[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 91 artiklit

alluma ‹37›

1. ametialaselt, hierarhiliselt kellegi võimu v. juhtimise alla kuuluma. Pearaamatupidaja allub vahetult ettevõtte juhile. Linn allus siis Taani kuningale. Ministeeriumile alluv asutus. || teat. isiku v. asutuse võimkonda kuuluma. Avalik-õiguslikud vaidlused alluvad halduskohtule.
2. kuuletuma, end juhtida laskma, alistuv olema. Tuleb alluda koolikorrale, distsipliinile, eeskirjadele, seadustele. Noored ei taha vanemate soovidele, nõudeile, korraldustele alluda. Kohtunikud alluvad ainult seadusele.
3. millegi mõjule, toimele aldis olema. Areng allub kindlatele seaduspärasustele. Monosahhariidid alluvad kergesti leeliste toimele. Ravile raskesti alluv haigus. Tahtele alluvad lihased.

anarhia ‹1› ‹s›
valitsuse v. seadusliku võimu puudumine, seadusetus; korralagedus, kaos. Sõdadega kaasnenud anarhia. Riigis valitseb täielik anarhia. Liikluses ei saa lubada anarhiat.

diasporaa ‹14› ‹s›

1. rahva (eriti vanaaja juutide) hajutatus võõrsil pärast kodumaa vallutamist võõra võimu poolt
2. muu-usulise enamusrahva hulgas laialipillatult elav vähemik

diktaator ‹-i, -it 2› ‹s›

1. hrl. riigipöördega piiramatu võimu saanud isik. Halastamatu, kõvakäeline, sõjaväeline diktaator. | piltl. Isa oli kodus, perekonnas täielik diktaator. Eriti naistele on mood kõikvõimas diktaator.
2. aj Vana-Roomas piiramatu võimuga ametiisik, kes määrati riiki ähvardava ohu korral konsulite poolt ametisse kuueks kuuks

ekspansioon ‹-i 21› ‹s›

1. pol riigi piiride, võimu v. mõjusfääri laiendamine. Sõjaline ekspansioon. Majanduslik, ideoloogiline ekspansioon.
2. biol liigi levila laienemine. Rästas-roolinnu ekspansioon sisemaa järvedele.

esindus|demokraatia
pol demokraatia vorm, mille korral rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu

alla heitma

1. alla viskama. Lennukilt heideti alla pomme, lendlehti. Lund heitis alla nagu kotiga.
2. alistama. *Vaimulikud õnnistavad sõdureid, kes lähevad maad vallutama, teist rahvast alla heitma, orjastama.. M. Metsanurk.
3. alistuma, kellegi v. millegi võimu enda üle tunnistama. Saatusele alla heitma. *Aga polnud parata, kohtukullile pidi alla heitma. A. H. Tammsaare. *Kes tunnebki ajutist väsimust, / ärgu raskustes alla heitku.. H. Runnel.

hertsogkond ‹-konna 22› ‹s›
aj hertsogi võimu alla kuuluv maa-ala v. riik

hord ‹-i 21› ‹s›

1. aj türgi ja mongoli rändrahvaste sõjalis-administratiivne ühendus; ühise khaani võimu all olev hõimude liit
2. hlv vaenlase vägi; suur korratu jõuk. Meie maale tungisid vaenlase hordid.

imperialism ‹-i 21› ‹s›
suurriigi püüd oma võimu- ja mõjupiirkonda laiendada

insiigniad ‹1› ‹s› pl
võimu v. au välised sümbolid, kõrgema aukandja tunnused (näit. valitsejal kroon ja valitsuskepp)

jalg(ad)e ette, jalg(ad)e ees
täielikku käsutusse v. võimu alla; täielikus käsutuses v. võimu all. Panen su jalgade ette kõik, mis mul on. Kogu maailm on su jalgade ees.

kaksik|võim
hrl pol kahe võimu üheaegne eksisteerimine. Lepingu kohaselt pidi linn kuuluma ordu ja peapiiskopi kaksikvõimu alla.

kemplema ‹kembelda 49›

1. (tihti tühiasja pärast krutskeid appi võttes) jõudu, võimu, sõnaosavust vms. proovima; vaidlema, arveid klaarima. Mis te kemplete nagu noored kuked! Naabrid jagelesid ja kemplesid omavahel. Nad kemplevad selle asja, maja hinna pärast juba pikemat aega. Kembeldi, kumb saab vallavanemaks. *Nad loovad teooriaid, väitlevad ja kemplevad nende kallal .. F. Tuglas. *.. loodusjõududega ikka kembelda ei maksa. R. Sirge.
2. hooplema, ärplema, uhkeldama. Kempleb oma eduga. *Kõik vananevad meremehed kemplevad meeleldi oma uhke minevikuga. A. Uustulnd.
3. hrv ringi hulkuma; karglema, rabelema. *Kui ma veel noor olin, ei kembelnud õpetaja niiviisi ühest paigast teise. A. Hint. *Hobused kemplesid parmude käes aiste vahel .. P. Vallak.

kohtu|võim

1. kohtulik võim, võim kohut mõista. Feodaalidele kuulus nende maa-alal ka kohtuvõim.
2. ‹pl.› kõnek kohtunikud, kohtuliku võimu esindajad. *Kohtuvõimud uurinud asja, süüdistanud kõrtsimeest teekäija tapmises .. J. Vahtra.

koloniaal|võim

1. kolonisaatorite võim, kolonisaatorite valitsemine. Hispaania koloniaalvõim Lõuna-Ameerikas. Koloniaalvõimu alt vabanemine.
2. ‹pl.› selle võimu esindajad. Briti, Hollandi koloniaalvõimud.

koloniaal|väed pl
teat. riigi väed asumaade vallutamiseks ja neis oma võimu kindlustamiseks. Prantsuse, Briti koloniaalväed.

konkordaat ‹-daadi 21› ‹s›
mingi (hrl. katoliikliku) riigi ja paavsti kokkulepe kiriku ja ilmaliku võimu suhete reguleerimiseks. Napoleon sõlmis 1801 paavstiga konkordaadi.

konstitutsiooniline ‹-se 5› ‹adj›
hrl pol konstitutsiooniga seostuv; konstitutsioonile rajatud, põhiseaduslik. Kodanike konstitutsioonilised õigused ja kohustused. Kehtestati konstitutsiooniline kord. Konstitutsiooniline monarhia 'valitsusvorm, kus monarhi võimu ulatuse määrab konstitutsioon, piiratud monarhia'.

kroon ‹-i 21› ‹s›

1. valitseja võimu tähistav kullast (v. hõbedast) ja kalliskivide ning pärlitega kaunistatud võrukujuline sakkidega peaehe. Keisri, kuninganna kroon. Troonipärijale pandi pidulikult kroon pähe. Kuningal oli kuldne kroon peas. Kolmeharuline kroon ja kuueharuline täht Rakvere vapil. | piltl. Lainetel on peas valged kroonid. *.. terava otsaga sarved oleksid põdrale kaugelt kasulikumad kui see haraline kroon, mida ta peab kandma. H. Rajandi (tlk).
▷ Liitsõnad: au|kroon, keisri|kroon, kuld|kroon, kuninga|kroon, paavsti|kroon, vürstikroon; juukse|kroon, kibuvitsa|kroon, märtri|kroon, võidukroon.
2. monarhistlik valitsus v. valitseja. Briti krooni alamad, asumaad. Saar kuulutati Hispaania krooni valduseks. *Siis vannu truudust tema kõrgusele / kui rüütel, et ei lakka sõna kuulmast / ja et ei tõsta mässu krooni vastu.. G. Meri (tlk).
3. mitme Euroopa riigi suurem rahaühik. Eesti, Rootsi, Norra, Taani, Islandi, Tšehhi kroon. Sai viissada krooni honorari. Kaup maksis 15 krooni 25 senti. Mõne(d) krooni(d) ju sealt ikka teenis.
4. piltl tipp(saavutus); kõrg- v. haripunkt. Pidustuste, kangelastegude krooniks oli.. Inimest nimetatakse sageli looduse krooniks. J. Straussi loomingu krooniks võib pidada operetti „Nahkhiir”. *Ja tänase päeva krooniks oli Neptuni ning kuradite pidu muusikasalongis. J. Smuul. || mingi äärmusasjaolu kogu eelnenu halva, ebameeldiva tipuna. See oli kõikide hädade ja õnnetuste, kõigi äparduste kroon. Kõigele krooniks hakkas veel hammas valutama.
5. võra. Kuuskede tihedad kroonid. Tamme lai, võimas roheline kroon. Kahara krooniga pärn, vaher. Puude kroonid on üksteisesse põimunud. Läbi puuhiiglase paksu krooni ei tungi maapinnale ainsatki päikesekiirt.
▷ Liitsõnad: puukroon.
6. bot sisemine, kroonlehtedest koosnev õiekatte ring, mis ümbritseb emakaid ja tolmukaid, õiekroon
7. (loomulik v. tehislik) hambakroon. Hammas koosneb kroonist, kaelast ja juurest. Hammaste kullast, metallist kroonid. Hambale pandi uus kroon.
8. astr Päikese atmosfääri kõige hõredam osa, mis on täieliku päikesevarjutuse ajal nähtav hõbedaselt hiilgava pärjana
9. etn kaunistuseks lakke riputatud õlgedest, roost jm. moodustatud ese. *Eriti Lääne-Eestis ja saartel olid pidulikul puhul toa ehteks söögilaua kohale riputatud, õlgedest ja roost valmistatud kroonid. T. Habicht.
▷ Liitsõnad: nääri|kroon, pulmakroon.

