[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aas1 ‹-a 23› ‹s›

1. silmus, (lihtsam v. kokkutõmbamata) sõlm v. selle element. Köie otsa seoti aas. Nöör seoti aasa, aasast pisteti puupulk läbi. Sõlme tegemist alustatakse aasast. Rihm oli seotud aasana väravaposti külge. Liuglev aas 'kinnilibisev aas(sõlm)'. Surnud aas 'kinnilibisematu aas(sõlm)'. Froteepind moodustub väikestest aasadest. Aas lastakse sõrmedelt maha ning tõmmatakse varrastele kinni. *Siin harutasid nad .. hea tüki aega, enne kui said kõik [õngenööri] aasad ja keerud koera jalgade ümbert lahti. R. Sirge. || piltl silmusjas looge, käänak. Põgenedes teeb jänes haake ja aasu. *Suured käänakud ja aasad, mis viivad sõitjad mõnikord otsekui tagasi .. V. Saar.
2. hrl. U-kujuline metallist kinnitusvahend, obadus. Aasa seina lööma, kruvima. Aknahaagid tuleb korralikult aasa panna. Haak on aasas. Värava tabalukk ei tahtnud hästi aasa minna. Uks tõmmati kinni ning raudkramp loksatas aasa. Ehitusplokil on kraanakonksu jaoks aasad.
▷ Liitsõnad: akna-|aas, ukseaas; metall|aas, raud|aas, vaskaas.
3. kaarekujuline niidist, nöörist, riidest, metallist jne. moodustis, hrl. rõiva kinnisel. Jaki, kleidi, pluusi, seeliku, pükste, mantli, kasuka haagid ning aasad. Pükste värvlil on aasad püksirihma hoidmiseks. Vihmavarjul on nöörist aas.
▷ Liitsõnad: niit|aas, nööbi|aas, nöör|aas, rihma-aas.

heli|hark
muus U-kujuline terashark, mis võnkudes tekitab ülemtoonidest vaba heli, kammertoon

kolmik ‹-u 2›

1. ‹s› kolmeliikmeline inimeste rühm. Meie kolmik – Ats, Jüri ja mina – oli varakult kohal. Algusest peale asus jooksu juhtima „Kalevi” kolmik. *Mõisa härrasteõue väraval .. seisis sõdurite kolmikust koosnev valvepost. K. Rumor. || kolmest esemest v. nähtusest moodustuv rühm. Üle taeva sööstis hävitajate kolmik. Kokkukasvanud kristallid moodustasid kolmiku. Järvede kolmik.
▷ Liitsõnad: esi|kolmik, juht|kolmik, medali|kolmik, ründekolmik.
2. ‹s› ‹pl.› kolm sama ema korraga sünnitatud järglast. Naine sünnitas kolmikud. Poisid on kolmikud. *Tavaliselt tõi lammas ühe talle, vahel ka kaksikud, üliharva isegi kolmikud. K. Põldmaa.
3. ‹adj› ‹pl.› kolmikutena (2. täh.) sündinud. *Seatud ajal sai naine nurgavoodisse ja tõi kolmikud lapsed ilmale.. F. R. Kreutzwald.
4. ‹s› kõnek kolmikhüpe. Koolipõlves hüppas ta kaugust ja kolmikut. Hüppas kolmikut 14. 16.
5. ‹s› tehn T-kujuline toruliitmik
▷ Liitsõnad: torukolmik.

kringel ‹-gli, -glit 2› ‹s›

1. hrl. 8-kujuline keerusai v. -kook (ka seda imiteeriv ese). Pärmitaignast, rosinatega kringel. Kringlit küpsetama, sööma. Võtsin tüki kringlit. Kondiitriäri ukse kohal rippus suur kuldne kringel. | piltl. Ma käänan su kringliks! (ähvardus). Kui vanamees sellest teada saab, siis ta vihastab enese kringliks 'vihastab väga tugevasti'. Siin külmume veel kringliks 'saame väga tugevasti külmetada, külmume üdini läbi'. *.. ainult ühest ei suuda ta aru saada: mispärast arvas köster tarvilikuks sellele igavesele kringlile, Kiirele, „teie” ütelda? O. Luts.
▷ Liitsõnad: suhkru|kringel, sünnipäeva|kringel, vesi|kringel, võikringel.
2. ‹illatiivis ja inessiivis lähedane adverbile› piltl kõveras, kägaras olek. Poiss oli end külma tõttu koikul kringlisse keeranud. *Vanaisa, elupõline kalur, lamas ahju peal, jalad krõnksus ja kringlis.. V. Krimm (tlk). *.. ei saa ma põlvikuid jalga ega patse kõrvade taha kringlisse. V. Luik.

rang|luu
anat abaluud rinnakuga ühendav S-kujuline luu õlavöötmes (clavicula). Murdis kukkudes rangluu. Ta oli nii kõhn, et rangluud tükkisid esile.

riisk ‹riisa 23› ‹s›
ka ehit [-kujuline terasklamber peam. palkide ja prusside ühendamiseks; koba [2]. Kahe riisaga seina külge kinnitatud latt. Riiskadega seotud talaotsad. *.. kui ta [aknaluuke hoidvad] riisad lahti oli päästnud, rebis torm tal luugi käest ja virutas vastu akent.. E. Valdna (tlk).

