[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

võimus ‹-e 4› ‹s›
võimupiirkond; van võim (3. täh.) Vaenlane tahtis linna oma võimusesse, võimuse alla võtta. Uni võttis lapse oma võimusesse. Etendus oli publiku oma võimusesse haaranud. Kogu maa on vallutajate võimuses. Olen teinud kõik mis minu võimuses. Maja oli üleni leekide võimuses. Ja jälle saab kahtlus temas võimuse. Mingi suur rõõm sai tema üle võimust. Püüdis vabaneda hirmsa unenäo võimusest. Rahvasuu ütleb: kel vägi, sel võimus. Laevas on võimus kapteni käes. *Temal pole ju võimust kellegi käest talu ära võtta! E. Vilde.

võimust võtma
valdavaks saama, levima, tugevnema. Peenardel on võimust võtnud umbrohi. Vaesus võttis igal pool võimust. Uni, väsimus, haigus kippus ta üle võimust võtma. Leegid võtsid pikapeale ikka enam võimust. *Sügav kaastundmus võtab temas võimust. Juh. Liiv.