kšatrija ‹1› ‹s›
aj tähtsuselt teise, ilmaliku võimu kandjate (põhiliselt valitsejate, riigiametnike ja sõjameeste) seisuse liige vanas Indias

käsutama ‹37›

1. (kellelegi millegi tegemiseks, kuhugi minekuks) käske v. korraldusi jagama, käsku v. korraldust andma, kamandama. Käsutab töölisi, abilisi, vägesid. Käsutab teenijad tööle. Lapsed käsutati karja, tuppa. Kõik ümbruskonna mehed käsutatakse kohale. Poisike oli võõra, peremehe käsutada. Mis õigusega sa mind käsutad? Jaan armastab teisi käsutada, on harjunud teisi käsutama. Peremees käsutas sulase heinu vedama. Sõdurid käsutati rivisse. Vaenlastel käsutati käed üles. „Õhtuks olgu tehtud!” käsutab ta ülemuslikult. Vanamees käsutas koerad kuuti. Ema käsutas lapsed vait. Käsutav toon. *Mina olen pealik ja mina käsutan, aga teie peate kuulama. H. Väli.
2. kellegi ülemaks olema; millegi üle valitsema, midagi juhtima. Admiral käsutas 10 sõjalaeva. *Olla kord ise meister, nagu vana Õispuu! Käsutada masinat, mõnda suurt kiirpressi... R. Vellend. || rakendamis-, kasutamisõigust, -võimu v. -oskust omama. Käsutab suuri kapitale, päratuid rikkusi. Meie käsutada on suured summad. *Paarikümne aastaga on jõutud niikaugele, et inimene võib käsutada tuult, vihma ning päikest.. V. Saar.

linn|riik
aj
1. Vana-Kreekas linn selle juurde kuuluva maapiirkonnaga, polis
2. senjööri võimu alt vabanenud linn keskaegses Euroopas. Veneetsia, Firenze jt. Itaalia linnriigid.

marssali|kepp
lühike kaunistatud sau marssalil tema auastme ja võimu sümbolina. Vanasti öeldi, et kaprali ranitsas peitub marssalikepp 'kapral võib tõusta marssaliks'.

meedia|mogul
meediamaailmas suurt võimu omav isik. USA meediamogul Rupert Murdoch.

meele|valdne ‹-se 2› ‹adj›

1. omavoliline; suvaline. Meelevaldne otsustus. Teksti meelevaldne mugandus, tõlgendus. Liiklusmärkide meelevaldne ümberpaigutus ei ole lubatud.
2. meelevalda, võimu omav. *Meelevaldne inimene oli, tegi liiga meiesugusele. E. Krusten (tlk). *Oo, suur meri meelevaldne! / Ole sõbraks sõjasõidul .. A. Mälk.

mees|kohus [-kohtu]
aj Põhja-Eestis 13. sajandist aastani 1889, Lõuna-Eestis 13.–16. saj. tegutsenud esimese astme tsiviilkohus (Rootsi võimu ajal ka kriminaalkohus)

määrus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. jur täidesaatva võimu poolt väljaantav seadusest madalam õigusakt. Valitsuse, ministri määrus. Komisjoni liikmed kinnitati linnavalitsuse määrusega. Euroopa Ühenduse määrus. || (muude aktide, korralduste, eeskirjade jms. kohta). Maakohtu määrus.
▷ Liitsõnad: kohtu|määrus, põhimäärus; võistlusmäärused.
2. keel lauseliige, mis on omadussõna v. määrsõna laiend või niisugune pöördsõna laiend, mis ei ole sihitis ega öeldistäide; sün. adverbiaal
▷ Liitsõnad: aja|määrus, koha|määrus, määra|määrus, otstarbe|määrus, põhjus|määrus, seisundi|määrus, sihitis|määrus, tegija|määrus, teo|määrus, viisi|määrus, võrdlus|määrus, öeldistäitemäärus.

nõukogude|aegne
nõukogude võimu aegne. Nõukogudeaegne majandussüsteem.

ohelik ‹-liku, -likku 30› ‹s›

1. (lauge, lõdva keeruga) nöör(ijupp), köidik. Ohelik kinnitati hobuse valjaste külge. Perenaine tõi lehma oheliku otsas koju. Tüdrukul oli kits ohelikuga järel. Hobune on vankri taga ohelikus. Hobune seoti ohelikku pidi lasila külge. Vangi käed seoti ohelikuga selja taha. || piltl (väljendites kellegi vaoshoidmise, mõju, võimu all olemise kohta). *See kergemeelne ja tuulispäine naine, keda ta mees ei oska õieti ohelikus hoida! F. Tuglas.
2. piltl laiskvorst. *Aga tubli mees oli. Paide poiss oli tema kõrval igavene ohelik. M. Aitsam.

parlamentarism ‹-i 21› ‹s›
pol riigikord, kus täidesaatev võim (valitsus) on seadusandliku võimu (parlamendi) kontrolli all

partisan ‹-i, -i 10› ‹s›
vastase võimu all oleval maa-alal vabatahtlikult sõjapidamise seaduste järgi tegutsev relvastatud võitleja, siss. Taganevate okupantide väesalku ründasid kohalikud partisanid. Partisanid õhkisid sildu, relvaladusid ja raudteeliine. || kõnek mitteametlikult, omal algatusel tegutseja. Oli partisanina mitu suve ehitusmalevas.

partisani|liikumine
partisanide relvastatud võitlus vastase võimu all oleval maa-alal

pea|piiskopkond
kirikl katoliku peapiiskopi kirikliku (keskajal ka ilmaliku) võimu piirkond. Riia piiskopkond Vana-Liivimaal.

piiskopkond ‹-konna 22› ‹s›
kirikl katoliku piiskopi kirikliku (keskajal ka ilmaliku) võimu piirkond, diötsees. Tartu, Saare-Lääne piiskopkond. Eesti ala kuulus Rootsi valitsuse ajal Tallinna ja Riia piiskopkonda.

puna|voor [-i]
nõuk viljaveovoor riikliku normivilja viimiseks vastuvõtupunkti nõukogude võimu algaastatel. Kommunistlikud noored organiseerisid punavoori. *Pikad punavoorid pillimehega panid alguses imestama, hiljem said need harjunud asjaks. E. Tegova.

põlle|pael
‹hrl. pl.› (põlle sidumiseks). Pikad põllepaelad. Sidus põllepaelad kinni. Päästis põllepaelad lahti. || piltl (väljendites, mis märgivad emast v. naisest sõltumist, nende mõju v. võimu all olemist). Ise suur tüdruk, aga ripub ema põllepaela otsas, põllepaela küljes, hoiab ikka veel ema põllepaelast kinni. See mees on küll vale naise põllepaeltesse (kinni) jäänud. *Teil on siis ikka veel rõngas ninas ja Liidi-mamsli põllepael rõnga küljes? O. Luts.

