad: eksamipilet.
4. väärtpaber, mille eest loosimisel võib midagi võita v. mille võib tagasi rahaks vahetada; loteriipilet. Raha ja asjade loterii pilet. *Kogunud veidi raha, andis Tertsiuse isa juba Prandil pojale üle 500 rubla eest aadli krediitkassa pileteid. J. Kahk.
▷ Liitsõnad: loosi|pilet, loterii|pilet, riigilaenu|pilet, võidulaenupilet.

pilk|kile [-kile]
zool lindude silma sisenurgas olev poolläbipaistev nahk, mis on liikuv ja võib silmamuna eest kinni katta (membrana nictitans)

pilu ‹11› ‹s›

1. kitsas piklik väljalõige, ava v. pragu. a. tehtud v. jäetud kitsas ava v. vahe milleski. Postkasti, kirjakasti pilu. Pistsin mündi aparaadi pilusse. Hoiukarbi pilu. Õhu ringlemiseks on sauna lavaruumi põranda lähedusse jäetud pilu. b. pragunemisel tekkinud kitsuke (looduslik) lõhe v. pragu milleski. Vooluvesi oli pae sisse kulutanud urkeid, pilusid ja lehtreid. Putukate vastsed poevad puukoore piludesse ja pragudesse. Kõik praod ja pilud seinas topiti takkudega kinni. Lutikad elutsesid vana puuvoodi piludes. c. vahe, pragu, kust paistab valgust, mille kaudu võib piiluda vms. Katuse piludest paistis valgust sisse. Telgis oli veel pime, aga läbi kitsaste pilude immitses valgust. Poisid vahtisid kuuriseina pilude vahelt sisse. Tõmbasin kardinad ette, aga väljavaatamiseks jätsin pisikese pilu. Uks lükati praokile ja pilust vaatas kellegi uudishimulik silm. Rätik oli niiviisi ümber pea mässitud, et ainult silmade jaoks oli jäetud pilu. *Avati kõrvaltoa uks. Läbi kitsa pilu võis vaevu näha, kuidas süüdati tuli.. M. Jürna. d. kitsas ava kehas. Ahvi neelu- ja suuõõs on omavahel ühenduses kitsa pilu kaudu. e. silmalaugude, huulte kitsas vahe. Naeratades ahenesid silmad kaheks kitsaks piluks. Mehe umbusklikud silmad tõmbusid kitsasteks piludeks. Tal olid veidi pilus silmad 'oli veidi pilusilmne'. Ta seiras mind pilusse tõmbunud laugude vahelt. Pigistas oma õhukesed huuled ahtaks piluks. *Liide laud avanevad, alul kitsaks piluks, siis võtavad silmaterad sihi. A. Mägi. f. lõhe pilvkattes. Pilvkattesse ilmuvad pilud ja pilvitus hakkab vähenema. Pilvede pilust näitas end päike. Tähed pilkusid pilvede pilust.
▷ Liitsõnad: laske|pilu, õhupilu; kardina|pilu, katuse|pilu, seina|pilu, ukse|pilu, vaatepilu; huule|pilu, häbeme|pilu, hääle|pilu, lõpuse|pilu, silma|pilu, suupilu; pilve|pilu, päikese|pilu, valguspilu.
2. tekst auguline tikand, mis saadakse riidest koe- v. lõimelõngu (v. mõlemaid) välja tõmmates ning allesjäänud lõngu rühmiti ühendades, pilutikand. Valge, värviline pilu. Ühesuunaline pilu (välja on tõmmatud kas koe- v. lõimelõngu). Kahesuunaline pilu (välja on tõmmatud nii koe- kui ka lõimelõngu). Piludega kaunistati naiste ja meeste särke, naiste käiseid, põllesid, tanusid, linikuid ja rätikuid.
▷ Liitsõnad: liht|pilu, mähk|pilu, põim|pilu, sõlm|pilu, võrkpilu.

pinge ‹18› ‹s›

1. pingulolek, füüsiline pingeseisund. Pinges vibunöör. Pinge alt vabanenud vedru. Lihaste pinge. Kudedesisese pinge tõus, langus. Laskumine mäest oli olnud raske: jalad surisesid pingest. Liigutustesse tekib pinge.
2. ‹hrl. pl.› vastuoludest, lahkhelidest tingitud pinev, ärev, närviline olukord, mis võib agressiivse tegutsemiseni viia. Sotsiaalsed, sisepoliitilised pinged. Pinged emamaade ja asumaade vahel, eri ühiskonnakorraga riikide vahel. Ohtlikud pinged rahvussuhetes. Pinged perekonnas. *Linna [= Tartu] ning piiskopi kui maaisanda vahel harilikult ei olnud tõsisemaid hõõrumisi ega pinget. E. Tarvel.
3. (ohtliku v. tähtsa olukorra põhjustatud) psüühiline erutusseisund. Psühholoogiline, psüühilis-emotsionaalne pinge. Vaimne pinge. Võistluste, eksamite, lahingute pinge. Tundeelamuste, ootuse pinge. Elab tohutu pinge all, ääretus pinges. Tema närvid olid kõva pinge all. See sündmus tõstis pinget, kruvis pinge kõrgeks. Pinge minus tõusis haripunkti, andis pisut järele. Koosolekul sündinud pinge suurenes, alanes, lõdvenes, lahenes. Äärmuseni kasvanud pinge langes äkki. Püüa kuidagi oma pinget maandada. Karta midagi ei olnud, sellest hoolimata tundsin mingit pinget. Pingeteta inimene. Meeste näod olid pingel. Pinget täis vaikus. Romaani, teose dramaatiline pinge. Suure sisemise pingega autolitode sari.
▷ Liitsõnad: mõtte|pinge, närvi|pinge, ootus|pinge, tunde|pinge, töö|pinge, võistluspinge.
4. jõu kokkuvõtmist nõudev tegevus, pingutus. Töötati suure, täie pingega. Uuel töökohal jäi aega üle, pinge ei olnud nii suur.
▷ Liitsõnad: tööpinge.
5. el kahe punkti vahelise elektrivälja intensiivsust väljendav suurus, elektriline pinge. Elektrivõrgu, akumulaatori pinge. Indutseeritud pinge. Perioodiline, pulseeriv pinge. Elektroodidevaheline, plaatidevaheline pinge. Pinge kõikumine, kadumine, madaldamine. 220-voldise pingega vooluvõrk. Välgu pinge ulatub üle saja miljoni voldi. Rikkis pesumasin jäi pinge alla, oli pinge all.
▷ Liitsõnad: alalis|pinge, alam|pinge, anood|pinge, elektri|pinge, elektroodi|pinge, faasi|pinge, jääk|pinge, klemmi|pinge, liig|pinge, liini|pinge, läbilöögi|pinge, nimi|pinge, nominaal|pinge, piir|pinge, sisend|pinge, süüte|pinge, toite|pinge, töö|pinge, vahelduv|pinge, vastu|pinge, võrgu|pinge, väljund|pinge, üle|pinge, ülempinge; kõrge|pinge, madal|pinge, väike|pinge, ülikõrgepinge.
6. füüs tehn ühikpinnale mõjuv jõud, mehaaniline pinge. Lubatav, kriitiline, tegelik pinge. Pingete kontsentratsioon. Maakoores tekkinud pinged põhjustavad maavärinaid.
▷ Liitsõnad: alg|pinge, eel|pinge, kontakt|pinge, lõike|pinge, normaal|pinge, painde|pinge, purunemis|pinge, sise|pinge, surve|pinge, termo|pinge, tõmbe|pinge, väändepinge.

purjestus ‹-e 5› ‹s›
purjede kogum, mida purjekas võib korraga kanda. Purjestuse tüüp. Purjelaevu liigitatakse mastide arvu ja purjestuse järgi.
▷ Liitsõnad: bermuuda|purjestus, kahvel|purjestus, täispurjestus.

pärinema ‹37›
pärit olema. a. (inimeste kohta, võib märkida ka põlvnemist). Juhan Liiv pärineb Kirde-Tartumaalt Kodavere kihelkonnast. Eestist pärinev maadeuurija. Kennedyte suguvõsa pärineb Bostonist. Koolis õppis nii talu- kui töölisperedest pärinevaid lapsi. Ta pärineb vaesunud aadlist, keskklassist, lihtrahva hulgast. Ema poolt pärinen ma rootslastest. *Jaapanlased arvavad, et nad pärinevad jumalatest. A. Sisask. b. (asjade, nähtuste jms. kohta). See tuulelipp pärineb 16. sajandist. Keskajast pärinevad majad. Küpress pärineb Ees-Aasiast. Enamik meie järvi pärineb jääajast. Tõsielust pärinev juhtum. Näituse väljapanekud pärinevad mitme muuseumi fondidest. See tsitaat pärineb piiblist, Thomas Mannilt. Juhtkiri pärineb peatoimetaja sulest. Idee pärines minult. Kust pärineb sinu ettekujutus abielust? See sõna pärineb kreeka keelest. *Aga minu kauneimad mälestused pärinevad vanema venna Hermanni kodust.. H. Salu.

raamatu|täi
zool tilluke tiivutu putukas, kes võib kahjustada raamatuid (Liposcelis divinatorius)

rahuldav ‹-a 2›

1. ‹adj› (enam-vähem) selline, millega võib rahul olla, mitte eriti hea, aga ka mitte halb, keskeltläbi kõlblik. Palk, töötasu oli üsna rahuldav. Rahuldav teraviljasaak. Rahuldavad ilmastikutingimused. Katsete tulemused on rahuldavad. Saksa keele rahuldav oskus. Haige seisund on rahuldav. Ma ei saanud temalt rahuldavat vastust. Selle nähtuse kohta ei osanud keegi rahuldavat seletust anda. Meeskond mängis alla rahuldava.
▷ Liitsõnad: eba|rahuldav, mitterahuldav.
2. ‹s› viiepallises hindamissüsteemis „puuduliku” ja „hea” vahelmine hinne (3), hrl. koolis. Õpilase tunnistusel oli ka mõni rahuldav. *.. ja jõuluks olid paaril poisil elukombed rahuldavad. V. Alttoa.
▷ Liitsõnad: mitterahuldav.

reesus|sobimatus
füsiol reesusnegatiivse ja reesuspositiivse vere vaheline sobimatus, mis võib põhjustada hemolüütilist tõbe; reesuskonflikt. Reesussobimatus võib osutuda eluohtlikuks.

ripp|menüü
info menüü, mis ilmub menüüribast valitud nime v. ikooni alla ja millelt võib edasi valides astmeliselt lõppvalikuni liikuda

rist ‹-i 21› ‹s›

1. (hrl. täisnurgi) lõikuvatest sirgjoontest moodustatud kujund v. märk; samakujuline ese. a. põikpuuga post, mille külge vanaaja kurjategijaid surema seoti v. naelutati. Jeesus löödi risti. Kurjategijad poodi risti(le). b. selline kujund v. ese maagilise v. sakraalse (meil hrl. ristiusu) sümbolina. Usulise sümbolina tuntakse risti peaaegu kõikjal maailmas. Preestril on rist rinna peal, õnnistamiseks käes. Katedraalil, kirikutornis sädeleb rist. Risti ette lööma, heitma, taguma 'käega ristimärki tegema'. Rangidele tehtud rist pidi hobust hoidma õnnetuste eest. Ta kardab mind kui kurat risti. Kreeka rist 'täisnurgi asetsevate võrdsete harudega rist'. Ladina rist 'täisnurkne rist, mille alumine haru on teistest pikem'. Antoniuse rist 'T-kujuline rist'. Andrease rist 'X-kujuline rist, mille keskel võib olla vertikaalne joon'. *Risti ja mõõgaga tungisid nüüd sakslased ühelt poolt, taanlased teiselt poolt eestlastele peale. A. Vassar. c. selline ese hauamärgina. Haual oli puust, kivist, marmorist rist. Kääbas on rohtunud ja rist längu, viltu vajunud. Sammaldunud ristid vanal surnuaial, kirikuaias. Ristideta hauad. d. samakujuline (kõrgem) aumärk. Georgi rist. Onu sai sõjas risti rinda. Ohvitseril oli rind riste ja aurahasid täis. e. selline märk embleemina, ornamendi motiivina, peremärgina vms. Skandinaaviamaadel on ristidega lipud. Kiirabiauto külgedele on maalitud punased ristid. Punane Rist 'rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks on sõjas v. loodusõnnetuste tagajärjel kannatada saanute abistamine'. Korraga ilmus nähtavale musta ristiga lennuk. Puust õllekannudele põletati riste ja südameid. *Ka seisis.. suurpurje sees Hansa rist, mastis nende punavalge vimpel. H. Sergo. f. ristamisi tõmmatud kriipsud allkirja asemel, meelespidamise v. mahatõmbamise märgina vms. Mehed tegid allkirja asemel kes risti, kes pöidlajälje. Tegi paberile kolm risti alla. Tõmbasin mitmele käsikirja lõigule risti peale. Külalise saabumise päeva ette tehti kalendrisse rist. Kuhu ma pean risti tegema! (imestus- v. üllatushüüatus hrl. ootamatu külalise, teo vms. puhul).
▷ Liitsõnad: haak|rist, kald|rist, niit|rist, põik|rist, ratas|rist, rõngasrist; haua|rist, kaelarist; kivi|rist, kuld|rist, malm|rist, puu|rist, raud|rist, sepis|rist, vaskrist; rüütli|rist, vabadus|rist, vapruserist.
2. ristumiskoht; ristmik. Kahe tee ristil tehti väike peatus. Hommikul oli raske liiklusõnnetus Narva maantee ja Veski tee ristil. Viaduktist kuni Tulika tänava ristini läksin joostes. Ootasime Mäo ristil Tallinna bussi. *Rannatee ristis tegi auto kaare ning Jaan sõitis uuesti küla poole tagasi. A. Uustulnd.
▷ Liitsõnad: maantee|rist, sihi|rist, tee|rist, tänavarist.
3. risti. Rist on trump. *.. minagi õppisin [kaardimaste] tundma, mis on rist, mis on pott.. M. Metsanurk.
4. piltl raskused, mured, vaev; häda, nuhtlus, tülin, koorem. Elu pole muud kui rist ja viletsus. Igaüks peab oma risti kandma. Mis häda ja risti seal kõik kannatada tuli! Küll võib ikka rist olla joodikust mehega! Ise sa endale selle risti kaela võtsid. Ja sellise majaloksu oled sa endale ristiks kaela võtnud! Kellel nüüd sellist risti veel vaja peaks olema. Naabritega on üks igavene, viimane rist. Uus auto osutus rohkem ristiks kui rõõmuks. Kooselu muutus lõpuks mõlemale ristiks. Osa inimesi on ainult teistele ristiks maailma sündinud. Ema nägi lapsega ööd läbi risti ja vaeva. Selle poisi kasvatamisega nägid vanemad alles risti. Oh seda häda ja risti! Issanda rist ja viletsus! *Suvel aga veeresid päevad uniselt ja õhtul ei saanud õiget und, see oli üks rist igapidi. K. Ristikivi.
5. esineb kohkumist, pahameelt v. põlastust väljendavates hüüatustes. Issa(nda) rist! Sa püha rist, küll sa oled ikka tossike! Oh sina taevane rist, kui palav siin on! *Sa rist, ju koidab!/ Aeg otse lendab töö ja naljaga. J. Kross (tlk).

