[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vöö ‹15› ‹s›

1. hrl. keha keskosa ümber kantav rõivaste kinnitamise ja kaunistamise vahend; ‹liitsõna järelosana› (ka mujal ja muus funktsioonis). Alpinisti, korstnapühkija vöö. Kleidiriidest, lakknahast vöö. Kirjatud, tikitud, vasknaastudega, rõhkudega, pandlaga vöö. Vööd kanti ka kasuka peal. Vööga kokku tõmmatud särk. Sidus mõõga vööle. Peremehel on võtmekimp vööl. Võttis kirve vöölt 'vöö vahelt'. Pistis seelikusaba vöö vahele. Karateka sai kollase, musta vöö (vöö värv näitab selle kandja oskuste astet).
▷ Liitsõnad: ehis|vöö, kiri|vöö, kleidi|vöö, kõla|vöö, mõõga|vöö, nahk|vöö, nöör|vöö, pannal|vöö, rihm|vöö, siid|vöö, tunnel|vöö, võrkvöö; kaitse|vöö, kande|vöö, kork|vöö, kõhu|vöö, niude|vöö, padruni|vöö, pea|vöö, puusa|vöö, pääste|vöö, songa|vöö, ujumis|vöö, voorusevöö; sadula|vöö, sedelgavöö.
2. vöökoht. Seob vöö vööle. Pani vöö vööle ka piltl läks ära. Kandis vööl kitsast paela. Võttis rihma vöölt. Tüdruk on vööst ümaraks läinud. Vööni paljad lapsed. Vesi ulatus vööni. Löök allapoole vööd ka piltl (alatu teo kohta).
3. geol lademe alajaotus, mis hõlmab mingis geoloogilises piirkonnas välte jooksul moodustunud kivimeid
▷ Liitsõnad: vahevöö.
4. zool. a. ringi- v. sadulakujuline nahapaksend väheharjasussidel ja kaanidel (clitellum). Vihmaussi vöö. b. vöölaste rüü liikuvaist kilbistest ringikujuline osa
5. mat kera kihi külgpind
6. (mitmesuguste lintjate v. rõngjate moodustiste kohta). Linnutee tähtede vöö. Kuiperi vöö astr miljonitest komeedisarnastest taevakehadest moodustuv piirkond Päikesesüsteemi välisservas. Väiksemaid vahekarniise nimetatakse vöödeks. Paks tihnik ümbritseb sipelgapesa tuultkaitsva vööna. Suurtest kividest vöö palistas järsaku jalamit. *Pillirootuttidest vöö tähistab vana jõe aset. J. Rannap.
▷ Liitsõnad: liim(i)|vöö, püünisvöö; roostiku|vöö, uduvöö.
7. ‹liitsõna järelosana› esineb mõne maadlusvõtte nimetuses
▷ Liitsõnad: eest|vöö, rist|vöö, tagantvöö.

hõlmu vöö vahele panema ~ pistma
ära minema. Abikaasad läksid nii riidu, et mees oli sunnitud hõlmad vöö vahele pistma. *Pruukis sulale minna, kui Jakob pani hõlmad vöö vahele, võttis kuuri alt kelgu ning kadus teadmata suunas. A. Beekman.