(oma) põlvi nõtkutama ~ painutama
kellegi ees alandlik olema, tema ees alandlikkust osutama; kellegi võimu tunnustama. Ta käis ülemuse juures oma põlvi painutamas. *.. aga jumal vastas, et Iisraeli on jäänud seitse tuhat, kes oma põlvi ei ole nõtkutanud Paali ette! E. Särgava.

päkk ‹päka 22› ‹s›

1. varvaste tagant algav tallaaluse paksenenud eesosa; kogu tallaalune v. jalg. Seis, jooks päkkadel. Õõtsutab end kannalt päkale, päkalt kannale. Parkunud päkad. Päkad on suurest käimisest villis, rakkus. Päkad on hellad, valusad. Tundis päka all valu. Pind läks päkasse. Pani päkad vastu sooja ahju. Ära paljajalu tule, pane endale midagi päkkade otsa! Lapsed jooksid paljaste päkkadega ringi. Jookseb, lidub päkkade välkudes, nii et päkad välguvad 'väga kiiresti'. Ajas päkad püsti, vastu taevast, taeva poole 'viskas v. kukkus pikali'. *Nad harutasidki päkad valla, poisid võtsid sukad-kingad enda kanda. L. Hainsalu. || (hobusel:) kabja kühm; (teistel loomadel:) paksenenud osa käpa all. Kõndides toetub karu päkkadele, mitte varvastele.
▷ Liitsõnad: jalapäkk.
2. pöidla juurest algav peopesa paksenenud osa. Lõi päkaga vastu pudeli põhjaranti. Mees istus, põsk vastu päkka. Pühkis päkaga üle suunurkade. Kellegi päka all olema 'kellegi võimu, meelevalla v. mõju all olema'.
▷ Liitsõnad: käe|päkk, peopäkk.
3. murd pöial. Laps armastab päkka imeda. Surus päkaga tubakat piipu.
4. ‹liitsõna järelosana› taimenimetuses
▷ Liitsõnad: käopäkk.

pärandama ‹37›

1. pärija(te)le pärandiks jätma, pärandina edasi andma. Isa pärandas pojale talu, hulga aktsiaid. Tema Ameerikas elav onu olevat talle miljoni pärandanud. Kuldehted pärandati põlvest põlve emalt tütardele. Maa pärandatakse edasi lastele. Lään oli pärandatav maavaldus. Pärandas testamendiga oma vara kirikule. || (ameti, võimu kohta). Pärandatav amet, elukutse. Kuningavõim on pärandatav.
2. vaimseid väärtusi jms. pärandina edasi andma. Põlvest põlve on kogemusi ja tarkusi edasi pärandatud. Õpetaja pärandas oma teadmistest mõndagi õpilastele. Antiikaeg pärandas tulevastele põlvedele suurepärase kultuuri.
3. päriliku omadusena edasi andma. Ema on oma ilu tütardele pärandanud. Oma lauluarmastuse on vanemad pärandanud ka lastele.
4. van pärandina saama, pärima. *Kuid ta oli pärandanud oma vanematelt-orjadelt sitke elutahte.. A. Jakobson.

pärilus|sõda
aj võimu pärimise pärast peetav sõda. Hispaania, Austria pärilussõda.

pärima ‹37›

1. ka jur seaduse v. testamendi järgi midagi pärandiks (1. täh.) saama. Vanem poeg pärib talu. Päris suure rahasumma, maja südalinnas. Päris onult kenakese kapitali. Emalt päritud lauahõbe. Koht jääb pärast vanemate surma pojale pärida. Jätan kogu vara tütrele pärida. || (ameti, võimu kohta). Poeg päris isa ameti. Trooni pärima.
2. vaimseid väärtusi jms. pärandina (2. täh.) vastu võtma ja edasi kandma. Eelmiste põlvede kogemusi pärima. Vanast ajast, põlvest põlve päritud kombed ja uskumused. V. Adamsilt on eesti luule pärinud irdriimi. Vanalt režiimilt päritud laos. *Ei mõtet viljakat meilt päri järelsugu, / ei geeniuse alustatud tööd. A. Sang (tlk).
3. pärilikkuse teel omandama. Sinised silmad pärisin emalt. Poeg on pärinud isa andekuse, huumorimeele, iseloomu. Kes teab milliselt esivanemalt on ta selle iseloomujoone pärinud. Päritavad 'pärilikud' omadused, kalduvused, haigused.
4. (üldisemalt:) (endale) saama v. võtma. Esikoha, võidu, kuldmedali, meistripärja päris Eesti jooksja. See poiss pärib küll ükskord vangirauad! 'läheb vangi'. Kord pärib meid kõiki muld, surm, haud. Siit külast on meri palju mehi pärinud. Järvenäkk pärib igal aastal mõne hinge. Rõugehaigus päris palju ohvreid nii linnas kui maal. Mine suurt saama ja päratut pärima, kaotad väikesegi ära. *.. noor noorik, nii ilus ja värske. Teda lootis kubjas äraandmise palgaks enesele pärida. A. Kitzberg. || (tagasihoidlikus kirumises). Selline valevorst, pärigu sind pagan! *.. ollakse peagi ka kinninabimise ohus, sarvik seda pärigu! V. Anslan.
5. (tungivalt) küsima; küsides (järele) uurima, järele kuulama. Küll see laps võib palju, kõike pärida! Ära praegu päri, hiljem kuuled! Õpetaja päris uue õpilase nime. Käis turul ringi ja päris hindu. Ei maksa talt rohkem, enam midagi pärida. Mis sa minu käest pärid! Ma ei päri seda uudishimust, uudishimu pärast. Mis sa sellest nii palju pärid! Ta päris mult koduste käekäigu kohta, koduste järele. Pärisin üht-teist ta elust, elu üle. Mis sa tühja pärid! Kas keegi on vahepeal minu järele pärinud? 'mind otsinud'. Ema päris, kus ma olin. Päriti, kas ta ikka töötab siin. „Noh, kuidas film oli?” päris õde. „Mis temast sai?” päris naine huviga. Pärimatagi on selge, et see teda ei huvita. Kelleltki aru pärima 'seletust küsima v. nõudma'. Uuriti ja päriti nagu ülekuulamisel. *.. leilikärtsakate vahel hakkas Balthasar Mihklit tühjaks pärima. J. Kross.
6. van nõudma (1. täh.) *„Ja miks ta siis oma õigust ei pärinud?” – „Ta oli maailma silmis surnud ja tal oli põhjust seks jäädagi..” A. Saal. *.. nüüd on uus õigus antud, kergendusi on lubatud, aga mõis pärib vana orjust edasi. E. Vilde.

püksid (on) naise jalas, pükse naise jalga andma
perekonnas on võim ja juhtimine naise käes; perekonnas võimu naise kätte andma, naise ülemvõimu ja juhtimist tunnistama. Selles majas on püksid naise jalas. Õige mees pükse naise jalga ei anna.

raha|aristokraatia
piltl oma rikkuse tõttu erilisi õigusi ja võimu omavad isikud

regaal1 ‹-i 21› ‹s›

1. monarhi võimu tunnusese (näit. kroon, valitsuskepp). Keiserlikud regaalid.
2. aj kuninga, keisri jt. feodaalsete valitsejate ainuõigus mingilt alalt tulusid saada. Kogukonnale kuulunud maapõuevaradest sai hiljem keisri regaal.
▷ Liitsõnad: jahi|regaal, metsa|regaal, müntimis|regaal, tolliregaal.

restauratsioon ‹-i 21› ‹s›

1. taastamine, ennistamine, restaureerimine. Tallinna vanalinna restauratsioon.
2. pol kukutatud dünastia võimu v. riigikorra taaskehtestamine; ka sellele järgnev ajajärk. Bourbonide restauratsioon.

revolutsiooni|komitee
aj pol
1. jakobiinide diktatuuri organ Suure Prantsuse revolutsiooni ajal
2. nõukogude võimu ajutine erakorraline organ Venemaal kodusõja-aastail 1918–1920

riigi|õun
monarhi võimu tähistav väärismetallist kera selle külge kinnitatud ristiga. Kuningal oli valitsuskepp ühes ja riigiõun teises käes.