rubato
muus ettekandeviis, mille puhul esitaja võib tempot aeglustada v. kiirendada

rõhutama ‹37›
esile tõstma, esile tooma. a. nähtavana. Vöö rõhutab taljet. Jumestus rõhutagu neiu loomulikku ilu. Must kleit rõhutas kaamet nägu. Rõhutab oma huuli lillaka kontuurjoonega. Joonistades rõhutab laps seda, mis talle tähtis. Meister oskab viimistlusega puidu ilusat tekstuuri rõhutada. Päikesepaiste rõhutas toa puhtust. Poiss longib rõhutatud ükskõiksusega. Tähtsust rõhutav kehahoiak. b. sõnaliste vahenditega: rõhuga lausudes, olulise väitena esitades, jutus ilmnevana. Mari rõhutab alati oma nime teist silpi. „Ole kokkuhoidlik!” rõhutas ema. Ta rõhutab oma palvet sõnahaaval. Ütles viimase lause pikkamisi, seda eriliselt rõhutades. Rõhutasin, et kõik süüdlased peavad vastust andma. Teates rõhutati, et raha tuleb kohe ära maksta. Seadus rõhutab mõlema vanema võrdsust. Mulle vastati rõhutatud lahkusega, üleolekuga. c. muudel juhtudel (milles võib sisalduda ka nähtavuse ja/või sõnalisuse aspekt). Ta armastab igati oma vanust rõhutada, rõhutab kõigiti oma tähtsust. Naer vaid rõhutas naise halba tuju. Selle muusikateose rõhutatud emotsionaalsus häirib. Nende kodustes suhetes valitseb rõhutatud patriarhaalsus. Suhtub ellu rõhutatud ükskõiksusega. Rõhutas oma heasoovlikkust rikkalike kingitustega. *Hajameelsus võib olla ka tehtud – kui tahetakse rõhutada koletut töökoormust või mis tahes enesetähtsust. E. Tennov.

ränd|neer
med puuduliku kinnitusega neer, mis võib koos rasvkihnuga liikuda, liikuv neer. Parempoolne rändneer. Rändneer võib tekitada vaevusi.

sein ‹-a 29 või -a 23› ‹s›

1. hoone hrl. püstne piirdetarind, mis võib täita ka kandetarindi ülesannet. Paneelmaja, palktare, garaaži sein. Sauna, küüni, onni seinad. Puust, tellistest, maakivist sein. Pruunid, valkjaskollased, valgendatud seinad. Seinu püstitama, ehitama. Seinad tahuti siledaks. Seinte vooderdamine. Seinad kerkisid jõudsasti. Uuel kirikul on seinad juba püsti, ainult torn puudub. Pank ehitas peegelklaasist seintega maja. Poisid põrgatasid palli vastu seina. Kaur on kange mees, läheb kas või läbi seina. *.. isamaja pole üksnes neli seina, vaid ka see, mis nende seinte ümber, ees ja taga.. V. Saar. || toa vm. siseruumi piirdetarind; selle sisepind. Elutoa, pesuköögi, keldri seinad. Mittekandev sein 'vahesein'. Krohvitud, värvitud, värvimata sein. Seinu pahteldama, tapeetima. Sein higistab, hallitab rõskusest. Terve sein on kaetud raamaturiiulitega. Seintel, seinte peal on maale ja gravüüre. Riputas pildi seinale, seina peale. Ei oska naelagi seina (sisse) lüüa. Varn on seinas. Tare ühes seinas on voodi, teises (seinas) kirst. Käib oma kabinetis närviliselt seinast seina, ühest seinast teise. Pime kobab piki seinu. Lauad ruumis lükati seina äärde. Jutt kostab läbi seina. Seinad kostavad läbi. Püüdes jääda märkamatuks, surusin end vastu seina. Ilusa ilmaga ma ei taha nelja seina vahel 'toas, sees' olla. *Vahel on Pommeril [= koolmeistril] tunne, et ta räägib seintele. M. Traat. | piltl. Räägi tasem – seintel on kõrvad! 'keegi kuulab salaja pealt'. Tuleb hoolitseda, et skandaal meie seinte vahelt välja ei ulatuks.
▷ Liitsõnad: aida|sein, keldri|sein, kuuri|sein, lauda|sein, maja|sein, sauna|sein, talli|sein, taresein; betoon|sein, kahhel|sein, kivi|sein, klaas|sein, laud|sein, metall|sein, muld|sein, paekivi|sein, palk|sein, paneel|sein, puit|sein, puu|sein, rõhtpalk|sein, savi|sein, suurpaneel|sein, suurplokk|sein, sõrestik|sein, tellis|sein, vineersein; kald|sein, kande|sein, kapitaal|sein, massiiv|sein, piirde|sein, põim|sein, püst|sein, sise|sein, tugi|sein, täidis|sein, umb|sein, vahe|sein, välis|sein, õõnessein; ees|sein, esi|sein, fassaad|sein, kerg|sein, krohv|sein, külg|sein, ots(a)|sein, piki|sein, põik|sein, taga|sein, vastassein; lükand|sein, peegel|sein, redel|sein, rippsein.
2. pinnavormi v. muldrajatise järsult püstine nõlv. Paelava järsud seinad. Taevaskojas moodustab jõekallas kohati järsu seina. Kõrgete seintega kuristik. Alpinistid harjutavad paekalda astmelisel seinal ronimist. Pommilehtri, kaeveõõne seinad on sisse varisenud. Maa-aluse käigu seintele oli midagi kraabitud. Mannerjää lõpeb meres järsu seinaga. *Mäed jõuavad mõnel pool .. lausa mereni ja langevad sellesse kohati mitmesajameetriste seintena.. J. Kangilaski.
▷ Liitsõnad: jää|sein, kalda|sein, kalju|sein, koopa|sein, liivakivi|sein, mäe|sein, paesein.
3. õõneselundi, anuma vm. eseme õõnsust ümbritsev pind. a. (elundil). Kõhuõõne seinad. Kopsutorude, arterite seinad. Veresoone seina vigastus põhjustas verejooksu. Kaks ristuvat seina jaotavad südame neljaks. b. (esemel). Purgi, savinõu seinad. Teeklaasi seinad lõid uduseks. Õhukeste seintega vaas. Rooste oli raudpaja seinasse augu söönud. Liftikabiini seinad. Vineerkasti, sektsioonkapi seintele on midagi soditud. Linnupesa soojalt vooderdatud seinad.
▷ Liitsõnad: kõhu|sein, mao|sein, raku|sein, soole|sein, veenisein; ahju|sein, kamina|sein, kapi|sein, katlasein.
4. piltl. a. (millegi ääristava, varjava kohta). Hekk moodustab rohelise seina. Jõe taga kõrgub metsa tume sein. Kõrkjad kerkisid kalda ääres seinana. Pilve tihe must sein varjas päikese. *Veel kullapunane on taeva sein.. M. Under. *.. nende looduslikku peavarju eraldas muust maailmast mahavoolava vee [= tugeva vihma] hall sein. E. Krusten. b. (vaheseina, tõkke kohta inimsuhetes). Sein rikaste ja vaeste vahel. Suhtumises võis tajuda jäika seina. Tunneb, et nende vahelt langes sein. Põrkus bürokraatia ja rumaluse seina vastu. *Väga selgesti võis igaüks märgata, kuidas vanaproua enese ning oma poja ja Kreeta Nõgese vahele hakkas eraldavat piiri panema, seina seadma. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: metsa|sein, pilve|sein, taeva|sein, tule|sein, udu|sein, vee|sein, vihmasein; kodusein.

siirup ‹-i 2› ‹s›

1. kontsentreeritud suhkrulahus, millele võib olla lisatud marja- v. puuviljamahla, essentsi vms.; ohtralt suhkrut sisaldav ravimilahus. Siirupit keetma. Magus, kleepuv siirup. Puuviljad, marjad siirupis. Keedise keetmine lõpetatakse, kui marjad on siirupiga läbi imbunud. Kleebib külge nagu siirup! || piltl (millegi imala, läila, lääge kohta). Sellist sõnade siirupit küll oodata ei osanud! Rohkem karastavat huumorit lüürika suhkru ja siirupi asemel!
▷ Liitsõnad: kirsi|siirup, marja|siirup, mustasõstra|siirup, peedi|siirup, punasesõstra|siirup, puuvilja|siirup, sidruni|siirup, suhkru|siirup, suhkrupeedi|siirup, sööda|siirup, vaarika|siirup, vahtrasiirup; köha|siirup, sibulasiirup.
2. tärklise mittetäielikul hüdrolüüsimisel saadud toiduaine
▷ Liitsõnad: kartuli|siirup, maisi|siirup, nisu|siirup, sorgo|siirup, tärklisesiirup.

sissenõude|veksel
maj veksel, mille tähtpäev on saabunud ja mille eest võib raha sisse nõuda, inkassoveksel

stuki|ring
kaardimängus (kahekümne ühes) pangapidaja viimane mänguring, mille ta võib välja kuulutada (hüüdega „stukk”), kui pank on vähemalt kolmekordistunud. *Ma lõin neli rasket stukiringi puhtalt ära. Näed... Seda raha siin ühe suvega ei teenigi! E. Rannet.

sõidu|kaugus
sõidukiga läbitav vahemaa. Linna lähiliinide autobussidele, mille sõidukaugus on kuni 50 km, müüdi pileteid eraldi kassast. || suurim vahemaa, mille laev võib kütusevarusid täiendamata läbida ökonoomse kiirusega

sõja|kolle
otsese sõjategevuse tekkekoht; keskus, millest sõda võib edasi levida. Sõjakolle Euroopa südames. Sõjakollete likvideerimine. 1954. aastal õnnestus kustutada sõjakolle Indo-Hiinas.

säde|vahemik
el elektroodide vahemaa, kus võib tekkida sädelahendus

sööbe|aine
sööbiv aine; med keemiline aine, mis võib hävitada eluskoe v. tekitada sellel raskesti paranevaid haavandeid

sündmus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. juhtuv v. juhtunud asi, nähtus, olukord jne. Tähtis, oluline sündmus. Pöördeline sündmus maailma ajaloos. Tähelepanuväärne, meeldejääv sündmus. Kohutav, traagiline, kurb, kole, õudne, erutav sündmus. Oodatud, ootamatu sündmus. Vanematele oli poja sünd suur ja rõõmus sündmus. Lastele oli laadalkäik omaette, tõeline sündmus. Keskkooli lõpetamine oli abiturientidele pidulikuks sündmuseks. Vastuhaku verised sündmused. Ajaloolised sündmused. Argielu sündmused. 1905. aasta sündmused Eestis. Meenutasin eelmise päeva sündmusi. Romaani sündmused toimuvad Lõuna-Eestis. Pikk sündmuste ahel. Meeleolud tekivad mitmesuguste sündmuste mõjul. Sündmused hakkasid arenema väga kiiresti. Üks sündmus järgnes teisele. Leidis aset sündmus, mis muutis meie plaane. Iga inimese elus on sündmusi, mis jäävad meelde. Levisid ärevad kuuldused sündmustest pealinnas. Seda sündmust peaksime tähistama, pühitsema. Uus lavastus teatris kujunes sündmuseks 'äratas üldist tähelepanu'. *Välised sündmused, sõjad ja revolutsioonid, mis vahepeal olnud, polnud teda palju puudutanud. K. Ristikivi. || jur (teovõimelise isiku tahteta toimuv) juriidiline fakt
▷ Liitsõnad: ajaloo|sündmus, elu|sündmus, kultuuri|sündmus, kunsti|sündmus, maailma|sündmus, muusika|sündmus, noorpõlve|sündmus, nädala|sündmus, päeva|sündmus, revolutsiooni|sündmus, spordi|sündmus, sõja|sündmus, teatri|sündmus, üksiksündmus; pea|sündmus, pisi|sündmus, pöörde|sündmus, suursündmus.
2. mat väide, mille tõesus sõltub juhusest. Kindel sündmus 'selline, mis antud tingimustes kindlasti toimub'. Võimatu sündmus 'selline, mis antud tingimustes kindlasti ei toimu'. Juhuslik sündmus 'selline, mis antud tingimustes võib toimuda, kuid võib ka mitte toimuda'.

zooantroponoos ‹-i 21› ‹s›
vet med loomade nakkushaigus, millesse võib haigestuda ka inimene. Marutõbi, puukentsefaliit jt. zooantroponoosid.