rist ‹-i 21› ‹s›

1. (hrl. täisnurgi) lõikuvatest sirgjoontest moodustatud kujund v. märk; samakujuline ese. a. põikpuuga post, mille külge vanaaja kurjategijaid surema seoti v. naelutati. Jeesus löödi risti. Kurjategijad poodi risti(le). b. selline kujund v. ese maagilise v. sakraalse (meil hrl. ristiusu) sümbolina. Usulise sümbolina tuntakse risti peaaegu kõikjal maailmas. Preestril on rist rinna peal, õnnistamiseks käes. Katedraalil, kirikutornis sädeleb rist. Risti ette lööma, heitma, taguma 'käega ristimärki tegema'. Rangidele tehtud rist pidi hobust hoidma õnnetuste eest. Ta kardab mind kui kurat risti. Kreeka rist 'täisnurgi asetsevate võrdsete harudega rist'. Ladina rist 'täisnurkne rist, mille alumine haru on teistest pikem'. Antoniuse rist 'T-kujuline rist'. Andrease rist 'X-kujuline rist, mille keskel võib olla vertikaalne joon'. *Risti ja mõõgaga tungisid nüüd sakslased ühelt poolt, taanlased teiselt poolt eestlastele peale. A. Vassar. c. selline ese hauamärgina. Haual oli puust, kivist, marmorist rist. Kääbas on rohtunud ja rist längu, viltu vajunud. Sammaldunud ristid vanal surnuaial, kirikuaias. Ristideta hauad. d. samakujuline (kõrgem) aumärk. Georgi rist. Onu sai sõjas risti rinda. Ohvitseril oli rind riste ja aurahasid täis. e. selline märk embleemina, ornamendi motiivina, peremärgina vms. Skandinaaviamaadel on ristidega lipud. Kiirabiauto külgedele on maalitud punased ristid. Punane Rist 'rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks on sõjas v. loodusõnnetuste tagajärjel kannatada saanute abistamine'. Korraga ilmus nähtavale musta ristiga lennuk. Puust õllekannudele põletati riste ja südameid. *Ka seisis.. suurpurje sees Hansa rist, mastis nende punavalge vimpel. H. Sergo. f. ristamisi tõmmatud kriipsud allkirja asemel, meelespidamise v. mahatõmbamise märgina vms. Mehed tegid allkirja asemel kes risti, kes pöidlajälje. Tegi paberile kolm risti alla. Tõmbasin mitmele käsikirja lõigule risti peale. Külalise saabumise päeva ette tehti kalendrisse rist. Kuhu ma pean risti tegema! (imestus- v. üllatushüüatus hrl. ootamatu külalise, teo vms. puhul).
▷ Liitsõnad: haak|rist, kald|rist, niit|rist, põik|rist, ratas|rist, rõngasrist; haua|rist, kaelarist; kivi|rist, kuld|rist, malm|rist, puu|rist, raud|rist, sepis|rist, vaskrist; rüütli|rist, vabadus|rist, vapruserist.
2. ristumiskoht; ristmik. Kahe tee ristil tehti väike peatus. Hommikul oli raske liiklusõnnetus Narva maantee ja Veski tee ristil. Viaduktist kuni Tulika tänava ristini läksin joostes. Ootasime Mäo ristil Tallinna bussi. *Rannatee ristis tegi auto kaare ning Jaan sõitis uuesti küla poole tagasi. A. Uustulnd.
▷ Liitsõnad: maantee|rist, sihi|rist, tee|rist, tänavarist.
3. risti. Rist on trump. *.. minagi õppisin [kaardimaste] tundma, mis on rist, mis on pott.. M. Metsanurk.
4. piltl raskused, mured, vaev; häda, nuhtlus, tülin, koorem. Elu pole muud kui rist ja viletsus. Igaüks peab oma risti kandma. Mis häda ja risti seal kõik kannatada tuli! Küll võib ikka rist olla joodikust mehega! Ise sa endale selle risti kaela võtsid. Ja sellise majaloksu oled sa endale ristiks kaela võtnud! Kellel nüüd sellist risti veel vaja peaks olema. Naabritega on üks igavene, viimane rist. Uus auto osutus rohkem ristiks kui rõõmuks. Kooselu muutus lõpuks mõlemale ristiks. Osa inimesi on ainult teistele ristiks maailma sündinud. Ema nägi lapsega ööd läbi risti ja vaeva. Selle poisi kasvatamisega nägid vanemad alles risti. Oh seda häda ja risti! Issanda rist ja viletsus! *Suvel aga veeresid päevad uniselt ja õhtul ei saanud õiget und, see oli üks rist igapidi. K. Ristikivi.
5. esineb kohkumist, pahameelt v. põlastust väljendavates hüüatustes. Issa(nda) rist! Sa püha rist, küll sa oled ikka tossike! Oh sina taevane rist, kui palav siin on! *Sa rist, ju koidab!/ Aeg otse lendab töö ja naljaga. J. Kross (tlk).

ristmik ‹-miku, -mikku 30› ‹s›

1. ristumiskoht. a. samal tasandil ristuvad teed, risttee, teerist. Reguleeritav, reguleerimata ristmik. Tartu maantee ja Liivalaia tänava ristmik. Ristmikku ületama. Ristmikul oli kokkupõrge. Sõiduauto kihutas foori punase tule ajal ristmikule. Paarsada meetrit enne ristmikku tuleb kurv vasakule. b. anat (chiasma). Nägemisnärvide ristmik.
▷ Liitsõnad: ringristmik.
2. tehn +-kujuline toruliitmik

sigma|käärsool
anat käärsoole S-kujuline lõpposa

sälk|org
geogr V-kujulise ristlõikega järsuveeruline jõeorg. Jõgi voolab sügavas sälkorus.

ussi|kujuline
ussi meenutav, S-kujuline. Ussikujulised nugilised.