rusikas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. inimese v. ahvi peopessa kokkusurutud sõrmedega labakäsi. Parema, vasaku käe rusikas. Tal on suured, väikesed, kõvad, pehmed, ümarad, rasked, kondised, kandilised rusikad. Poksija nahkkindas rusikas tabas vastase lõuga. Paneb haigutades rusika suu ette. Köhatab, köhib rusikasse. Hakkasin sõrmi ükshaaval rusikasse painutama. Laps peidab raha oma pisikesse rusikasse. Käed tõmbuvad tahtmatult rusikasse. Pigistas, surus käed, sõrmed nii kõvasti rusikasse, et küüned tungisid peopessa. Magab, rusikas käsi põse all. Käsi, käed on selja taga rusikas. Ähvardab rusikaga, näitab ähvardades rusikat. Jagab parema rusikaga hoope. Tormas teisele rusikatega, rusika(i)s käsi, käed rusikas, rusikad püsti kallale. Annab, lööb, virutab rusikaga hoobi vastu nägu, hambaid. Lööb, raksab, põrutab rusika(ga) lauale, vastu lauda. Väljas prõmmiti rusikatega vastu ust. Paavianipoeg hoidis rusikatega ema karvadest kõvasti kinni. Tal on rusikas raske nagu pomm. Tark sõdib sõnaga, rumal rusikaga. || (elukutsest, soost jne. sõltuvate iseärasustega). Tal on löömamehe rusikad. Naise, lapse rusikas. *Sul olid poksija rusikad, aga luuletaja õrn hing.. I. Külvet.
▷ Liitsõnad: matsi|rusikas, poisikeserusikas.
2. piltl jõu, vägivalla, võimu sümbol. a. (kehalise jõu, kaklemise vms. kohta). Pealikul on raudne, tugev rusikas. Ninamehe rusikas hoiab kamba koos. Kellel kõvem rusikas, selle sõna maksab. Allmaailmas kehtib põhimõte: rusikas rusika vastu. Ülekohus ajas tal käe rusikasse 'tekitas viha'. Kannab rusikat taskus 'varjab oma viha'. Streikija näitab, vibutab, raputab võimule rusikat 'ähvardab, näitab oma viha'. Küll ta saab veel mu rusikaid maitsta! Riiukukk uhkustab oma rusikatega. Armastab rusikatega rääkida, asju rusikatega, rusika abil selgitada. Võis ilma pikema jututa rusikad käiku lasta, mängu panna 'kaklema, lööma hakata'. Arveteklaarimisel mindi mõnikord rusikateni 'kakluseni' välja. Peab mõistma õigel ajal rusikaga, rusikat (lauale, vastu lauda) põrutada 'vihaselt nõuda, peale käratada'. Kui sõnad puuduvad, siis lase rusikas käia. b. üle(m)võim, ettekirjutus, surve, meelevald. Diktaator pooldab raudset rusikat. Tunned pidevalt kellegi rusikat kukil. Mehike elab kogu aeg oma naise rusika all. Võim koondati ühte rusikasse. Dalmaatsias on valitsenud kord Veneetsia, kord Ungari ülemvõim, siis jälle Austria rusikas. *Pole õigust ega valet, on vaid rusikas, see ülemseadus nii kodanlasel kui proletaarlasel. A. Gailit. c. rünnakuks koondatud väed, löögirusikas. Diviis koondati rusikaks. Plaan nägi ette, et politsei moodustab relvastatud rusika. Vastulöögiks hakatakse koguma vägevat rusikat. *Loodetavasti paiskab korpus meile varsti abiks tugevama rusika... regulaarväe koosseisust. A. Jakobson. *Just pauk, lärm ja kärin selle sõjariista rusikas ongi. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: löögi|rusikas, raud|rusikas, soomus|rusikas, teras|rusikas, tulerusikas.
3. piltl rusikat meenutav ese v. detail. Lõikeketi, tõmbeseadeldise rusikad. *Teises nurgas vibutas põrandakell oma vaskist rusikat.. N. Baturin.
▷ Liitsõnad: keti|rusikas, paaris|rusikas, tankirusikas.

satraap ‹-raabi 21› ‹s›

1. aj satraapia asehaldur Vana-Pärsia riigis
2. piltl võõra võimu isemeelne, despootlik esindaja. Tsaari satraabid Baltimaades. Hitleri satraap parun Litzmann oli Eestis kõrgeim võimumees.

sees
I. ‹postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna inessiivilõpuga›
1. millegi (v. kellegi) sisemuses, pealispinnast sügavamal; millestki ümbritsetuna, mingi piirava ala keskel. Tassi, karbi, ämbri sees. Maja sees oli jahedam kui väljas. Püramiidi sees on vaarao hauakamber. Puu juured on sügaval maa sees. Soonte sees voolab veri. Istub raske kasuka sees. Sumpas lume, lobjaka sees. Pesi linikut leige vee sees. Põrsas püherdab pori sees. Lapsed mängisid liiva sees. Lilled on paberi sees. Udu sees ei näe kuigi kaugele. Rasva sees küpsetatud pirukad. Seina sees oli auk. Ta silmad olid sügaval pealuu sees. Karu elab paksu metsa sees. Lind laulis põõsa sees. Heinamaa sees voolab väike oja. Enne elasime linna piiril, nüüd aga päris linna sees. Tõbi minu sees läks järjest kangemaks. *.. tal poleks mõttessegi tulnud, et lauldakse surnuaia taga, mitte aia sees. A. H. Tammsaare. *Ja õieti ei tahtnudki ta olla käratseva hulga sees. M. Saat.
2. kasut. viitamaks mingis olukorras viibimisele, mingis seisundis olemisele. Oma palehigi sees pead sa leiba teenima. Roomas armu paludes põrmu sees põrandal. Töötasime mootorite müra sees. Siin kisa ja kära sees ei saa naabri jutust küll aru. Ma tahaksin rahu sees 'rahulikult' tööd teha. Jutu sees tuli välja huvitavaid asju. Suure rutu sees unustas ta pooled asjad maha. Sa oled rohkem selle asja sees 'tunned seda asja paremini'. Olime siis veel jõu sees mehed. Meie kauba sees seda tingimust ei olnud. Talukoht oli võlgade sees. Koolmeistrit peeti igal pool au sees. Töö, sport on meil au sees.
3. ‹mõnel juhul asendatav ka põhisõna adessiivilõpuga› (mingi ajaühiku) vältel, kestel, jooksul. Maja peab veel selle aasta(numbri) sees valmima. Mats on oma seitsmekümne eluaasta sees, oma pika elu sees mõndagi näinud. Suve sees pääsesin ainult mõned korrad randa. Maikuu sees teen eksami ära. Tulge laupäeval, nädala sees pole mul aega. Ärkab öö sees mitu korda. Lähemate päevade sees algab kartulivõtt. See pidi juhtuma viimase veerandtunni sees. Vanade päevade, vana ea sees ei pea sa puudust tundma. Selle aja sees, kui ta kaupa uuris, oli rahakott kadunud. Ta ei tee elu sees(ki) 'eales, mitte iialgi' kellelegi kurja. *Et ostuhind nii lühikese aja sees maksta tuli, tegi ostmise väga raskeks. A. Kitzberg.
4. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites inimese, tema siseelu kohta). Mehel on amet kindlalt käe sees. Ükskordüks peaks tal pealuu sees olema. Eks te proovi minu naha sees olla. Kõik ta sees kobrutas pahameelest. Lapse sees ei ole kavalust. *Juba kõneles miski ta sees, et ta oli poissi liiga julmalt kohelnud. P. Viiding (tlk).
5. hrv seas. *Ja sellepärast rõõmustab noor Sikusarv oma sümpaatiat lauluga sellest koolkonnast, mis päris laialt meie noorsoo sees on maad võtnud. J. Smuul.
II. ‹adv›
1. sisemuses, seespool, pealispinnast sügavamal v. millestki ümbritsetuna; koostises, hulgas. Tassis oli piim sees. Kast avatakse, kuid sees pole midagi. Laps lõikas nuku kõhu lõhki, et vaadata, mis seal sees on. Viskas palli umbropsu korvi suunas ja – sees! Paadis oli kaks meest sees. Lasteraamatus peaks palju pilte sees olema. Artiklis on kõik viimse kui üksikasjani sees. Lumi oli sügav, sumpasime põlvini sees. Porisel külavaheteel istub üks auto sees 'on porri kinni jäänud'. Supil, supis pole soola sees. Igas ravimis on pisut mürki sees. *Tüdruk ütles, et kaks kolme olla olnud [lõputunnistusel] sees, füüsikas ja algebras. M. Unt. || ka väliselt, pealispinnal nähtavana. Sokis, sokil on auk sees. Vaas ei pea vett, vist on pragu sees. Autol on külje peal mõlk sees. Pükstel olid teravad viigid sees. Tema juustel püsivad lained hästi sees. || siseruumi(de)s, majas vm. kitsamalt piiritletud alal; ant. väljas. Vihmase ilmaga toimub kontsert sees. Koputasin, kuid sees jäi kõik vaikseks. Mine ometi õue, mis sa kogu aeg sees istud! Nii ilusa ilmaga ei tihka toas sees istuda. Juhataja kabinetis on praegu keegi sees. Läks peatuses perroonile, sest sees 'vagunis' oli väga umbne. Olin kopsupõletikuga hulk aega sees 'haiglas'. Linna sattudes käi ka tädi pool sees 'külas'. Suurfarmis peeti loomi aasta läbi sees 'laudas'. Igas majas on elekter, telefon, soe vesi sees. Müüja ütles, et punast sametit praegu sees 'poes' ei ole. Kui me jaama jõudsime, oli rong juba sees. Kui laev on sees 'sadamas', käib kibekiire lossimine. || kasut. viitamaks kellegi võimu all olekule, valitsemisele. Sakslased, punased olevat maal sees. Linnas on vaenlane sees, sealt peab eemale hoidma. *Rinne oli küla puutumata üle läinud, uus võim oli sees.. K. Saaber.
2. kinnitab, fikseerib mingi olukorra, seisundi olemasolu. a. kasut. viitamaks inimese enesetundele v. siseelus toimuvale. Süda peksab, puperdab sees rõõmust. Süda valutab, väriseb tema pärast sees. Hirm võttis südame sees külmaks. Jooksin kogu jõust, kuni sees hakkas pistma. Vanamees kurtis sees kõrvetisi, valusid. Tundis, et sees kõik keerab 'süda on paha'. Haigel ei püsinud ükski toit sees. Võtab pitsi ja tunneb sees kohe mõnusat soojust. Veel mitu nädalat istus mul nõrkus sees. Nende sõnade peale mehel kihvatas sees. Väliselt on ta rahulik, aga sees keeb ja kobrutab viha. Tal oli Maimu vastu väike vimm sees. Toomal on lapsest saati ettevõtlik vaim sees. Poleks arvanud, et tal veel vanad vigurid sees on. Tädil paistab veel küllalt särtsu sees olevat. Kohe näha, et sul teised tuurid, teistsugune olemine sees. Mul on kohe niisugune tunne sees, et midagi on juhtumas. Arst tegi kindlaks, et haigel on hing, eluvaim veel sees. Süüa anti vangidele ainult niipalju, et neil hing sees seisis. *.. mõni kissitas silmi, teine köhis paukudes, inimestes oli veel talv sees ega tahtnud sealt kuidagi taganeda. M. Traat. b. kasut. üldisemalt viitamaks millegi toimumisele v. esinemisele. Tal olid tüdrukuga juba ammu sotid, plaanid, head suhted sees. Hobusel on hea hoog sees. Õppimisel oli kõva hoog sees. Oskab tegutseda nii, et igal asjal on jooks sees. Nüüd pole tal küll muud kui minek sees. Kaubal peab ikka kasu sees olema. Selles loos on vist oma mõte, iva, tuum, tõetera sees. Traktoril oli käik sees 'sisse lülitatud'. Suvel on treeningutel pikem vahe sees. Varsti on meil pühad sees. Kirik on sees 'jumalateenistus käib'. *Merekoolis olid Kasel kõvad järjed sees, aga nüüd ainult lakub.. A. Hint.
3. (piltlikes väljendites). On ninapidi raamatus sees. Autol oli sada sees 'sõitis sajase kiirusega'. Vana autologu, mootoril vaevalt hing sees. Ella on Atsist lootusetult sees 'armunud'. Oligi poiss oma valega sees mis sees 'valelt tabatud, valega vahele jäänud'. Sulasel on terve suve palk sees 'välja võtmata, kätte saamata'. Mehel olid kõvad aurud sees 'oli alkoholi pruukinud'. Taadi jutul on konksud sees. *Aga muidu ma olen Tallinna kirjanduslikus elus kõrvuni sees. M. Raud.