tegema ‹teha, teen, tegin, tegi, tehku, tegev, teinud, tehakse, tehtud 42›
üsna üldise tähendussisuga verb (vahel võib selle asendada mingi konkreetsema verbiga), kasut. sageli ka perifrastilistes ühendites
1. midagi valmistama, tekitama, looma. a. (toidu kohta). Ema hakkas kooki tegema. Lõunaks teen suppi, seapraadi. Kas teen kohvi või teed? Piimaga tehtud puder. Mulle meeldib süüa teha 'toitu valmistada'. Kodupoolist, era tegema. Kes teie peres õlled teeb? 'pruulib'. Tegin talveks moosi ja kompotti. Vanaema oskas head leiba teha 'küpsetada'. Oskad sa verivorste teha? Käis veskil tangu tegemas 'vilja tanguks jahvatamas'. b. (õmblustööga, meisterdades, ehitades vms.). Lasksin endale uue kostüümi teha. Teen 'koon' sulle sünnipäevaks kampsuni. Kingsepp tegi poisile uhked saapad. Isa õpetas, kuidas tuleb vibu teha. Nokitsesin lastele tõukeratast teha. Poiss tegi endale tuulelohe. Ega iga mees osanudki pisuhända teha. Lapsed teevad lumememme. Pääsuke tegi räästa alla pesa. Kiriku juurde tehti kellatorn. Suvel tehti majale uus katus peale. Siia tuleks sild teha. Mehed tegid sohu uut teed. Seisab nagu puust tehtud (millegi ootamatu, rabavaga seoses). Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi. c. tootma. Puitparketti tehakse tammest ja saarest. Selles tsehhis tehakse kalakonserve. Tallinnas tehakse ka dieetjogurtit. d. seades, sättides, kujundades vms. tegevusega midagi tekitama; teat. töödega seotud väljendites. Tegin aseme diivanile, lakka. Lasksin uued lokid teha. Õhtuks teen soengu pähe. Vaja uued passipildid teha (lasta). Käsikirjast tehti mikrofilm. Poisid läksid lepikusse hagu tegema 'raiuma'. Saunaahi tuleb kütte panna, kes läheb puid tegema? 'saagima ja lõhkuma'. Heina tegema 'niitma ja koristama'. Tegime lammastele lehiseid. Ma ei oska koormat teha. Olen meister peenraid tegema. Tegime aia taha suure tule, lõkke. Tegin ahju tule. *Ta kaevas kraavi, juuris puid, raius mättaid, lõhkus ja rükkis kive, tegi uut põldu .. A. H. Tammsaare. || kõnek (külvamise vms. kohta). On õige aeg kaera, otra teha. Rukis on meil juba tehtud. Põld seisab tegemata. Künna see maatükk üles ja tee midagi peale. e. (seoses vaimse tegevusega:) kirjutama (3. täh.), koostama vms. Reporter läks lugu tegema. Tee temast üks lugu lehte! Kirjastuses tehakse entsüklopeedia viimast köidet. Poeg teeb Tallinnas ajalehte. Noorpõlves tegin ma ka luuletusi. Romaanist on tehtud palju tõlkeid. Sina kirjuta sõnad, mina teen viisi. Kes on selle pildi teinud? On sul testament tehtud? Aastaaruanne palun teha homseks. Eelarve on veel tegemata. Seadusi, lepinguid tegema. || (märkmeid, parandusi, täiendusi jm.) kirja panema. Pliiatsiga tehtud märkmed, märkused. Parandused tehke lehe servale. Tööraamatusse tehti sissekanne töövahekorra lõpetamise kohta. f. (abstraktsemalt). Koos tegime tulevikuplaane. Otsust teha ei olnud kerge. Tegin juhtunust omad järeldused. g. sigitama. Poiss tegi tüdrukule lapse, tite. Tehke sugu ja saagu teid palju! *Veart eit oli sul! Niisukest änam ei tehta! A. H. Tammsaare. *.. [Viiu] tegi paari aasta möödudes kellegi laevamehega lapse ja suri sünnitusel. A. Uustulnd. h. van (endast) kasvatama, looma. *Siin paremat kätt põllul oli rukis päid tegemas .. F. R. Faehlmann. *„Sa kõneled kui laps – kui virin laps, kes hambaid teeb,” naeratas Madli .. E. Vilde.
2. (kusemise, roojamise kohta:) laskma. Kits tegi põrandale pabulaid. Laps on veel nii väike, et teeb püksi. Koer tegi mulle jala peale. Tuppa teinud kass sai naha peale. *.. kus lehmade asemed nii puhtad, nagu ei oskakski need lehmad mustust teha .. M. Mõtslane.
3. (hääle, häälitsuse kuuldavale laskmise v. helide, müra vms. tekitamise kohta). Koolmeister tegi kurja, kõva häält. Mu hääl oli nii ära, et ma ei saanud piiksugi, piuksugi teha. Imik hakkas häält tegema. Panin sõrme huultele ja tegin: „Psst!” Tihane teeb tii-tii-tüü, tii-tii-tüü. Loomake tegi peenikest häält. Mardisandid tegid ukse taga kisa ja kära. Ärge tehke lärmi! Poisid, teeme laulu 'hakkame laulma'! Nende pillidega ilusat muusikat ei tee. Tantsuõhtutel tegi muusikat orkester. Bänd tegi poodiumil kõva mürtsu. Keegi teeb pööningul kolinat. Mootor ei teinud piuksugi. Traktor tegi kõrvulukustavat müra. Sellest püssist pole veel pauku tehtud. *Ei tea, kas see vana leierkast on kunagi üldse häält teinud? V. Pant. || (ütlemise, rääkimise kohta). Tuli vastu ja tegi tere 'teretas'. Astusin meestele juurde ja tegin juttu. Rahast juttu ei tehtud. Talle see teema ei meeldinud, tegi kohe teist juttu 'vahetas kõneainet'. Ära tee 'levita' tühje jutte. Toonist ei saanud aru, kas ta teeb nalja või räägib tõsist juttu. *Aga need [= mehed] tegid ainult soh et, noh et, jah et ning läksid oma töö juurde tagasi. A. H. Tammsaare.
4. (hrl. lühemate (suuliste) väljendusvormide kohta:) esitama, jagama vms. Korrarikkujatele tehti märkus. Tegin Annele abieluettepaneku. Ma ei tee sulle mingeid etteheiteid. Maadlejale tehti hoiatus. Tee pakkumine! Vahepeal on tehtud mitmeid korraldusi. Mulle tehti ülesandeks lõkkel silm peal hoida. Ta on meister naistele komplimente tegema.
5. midagi korraldama, organiseerima. Neile tehti ekskursioon Saaremaale. Kartulid tuleb üles võtta, teeme talgud. Lubasin talgulistele teha vägeva peo. Tegin endale tööl vaba pärastlõuna ja läksin randa. Vanemad lubasid pojale teha pulmad, mis pulmad on. Millal te pulmad teete 'abiellute'? Jõulupuud, jõulupidu tehti ikka koolimajas. || rajama, asutama, looma. See oli siis, kui kolhoose tegema hakati. Teeme päris oma võrkpallimeeskonna. *.. kui nad .. nii buurid kui ka inglased maalt välja kihutaksid ja siis ise oma riigi teeksid! A. Hint.
6. põhjustama, esile kutsuma, tekitama. a. (mingit tunnet, tundmust, aistingut, seisundit). Mulle teeb homne eksam tõsist muret. Tahaksin sulle millegagi rõõmu teha. Talle teeb lõbu oravaid kividega pilduda. Joodik poeg tegi emale palju südamevalu, meelehärmi. Õnneks kuul ainult riivas kätt ja ei teinud tõsisemat häda. Ta tegi raske tööga endale viga, oma tervisele kahju. Haav, selg teeb valu. Tegin endale kukkudes haiget. Küll teeb tuska, et televiisor rikki läks. Tormiilm hakkas juba hirmu tegema. Lausa viha teeb, kui mõistmatu sa oled! Talle teeb nalja, kui õnnestub teisi ninapidi vedada. Hüppasin jalalt jalale, et endale sooja teha. Ära tee paanikat! Ta tegi kõigile hea tuju. Tahtsin sulle üllatust teha. Kuum tee meega teeb sulle head. Käitu nii, et oma vanematele häbi ei tee. Temasugune ei tee kärbselegi kurja. Pole ta mulle teinud ei head ega halba. Luuletajale tegi aineline külg raskusi. Ei teeks paha 'poleks paha, oleks hea', kui harjutaksid rohkem. || (pidulikumas väljenduslaadis v. viisakusvormelites). Tehke mulle seda heameelt, head meelt ja tulge õhtul meile. Istuge meie lauda, tehke meile seda au! Selline teos teeks au iga rahva kirjandusele. Ma loodan, et ei tee teile öömajale jäämisega palju tüli. Ärge tehke endale söögitegemisega tüli! b. (nähtuste kohta). Föön teeb sooja tuult. Mesilassülemi kättesaamiseks tuleb vihma teha. Kaater tegi lahingu ajal teistele suitsukatet. Põhjas teevad valgust virmalised. | ‹impers.› (ilmastikunähtuste kohta). Vastu õhtut hakkas tuult tegema. *Enne jõulusid tegi külma ja andis siis hulk värsket lund juurde, nii et talv oli täielik. A. H. Tammsaare. c. nõidumisega, lausumisega midagi esile kutsuma. *Väikesele kolmeaastasele Lindale teinud ta täiad selga .. M. Mõtslane. *Aga titt karjus päeval ja öösel ja nänn ütles: see on tehtud asi. A. Schmuul. d. (täpsemalt määratlemata toime v. mõju kohta). Vaata, mis armastus temaga tegi. Oleme näinud, mis sõda teeb. Kivimüürile ei tee tuli midagi. Lonks viina ei tee midagi, lööb ainult pea selgeks. See ei tee midagi 'sellest pole lugu', et mõni küpsis on kõrbenud. Kerge sadu ei tee mehele midagi. *Karistagu mind, mina olen kõiges süüdi. Minule ei tee see midagi, minu vanemad elavad kaugel, neid nad kooli ei kutsu .. E. Krusten. | (vormilt küsivas, sisult eitavas lauses). Las ta haugub, mis see mehele teeb. Mis inimene põuale, pakasele teha võib. Teatan jah kõigile, mis te mulle ikka teete, teha saate.
7. (kehaliigutuste sooritamise kohta ja seoses ühest paigast teise liikumisega). Tegin tõrjuva liigutuse. Tädi tegi lapsele pai. Õpetaja teeb koolnu kohale ristimärgi. Tegi sügava kummarduse. Kükke, kukerpalli, tiritammi tegema. Tee tädile kniksu, kraapsu, kraapjalga! Hommikvõimlemist, kõva trenni tegema. Tegin sammukese kõrvale, paar arglikku sammu ukse poole. Rohutirts teeb pika hüppe. Jänes tegi põgenedes haake. Tegime uiskudel juba poognaidki. Teeme paar tantsu! Ma ei läinud otse, vaid tegin ringi. Tegin mõned tiirud ümber sündmuskoha. Matkajad tegid saarele ringi, tiiru peale. Mul on vaja veel mõni käik teha. Külalised ei mõelnudki minekut teha. Tegi juba minekut, aga pööras siis uksel ringi. Mina tegin sealt üsna pea tulekut. Teeme õhtuse jalutuskäigu. Hobune tegi kiiret sõitu, uhket traavi, kerget sörki. Suusataja teeb head, tubli sõitu. Laev tegi 'sõitis' kuus miili tunnis.
8. (mitmesuguste tegevuste ja tegude sooritamise kohta). a. (tööde, toimingute, ettevõtmiste kohta). Tööd tegema. Rügab, lõhub, vihub tööd teha. Mõisas tegu, teopäevi tegema. Kütist, alet tegema. Tegime oma igapäevaseid toimetusi. On suur rõõm midagi teha omaenda aias, krundil, talus. Naised teevad laudas lüpsi. Pärast kartulivõttu tehti järelnoppimist. Kasvuhoones tehti kastidesse esimesed lillekülvid. Tegime ettevalmistusi külaliste vastuvõtuks. Köögis tuleb remont teha. Praegu tehakse saalis näitemängu proovi. Stuudio tegi siin veealuseid võtteid. Keset talgupäeva tegime lühikese puhkuse. Tegin väikese lõunauinaku. Koosolek otsustas teha vaheaja. Kõneleja tegi tähendusrikka pausi. Sain oma ostud tehtud. Haigele tuleb teha maoloputus. Patsiendile tehti rahustav süst. Kellegagi keppi tegema vulg (suguühte kohta). || (töötamise, toimetamise, talitamise kohta, ilma objektita). Teed ja talitad hommikust õhtuni, aga tulemust pole näha. Noorik kohe tahtis teha ja toimetada. Kes teeb, see saab. Lase mees sööb, siis mees teeb. || (suitsetamise, alkohoolsete jookide joomise kohta). Mehed tegid suitsu. Kui teeks enne ärasõitu ühe piibu? Lähme teeme poti õlut, mõned õlled. Tegime baaris paar pitsi, mõned napsid, väiksed tropid, väiksed viinad. Teeme sada grammi konjakit. Teeme teise jala jaoks ka! (ettepanek teise napsi võtmiseks). Ostu puhul tuli liiku teha. Uue auto liigud on veel tegemata. *„Kas teeme ka midagi või?” päris Vardja, mõõtes asjatundliku pilguga poeriiulitel helkivaid pudeleid. L. Metsar. || (mängude kohta:) mängima. Teeme partii malet! Poisid tegid lumesõda. Teeme õige pimesikku. || esitama, etendama. Ta teeb uues filmis väikest osa. Tegime tonti, vanad voodilinad ümber. Tegin naabri lastele jõuluvana. || katseid, eksameid sooritama. Abituriendid teevad eksameid. Ladina keele eksam on mul tehtud. Lõpueksamid jäid tal haiguse tõttu tegemata. Mitu arvestust sul veel teha on? || ‹objektita› kõnek õpetust andma, karistama, näitama (6. täh.) Ma sulle teen, kui sa siin veel oma nägu näitad! Küll poisid talle nüüd teevad, mis ta siis käib kaebamas. | ‹eitavalt koos ebamäärase objektiga›. Sul on arusaaja ema, ega ta sulle midagi tee! Ära nuta, õpetaja ei teinudki midagi. Ma ei teinud talle midagi, isegi riidlema ei hakanud. b. (tegude, tempude jms. kohta; sageli püsiühendeis). Suuri tegusid, imetegusid tegema. Pattu tegema. Ta on võimeline igasuguseid alatusi tegema. Olge viksid poisid, ärge tehke koerust. Koer oli pahandust teinud: peremehe sussid puruks närinud. Ta on meister krutskeid tegema. Ära tee lolli, et kooli pooleli jätad. Vaja talle kuidagi ninanipsu teha. Mis sigadusi te teete, aknad kõik sisse pekstud! Sohki tegema. Raamatupidaja on suli teinud. Teenet, karuteenet tegema. Tegime koos igasuguseid tempe, tükke. On alati valmis vallatust, vigurit tegema. Tahaks talle mingi vingerpussi teha. On tal tõsi taga või teeb niisama teatrit, tsirkust? Poisid tegid kaebajale kolki, tappa. Purjuspäi kipub ta mürglit tegema. Tuli purjuspäi koju ja tegi skandaali. Teeb oma truudusetule abikaasale ühtepuhku stseene. Taksojuht tegi avarii. Vanamees oli endale otsa (peale) 'enesetapu' teinud. || saavutama. Kergekaallane tegi kaks Pärnu rekordit. Uisutaja tegi hooaja tippmargi. Meie meeskond tegi revanši eelmise turniiri kaotuse eest. || (mingi kokkuleppe sõlmimise kohta). Tegin peremehega kaupa, et ta võtab mu tallu sulaseks. Kaup sai tehtud kahe aasta peale. Lõpetagem sõda ja tehkem rahu! | tehtud! nõus!, oleme rääkinud, oleme kokku leppinud. Jääb siis nii, et kohtume homme? – Tehtud! *Ja see koolivend kutsub teid kõiki minu kaudu endale võõrsile. Lähme. Tehtud! A. Jakobson. c. peale hakkama, ette võtma; korda saatma. Lastel pole suvel linnas midagi teha. Nii kuival heinamaal pole lehmadel midagi teha 'pole midagi süüa'. Ilma võõrkeelte oskuseta ei tee maailmas midagi. Midagi tuleks teha, aga mu pea on tühi. Ma ei oska nende nupslitega midagi teha. Ma ei osanud muud teha kui naerda. Ja mis sa siis nüüd edasi mõtled teha? Kõige targem, mis sa praegu teha saad, on lihtsalt ära minna. Püüan sinu heaks teha, mis saan. Mis tehtud, see tehtud – kahetsemine ei aita midagi. Mõeldud – tehtud (otsustamise ning kiire selle järgi tegutsemise kohta). Milleks kohut vaja, andke poistele kere peale ja asi tehtud 'klaar, kombes, ühel pool'. *Nüüd, kus sõit läks pärituult, polnud tal muud teha kui istuda või magada. A. Kalmus.
9. (mingit ala) harrastama v. viljelema; mingil alal tegutsema. Sporti tegema. Noorena tegin rahvatantsu. Teeb kergejõustikku, tõstmist, poksi. Teatritöö kõrvalt on raske estraadi teha. Poeg teeb linnas poliitikat. Pärast ülikooli hakkas ta hoopis äri tegema.
10. kellestki v. millestki kedagi v. midagi (olemuselt, staatuselt teist) kujundama; kedagi v. midagi kellekski v. millekski (teiseks) muutma. Isa tahtis pojast kirikuõpetaja teha. Pahempoolsed vaated tegid temast revolutsionääri. Sõjaaeg tegi lastest kiiremini täiskasvanud. Tolleaegne poliitika pidi meist tegema venelased. Küll sõjavägi, kroonu, meri poisist mehe teeb! Koerast tehti koduloom juba ammu. Täkust tehti ruun. Kõrvalruumist saaks teha väikese töökoja. Ära tee minu kodust kõrtsi! Helsingist tehti pealinn 1812. a. Ta ei teinud sellest mingit küsimust. See mees ei tee endale karjäärist eluküsimust. Teen su oma talu perenaiseks. Konstantin Suur tegi ristiusu riigiusuks. Ädala võiks juba heinaks teha. Lehm tehti lihaks 'tapeti'. Tegi end ilmarahva naeruks 'naerualuseks'. Ämm tegi minia elu põrguks. Harjutamine teeb meistriks. || kedagi mingile kohale, ametipostile panema. Antsust tehti vallavanem. Ilmselt tehakse temast erakonna esimees. || kellekski v. millekski täisväärtuslikuks muutma. Riie teeb inimese. Keel on see, mis ühest rahvast rahva teeb. *Püksid ja naine ei tee veel meest. A. Liives. *Nugisest teevad nugise sale, painduv keha, tugevad jalad, erksad meeled .. ja veel mõned üksnes nugisele omased käitumisjooned .. F. Jüssi.
11. mingisuguseks muutma, mingisse (teistsugusesse) olukorda viima. Kui vähe on teinekord tarvis, et teist õnnelikuks teha. Ära tee mind õnnetuks! Laul teeb rinna rõõmsaks. See muusika tegi mind kurvaks. Üks mõte teeb mind rahutuks. Laps oli manitsustega araks tehtud. Pahandused teevad mu meele haigeks. Mälestused teevad meid hellaks. Pingeline elu teeb hulluks. Tüdruk püüdis end meeste seltskonnas huvitavaks teha. Suur armastus teeb inimese julgeks. C-vitamiin teeb kahjutuks paljud organismi sattunud mürgid. See ravim teeb su kindlasti terveks. Uus määrus teeb vormistuse keeruliseks. Ta on osanud oma elu kergeks teha. Tegi oma naabrite elu kibedaks. Vihmasabin teeb uniseks. Poolik usk ei tee kedagi õndsaks. Teeme maailma selliseks, et siin on kõigil hea elada. Võta kommi, tee suu magusaks. Laps tegi püksid märjaks 'pissis püksi'. Leil teeb luud-kondid pehmeks. Lasksin end meelitustega pehmeks teha. Kooliskäimine tehti kohustuslikuks. Uudis tehti avalikuks, kõigile teatavaks. Politsei ei ole veel tapetu isikut kindlaks teinud. Kaup sai kindlaks, sirgeks tehtud. Vaja kindlaks, selgeks teha, kellel on õigus. Kõigepealt tuleb lastele tähed selgeks teha. Vaja sotid selgeks, sirgeks, klaariks teha. Ärimees tehti rahast lagedaks. Mind tehti kaardilauas paljaks. Tee tuba pimedaks, tuli surnuks! See rohi teeb sind terveks. Tee mind temaga tuttavaks! Tegime moosipurgi tühjaks. Vargad on korteri tühjaks teinud. Selle otsusega tehti kõik meie ettevõtmised tühjaks. Kes tegi kruusi katki? Teeme köögi, õue, aia korda. Külalised tulevad kohe, tehke end korda! Sõja ajal tehti see küla maatasa. Ei maksa kõike uut kohe maatasa teha. See lahe jook küll purju ei tee. Teeme koogi pooleks. || (seoses näoilme muutmisega). Tegi ükskõikse, uskumatu, kurva, kavala näo. Tegi kurja näo pähe. Ära tee nii haput, haledat, mossis nägu! Ta jälgis hoolega, mis näo me teeme 'kuidas me reageerime'. Tegin näo 'teesklesin', nagu poleks ma neid märganudki. Ta ei teinud teist nägugi 'ei reageerinud mingil moel'. *Mida peenem kelm, seda leebema näo oskas ette teha. A. Hint.
12. (seoses tegelikkuse esitamisega teistsugusena). a. (kedagi v. midagi) mingis teises valguses näitama; (kedagi v. midagi) teistsuguseks väitma, millekski v. kellekski tembeldama. Ära tee end lollimaks kui oled! Ära tee asja hullemaks. Ta oskab end igal pool tähtsaks teha. Katsusin end võimalikult tähelepandamatuks teha. Nad tahtsid mind vargaks teha. Suurtalunik tehti kulakuks. Tema teeb endast alati suure vabadusvõitleja. Pole mõtet vaesusest voorust teha. Inimesed teevad jõe sinna, kus pole mitte ojagi. b. teesklema; ‹eitusega ka› välja tegema (1. täh.) vrd tehtud Sa ainult teed, et oled purjus. Tegi, nagu ei tunnekski mind. Tegin, nagu õpiksin. Et koolist koju jääda, tegin end haigeks. Kui vanemad koju jõudsid, tegin end magama. Midagi nad õiendasid, aga ma ei teinud märkamagi. Ei tee teadmagi, et siin temast räägitakse. Ei tee teise küsimust kuulmagi. Õpetaja ei tee nägemagi, et mina ka vastata soovin. *Tehku, nagu läheksid linna, aga pööraku kaubaaitade taha. Ta .. tuleb järele. A. Hint. *Lasin ennast viimases hädas käpuli ja tegin, et ma mängin, et ma ei ole mängides Liisu tulekut tähelegi pannud. V. Luik. c. mingisugusena paista laskma. Kas see pruun kleit ei tee mind natuke vanaks? Tume riietus teeb näo kahvatuks. *„Väga ilus kampsun! .. See teeb su silmad täiesti siniseks ..” M. Traat.
13. (mingil viisil) toimima, käituma, tegutsema (viisi väljendab adverbiaalne laiend v. kõrvallause). Aega on vähe, teeme lühidalt. Võib-olla tegin ma valesti? Tee ruttu, kähku! Õigesti tehtud! „Hästi tehtud,” kiitis ema poega. Nii on teinud juba meie esivanemad. Kogu aeg ta õpetab: ära tee nii ja ära tee naa. Teed targasti, kui sa teda ei kuula. Ei maksa teha käsu vastu. Poisid, tehke eluga 'kiiresti, ruttu'! Teen, nagu ma heaks arvan. Tee nagu minagi: osta aktsiaid. Ega mina jõua kõigi tahtmist mööda teha! *Et kui meie head lapsed oleme, siis ehk Jumal teeb nii, et Reedu Kõverjalg ei kaebagi emale. J. Parijõgi.
14. (tegelikkuses muutumatuna püsiva olukorra, seisu kohta). a. (ruumis). Tee tegi väikese käänaku. Raudtee teeb siinkohal pöörde. Jõgi tegi pöörde itta. Koridor tegi käänaku vasakule. *Kahe talu piir .. tegi siis järsu pöörde jõele. Samasuguse nurga tegi ka teine piir, mis seisis Aaseme krundi vastu. A. H. Tammsaare. b. (arvude, numbrite kohta:) (kokku) olema, välja tegema (3. täh.) Palk ja honorar kokku tegid oma kümme tuhat krooni kuus. Kui su igapäevane suitsupakk maksab kümme krooni, kui palju see siis kuus teeb? Kui meie rahaks ümber arvestada, teeb see viissada. Lendur oli lennanud 3 600 000 km, mis teeks 90 tiiru ümber maakera. *Kui arvate, et mootor kaalub pool tonni, siis viissada jagada neljale teeb oma sada kakskümmend kilo mehe peale. A. Valton.
15. esineb ütlustes, mis väljendavad võimatust midagi ette võtta v. asjade käiku kuidagi mõjutada. See pole kahjuks meie teha. Jätsime minemata ja kahetsesime pärast, kuid teha 'parata' polnud midagi. Praegu ma ei tule, tee mis tahad. Tehke mis tahate, minul ärisoont pole. Nägin seda oma silmaga pealt, tehke mis tahate 'uskuge või ärge uskuge'. Tee mis tahes, ladvaõunu kätte ei saa. Noored laulavad kiuste keelatud laule, tee mis teed. | (vormilt küsivas, sisult eitavas lauses). Mis sa hing sellisel puhul teha oskad. Mis sa teed maal sellise inimesega, kel põllutööst aimugi pole. Mis teha 'pole midagi parata', nii see on ikka olnud.
16. ‹enamasti käskivas kõneviisis, koos et-kõrvallausega› väljendab kiirele tegutsemisele, kiirustamisele õhutamist (hrl. ähvardamisi) v. osutab väledusele. Tehke, et te kaote! Tee, et sa siit oma kondid koristad 'mine siit minema, kao siit'! Tee, et magama saad! Poiss haaras oma palli ja tegi, et minema sai 'kadus kiiresti'.
17. ‹sg. 3. pöördes seoses mis-küsimusega v. -kõrvallausega›. a. (umbkaudu tähenduses:) millises seisus on, milline on. Mis su tervis teeb? Mis su käsi teeb, kas ikka valutab? Mis teeb 'kuidas on kasvanud' te kartulipõld? Vaja vaadata, mis ilm teeb. Mis teeb su romaan? – Trükitakse. b. (umbkaudu tähenduses:) kuidas elab. Mis isa teeb? 'kuidas isal läheb'.
18. asendab eespool mainitud verbi. Otsustasin paar aastat aiandust õppida, ja nii ma tegingi. *Ta oskas juba tantsida ja tegi seda meeleldi. A. Kalmus. *Nagu Ester hiljem ise tunnistas, olevat ta algul kavatsenud kõigest vaikida. Võib-olla oleks ta seda teinudki, kui ilme poleks teda reetnud. E. Krusten. | keelavates hüüatustes osutab mingile käimasolevale tegevusele. Ära tee! Ärge tehke!

