|
Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 3 artiklit
vaar ‹-i 21› ‹s›
1. vanaisa. See on ju sinu vaar. Vaar õpetas pojapoega pajupilli tegema. *Kuidas sa, vaar, end ometi vanaema küüsist lahti oskasid rabelda? H. Sergo.
2. vanamees, taat. Onnis elas vaar oma mooriga. Juba peaaegu saja-aastane vaar. Vaarid teadsid palju rääkida endisaegsest elust.
vaar1 ‹-a 23› ‹s›
geogr ovaalse põhikujuga kõrgendik, mille suhteline kõrgus on 25–50 m. Haanjamaa kuppelmäed ja vaarad.
vaar2 ‹-a 23› ‹s›
murd kohupiim. Söödi vaara.
|
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
|