sektor ‹-i, -it 2› ‹s›

1. mat tasandil joonega piiratud kujundi osa, mille eraldavad kaks kujundi sisepunktist lähtuvat kiirt; ruumis pinnaga piiratud keha osa, mille eraldab keha sisepunktis paikneva tipuga kooniline pind. Ringi, kera sektor. Sektori tipp. Sektori pindala, ruumala.
2. lõik, ala, osa. a. (konkreetsemalt, näit. radiaalselt eraldatuna). Juusturatta sektorid. Õuna, tomatit sektoriteks lõikama, jagama. Staadioni sektorid. Väed asusid pealetungile mitmes sektoris korraga. Elas Berliinis USA sektoris. b. (üldisemalt, abstraktsemalt). Avalik sektor see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ning -ettevõtted. Kolmas sektor ühiskonna see osa, mis ei kuulu avaliku võimu ega ärisektori alla, mitteriiklikud organisatsioonid ja mittetulundusühendused. *Mööblivalmistamise kõrval sai tisleritöös teiseks tähtsaks sektoriks taluelamutele uste ja akende tegemine. A. Viires.
▷ Liitsõnad: ida|sektor, läänesektor; laske|sektor, rünnaku|sektor, tule|sektor, vaatlussektor; era|sektor, majandus|sektor, riigi|sektor, ärisektor.
3. asutuse v. organisatsiooni osakond. Töötas majandusinstituudi keskkonnaökonoomika sektoris. Sektoris oli nõupidamine.
▷ Liitsõnad: arheoloogia|sektor, keele|sektor, leksikoloogia|sektor, murdesektor.

sissi|sõda
sisside relvastatud võitlus vastase võimu all oleval maa-alal, partisanisõda. Sissisõda alustama, pidama. *Rahva meeleheide plahvatas ülestõusudeks ja sissisõjaks, millel aga esialgu polnud suuremat edu. J. Kangilaski. | piltl. Perekonnas käib lakkamatu sissisõda.

stift ‹-i 21› ‹s›
aj keskajal piiskopi ilmaliku võimu piirkond, piiskopkond kitsamas mõttes

tagandama ‹37›

1. töö-, ametikohalt kõrvaldama, võimu juurest eemaldama, taandama (4. täh.), laiali saatma. Töödejuhataja tagandati (ameti)kohalt, ametist. Kuritarvituste pärast tagandatud raamatupidaja. Kõik ässitajad töölt tagandada! Juhtkond on tagandatud. Keisrit, kuningat troonilt tagandama. Tagandatud senaator. Valitsus, organisatsioon tagandati.
2. tagurpidi liikuma panema, tagurdama. Auto tagandati garaaži. Tagandas hobuse aiste vahele. Kuuri tagandatud vanker.
3. van tagasi tõrjuma, tagasi v. kõrvale lükkama. Tagandas põõsad ja sammus edasi. *.. karistab Miili teda [= noormeest] võõrastava ja tagandava pilguga .. E. Vilde. *Täis lootust hing, et uue aja algus / on tagandamas tarretavat ööd .. Jak. Tamm.

teisiti|mõtleja
isik, kes teat. küsimustes üldkehtivaist seisukohtadest erinevatel seisukohtadel asub; pol kehtiva võimu ja ametliku poliitika vastane totalitaarsetes riikides, dissident. Sallivus, sallimatus teisitimõtlejate vastu, suhtes. Teisitimõtlejate jälitamine, tagakiusamine. Kirik kuulutas teisitimõtlejad ketseriteks. Hiina teisitimõtlejad lõid põrandaaluse opositsioonipartei. *Adams oli noorpõlves olnud Eesti Karskusliidu liige, aga ta sallis ka gastronoomilisi teisitimõtlejaid. V. Adams.

teisiti|mõtlemine
üldkehtivaist seisukohtadest erinevatel seisukohtadel olemine; pol kehtiva võimu ja ametliku poliitika eitamine, dissidentlus. *Eesti ühiskonnas puudub teisitimõtlemine, puudub alternatiivsus. K. Kesküla.

ultra|montanism ‹-i 21› ‹s›
relig Rooma paavstile piiramatut võimu taotlev suund katoliku kirikus

unitarism ‹-i 21› ‹s›

1. ühtsuse taotlus; pol liitriigi poliitiline suund laiendada keskvõimu liikmesriikide võimu arvel
2. relig kolmainsust eitav, jumala ainuisikulist olemust tunnistav protestantlik usulahk