teine ‹teise, teist illat teisesse e. teise 5›
I. ‹num› järgarv põhiarvust 2 (ka liitjärgarvude lõpposana), märgitakse mõnikord numbriga 2. (punktiga) v. II (punktita). a. mingis loendis v. reas esimese järgmine. 2. veebruar. II sajand. Juuni teisel nädalal. Augusti teisest poolest alates. Iga kuu teisel pühapäeval. Jõulu teisel pühal. Koduigatsus tekkis juba teisel päeval. Käib teises klassis. Elan teisel korrusel. Ostis piletid teise ritta. Näidendi teine vaatus. Entsüklopeedia teine köide. Paremalt teine aken. Teise põlve haritlane. Teist põlve majaomanik. Laps köhib juba teist kuud. Ainsuse, mitmuse 2. pööre. Teine maailmasõda. Keiser Aleksander II. Kolmekümne teine. Juht lükkas teise käigu sisse. Kas valid esimese või teise võimaluse? b. tähtsuselt v. väärtuselt esimesest madalamal asuv. Kõrgem, esimene ja teine sort. Teise sordi jahu. Teise klassi vagun. Teise ringi pärijad. Teine tüürimees, piloot. Sai romaanivõistlusel teise auhinna. Saavutas võistlustel teise koha. Meie korvpallurid tulid teiseks, teisele kohale. Mängib orkestris teist viiulit. Tunneb ennast teise järgu, teise sordi inimesena. Suuruselt teine reisilaev maailmas. *Nii olen mina siis Jukola karjas teine mees, mis jõusse puutub. F. Tuglas (tlk).
II. ‹pron› substantiivne ja adjektiivne näitav asesõna
1. osutab, et tegemist on kellegagi v. millegagi, kes v. mis ei ole sama kui teada olev v. mainitu, jääb väljapoole mainitut (vastandub v. lisandub sellele). a. ‹substantiivselt› märgib täpsemalt määratlemata elusolendit (hrl. inimest), harvemini midagi elutut. Tema asemel töötab seal nüüd teine. Ajasin ta kellegi teisega segamini. Seda juttu võid teistele rääkida, mina ei usu. Ta pidi meiega tulema, aga läks hoopis teistega. See ei saanud olla keegi teine kui tema. Teisi ei võetagi tööle kui ainult pillimehi. Ei taha seda kaarti, anna sealt mõni teine. Mõtleb üht, kuid räägib teist. Kutsu mõni teine ka kaasa. Ära soovi teisele seda, mida sa endale ei taha. Ela ise ja lase teistel ka elada. Igaüks tegeleb oma asjadega, teiste jaoks pole kellelgi aega. Mine nüüd teiste juurde mängima. Ära nii kõvasti räägi, teised kuulevad. Oota, kuni teised koju tulevad. Ma ei taha teiste naeruks saada. Üle teiste kõlas Mari hele hääl. Ehitusele läks teiste hulgas ka minu vend. Poiss sörkis teiste sabas. Kui vähe on tarvis selleks, et teist õnnelikuks teha! Selliseid kirju oli teisigi. See on üks olulisemaid teemasid paljude teiste seas. Tema on teistsugune kui kõik teised. Ainult Priit on puudu, teised on kohal. Sa oled üksi, kus teised on? Sina jääd siia, meie teised lähme koju. Ta vajab armastust nagu iga teinegi. Ainult kolm tomatit olid punased, kõik teised olid alles rohelised. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub. *Siiski, küllap see on Liisu, kes teine on vilunud astuma nii ettevaatlikult .. A. Hint. || kõnek (kõneleja enda kohta). Ära võta teise pliiatsit ära! Aga mis ta siis lööb teist! Küll mõnel on kerge elu, teine pingutagu end või surnuks! Ära tule teisele kallale! || ‹omastavalise täiendina› mitte oma, võõras; hrv naabri-, teise pere. Teise vaeva ei hinda keegi. Ära topi oma nina teiste asjadesse. Elab teiste tööst ja vaevast. Kes see teiste asju teab. Oma häda luu küljes, teise häda puu küljes. *Teiste perenaine käis ennist siin. J. Mändmets. b. ‹adjektiivselt› põhisõna võib tähistada nii elusolendit kui ka midagi elutut. Oodatu asemel tuli üks teine arst. Mis sina rabeled, selle töö jaoks on teised inimesed. Mina teiega ei mängi, mina mängin nüüd teiste poistega. Pane teine kleit selga. Ta viidi üle teisele tööle. Läks teise tuppa. Paat on teisel kaldal. Teisel pool teed. Teeme küll, aga teisel ajal ja teises kohas. Elektrist ei tea ta midagi, ta on teise ala mees. Täna ei saa, jätame teiseks korraks. Pööra koogil teine külg. Läheneb asjale hoopis teisest küljest. Poiss tegi ruttu teist juttu. Jutustage see lugu teiste sõnadega ümber. Püüdis kaaslast teistele mõtetele juhtida. Mul on hoopis teised plaanid. Ei olnudki teist teed kui rääkima hakata. Ma ei olnud üksi, üks teine poiss oli ka. Teist inimest ei vahita nagu puurilooma! Teiste lõpetajate hulgas oli ka meie naabripoiss. Klassis oli peale korrapidajate ka teisi lapsi. Käitu nii nagu teised inimesed. Kuhu teised lapsed jäid? Üks laulis salmi, teised neli refrääni. Ka sina pead kooli minema nagu iga teine laps. Selle hääle tunnen kõigi teiste häälte hulgast alati ära. Veenus on heledam kui teised planeedid. Kass, põrsas ja teised loomad. Sina pead oma vanemaid austama ja need teised sõnad. Võib tuua teisigi näiteid. Teistes tubades on ka vingu. Tule mõni teine päev jälle meile! Seda leiba võib teinegi kord osta. Ostsin 200 grammi vorsti ja teist samapalju juustu. Kolm kilomeetrit poeni, teist niisama palju tagasi. *See oli ju siis nii ilmsüüta vale, et teist sellesarnast otsima peab. O. Luts. || mõni. *Ning juttu sel tüdrukul – nagu teisel mehel aganaid! A. Gailit. || järgmine. Teisel hommikul olid külalised kadunud. Aga juba teisel hetkel oli ta otsustanud. Ei tulnud ta sel ega teistelgi päevadel. *„Selle oled sa hästi teinud,” ütles ta vanainimese tõsidusega .. „Teine kord aga ära ole enam nii rumal, et sa puu asemel sõrme lõikad! ..” E. Aspe. || teistsugune, teistmoodi. Ta näis elavat hoopis teises maailmas. Andres parandab oma kahed ära, aga Toomaga on teine lugu, asi teine. Vaikis hetkeks ja jätkas siis teise tooniga. Jättis joomise maha ja hakkas elama hoopis teist elu. Näen nüüd kõike sootuks teises valguses. Pärast seda sündmust vaatas ta elule hoopis teise pilguga. Ta ei teinud teist nägugi. Tuli uus ülemus ja tööl on kohe teine minek. Üks hetk võib inimese teiseks muuta. Usina lapse elu kujuneb teiseks kui laisa oma. Meie nii ei käitu, meie elulaad on teine. Õel on teine iseloom kui minul. Vanasti olid sa minu vastu hoopis teine kui praegu. Ehk keerab homseks ilma teiseks. *Muidugi on pealinna elu üsna teine kui see seal, kodus. R. Roht. | ‹komparatiivis›. Tal on teisemad mõtted. Kui saunas käidud, on ikka teisem tunne küll. Elu on nüüd hoopis teisem kui varemalt. Sõjaväest tuli tagasi sootuks teisem mees. Igal sügisel on lapsed jälle natuke teisemad. Tema on teisemast puust mees.
2. ‹substantiivselt› viitab tekstis kellelegi v. millelegi varem mainitule. a. kõnek rõhuta positsioonis esineb 3. isiku asesõnana v. tähenduses 'see'. Ei tea, kuhu see tüdruk jääb, pidi teine juba hommikul tulema. Ma ei raatsinud Annet üles ajada, magas teine nii magusasti. Kass toob varsti pojad, vaata kui paks teine juba. Mina seda Antsu ei salli, õel teine mis hirmus. Küll meie naabrimees on otsa jäänud, nagu piitsavars teine. Võtsin lapsele kommi ka, kuidas sa jätad ostmata, kui teine nii väga palub. Poiss on ilmast ilma haige, päris häda teisega. Kopliservast kostis tüdrukute kilkamist, tulid teised jooksuga toa poole. Meil on head lapsed, ei jõua teisi ära kiitagi. Kartsin, et ei tule saali kaunistamisega toime, aga päris ilus sai teine. Nuga kadus ära, pillasin teise kuhugi siiasamasse. Päris tore album on, saab teist ikka vahel vaadatud. Ära söö õunu, toored teised alles. Enam ma raamatuid ei osta, niigi teisi juba ülearu kogunenud. || viitab viimasena mainitud isikule. Ta tahtis tüdrukule midagi kinkida, mille üle teisel hea meel oleks olnud. Isa ärritab meelega poega, et panna teine rääkima. Ta möödus sõbrast sellise näoga, nagu oleks teine paljas õhk. b. ‹koos pronoomeniga üks v. see› asendab eelnevas tekstis esinevaid rinnastatud keelendeid v. tarindeid, eitavas lauses tähenduses 'ei kumbki', jaatavas lauses tähenduses 'mõlemad'. Nüüd pidi küll maapind avanema või taevas alla langema, aga ei juhtunud üht ega teist. Kas tahad kommi või küpsist? – Nii üht kui teist. Oleks veel et haigus kallal või ülearu vana, aga ei seda ega teist. *Kiir tõmbab otsaesise kipra ja naeratab suunurgaga, mis võib-olla kahetsust, võib-olla laitust, võib-olla seda kui teist korraga peab avaldama. O. Luts.
III. ‹pron› substantiivne ja adjektiivne umbmäärane asesõna, mis väljendab midagi ebamäärast v. viitab mingile lähemalt täpsustamata asjale, olendile v. tunnusele
1. ‹ka korduvana› (mitmesugustes ühendites). a. ‹koos pronoomeniga üks v. see› umbkaudu tähenduses 'miski, nii mõnigi, mingi, mingisugune vms.'. Ta on sel teemal üht ja teist kirjutanud. Pakuti ühte ja teist. Räägiti ühest ja teisest. Neil on alati ühest ja teisest puudus. Siin leidub nii ühte kui teist. Eks elus ole üht kui teist nähtud. Ma ei tea midagi, võin ainult üht kui teist oletada. Üks kui teine oli saladuse jälile saanud. Inimesi vooris mööda, üks kui teine ostis midagi. Kodus on alati üht või teist teha. Rääkisime niisama sellest ja teisest. Tean temast seda ja teist. Noorpõlves sai seda kui teist tehtud. Tahan üht ja teist asja osta. Üks ja teine hädaline käis abi otsimas. Vaatasin ühele ja teisele poole, aga kuskilt ei paistnud kedagi tulemas. Ta on sellele üks kui teine kord mõelnud. On karta, et ettepanek lükatakse ühel või teisel põhjusel tagasi. Puudusi on ühel või teisel määral igas kirjandis. Üht, teist või kolmandat moodi see asi ikka laheneb. Asja arutati seda ja teist kanti pidi. | (pehmendavalt, mahendavalt mingite ütluste kohta). Ta sõimas mind selleks ja teiseks. Mina olevat see ja teine. b. ‹koos pronoomeniga üks, see v. mõni› tõstab mingist tervikust v. hulgast esile lähemalt täpsustamata üksikuid isikuid, asju v. omadusi. Üks silm nutab, teine naerab. Ühes käes tort ja teises lilled. Vanaemal on kaks kassi, üks on hall ja teine must. Klass jagunes pooleks, ühed süüdistasid teda, teised kaitsesid. Mis üht inimest vaimustab, võib teise hoopis külmaks jätta. Ühed kaabakad on nad kõik, võta üks ja viska teist. Äkki kadusid kõik, üks siia, teine sinna. Kõigisse ei saa ühtmoodi suhtuda, ühed lapsed vajavad hellust, teised karmi sõna. Ühed tahavad ühte, teised teist. Üks kivi oli liiga suur, teine liiga väike, kolmas liiga teravate servadega. Mõned seisavad, teised istuvad. *Teeradadest olid mõned laiaks tallatud, teised kitsaks kraavistunud .. K. Rumor. | ‹elliptiliselt, ilma pronoomenita üks›. Käega suurrätti, teisega seelikut hoides astus perenaine üle õue. Istub, jalg üle teise. | ‹korduvana›. *„Kaks [last] oli, teine poeg, teine tütar,” vastas saunatädi. A. H. Tammsaare. || (kaht asjaolu, olukorda vastandavates tarindites). Ühelt poolt tuleb see asjale kasuks, teiselt poolt teeb kahju. Ühest küljest toob lemmikloom perre palju rõõmu, teisest küljest aga on suureks nuhtluseks. Üks asi on haigust teeselda, hoopis teine asi aga haige olla. || iga üksik eraldi võetuna. Tuleb ära otsustada, mida ühele või teisele lapsele kinkida. Ütle, milline tapeet ühte või teise tuppa panna. Ta jutustas täpselt, mis sellel või teisel seljas oli. *Sel puhul on muidugi kerge teada saada, kus, millal ja kes selle või teise muinasjutu on kirjutanud. H. Niit. || ‹ka korduvana› kummastki paarist kumbki eraldi võetuna (vastandavalt). Apteek ja kauplus asuvad üks ühel, teine teisel pool teed. Kas nad on tülis, et teine istub teises toanurgas? Nad lahkusid teine teises suunas. Kaks õde seisavad teine teisel pool haiget. *Nüüd tõmbas kull kaks sulge seljast, andis nad kuningapoja kätte ja ütles: „Värava suus on kaks karu vahiks. Viska teisele teine sulg ette...” J. Kunder. || vastastikuse tegevuse väljendamisel koos pronoomeniga üks; (harvemini korduvana v. muus ühenduses) tähenduses 'üksteise' v. 'teineteise'. Kõik rääkisid eri keeli, üks ei saanud teisest aru. Inimesi on palju, üks püüab teise eest teenistust ära võtta. Nad istusid nii lähestikku, et üks kuulis teise hingamist. Õde-venda on kui koer ja kass, üks ei anna teisele asu. Poisid saavad hästi läbi, üks aitab alati teist. Nad häbenesid nii väga, et teine ei julgenud teisele silmagi vaadata. Vili on sel aastal kehv, üks kõrs hüüab teist taga. Kumbki ei aimanud, et ta teist sellises paigas kohtab. *Ümberringi sagisid puha võõrad inimesed, keegi ei teinud teist tundmagi. A. Ploom. || ‹koos pronoomeniga üks esineb komparatiivses võrdlustarindis› osutab, et vastav omadus iseloomustab võrdselt kõiki objekte. Nurgas on terve hunnik kitleid, üks räpasem kui teine. Üks tüdruk on ilusam kui teine, ei oskagi valida. c. ‹koos pronoomeniga üks› korduvust, järgnevust näidates. Käib ühest toast teise. Tõstab asju ühest kohast teise. Üks töö ajab teist taga. Muudkui käi aga ühe arsti juurest teise juurde. Üks vale teise otsa! Otsis ühe sahtli teise järel läbi. Üks maja kerkis teise järel. Üks sõna järgnes teisele ja tüli oligi käes. Üks töö lõpetatud, alustas ta kohe teist. Täna polnud muud, kui üks külaline tuli, teine läks. *Pulmi ja pidusid peetud ja magusat õlut joodud ikka ühest pühapäevast teise. E. Aspe. | ‹elliptiliselt, ilma pronoomenita üks›. Künkast alla, teisest üles, ja nii terve tee. *Päev ajas teist taga ja nii nad kadusid. E. Kippel. *Tehku Marie oma prouaga päev otsa nurmel koormaid, nõnda et hobune teises kinni ja vaheaega pole! L. Vaher. || vahelduvust näidates, umbkaudu tähenduses 'edasi-tagasi'. Poiss keksib ühelt jalalt teisele. Pillub tulist kartulit ühest käest teise. Vaarub ühest teeservast teise.
2. üks (kahest). Kassipojal on teine silm alles kinni. Poiss oli teist jalga pidi kraavi kukkunud.
3. mõni. Teinegi kord tunned, et inimesed sind mõistavad. Teine päev juhtub, et pole aega süüagi.

