[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ainu|valitseja

1. piiramatu võimuga riigipea; monarh. Despootlik ainuvalitseja. Vene tsaar ning ainuvalitseja Aleksander I. | piltl. Kapten on laevas ainuvalitseja.
2. ülekaalus olija, prevaleerija. Valgustuses on elekter praegu ainuvalitseja. Maahokis oli varem ainuvalitsejaks India.

despoot ‹-poodi 21› ‹s›
piiramatu võimuga valitseja, vägivallavalitseja. Julm, halastamatu despoot. | piltl. Ta on alluvate vastu, perekonnas lausa despoot.

diktaator ‹-i, -it 2› ‹s›

1. hrl. riigipöördega piiramatu võimu saanud isik. Halastamatu, kõvakäeline, sõjaväeline diktaator. | piltl. Isa oli kodus, perekonnas täielik diktaator. Eriti naistele on mood kõikvõimas diktaator.
2. aj Vana-Roomas piiramatu võimuga ametiisik, kes määrati riiki ähvardava ohu korral konsulite poolt ametisse kuueks kuuks

ise|valitseja
piiramatu võimuga valitseja, autokraat. Kogu Venemaa isevalitseja. | piltl. *Oli olnud pika aja majas isevalitseja, ent nüüd pelgas naist. A. Mälk.

kaliif ‹-i 21› ‹s›
aj vaimuliku ja ilmaliku võimuga valitseja tiitel islamimaades; seda tiitlit kandev isik. Araabia kaliifid.

monarh ‹-i 21› ‹s›
kuningas, keiser vm. eluaegse, hrl. päriliku võimuga riigipea. Valgustatud monarh.

preester ‹-tri, -trit 2› ‹s›

1. teistlikes religioonides jumala ja inimese vaimulik vahendaja, kultusetalituse sooritaja; ristiusus piiskopi pühitsetud, sakramentaalse võimuga vaimulik. Katoliku kiriku preester. Vene õigeusu preester. Preester võtab täna armulauale. Sel majal on preestri õnnistus. *Muidugi, igal usul on oma apostlid ja igal jumalal oma preestrid.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: hõimu|preester, küla|preester, tule|preester, õigeusu|preester, ülempreester.
2. piltl end millelegi v. kellelegi pühendanu. *.. kunst seisab ilu teenistuses .. kunstnikud on ilu preestrid. L. Soonpää.

strateeg ‹-i 21› ‹s›
strateegia tundja. Hea, väljapaistev strateeg. Kindralstaabi võimekad strateegid. Osav strateeg välispoliitikas. Külma sõja strateegid. || aj Vana-Kreekas väepealik, kõrgem sõjaväelise võimuga riigiametnik. Tulevane strateeg pidi olema aristokraat. Perikles jt. tuntud Kreeka strateegid.

valitseja ‹1› ‹s›

1. hrl. päriliku võimuga riigipea; ülem võimukandja teat. piirkonnas. Vaarao oli Egiptuse valitseja. Venemaa valitseja Aleksander II. Vana kuninga surma järel sai, tõusis valitsejaks tema poeg. Kuninga määratud asehaldurid olid tegelikult piiramatu võimuga valitsejad. *Võta vastu tiaara ja tea, et sa [= paavst] oled vürstide ja kuningate Isa, maailma Valitseja, meie lunastaja Jeesus Kristuse maapealne asemik .. B. Kangro. | piltl. Hispaania laevastik oli kunagi merede valitseja. Inimene olevat looduse valitseja. *Roograhu linnuriigi valitsejaks oli roostekarva roo-loorkull, õel ja halastamatu haugas.. H. Jõgisalu.
▷ Liitsõnad: ainu|valitseja, ase|valitseja, ise|valitseja, kaas|valitseja, maa|valitseja, maailma|valitseja, ülemvalitseja; naisvalitseja.
2. korraldaja, käskija, juhtija (näit. millegi majandamisel); määraja. Töötas lossis valitsejana. Perenaine oli majas täielik käskija ja valitseja. Vaadati üle uusi ruume ja tunti end juba nende tulevaste valitsejatena. *.. katsus [noorperemees] igal sammul tõestada, et tema on siin peremees ning ainus valitseja. M. Metsanurk. || mõisavalitseja. Parun asus mujal, siinset mõisat juhtis valitseja. Mehed käisid mõisas valitseja jutul.
▷ Liitsõnad: asjade|valitseja, maja|valitseja, ringkonnavalitseja; hirmu|valitseja, vägivallavalitseja.