usk ‹usu 21› ‹s›

1. kindel sisemine arusaam, mis ei vaja põhjendamist, uskumine. Usk on südame ja teadus mõistuse asi. Usk, lootus, armastus – need on kõige ülemad. Rohud üksi ei aita, ka usku peab olema. Usu abil võib imesid teha. Sai pelgalt usu jõul terveks. Haiguste ja õnnetuste läbi katsutakse inimese usu jõudu.
2. veendumus milleski, mida ei saa tõestada. a. veendumus mingi jumaliku vm. üleloomuliku võimu olemasolus, samuti ka sellega kaasnevate mõistete õigsuses ja talituste mõjus. Usk ainujumalasse, Jeesusesse Kristusesse, Allahisse. Usk haldjaisse, headesse ja kurjadesse vaimudesse. Vääramatu usk ülestõusmisse, teispoolsusse. Budistil on kindel usk hingede rändamisse, taassündi. Taaralased ei eita oma usku maagiasse, nõidusesse, loitsudesse. b. kindlustunne kellegi suhtes, veendumus kellegi heatahtlikkuses ja võimekuses. Sportlasel peab olema kõigutamatu usk iseendasse. Miks ta on kaotanud usu inimestesse? Mul kadus lõplikult usk sõbrasse, ta lubadustesse. Laimukampaaniaga tahetakse kõigutada rahva usku valitsusse. Temas tärkas jälle usk kaasinimeste headusse ja aususse. Edust sai ta uut usku oma töövõimesse, andesse. Toimima heas usus 'puhtsüdamlikus veendumuses, et toiming on õige ja aus'. Ostis auto hea usu peale 'usaldades, kontrollimata' ja hiljem selgus, et see oli varastatud. c. veendumus mingi protsessi v. nähtuse olemasolus ja mõjus. Usk elusse, armastusse. Vääramatu usk helgesse homsesse, inimkonna progressi, paremasse tulevikku. Ta on kaotanud usu õiglusse, õigluse olemasolusse. Mehel oli säilinud usku ainult vähestesse asjadesse. See sündmus kõigutas ta usku demokraatiasse. Tõusin üles kindlas usus, et on juba hommik. *Ja kui emal ühtalati olid silmad nutused, siis .. ma olin selles usus, et see kõik on isa pärast. M. Raud. d. veendumus mingi soovi täitumises, lootus. Ei tohi kaotada usku võidusse. Arst kinnitas haige usku paranemisse. Tal oli kindel usk ettevõtmise edusse. Kandis hinges usku, et võib veel õnne leida. Isa suri usus, et laste tulevik on kindlustatud. Võttis kätte ja sõitis lihtsalt hea usu peale 'umbropsu' linna tööd otsima. Läks vanas usus, vana usu peale 'lootuses, et kõik on endine' ikka samal aadressil. *Ja Tõnts on kindlas usus, et ta töö kannab vilja. Gori.
▷ Liitsõnad: elu|usk, enda|usk, enese|usk, lapse|usk, tuleviku|usk, võidu|usk, õnneusk; umbusk.
3. (igapäevakeeles:) usuline maailmakäsitus, religioon. Katoliku, muhamedi, juudi, buda, vene usk. Eestlased on põhiliselt luteri usku 'luteriusulised, luterlased'. Mis usku sa tunnistad? Ta ristiti kreekakatoliku usku. Misjonär tahtis teisi oma usku pöörata. Õigeusklikuga abiellumiseks pidi ta oma usku vahetama, muutma. Noored on usust võõrdunud. *Usk on elamus – igaühe intiimne vahekord Jumalaga. E. Ilbak.
▷ Liitsõnad: eba|usk, lahk|usk, muinas|usk, pagana|usk, rahva|usk, riigi|usk, risti|usk, vaba|usk, väär|usk, õigeusk.

usurpaator ‹-i, -it 2› ‹s›
ebaseaduslik, vägivaldne võimu, õiguste vms. omastaja

usurpeerima ‹42›
seadusvastaselt, vägivaldselt võimu, õigusi vms. omastama, anastama. Vandenõu eesmärgiks oli usurpeerida keisrivõim. Usurpeeritud õigusega ei saa leppida.

vaba|linn
pol
1. aj Saksa-Rooma riigis piiskopi kui ilmaliku senjööri võimu alt vabanenud linn
2. rahvusvaheliste lepingutega loodud iseseisev neutraalne demilitariseeritud territoriaalne üksus nüüdisajal. Danzig oli enne Teist maailmasõda vabalinn.

vabanema ‹37›

1. kellegi võimu alt v. sunnist vabaks pääsema. Koloniaalsõltuvuses olnud maa vabanes. Üksteise järel vabanesid vaenlase käes olnud linnad, piirkonnad. Vabanesime võõra ikke alt. Pärisorjusest vabanenud talupojad.
2. vangistusest, kinnihoidmisest vm. takistavast vabaks pääsema. Vanglast, vangilaagrist, sunnitöölt vabanema. Türmist vabanenud vang. Tal õnnestus vabaneda vastase haardest. Kinniseotu rabeles, kuni vabanes köidikuist. Saarmas püüdis vabaneda koera lõugade vahelt. Laev vabanes madalikult. Jääst läbivajunud matkaja püüdku vabaneda seljakotist ja suuskadest. Aitas külalisel üleriietest vabaneda 'neid ära võtta v. ära panna'. Meri, laht vabanes jääkattest. Lume alt vabanenud maapind. | füüs keem (mingis protsessis). Reaktsiooni tulemusena, kütuse põlemisel vabanev soojusenergia. || vallanduma. Naise huulilt vabanes kergendusohe. *Aga ma pidin kogu aeg mõtlema sellele, kui tihti keelepaelad viinauimas vabanesid, kuna valvav mõistus uinus .. K. Ristikivi.
3. töökohustustest vm. hõivatusest vabaks saama. Millal sa täna töölt, koolist vabaned? Täna on raske päev, ma vabanen alles kell seitse. Oota mind, ma vabanen tunni aja pärast. Poiss vabanes sõjaväeteenistusest. Saabus rahu ja mehed vabanesid rindelt.
4. kellestki v. millestki segavast, koormavast, rõhuvast lahti saama. Püüab mitmesuguste riugastega oma konkurendist, rivaalist vabaneda. Tüdruk otsis ettekäänet, kuidas oma vastumeelt saatjast vabaneda. Küsis nõu, kuidas prussakatest vabaneda. Liigsest kehakaalust tuleb vabaneda. Haige vabanes valudest. Kui õnnestuks ometi võlgadest vabaneda! Oli suur viinasõber, kuid suutis sellest pahest pikapeale vabaneda. Ei vabanenud kuidagi oma süngetest mõtetest. Vabanes külmatundest, närvipingest, hirmust, apaatiast. Halbadest harjumustest, eelarvamustest on vaja vabaneda.
5. kasutusest, hõivatusest vabaks jääma. Ootame, vahest vabaneb kohvikus mõni laud. Vabanenud pinnale kolisid peagi uued üürnikud. Koolis vabanes ajalooõpetaja koht.

vabastama ‹37›

1. kellegi võimu alt v. sunnist vabaks päästma. Meie väed vabastasid Tartu, Võru. Pealetungi jätkates vabastati üks asula teise järel. Maa vabastati vaenlasest. Talupojad vabastati pärisorjusest. Peremees vabastas mitu orja 'andis neile vabaduse'.
2. vangistusest, kinnihoidmisest vm. takistavast vabaks laskma v. vabaks tegema. Ta vabastati vanglast, kolooniast ennetähtaegselt. Mees ei ole süüdi ja vabastatakse vahi alt. Ülestõusnud rahvas vabastas vangid. Galeeriori vabastati ahelaist. Vabastasin koera ketist, lamba aia vahelt. Neiu vabastas end noormehe käte vahelt, embusest. Püüdis oma kätt ründaja haardest vabastada. Katsuti laeva madalikult vabastada. Vabastas kalakese õnge otsast. Kevad on veekogud jääkattest vabastanud. *Hästiinformeeritud tuusad sosistasid omavahel, et Jaapan valmistuvat lahkuma Rahvasteliidust, vabastades käed pealetungiks Hiinale .. A. Kaal. | füüs keem (mingis protsessis). Fotosünteesis luuakse orgaanilisi aineid ja vabastatakse hapnik. || midagi lahti päästma. Vabastas ukse riivist. Mees vabastas püstoli kaitsevinnast. Vabastasin pikkamisi mantlinööbid. Ta oli ööseks juuksed soengust vabastanud. Alkohol vabastab pidurid 'sisemised tõkked millekski'.
3. mingist tegevusest v. kohustusest vabaks päästma. Tõnis vabastati mitmeks päevaks raskemast tööst. Poiss oli nõrga tervise tõttu võimlemisest vabastatud. Ta vabastati lühinägevuse tõttu sõjaväeteenistusest. Ansambli liikmed vabastati muudest ülesannetest. || töölt, ametikohalt vallandama, kellegagi töösuhet lõpetama. Kedagi töölt, ametist vabastama. Ta vabastati ministri käskkirjaga kantsleri ametikohalt. Politseiprefektuuri komissarid nimetab ametisse ja vabastab kohalt siseminister. Ettevõtte direktor vabastas peainseneri tema kohustest. *.. teenistust pole kuskil loota, aina vabastatakse temagi kutsealal tublisid mehi. M. Metsanurk.
4. millestki koormavast, ahistavast, rõhuvast vabaks tegema. Edukas üliõpilane vabastati õppemaksust. Ära püüagi end vastutusest vabastada! Püüan vabastada sind eelarvamustest ja kompleksidest. Olmetehnika vabastab inimesed paljudest raskustest ja muredest. See vann vabastab poorid sinna kogunenud rasust. Kõik ootasid lämbe ilma järel õhtust vabastavat jahedust. *Tal oli tunne, et peab end millestki vabastama, millestki, mis matab hinge ja rõhub õlgadele. E. Krusten.
5. midagi seljast, küljest, ümbert ära võtma. Hakkas ennast üleriietest vabastama. Vabastasime end riietest ja pugesime voodi. Vabastas enese mantlist, pintsakust, jalavarjudest. Vabastasin lilled paberist ja õnnitlesin juubilari. Ta vabastas ratsu valjastest. *.. vabastab kala osavalt noaotsaga luudest ja pistab pöialt appi võttes suhu. A. Alas (tlk).
6. midagi hõivatusest vabaks tegema. Vabastage kiiremini autodele tee! Rahvahulk tõmbus kõrvale, et vabastada lahkujale tee. Vabastasime uutele tulijatele mõned istekohad. Peame toa hotellis kella kaheteistkümneks vabastama. Kõigepealt tuleb maa-ala rusudest vabastada. *.. korraldas midagi oma kaupluses ümber, et vabastada Koljale kas või müüja koht. O. Samma (tlk).
7. hrv paljaks tegema v. jätma, paljastama. *.. seljas [Kerstil] Rumeenia hommikumantel, mis vabastas istudes rohkem kui põlved. K. Saaber.