tilk|vedel [-a]
nii vedel, et võib tilkuda

tootmis|koondis
maj ühest keskusest juhitavate ettevõtete kogum v. mitme omavahel seotud tootmisettevõtte ühendus, millesse võib kuuluda ka teadusasutusi, uurimislaboreid, konstrueerimisbüroosid ja muid struktuuriüksusi

tunnistaja ‹1› ‹s›

1. isik, kes ise on mingi sündmuse, nähtuse juures, näeb toimuvat pealt. Sattus tahtmatult vestluse, sõnavahetuse tunnistajaks. Tunnistajaid oli selle õnnetuse juures palju. Olin ta õnne, meeleheite tunnistajaks. Olime harukordse sündmuse, vaatepildi tunnistajaks. Päevast päeva oli ta sunnitud tunnistajaks olema haige silmanähtavale kuhtumisele. Jumal ise on tunnistajaks, et see oli just nõnda. Kahtlustate teda varguses, aga teil pole ju tunnistajaid. | piltl. Iga puu ja põõsas siin on meie armastuse tunnistaja. || (mingi ajajärgu, epohhi kaasaegsena). Ta teadis, et on ühe ajastu lõpu tunnistaja. *Milline õnn on olla nii pikka aega meie muusikaelu arenemise tunnistajaks! G. Ernesaks.
2. jur isik, kes teab kriminaal-, tsiviil- v. haldusasjasse puutuvaid fakte ja on võimeline nende kohta andma õigeid ütlusi. Ta kutsuti kohtusse, uurija juurde tunnistajana. Esines kohtus tunnistajana. Kohus asus tunnistajaid üle kuulama. Üksteise järel astusid tunnistajad ette. Tunnistaja muutis oma varasemaid ütlusi.
▷ Liitsõnad: pea|tunnistaja, valetunnistaja.
3. mingi toimingu juurde kutsutud erapooletu isik; isik, kes midagi tõendab. Testament avati tunnistajate juuresolekul. *Laulatusest võtsid peale noorpaari osa ainult mõned tunnistajad kummaltki poolt. I. Lätt. *Kuid vaja oli kaht tunnistajat, kes tõendaksid, et [püssi] ostja on tõesti jahimees .. H. Sergo.
4. miski, mille põhjal võib midagi aimata v. järeldada, millestki tunnistust andev seik, asjaolu vms. *Aedades punavad õunad ja kollased vahtralehed külatänava poris olid saabuva sügise esimesteks tunnistajateks. A. Uustulnd.
5. mingi usu pooldaja v. järgija. Jehoova tunnistajad 'teat. protestantliku usulahu liikmed, jehovistid'.

unetus ‹-e 5› ‹s›
med mitme haigusega kaasnev üldine sümptom, mis võib ilmneda raskustena uinumisel, katkendliku unena v. liiga varase ärkamisena; unepuudus, magamataolek. Alaline, piinav unetus. Unetust esineb neuroosihaigetel, mõnede psühhooside ja valu korral jne. Südamehaige kannatas unetuse all. Pingelise vaimse töö tõttu vaevas teda unetus. Kaebab unetuse üle, aga ise on vahetanud öö päeva vastu. Unetusest kurnatud, kõhnaks jäänud mees. Kauasest unetusest punetavad silmad.

usaldus ‹-e 5› ‹s›
veendumus, et kedagi v. midagi võib usaldada (1., 2. täh.), et keegi v. miski ei peta ootusi ega valmista pettumust. Laps tundis õpetaja vastu täielikku usaldust. Kahetses oma suurt usaldust naise vastu. See ilukõne ei äratanud kelleski erilist usaldust. Arsti rahulikkus ja enesekindlus äratavad patsiendis usaldust. Valijate usalduse võitmiseks kasutati mitmesuguseid võtteid. Sõprus põhineb vastastikusel usaldusel. Püüan õigustada kollektiivi usaldust. Kaaslaste usaldust ei tohi kurjasti tarvitada. Volikogu avaldas linnapeale usaldust. *Tema möödunud-aastane lapselik usaldus näis olevat kadunud .. K. Ristikivi. *.. Hans Ilves pani algusest peale kõik rattad käima, et minu usaldust kõigutada. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: enese|usaldus, umb|usaldus, võlausaldus.

usutav ‹-a 2› ‹adj›
selline, mida v. keda võib uskuda, uskumisväärne. Igati usutav seletus, ettekääne. See lugu tundus täiesti usutav. Pole usutav, et töö tähtajaks valmis saab. Katsusin kiiruga midagi usutavat välja mõelda. Arheoloogilistest leidudest saab teha usutavaid järeldusi asustuse kohta. Kõige usutavama karakteri lõi näitleja Joller. Uuris usutavate inimeste arvamust.
▷ Liitsõnad: eba|usutav, väheusutav.

usutavasti ‹adv›
nagu võib uskuda; arvatavasti. Usutavasti pääseb ta olümpiale. Praegusaja noortel pole usutavasti aimugi, kuidas vanasti reht peksti. Merikotka pesa asub usutavasti sealses metsas. Räägib aktsendiga, usutavasti on ta lätlane.

vaatus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. lavateose suurim alajaotus, mis omakorda võib jaguneda piltideks ja stseenideks. Näidendi, ooperi esimene, teine, viimane vaatus. Sündmustik kulmineerub kolmandas vaatuses. Näidend kahes vaatuses ja neljas pildis. | piltl. Sellel väljal toimus muistse sõja viimane vaatus. Jälle on lõppenud üks vaatus minu elus. *Kus sünnib me päevade viimane vaatus – / seda keegi meist ette ei tea. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: lõppvaatus.
2. van luulek vaade, pilk. *.. su ainus vaatus ümber muutis mind .. Chr. Kannike.
3. ‹liitsõna järelosana› vaatamine
▷ Liitsõnad: järele|vaatus, läbi|vaatus, ülevaatus; ettevaatus.

vaba ‹7 komp vabam superl kõige vabam› ‹adj›

1. iseseisev, sõltumatu. a. (inimese kohta:); selline, kelle üle teistel ei ole käsutamisõigust, täielike õigustega. Nad olid vabad inimesed, mitte orjad. Vabaks ostetud ori. 19. sajandi alguse talurahvaseadustega kuulutati eesti talupoeg isiklikult vabaks. | ‹substantiivselt›. Orjandusliku korra ajal jagunes elanikkond vabadeks ja orjadeks. b. (rahva, riigi v. maa kohta:) selline, kes v. mis ei ole alistatud, suveräänne. Vaba rahvas, maa. Vaba Eesti. Kodumaa on jälle vaba, võõras ike murtud. Koloniaalsõltuvuses olevad maad, rahvad võitlevad end vabaks. c. (riiklike v. ühiskondlike olude kohta:) selline, kus kodanike õigused, tegevus, üldine seisund ei ole ülemäära kitsendatud. Vaba ühiskond. Vaba maailm (nimetus mittetotalitaarsete ja mittekommunistlike maade kohta). Elame vabal maal, kus igaüks võib oma arvamust avaldada. Vaba ajakirjandus, trükisõna. Vabad valimised. Vaba turumajandus, ettevõtlus, konkurents. Lõpuks ometi hakkasid vabamad tuuled puhuma 'muutusid olud vabamaks'.
▷ Liitsõnad: liht|vaba, maa|vaba, õilisvaba.
2. selline, kes (v. mis) ei ole vangistatud, kinniseotud v. -hoitud olekus vms. Ta oli vaba, mitte enam vang. Sai vangist, vangilaagrist vabaks. Osa vange, kinnipeetuid lasti vabaks. Mees lasti süütõendite puudumisel vabaks. Sai lunaraha eest vabaks. Ta päästeti köidikuist vabaks. Rabeles end kinnihoidjate käest vabaks. Sai käe teise haardest vabaks tõmmata. Laskis linnu puurist vabaks. Päästis endal vöö vabamaks 'lõdvemaks'. *Lase vasikas koplist vabaks, vaata mis ta teeb! A. Antson. || füüs keem mitteühinenud millegi teisega; sidumata. Vaba aatom. Vaba hape, hapnik, süsinik, ioon, neutron. Vabad elektronid, radikaalid. Vaba laeng. Vaba energia (energia termodünaamiline parameeter). Vaba vesi (mineraalides).
3. selline, keda ei takista, piira, seo korraldused, keelud, kohustused vms. ning kes võib oma tahte järgi toimida. a. (inimese, harvemini muu elusolendi kohta). Ma olen vaba mees: lähen, kuhu tahan. Vaba inimesena ei pruukinud ta teisi arvestada. Saad töö varem valmis, oled vaba mees. Ma olen täiesti vaba, ei sõltu kellestki. Minu poolest oled sa nüüdsest vaba. Lõpuks oli ta kõikidest kohustustest vaba. Sai kroonuteenistusest, sõjaväest vabaks. Ta oli nõus lahutama ja naist vabaks andma. Lõpuks ometi tundis ta end vabana nagu linnuke oksal. b. (tahte, otsustuse jne. kohta). See on meie vaba tahe. Tulime siia oma vabal tahtmisel, vabal soovil. Sul on vaba voli otsustada. Nad tegid seda vabal kokkuleppel. See on kirjaniku vaba fantaasia vili. Kirjand vabal 'ette mittemääratud' teemal. Reegli järgimine anti vabaks 'jäeti igaühe enda otsustada, kuidas kasutada'. *Oleme inimesed, kes oskavad hinnata vaba mõtte juhtivat tähtsust avalikkuses .. A. Saarna. c. (mingi tegevuse v. olukorraga ühenduses:) mittepiiratud; kitsendamatu. Elas suvel vaba hulkurielu. Loengutest osavõtt, raamatukogu kasutamine on kõigile vaba. Vaba planeering, hoonestus (näit. linnaosa tänavate kujunduses). Sõja ajal ei olnud vabal müügil paljusid tarbekaupu. || ‹pl.› (koos sõnaga käsi piiramata toimimisvõimaluse kohta). Peremees jättis, andis töödejuhatajale kõiges vabad käed. Sai pangadirektorina kõikideks operatsioonideks vabad käed. Nõudis kulutusteks vabu käsi. Uus seadus jättis mõisnikele talumaade suhtes vabad käed. Repertuaari valikul olid esindusteatril mõnevõrra vabamad käed.
4. selline, kus ei arvestata, järgita täiel määral eeskujusid, originaali, üldisi reegleid, kombeid vms. Vaba 'mitte sõnasõnaline' tõlge. Raamatuke on vaba mugandus saksa keelest. Rahvajuttudel on enamasti vaba vorm. Vaba 'täpselt reeglistamata' sõnajärjestus. Vaba improvisatsioon rahvamuusika ainetel. Skitseeriv ja vaba maalitehnika. Kunstniku pintslitõmme on julge ja vaba. Tal on liiga vabad vaated. Võõristust äratavalt vaba käitumine. Vabade elukommetega naised. *Elen ei sallinud liiga purjus mehi, ehkki muidu oli ta väga vaba. M. Mutt.
5. oma olekus sundimatu, mittepingutatud, lahe. Ole nii vaba ja loomulik, kui vähegi suudad! Ta on muutunud enesekindlamaks ja vabamaks. Meeste olek muutus vabamaks, juba naerdi. Kõiki haaras vaba ja sundimatu meeleolu. Vestlus oli vaba ja otsekohene. Mind valdas selles seltskonnas kerge, vaba tunne. *Ja samm oli tal vaba nagu inimesel, kes pärast päevatööd, ilusal kevadisel õhtul ajaviiteks ringi luusib ... A. Kaal. || (avara, laheda, mittepingul rõivastuse kohta). Vaba ja lohmakas pintsak. Eelistatud on vaba ja lai rõivas. Vaba 'mitterange' tegumoega mantel, kombinesoon.
6. kasutuses mitteolev, mittehõivatud v. mida ei ole mingiks otstarbeks kinni pandud. a. (mingi koha, eseme vm. kohta). Kas see koht, tool on vaba? Kohvikus polnud vabu kohti, vabu laudu. Üks pinginurk oli veel vaba, istusin sinna. Mihkli voodi on praegu vaba, lama natuke! Hotellis polnud enam ühtki vaba tuba. Keldrikorter jäi, sai hiljaaegu vabaks. Igale kalendrilehele on jäetud märkuste jaoks vaba ruumi. Kui leidub mõni vaba reha, ma tulen appi! Võtsin möödasõitva vaba takso. Meie asutuses on üks toimetajakoht vaba, see peaks sulle sobima. Põgenikud asustati vabadele ääremaadele. Ühes käes oli korv, teine käsi vaba. b. (palgatööst v. muudest kohustuslikest ja vajalikest toiminguist hõivamata aja kohta). Ametitööst, õppetööst vabal ajal. Käis vabal ajal kalal. Kella kaheni on meil pool tundi vaba aega. Küsisin, sain töölt vaba päeva. Mul on täna vaba õhtu, õhtupoolik. Kõik vabad tunnid istus ta õpikute taga. Kas sul on mõni vaba minut minu jaoks? Tuli igal vabal hetkel haiget sõpra vaatama. c. (parajasti kasutuses mitteoleva vara kohta). Ma ei saa sulle laenata, mul ei ole praegu vaba raha. Oma vaba raha viib ta panka. Vaba kapital 'sularaha'. d. (millegi v. kellegi poolt mittehõivatud isiku kohta). Ma ei ole kahjuks täna õhtul vaba. Paari tunni pärast lõpeb tööaeg, siis olen vaba. Küsisin end töölt paariks tunniks vabaks. Vahikorrast vabad mehed kogunesid ruhvi. Meil on külluses vaba tööjõudu. Tüdrukul on juba keegi, ta ei ole enam vaba. Kas Kreeta süda on ikka veel vaba? *Varsti kolmkümmend täis, kust ta endale siis vaba meesterahva leiab. L. Tungal.
7. (liikumise, kulgemistee, nähtavuse kohta:) tõkketa, takistusteta. Kutsar karjus: „Tee vabaks!” Vaata, et taganemistee vaba oleks! Pääs keldrisse peab olema vaba. Otsisime kaljude vahel vaba käiku. Vaba liin tsentris (näit. males). Õhu vaba juurdepääs. Kõrgendikult avaneb vaba vaade merele. Vaba langemine füüs keha liikumine maapinna suhtes ainult raskusjõu toimel. | piltl. Tuulele avaneb kõrbes vaba tegevusväli. Ollakse huvitatud kapitali võimalikult vabast liikumisest üle riigipiiride.
8. katmata; lahtine. a. (vee, veekogu kohta). Jõgi, järv on jääga kaetud, ainult kallastest kaugemal on vaba vett. Soostuvas järves on vaba pinda suhteliselt vähe. Mõne aerutõmbega libisesime roostikust välja vabasse vette. Jää oli läinud ja meri jälle vaba. *Vaheti oli jää vahel siin-seal lahva vett, aga mida kaugemale laevad jõudsid, seda kitsamaks vabad veed läksid. A. Kalmus. b. (palja kehaosa kohta). Õhtukleidi dekoltee jättis õlad ja selja vabaks. Haavatul oli sidemeist vaba vaid tilluke lapike näost. See soeng jätab lauba vabaks. c. (muu pinna kohta). Liustikest vaba maapind. Kiviktaimlakivide vahele peab jääma vaba pinda lillede istutamiseks. d. (looduslikus keskkonnas v. ruumidest väljasoleku kohta). Pühapäeval ruttavad inimesed vabasse loodusesse. Peaksime rohkem viibima vabas looduses, vabas õhus. Rahvapidusid korraldatakse vabas õhus. Õhtust söödi vabas õhus väikese lõkke ääres. Kohvikus kaetakse suviti mõned lauad vaba taeva alla, terrassile.
9. millestki v. kellestki ilmaolev; millestki v. kellestki lahti saanud. Ta on vaba eelarvamustest, valskusest, himudest ja ihadest. Ka mina ei olnud taolisest arvamusest päriselt vaba. Elu oli nüüd muredest vaba. On väidetud, et tõeline kunst on poliitikast vaba. Püüti hankida viirushaigustest vaba kartuliseemet. Lõpuks sai ta tüütavatest külalistest vabaks. Need päevad võis ta tööst vabana lihtsalt puhata. *Tuba oli niisama vaba kunstist kui raamatukapp kauniskirjandusest. K. Ristikivi. || sport (pallimängudes:) vastastest mittetakistatud. Mängis end korvi all vabaks ja asus pealeviskele. Mängus on oluline osata rünnakul kohta valida ja ennast vabaks joosta.
▷ Liitsõnad: aatomi|vaba, alkoholi|vaba, eelarvamus|vaba, haigus|vaba, happe|vaba, illusiooni|vaba, jää|vaba, kahjuri|vaba, kompleksi|vaba, koormus|vaba, kriisi|vaba, kõhklus|vaba, leelis|vaba, limiidi|vaba, lume|vaba, lämmastiku|vaba, maksu|vaba, mikroobi|vaba, mängu|vaba, müra|vaba, mürgi|vaba, nakkus|vaba, pinge|vaba, pisiku(te)|vaba, plii|vaba, rasva|vaba, reklaami|vaba, riski|vaba, rooste|vaba, soola|vaba, stambi|vaba, suitsu|vaba, žürii|vaba, taudi|vaba, teenistus|vaba, tolli|vaba, tolmu|vaba, tuuma|vaba, täi|vaba, töö|vaba, umbrohu|vaba, vee|vaba, viisavaba.
10. tasuta, prii. Vaba pääse kontserdile, ballile, teatrisse.
11. Vabad kunstid aj Vana-Roomas ja keskajal vabale (1. täh.) haritud mehele sobivaks peetud teadmiste ja oskuste alad (grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika), artes liberales.

vabakaubandus|tsoon
maj tsoon mingi riigi sees, kus võib kaupu tollivabalt ladustada, demonstreerida, tootmiseks kasutada jne.