valdaja ‹1› ‹s›

1. isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Otsene, kaudne valdaja. Maja, korteri, maa valdaja. Kes on selle krundi tegelik valdaja? Vara, kapitali valdaja.
▷ Liitsõnad: ainu|valdaja, kaasvaldaja.
2. mõistja, oskaja. Võõrkeelte valdajate arv kasvab järjest. Hispaania keele valdajaid on meil vähe.

valdus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. valdamine; käsutus, võimu all v. kasutada-olek. Maapõuevarad, suuremad tööstusettevõtted on riigi valduses. Põhjasõjaga läks kogu Eesti ala Vene tsaaririigi valdusse. Mõis oli enam kui sajandi Löwensternide valduses. Ühistu, suurtalude valduses olevad maad. Vaenlasel õnnestus linn oma valdusse saada. Tüdrukud said oma valdusse ühiselamutoa. Klubi on taidluskollektiivide valduses. Vastasvõistkond püüab palli oma valdusse saada. | piltl. Valge valduses on e-liin (males). *Erilise võluvõimuga sai ta oma valdusse mitmekeelse ja -meelse auditooriumi .. Ü. Tuulik. || jur tegelik võim asja üle. Otsene, kaudne valdus. Seaduslik, ebaseaduslik, omavoliline valdus.
▷ Liitsõnad: ainu|valdus, kaas|valdus, osa|valdus, täisvaldus; maa|valdus, majavaldus.
2. miski kellegi võimu all olev, hrl. maa-ala. Omaaegsed Prantsusmaa valdused Aafrikas. Taani kuningas müüs oma Eestimaa valdused Saksa Ordule. Suurriigid püüavad oma valdusi laiendada, suurendada, kindlustada. Parunil oli valdusi mitmes Eestimaa paigas. Ostis maale talu ja vaatab nüüd oma valdust üle. Mõisahoone ja park on nüüd lastekodu valdused.
▷ Liitsõnad: feodaal|valdus, koloniaal|valdus, maa|valdus, ühisvaldus.

valdus|ala
kellegi valduses, võimu all olev maa-ala v. piirkond, valdus (2. täh.) Prantsusmaa valdusalad Polüneesias. Feodaal oli oma valdusalal igasuguse võimu kandjaks.

valitsema ‹37›

1. riigis kõrgeimat võimu omama, valitsejana võimul olema. Riiki valitseb kuningas, keiser. Noor hertsog valitses oma hertsogkonda kindla käega. Tol ajal valitses Venemaal Peeter Suur. Vana kuninga surma järel hakkas valitsema tema poeg. Valitsev monarh. || (üldisemalt:) kedagi v. mingit piirkonda oma võimu all pidama. Valitsev klass. Aadel ja vaimulikkond olid valitsevad seisused. Talupoegade üle valitsesid mõisnikud. Kolonisaatorid rakendasid Indias „jaga ja valitse” poliitikat. Ungari ja Transilvaania aladel valitsesid mitu sajandit avaarid. *Pilk ajalukku näitab, et vanasti olid maailma isandateks röövrüütlid ja maadevallutajad, kes valitsesid mõõga abil .. V. Adams. | piltl. Mäel olev kindlus valitses kogu ümbruse üle.
2. midagi v. kedagi kontrolli all hoidma ja juhtima. Parun elas mujal, mõisat valitses opman. Talu valitses rentnik. Otsustas peremeheohje kätte võttes, et talus tuleb valitseda hoopis teisiti kui isaisade ajal. Õpetaja oskas klassi hästi valitseda ja suunata. Mootorrattur peab oma sõiduriista valitseda suutma. *Tahtmatult mõtles ta [= jaamakorraldaja], et valitseda nii suurt mehhanismi nagu jaam on kuradima raske. A. Valton. || käskima, käsutama, määrama. Köögis valitseb perenaine. Selles majas, talus valitses naine. Mis mees sa oled, lased naisel end, enda üle valitseda! Hellitatud laps hakkas oma vanemate üle valitsema. Peagi lõi perekonnas välja naise valitsev loomus. Selles talus valitseb veel isa sõna. Valitsev sugu 'mees'.
3. tahte all hoidma, oma tahte järgi suunama, millegi üle peremees olema. Nutt, naer kippus peale, aga ta valitses ennast veel 'säilitas enesevalitsuse'. Külmavereline, ennast hästi valitsev mees. Inimene peab suutma ennast, enese üle valitseda. Sportlane peab oma keha täielikult valitsema. Joobnu ei suuda liigutusi enam juhtida ega valitseda. Püüdis oma nägu, näoilmet valitseda. Kuidas sa räägid, valitse oma suud! 'ole viisakam'. Valitseb suurepäraselt oma tundmusi, soove, pealetükkivat hirmu. Tema oskab olukorda valitseda. Kõneleja valitses täielikult saali. Inimene õppis loodusjõude valitsema. || piltl oma võimuses hoidma, võimutsema. Ajuti valitsesid teda päris kummalised meeleolud. Kehas valitses imelik roidumus. Selles peres valitseb raha inimese üle. Maakolkas valitses ikka veel ebausk. *Võim valitseb vaimu – igal ajal ja igas paigas. V. Saar.
4. kasutada v. käsitseda oskama, valdama. Tõlkija valitseb tõlgitavat keelt täielikult. Orkestrandid valitsevad enamasti mitut muusikariista. Kunstnik valitseb meisterlikult erinevaid graafilisi tehnikaid. Poeet valitseb mitut lüürika ja eepika vormi. Oma eriala täielikult valitsev spetsialist. Laulja valitseb oma häält suurepäraselt. *Rahvalaulupärandit, regivärsilise luule ainestikku, stiili ja struktuuri valitseb Annist muidugi imetlusväärselt .. E. Nirk.
5. valdav, määrav olema, domineerima. Meie metsades on valitsevaks puuks mänd. Polaaraladel valitseb igikelts. Sügisel valitsevad looduses värvustest kollane ja punane. Naiste riietuses valitsesid puhtad sügavad toonid. Kabinetimööblis valitsesid tamm ja pähkel. Sel perioodil sai valitsevaks žanriks luule. *Siin aga valitsesid võimsad mäed, selge taevas ja tore lumi .. H. Tiidus (tlk).
6. (nähtuste, olukorra jms. esinemise kohta). Riigis valitses võrdlemisi segane, keeruline olukord. Kahe järjestikuse ikaldusaasta tõttu valitses kogu maal nälg. Väikelinnas valitseb pidevalt tööpuudus. Kihelkonnas valitses rõugetaud. Selles maakohas valitsesid teistsugused tavad. Ühiskonnas valitses terav ebavõrdsus. Kasarmus, koolis valitses range kord. Korteris valitses kord ja puhtus, korralagedus. Turul valitses elav sagimine, kibe askeldus. Pikka aega valitsesid lääne- ja edelatuuled. Valitses pakane, kõva külm, nõrgestav kuumus. Metsa all valitses alles hämarus. Toas valitses pilkane pimedus. Kogu ümbruses valitseb täielik vaikus. Klassis valitses elevus, pidulikkus, sumin. Linnas valitses ärev meeleolu. Peres valitses selles asjas alati üksmeel. Väikekodanlikus seltsis valitses kange saksik vaim. Ta ei talunud enam töökohal valitsevat ebatervet õhkkonda. Nende vahel valitses vihavaen, vastastikune kiindumus, kõige sõbralikum vahekord. Poistes valitses mingi loidus ja ükskõiksus. Jälle valitses hinges tasakaal. Selles asjas valitseb väga suur arvamuste lahkuminek. Üldiselt valitses arvamus, et .. Looduses valitsevad omad seadused.
7. van valima. *Need, kes ikka nii palju valitsevad ja otsivad, saavad viimaks veel kõige viletsamad kätte. J. Oks.