vaid
I. ‹adv›
1. mitte rohkem kui, ainult, üksnes, kõigest. Mul on vaid 25 krooni järel. Laev oli saarest vaid kolme miili kaugusel. Kogunenud oli vaid mõnikümmend inimest. Praegu on neljast masinast käigus vaid üks. Sinna on maad vaid mõni kilomeeter. Ajaleht suutis ilmuda vaid paar aastat. Tempole suutsid vastu pidada vaid vähesed. Võimalustest on ära kasutatud vaid väike osa. Elasin seal vaid lühikest aega. Majast jäi järele vaid ahervare. Süüa anti vaid jaopärast. Tema kartused pidasid paika vaid osaliselt. Ta kõhkles vaid hetke. Vaatas mulle vaid korraks otsa. Küünal valgustas ruumi vaid ähmaselt. Teati vaid niipalju, et teda oli viimati nähtud esmaspäeval. Selle töö eest maksti väga vähe, vaid krosse. Ta isa oli vaid sulane. Ta on nende aastatega vaid veidi muutunud.
2. (välistab muud võimalused peale mainitu:) ainult, üksnes, ainuüksi. Seda teab vaid August. Koju jäi vaid vanaema. Räägin seda vaid sulle. Vaid vilets argpüks võib nii toimida. Siin ei kasvanud midagi, kõikjal vaid kivid. Rohelust on siin vaid varakevadel. Algul mängis ta vaid väikestes osades. Töörohkel perioodil käidi kodus vaid söömas ja magamas. Homsele ta ei mõtle, elab vaid tänasele. Ma olen kuulnud temast vaid halba. Kõik möödus, jäi vaid mälestus. Ma usun vaid seda, mida ise näen. Küsisin vaid, mis ta nimi on. Sellise jutu peale jäi meil üle vaid lahkuda.
3. (tähendus nõrgenemas, läheneb pigem rõhuadverbile ning võib ka ära jääda, ilma et lause sisu muutuks). a. (tavalisel rõhutamisel:) ainult. Selgituseks olgu vaid niipalju öeldud, et .. Tahtsid vaid midagi, kohe täideti su soov. Siin on kõike küllalt, võtke vaid. Võimalusi on, peab oskama vaid kasutada. See on täiesti võimalik, kui sa vaid tahad. Ta vaid naeratas ega öelnud midagi. See on talle vaid kasuks. Läks, kuhu vaid tahtis. Katsu sa vaid teda puutuda! Mõelda vaid 'ennäe imet' – peaaegu täismees, aga kardab pimedas! *Maasse vajuda, lendu tõusta tahaks, et vaid pääseda kaugemale! H. Ranna. b. mingi asjaolu soovitavuse v. võimalikkuse rõhutamisel täh. 'ainult, ometi'. Muidu tubli mees, kui vaid viina ei võtaks. Kui ta vaid ei märkaks selle raamatu puudumist! Oleks vaid isa kodus! Kui ta oleks vaid teadnud, mis teda kodus ootab.
II. ‹konj› vastandav sidesõna, esineb ainult eitava lauseosa v. lause järel
1. otseses vastanduses seob kaht lauseosa v. lauset, millest viimane esitab rõhutavalt juba eitatu asemele tegeliku vastanduse. a. korduvate lauseliikmete puhul. Seda ei teinud peremees ise, vaid sulased. See pole tema enda poeg, vaid kasupoeg. Toas polnud lauda, vaid ainult toolid. Tähtis pole vorm, vaid sisu. Ta ei kasvatanud kariloomi, vaid hobuseid. Ei mindud hulgakesi, vaid ükshaaval. Otsus ei sündinud äkki, üleöö, vaid ajapikku. Meie ei lähe teistega, vaid pisut hiljem. Viga pole mitte meis, vaid kusagil mujal. Ma ei tee seda mitte enese, vaid laste pärast. Halisemine ei paranda, vaid pigem halvendab olukorda. Ta ei rutanud koju otseteed, vaid tegi ringi. *Mitte öö, vaid udu oli neid varjanud. A. Hint. b. rinnastavalt seotud osalausete vahel. Mitte mina ei nori tüli, vaid tema ise alustas. Ei vajatud teda ennast, vaid vajati tema raha. Kogu aeg ei saa tööd teha, vaid vahel tuleb ka puhata. Vaene ei ole see, kellel vähe on, vaid see, kes palju tarvitab. *Paik, kus ta asus, polnud temale veel elumõtteks, vaid seal elades lootis ta elule mõtet leida mingisuguse kõrvalise tegevusega .. A. H. Tammsaare.
2. ‹sageli asendatav sidesõnaga ja› kaudsemas vastanduses alustab eelnevat väidet täpsustavat, selgitavat lauseosa v. lauset. a. korduvate lauseliikmete puhul. Laps ei kartnud võõrast sugugi, vaid ronis talle sülle. Ta ei kõhelnud enam, vaid astus naabrite poole sisse. Mees ei lausunud midagi, vaid hakkas minema. Ära salga, vaid räägi, kuidas asi oli! *Hämmeldunud sõbrad ei roninud enam raudteetammile, vaid jätkasid oma teekonda kitsal jalgrajal. E. Krusten. b. rinnastavalt seotud osalausete vahel. *Ei tunne väsimust me rind, / vaid kestab meie valve .. J. Kärner. *Kuidas sa teda [= palitut] kannad, kui külma ei olegi, vaid ainult vihma sajab .. K. A. Hindrey.

vallas|asi
jur ese, mida võib paigutada ühest kohast teise selle väliskuju rikkumata

valmis ‹adv indekl. adj›

1. (millegi kohta, mis tegemisel viiakse v. on viidud vajalikku lõplikku seisu, täielikku soovitud olukorda); ant. pooleli. Uus maja, haigla saab varsti valmis. Pooleldi valmis maja. Karjalaut pole veel täiesti valmis. Sügisel jõuti üksnes vundament valmis teha. Remondiga ei jõutud valmis. Sepp tagus adratera, vikati valmis. Rätsep lubas tänaseks ülikonna valmis teha. Oota vähe, lõunasöök saab kohe valmis. Tegi külalisele diivanile aseme valmis. Lootis augusti lõpuks näidendi valmis kirjutada. Magistrant ei jõudnud väitekirja tähtajaks valmis. Valmis käsikiri ootab trükkiminekut. Kirjutas kirja valmis ja pani ümbrikusse. Fotograaf tegi ka kohe pildid valmis. Oli mitu vemmalvärssi valmis vorpinud. Seaduseelnõu oli juba valmis. Ise suur poiss, aga ema peab sulle kõik ette ja taha valmis tegema 'kõik ära tegema'. || kõnek (lause lõpul üksnes kokkuvõtva v. rõhutava sõnana). *Kui kaebusi väga palju tuleb, siis kolib teise kohta üle – ja valmis. R. Roht. *.. mõned ööd võivat ma ka siin ära magada, mis siin ikka, õlekott põrandale ja valmis. I. Talve.
▷ Liitsõnad: poolvalmis; trükivalmis.
2. väljakujunenud; tõeline, täielik, päris. Oli ikka lapseeas, aga nüüd juba valmis neiu. Tegi ülikooli läbi ja on nüüd valmis advokaat. Käis kursustel ja on nüüd valmis traktorist. Valmis poliitik, võitleja. Ta on vana mees, varsti rauk valmis. Kui ta viina võtab, siis on püsti loll valmis. *.. ja kui ta sellest [palavikust] paranes ja naasis oma esimeselt Prantsusmaa-reisilt, oli ta valmis ateist. J. Aavik (tlk). || lõplik, lõpliku kuju omandanud. Valmis valemite ja üldiste reeglitega ei jõua elus kaugele. Teoses ei pakuta valmis lahendusi. Valmis hinnang, arvamus. Otsus sai peagi valmis – tuleb sõita. *On aeg tegutseda. Siis, kui uus kord on valmis ja kõik kätte võidetud, siis on hilja kaasa lüüa. V. Gross.
3. (sisemiselt) seesuguses olukorras, kus ollakse kohe hakkamas mingit tegevust, ülesannet sooritama. Sõdurid olid valmis lahingut vastu võtma. Korrakaitsjad peavad olema valmis tegevusse astuma. Poiss oli valmis iga hetk põgenema, pakku sööstma. Koer oli valmis läheneja kallale kargama. Mehed olid võitluseks, stardiks valmis. Oli peagi riides ja väljaminekuks valmis. Meil on veerand tundi aega, sea, pane end valmis! Valmis olla, kohe stardime! Valmis mehi mul selleks ülesandeks ei ole. Kahtlasi inimesi on liikvel, tuleb olla kõige vastu, kõigeks valmis. Hoidke end selle mehe eest, ta on iga alatuse peale valmis. See poiss on igaks vembuks valmis. Noorukid olid täis idealismi ja valmis suurteks tegudeks. Ta on valmis selle eesmärgi nimel kas või nahast välja pugema. Vaim oli küll valmis, kuid liha nõder! *Sõdur peab alati valmis olema! Sõda on täis ootamatusi! J. Peegel.
▷ Liitsõnad: haarde|valmis, hüppe|valmis, kaitse|valmis, löögi|valmis, mineku|valmis, oote|valmis, reisi|valmis, stardi|valmis, sõidu|valmis, sõja|valmis, teenistus|valmis, tegevus|valmis, töö|valmis, võitlusvalmis.
4. soostuv, nõus millegagi; midagi tegema kalduv. Olen valmis teid oma autoga linna viima. Ta oli peaaegu valmis meiega kaasa tulema. Poiss oli meelsasti valmis poodi minema. Keegi laevakapten oli valmis poisse oma teenistusse võtma. Vananev peretütar oli valmis isegi sulasega abielluma. Pärijad olid valmis omavahel kokku leppima. See mees on alati valmis abistama, hädalisi aitama. *.. see mees meeldis mulle nii väga, et tema pärast oleks ma valmis ükskõik mis tegema. A. H. Tammsaare. *Olen kahesaja krooni eest igale tööle valmis! U. Masing.
▷ Liitsõnad: abivalmis.
5. tulevaseks kasutamiseks v. võimalikuks tarviduseks ette valmistatud, vajalikku korda seatud. Transpordilennuk laadungiga seisis õhkutõusmiseks valmis. Tõld, auto, hobune oli ukse ees teeleminekuks valmis. Seab vankri, niidumasina, tööriistad homseks valmis. Asetas toidunõud, road lauale valmis. Suhkur on kilostesse kottidesse valmis kaalutud. Peeneks lõhutud pliidipuud seisavad kööginurgas valmis. Saun on köetud, vesi ja vihadki valmis. Maa on külviks valmis 'selliselt ette valmistatud, et võib külvata'. Tuletõrjevahendid peavad alati valmis olema. *Sisseoste tegi ta raha eest, mis sõtse oli ise talle rahakotti valmis pannud. M. Traat. || (millegi eelnevalt kavatsetavaga ühenduses). Kavatseb linnameheks hakata, töökoht ja kortergi valmis kuulatud. *.. teevad laenu ja ostavad külvimasina, mille noorem Toots juba varemini valmis vaadanud. O. Luts. *Enne tuleb ikka pruut valmis vaadata, siis alles muid plaane pidada. M. Talvest.
▷ Liitsõnad: mere|valmis, mineku|valmis, reisi|valmis, sõiduvalmis; laske|valmis, võttevalmis.
6. kõnek surnud. Kuul sattus pähe ja valmis ta oligi. Arvati, et ta on valmis, aga oli ainult minestuses. Lõi pea kukkudes ära ja oligi valmis. Kass käuksatanud korra hoobist ja olnudki valmis. *Nägu must [mehel], silmad pahupidi – valmis mis valmis! V. Saar.

veebi|lehekülg
info veebis kindlat aadressi omav dokument, mis võib sisaldada teksti, pilte, helisid, programme v. viiteid teistele lehekülgedele, veebileht

vesi ‹vee, vett 36› ‹s›

1. tavalisim vedelik maakeral, vesiniku ja hapniku ühend; see aine vihma- v. põhjaveena vms. Looduslik vesi. Puhas, selge vesi. Soolane vesi on raskem kui mage vesi. Vesi külmub jääks. Vee ringkäik looduses. Kõik elusorganismid sisaldavad vett. Inimene ei saa elada veeta. Raske vesi keem vesi, mille molekulis esineb deuteerium. Arteesia vesi 'kahe vettpidava kihi vahel rõhu all olev põhjavesi'. Räästaist ladistab vett. Okstelt tilkus vett. Kraavid on (ääreni) vett täis. Vesi imbub, kaob pinnasesse. Jalanõud ei pea vett, lasevad vett läbi. Veri on paksem kui vesi. Kõik pilved ei anna vett. *Tibamine läks järjest tihedamaks ja juba valaski vett alla nagu oavarrest. A. Kork. || see aine joomiseks, pesemis- v. puhastusvahendina vms. otstarbega seonduvalt. Värske, seisnud vesi. Destilleeritud, gaseeritud vesi. Võttis lonksu, sõõmu külma vett. Palavaga joovad loomad palju vett. Vett saadi, toodi kaevust. Ammutas ojast vett. Kraanist jookseb, niriseb vett. Liiter vett. Ämber, pudel, klaas vett. Valas kannu vett täis. Mahla lahjendati veega. Vees lahustuv pulber. Seemneid leotati vees. Vett soojendama, keetma. Vesi keeb, aurab. Kare, pehme vesi. Vett filtreerima, puhastama, pehmendama. Segas vee kapas parajaks. Viskas kerisele kapatäie vett. Nõud küüriti kuuma veega puhtaks. Vett peale tõmbama (WC-s). Majja pandi vesi 'veevärk' sisse. Must vesi juhitakse kanalisatsiooni. Püha, pühitsetud vesi. Vaimulik piserdab vett ristitava laubale. || (ütlustes ja piltlikes väljendites). See väide ei pea vett 'ei vasta tõele'. Kirjutises on palju vett 'ülearust, tühja, sisutut teksti'. Kellelegi, millelegi vett peale tõmbama 'kedagi v. midagi maha kandma; kellelegi suuri ebameeldivusi põhjustama'.
▷ Liitsõnad: gravitatsiooni|vesi, juveniil|vesi, kapillaar|vesi, kihi|vesi, kondens(atsiooni)|vesi, kristallisatsiooni|vesi, maake|vesi, mage|vesi, peit|vesi, termaal|vesi, tilk|vesi, udu|vesi, uhkvesi; allika|vesi, jõe|vesi, järve|vesi, jää|vesi, jääsulamis|vesi, kaevandus|vesi, kaevu|vesi, kanalisatsiooni|vesi, karsti|vesi, kaste|vesi, kevad|vesi, kraani|vesi, kraavi|vesi, lauka|vesi, liustiku|vesi, lume|vesi, lumesulamis|vesi, lätte|vesi, mere|vesi, mulla|vesi, ookeani|vesi, pilsi|vesi, pinna|vesi, pinnase|vesi, puurkaevu|vesi, põhja|vesi, raba|vesi, räästa|vesi, sademe|vesi, saju|vesi, sula|vesi, sulamis|vesi, taeva|vesi, tiigi|vesi, vihma|vesi, veevärgivesi; gaasi|vesi, heit|vesi, jahutus|vesi, joogi|vesi, kastmis|vesi, keedu|vesi, kohvi|vesi, kupatamis|vesi, kupatus|vesi, kõntsa|vesi, laua|vesi, leo|vesi, leotamis|vesi, leotus|vesi, loputus|vesi, lubja|vesi, mineraal|vesi, niisutus|vesi, nõudepesu|vesi, olme|vesi, peapesu|vesi, pesemis|vesi, pesu|vesi, põrandapesu|vesi, raua|vesi, ravi|vesi, reo|vesi, riistapesu|vesi, risti|vesi, ristimis|vesi, roisk|vesi, rooste|vesi, sauna|vesi, seebi|vesi, solgi|vesi, supi|vesi, surve|vesi, tarbe|vesi, tee|vesi, tervis(e)|vesi, toite|vesi, toor|vesi, uhte|vesi, vanni|vesi, vihmutusvesi; moosi|vesi, sidruni|vesi, siirupi|vesi, sooda|vesi, sool(a)|vesi, suhkruvesi.
2. see vedelik veekogusid vm. looduslikke veemasse ja -välju moodustavana. a. hüdrosfäär; veekogu(d) kui elu- v. toitekeskkond. Vee ja maismaa vahekord. Vesi ja tema asukad. Osa imetajaid asus elama vette. Kalad elavad vees. Saarmas armastab vett. b. meri, järv vms.; selle osa (ka keskkonnana, kus võib supelda, ujuda, sukelduda). Eesti on kolmest küljest veega piiratud. Nad kasvasid üles vee ääres. Mees on paljud maad ja veed läbi sõitnud. Ta on sõitnud paljudel vetel. Parema elu otsinguil sõideti üle vee 'mere, ookeani'. Kaupu veeti vett mööda. Läänemere, Peipsi, Emajõe veed. Veed on juba kinni külmunud, lahti. Paat lükati, lasti vette. Laev jõudis vabasse vette. Sügav, põhjatu, madal vesi. Seisev vesi. Siin on madal koht, vett on ainult üks meeter. Rahuliku veega madal laht. Vesi õitseb. Lapsed jooksid vette, sulistasid vees. Proovis varbaga vett (enne suplemist). Kuumaga on värskendav vees käia. Tundmatus kohas ei tasu vette hüpata. Uppuja toodi õigel ajal veest välja. Vaga vesi, sügav põhi. || ‹pl.› (mingile riigile v. riikide liidule kuuluva mereosa kohta). Tursapüük Eesti, Euroopa Liidu vetes. Jõudsime Hispaania vetesse. Rahvusvahelised veed 'neutraalveed'. || veekogu pind; veetase. Sukelduja kadus vee alla. Paat vajus vee alla. Vesi virvendab. Vesi oli vaikne kui peegel. Pilved peegelduvad vees. Vesi tõuseb, alaneb. c. muu suurem veehulk, veemassid v. -vood; suur- v. tulvavesi. Vett paisutama, alla laskma. Veed kogunevad tammi taha. Langeva vee energia. Kevaditi oli luht vee all. d. (ütlustes ja piltlikes väljendites). Sellest ajast, kui me viimati kohtusime, on palju vett merre voolanud 'palju aega möödunud'. Kogu töö, raha on vette visatud 'asjatuks osutunud; tulutult kulutatud'. Põgenik kadus nagu vits vette 'kadus jäljetult'. Sellised tüübid kerkivad iga võimu juures vee peale.
▷ Liitsõnad: aju|vesi, ava|vesi, kalda|vesi, kiil(u)|vesi, kodu|vesi, kõrg|vesi, laam|vesi, lahva|vesi, lahve|vesi, laus|vesi, liig|vesi, loe|vesi, madal|vesi, mõõna|vesi, padu|vesi, pagu|vesi, pais|vesi, pinna|vesi, päri|vesi, püügi|vesi, ranna|vesi, riim|vesi, seisu|vesi, sise|vesi, sula|vesi, suur|vesi, sõidu|vesi, süva|vesi, tulva|vesi, tõusu|vesi, ulgu|vesi, vooluvesi; kala|vesi, kalastus|vesi, troopikaveed; neutraal|vesi, territoriaalveed.
3. (mitmesuguste eritiste jms. kohta). a. pisar(ad). Vesi tuleb silma, kui möödunule mõtlen. Need sõnad võtsid tüdrukul vee silma, silmast välja, silmist välja. Saatjatel olid silmad vett täis. Nohu on nii kõva, et silmad jooksevad vett. Tüdrukul läks vesi lahti 'tüdruk hakkas nutma'. || ‹inessiivis ja allatiivis adverbilaadselt›. Perekond seisab haigevoodi ümber, kõigil silmad vees. Silm kisub veele. Suits võttis silmad veele. b. (higi, sülje, uriini vms. kohta). Kõva rassimine võttis mehel päris vee välja. Pühib käega otsaeest vett. Nohus nina tilgub vett. Isuäratav toidulõhn paneb, ajab suu vett jooksma 'toob sülje suhu, tekitab v. suurendab isu'. Suu jookseb vett 'on isu' kalatoidu järele. Vett laskma, viskama 'urineerima (mehe kohta)'. Kutsikal kergesti vesi taga 'kutsikas pissib sagedasti'. *Suur pime oli käes, kui nad veele [= higile] aetud hobustel Limandu vallamajja pärale said. J. Kross. | piltl. Mehel jookseb suu vett võõra vara järele.
▷ Liitsõnad: nutu|vesi, silmavesi; hernes|vesi, higi|vesi, nõresvesi; eel|vesi, lootevesi; õisvesi.
4. ‹hrl. liitsõna järelosana› (muude vedelike ja (vesi)lahuste kohta). Kölni vesi 'odekolonn'.
▷ Liitsõnad: juustu|vesi, piimavesi; humala|vesi, hundijala|vesi, kartuli|vesi, kesva|vesi, peedi|vesi, põrgu|vesi, rõõmu|vesi, tulivesi; ammoniaagi|vesi, ammoniaak|vesi, boor|vesi, kloori|vesi, kuning|vesi, ristiköömne|vesi, tina|vesi, tuhavesi; juukse|vesi, kase|vesi, kurgi|vesi, lõhna|vesi, näo|vesi, roosi|vesi, suu|vesi, tualettvesi; eluvesi.