valitsus|kepp

1. hrl. väärismetallist kaunistustega kepp valitsejal (1. täh.) võimu sümbolina. Kuningas istus troonil, valitsuskepp ühes, riigiõun teises käes.
2. piltl (kellegi valitsemise kohta). Eestimaa oli üle saja aasta Rootsi kuningate valitsuskepi all. Elati juhataja valitsuskepi all.

volitus ‹-e 5› ‹s›

1. kellelegi antud õigus esindada teise isiku huve ja tegutseda esindatava nimel; sellekohane dokument, volikiri. Suuline, kirjalik volitus. Tähtajaline, tähtajatu volitus. Notariaalne volitus. Konto käsutamise volitus. Volitus auto kasutamise kohta, kasutamiseks. Volituse tähtaeg. Volitust andma, kirjutama, tagasi võtma, tühistama. Tehing teostati volituse alusel. Volitust esitama. || volitamine. Peab juhatuse volitusel läbirääkimisi. Ajas asju oma venna volitusel.
▷ Liitsõnad: blanko|volitus, ühisvolitus.
2. ‹hrl. pl.› teat. ameti v. institutsiooniga kaasnevad õigused ja kohustused; võimupiirid, volipiirid; õigus ja kohustus teostada (ameti)võimu ja täita teat. ülesandeid. Riigikogu esimehe, linnavolikogu liikme volitused. Piiramata, piiratud volitused. Presidendil on laialdased, suured volitused. Peaministrikandidaat sai volitused uue valitsuse moodustamiseks. Valitsus pani oma volitused maha. Rektori volitused lõppevad kevadel. Direktor ületas oma volitusi. *Esimees valitakse kaheks aastaks, aga peaks korraga viie aasta volitused pihku andma .. H. Kiik.
▷ Liitsõnad: ameti|volitus, eri|volitus, saadiku|volitus, võimuvolitused.

võimkond ‹-konna 22› ‹s›
teat. isiku v. institutsiooni võimu alla kuuluvad piirkonnad, isikud v. küsimused, pädevus, kompetents. Paavsti võimkond. Katariina klooster ei kuulunud rae võimkonda. Põhikirja muutmine on korteriühistu üldkoosoleku võimkonnas. Igas ministri võimkonda puutuvas küsimuses pidi tema nõu kuulda võetama. Vägivaldne inimene pole ohtlik mitte ainult tema võimkonnas olevatele lastele, vaid kogu ühiskonnale. *Sellest saadik, kui ema kaitsetöödele sõitis, läks köök vanaisa võimkonda. Joh. Tamm (tlk).

võimu|ahne
võimu ihkav; sellest ihast ajendatud. Võimuahne inimene, valitseja. Ta on äärmiselt, haiglaselt võimuahne. Poliitiku võimuahneimad plaanid, kavatsused, ideed.

võimu|alune

1. ‹adj› kellegi v. millegi võimu all olev. Inglaste võimualune territoorium.
2. ‹s› kellegi v. millegi võimu all olev isik vm. Võimukandja ja võimualuse vahekord.

võimu|aparaat
võimu teostavad asutused ja organisatsioonid. Riigi võimuaparaat.

võimu|esindaja
võimu esindav isik. Kohale jõudsid korravalvurid ja teised võimuesindajad.

võimu|haaramine ‹-se 5› ‹s›
võimu enda kätte võtmine. Sõjaline võimuhaaramine. Opositsioon loobus võimuhaaramise katsest.

võimu|himuline
võimu himustav. Võimuhimuline ametnik.

võimu|hull
arutult, meeletult võimu taotlev; selline inimene. Võimuhull minister. Seda võimuhullu ei tohiks küll valida.

võimukas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›
võimu omav v. ihkav; tugev, võimas. Ain oli võimukas mees, keegi ei julgenud talle vastu hakata. Võimukas ja valitsemishimuline mõisaproua. Nende abielus on naine see võimukam pool. Võimuka olekuga, ilmega ametnik. Käsutab, juhendab võimukal häälel. Valitsemine olgu võimukas ja karmikäeline. Pianist lõpetas esinemise võimukate akordidega. Jäämineku ajal on jõgi eriti võimukas. *Raadiost raiutakse võimukaid sõnu, mis vahelduvad käredate marssidega. A. Beekman.

võimuline ‹-se 5›

1. ‹adj› ‹hrl. liitsõna järelosana› teat. võimu omav
▷ Liitsõnad: suure|võimuline, täievõimuline.
2. ‹s› hrv võimumees. *On tuultes kõikunud mu rahva saatus / on võõraid võimulisi talutud .. H. Runnel.

võimu|mäng
‹hrl. pl.› kombineerimise ja riskiga seotud tegevus võitluses võimu pärast. Võimumängud võtsid aja jooksul üha rafineerituma vormi.

võimu|pirukas
piltl (tulusate riigiametite, ka üldse võimu kohta). Erakonnad on haaratud võimupiruka jagamisest. Pääses lõpuks ihaldatud võimupiruka juurde.

võimu|vahetus
võimu vahetumine uuega. Aadel kasutas võimuvahetust oma eesõiguste kinnitamiseks. *.. alati on võimuvahetuse aeg kõige hirmsam. Siis on omavolitsejatel vabad käed pimevihas arveid õiendada. L. Promet.

võimu|võitlus
võitlus võimu pärast. Poliitiline võimuvõitlus parlamendis. Armee ei sekkunud võimuvõitlusse.

võitlema ‹võidelda 49›

1. mingi eesmärgi saavutamise nimel (relvastatult) füüsilist jõudu kasutama. Võitles kodumaa vabaduse eest. Sõdurid võitlesid vaenlasega, vaenlase vastu. Oleme võidelnud venelastega, sakslastega. Ta oli võidelnud hävituspataljonis, rünnakdiviisis. Ülestõusnud võitlesid barrikaadidel. Võitleb sõjaväljal oma viimset võitlust. Mehed võitlesid elu ja surma peale 'ka: kogu jõudu kokku võttes'. Duellandid võitlesid mõõkadega, püstolitega. Jooksuajal võitlevad põdrapullid emasloomade pärast. Poiss võitles esikoha pärast nagu lõvi.
2. üleoleku, võimu vm. eesmärgi nimel vaeva nägema, end tugevasti pingutama, heitlema. Võideldi erakonna võimuletuleku eest. Rahvas peab ise oma õiguste eest võitlema. See organisatsioon võitleb AIDS-i, nakkushaiguste leviku vastu. Tal tuli võidelda kuritegevuse, hangeldamise vastu. Põllumehed võitlevad umbrohu, taimekahjurite vastu. Tormiga, lainetega võideldes suutis ta paati siiski vee peal hoida. Laps võitles voodis kõrge palavikuga. Haige on juba nädal aega surmaga võidelnud. Tüdruk võitles nutuga, pisaratega, pealetikkuva naeruga. Vastikustundega võideldes tegi ta ometi seda ebameeldivat tööd. Noormees võitles iseendaga. *Andres Poobus on ennast võidelnud kunstnikuks läbi raskuste ja vastuseisude. E. Tennov.

vürstkond ‹-konna 22› ‹s›
aj vürsti võimu alla kuuluv maa-ala v. riik. Saksa-Rooma riik jagunes vürstkondadeks.
▷ Liitsõnad: kuurvürstkond.

õue|laulik
õukonna teenistuses olev luuletaja, kojalaulik. Gustav XVI õuelaulik. Õuelauliku ülesanne oli pidulikke sündmusi ja oma isandat värssides ülistada. || piltl võimu ees lipitseja (näit. kirjaniku, ajakirjaniku kohta). Terrorirežiimi õuelaulik.

ühis|valdus

1. ühiskasutuses v. ühise võimu all olek. Metsamaad olid vanasti kogukondlikus ühisvalduses. Enne iseseisvumist olid Uus-Hebriidid Prantsusmaa ja Suurbritannia ühisvalduses.
2. kahe v. enama valdaja ühise valitsemise all olev maa-ala. 1569. aastal kuulutati Liivimaa Poola ja Leedu ühisvalduseks.