vihma|pilv
pilv, kust võib tulla vihma. Madalad, tumedad, hallid vihmapilved. Taevas on täis vihmapilvi. Tuul ajab üles vihmapilvi.

vihma|uss
zool mullas elutsev harjasuss, keda võib maapinnal näha hrl. pärast tugevat vihmasadu, limukas. Harilik, punane vihmauss. Kohedas mullas on rohkesti vihmausse. Poiss korjas kalaleminekuks vihmausse. Pani vihmaussi õnge otsa. Ahven võtab ainult vihmaussi.

virtuaal|mälu
info süsteem, mille puhul vajalik informatsioon näib asuvat põhimälus, kuigi see võib olla automaatselt välismälust võetud

virva|sõna
rahvusvaheline sõna, mille tähendus võib keeliti erineda. Teda oli eksitanud virvasõna petrol, mis inglise keeles ei tähenda petrooleumi, vaid bensiini.

kahe otsaga vorst

1. (asja, nähtuse kohta, mida võib kaht moodi lahendada v. mõista). Advokaadi jaoks on seadus kahe otsaga vorst. Raamatute müügihinna määramine on (nagu) kahe otsaga vorst.
2. kahekeelne, silmakirjalik inimene. Säärane kahe otsaga vorst, tema küll rahvaesindajaks ei sobi.

võimalik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. selline, mis võib v. võis toimuda, teostatav, elluviidav, saavutatav. Lugu tundus uskumatu, kuigi võimalik. Muinasjutus on kõik võimalik. Matkajad peavad arvestama ilma võimaliku halvenemisega. Terviserajal on võimalik joosta või suusatada ka pimedas. Mul pole enam võimalik oodata. Väga võimalik, et oleme varem kohtunud. Vastas nii lahkelt kui vähegi võimalik. Aias kasvas kõigis võimalikes värvitoonides lilli. Püüdis igal võimalikul juhul silma paista. Isa pidas võimalikuks anda poegadele hea haridus. Oli juhtunud ime, võimatu oli muutunud võimalikuks. Selline lahendus tundub võimalikuna. Kogus üheksa punkti kümnest võimalikust. Mõõtmise suurim võimalik täpsus.
2. (kellegi kohta:) mõeldav, kujuteldav, eeldatav. Võimalikke troonipärijaid on kaks. Isa aimas noorukis võimalikku väimeest. Keda peate oma ajakirja võimalikuks lugejaks? Üks võimalikke süüdlasi võib olla rott.
Omaette tähendusega liitsõnad: ainu|võimalik, kõik|võimalik, võrdvõimalik

võimalikkus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
ka filos kõik, mis võib teostuda, potentsiaalne tegelikkus. Elu võimalikkus kosmoses. Tingiv kõneviis väljendab tegevuse võimalikkust. Unistus tähendab võimalikkust, mitte tegelikkust. Võimalikkuse mõõtu iseloomustab tõenäosus.

võrk|andmebaas
info andmebaas, milles igal kirjel võib olla mitu omanikku ja mitu juurdepääsuteed

väljalubamis|täht
sõj dokument, mille alusel võib ajateenija teat. aja olla kasarmu piirkonnast väljas

vältimatu ‹1› ‹adj›
selline, mida ei saa vältida; paratamatu, möödapääs(e)matu; hädavajalik. Visa töö on edu vältimatu eeldus. Pahateole järgnegu vältimatu karistus. Ainult ime läbi pääses laev vältimatust hukust. Varem või hiljem on meie lahkuminek vältimatu. Arvuti on kujunenud vältimatuks abivahendiks. Vältimatu abi med hädavajalik arstiabi, mille andmata jätmine v. edasilükkamine võib põhjustada abivajaja surma.

õiguslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
õigusel, õigusaktidel põhinev; õigus(t)esse puutuv; õiguse alale kuuluv, õigus-; juriidiline. Õiguslik järjepidevus. Seadus, mis sätestab korteriühistute õigusliku seisundi. Otsusel polnud õiguslikku tähendust. Õiguslik register 'register, mille kannete õigsusele võib õiguslikes vaidlustes toetuda'. Õiguslik kaitse, vastutus. Ta orienteerub õiguslikes küsimustes hästi.
▷ Liitsõnad: ainu|õiguslik, täie|õiguslik, võrd|õiguslik, üheõiguslik; ema|õiguslik, isaõiguslik; hääle|õiguslik, valimisõiguslik; kriminaal|õiguslik, riigi|õiguslik, tsiviilõiguslik; avalik-õiguslik.

õnnestuma ‹37›
korda minema
1. (mingi toimingu, ettevõtmise v. selle tulemuse kohta:) sellisel määral edukas v. hea olema, et võib rahule jääda; hästi välja tulema. Start, hüpe, vise õnnestus. Teivashüppajal õnnestus juba esimene katse. Eksam õnnestus. Lõikus õnnestus, kasvaja eemaldati täielikult. Tema käes, temal õnnestub kõik. Seekord õllelaar õnnestus. || õnnestunud hea, kordaläinud. Õnnestunud ost, leid, valik. Õnnestunud konverents, üritus, portree, tõlge. Lavastust võib pidada õnnestunuks.
2. ‹da-infinitiiviga› mingit tegevust v. ülesannet tulemuslikult täitma, sellega toime saama. Tal õnnestus kinnivõtjate käest lahti rabelda. Vangil õnnestus põgeneda. Kellelgi pole õnnestunud seda mäge vallutada. Mul ei õnnestunud teda veenda. Romaani ei õnnestunud avaldada. || millegi ebameeldivaga tahtmatult, kogemata hakkama saama. Marjulistel õnnestus metsas ära eksida. Mul õnnestus üks kõrvarõngas ära kaotada.

ähvardama ‹37›

1. sõnadega, žestidega vms. väljendama oma kavatsust teha kellelegi midagi halba, kasutada vägivalda, põhjustada kahju v. ebameeldivusi vms. „Kas võtan vitsa?” ähvardas ema. „Tapan ära, kui sellest kellelegi räägid!” ähvardas mees. „Ma lasen su töölt lahti!” ähvardas ülemus. „Neid sõnu sa veel kahetsed,” ähvardanud naaber. On juba mitu korda viinase peaga ähvardanud, et võtab endalt elu. Mässajad ähvardati üles puua. Vanaperemees ähvardanud poja pärandusest ilma jätta. Sulane ähvardas keset suve ära minna. Naaber ähvardas Antsule koera kallale ässitada. Võttis püssiga ähvardades metsavarga kinni. Ähvardas hobust piitsaga. Ähvardas tülitajat rusikaga. Õpetaja ähvardas käratsevaid lapsi sõrmega 'sõrme vibutades'. Vaenulik naaberriik ähvardas sõjaga. Peetrit ähvardati kohtuga, vanglaga. Rahvalauludes ähvardatakse kubjast koleda surma ja põrgupiinadega. Vastutulija hakkas sõimama ja ähvardama. Mind ähvardati eile telefoni teel. Temaga tõreldi ja teda ähvardati. Ütle, kes sind on ähvardanud? Hüüded paisusid järjest ähvardavamateks. || (üldisemalt:) lubama, tõotama midagi teha. Kaja ähvardas maale elama minna. On juba korduvalt ähvardanud pensionile jääda.
2. olema ohuks kellelegi v. millelegi, andma põhjust kartuseks, et võib juhtuda midagi halba; kedagi v. midagi ohtu panema, ohustama. Jõeäärseid asulaid ähvardab üleujutus. Ähvardas sõjaoht, uus sõda. Viljaikaldus ähvardas kogu maad näljaga. Ettevõtet ähvardab pankrot. Linde ähvardavad nende rännetel paljud hädaohud. Paljusid taime- ja loomaliike ähvardab väljasuremine. Meest ähvardab pimedaksjäämine. Maletajat ähvardas kahekäiguline matt. Tiik, jõgi ähvardab ära kuivada. Ülestõus ähvardas laieneda. Olukord ähvardas õige kehvaks minna. Tugev tuul ähvardas lambi kustutada. Saapad ähvardasid laguneda. Külalisi tuli aina juurde, nii et ruum ähvardas kitsaks jääda. Suits ähvardab hinge matta. Nurin ähvardas tüliks kasvada. Kõrtsis ähvardas kakluseks minna. Pea läks segamini, mõistus ähvardas kaduda. Süda ähvardas seisma jääda. Süda ähvardas valust lõhkeda (väga tugeva hingevalu kohta). || osutab mingile (hrl. kahjustavale, ebasoodsale, ebameeldivale) nähtusele v. olukorrale, mis on peaaegu kujunemas v. vähe puudub, et oleks juhtunud. Kuiv loog tuli kiiresti üles võtta, sest ähvardas vihma tulla, sadama hakata. Tuul ähvardas tormiks paisuda. Teel Rootsi ähvardanud nende paat hukkuda. Sellest asjast ähvardanud isegi tüli tõusta. Pidu ähvardab lõbus tulla. *Taevas kihutavate pilvede idakülg otsekui põles, päike ähvardas iga silmapilk tõusta .. E. Kuus.

ära2 ‹ärgu, ärgem e. ärme, ärge›
öeldisverbi juurde kuuluv keeldu väljendav vaegmuuteline eitussõna. Ära tee seda! Ära tule lähemale! Seda meest ära usalda. Ole mees ja ära tagane! Sa ära suitseta nii palju! Ta ärgu võtku seda nii südamesse. Tulgu või ärgu tulgu, mis minul sellest. Ärgu nad täna küll teele asugu. Hoiatasin, et ärgu mängitagu tulega. Ärgem laskem ennast eksitada. Ärme lapsi äratame. Ärme sellest rohkem räägi! kõnek. Ärge pange pahaks, et tülitasime. Ärge meelt heitke, küll kõik saab korda! Ära hõiska enne õhtut. | öeldisverb võib olla vahel ka juurdemõeldav. Ma pistan õige ühe paki põue. – Ära, hull, muidu läheb halvasti! *.. hakkas alumise poole [= all lamava vastase] pead vastu põrandat peksma. „Ära, sa lööd surnuks!” läks Eerik vahele. A. Hint. || kõnek esineb sisult jaatavates lausetes, väljendades koos verbiga tunnustust või imetlust. Ära ütle, päris mõnus tunne! Ära sa ütle, tore kamp on koos. Ära sa märgi, milline hüpe! *„Sul on iseloomu, poja, ära märgi!” muheles onu reipalt .. K. Saaber.

ära|tuntavalt ‹adv›
nii, et võib ära tunda; (üsna) selgesti. Kunstnik on teda maalinud väga äratuntavalt. Äratuntavalt autobiograafiline teos. Läbi uduvine paistis kirikutorn, mitte ilmselgesti, kuid siiski äratuntavalt.

äri|risk
maj oht, et ettevõtte tulu võib olla oodatavast väiksem