[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vaenulik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. vaenu tundev, vaenu sisaldav v. väljendav. Ühiskond oli jagunenud vaenulikeks klassideks. Vaenulike poolte 'vaenupoolte' avalik kokkupõrge. Ta on meile vaenulik inimene. Sõja ajal oli metsades vaenulikku elementi, vaenulikke jõude. Pärismaalased olid võõraste vastu varjamatult vaenulikud. Pererahvas muutus meie vastu järjest vaenulikumaks. Elame vaenulikus ümbruses. Vaenulik tegevus oma riigi vastu. Tunnetan nende vaenulikku suhtumist meisse. Võõraste vaenulikud kavatsused, ilmselt vaenulik hoiak. Rahvale vaenulik poliitika, ideoloogia. Tema hääletoon oli vaenulik. Ämm silmitses miniat vaenuliku pilguga. *Ta kartis, et see [= kiri] võiks sisaldada midagi vaenulikku, illusiooni purustavat. M. Traat. | piltl. Kogu mets, ümbrus tundus vaenulikuna. *Mul on hirm une ees – see on on vaenulik jõud. A. Sang (tlk).
▷ Liitsõnad: demokraatia|vaenulik, haridus|vaenulik, inim|vaenulik, klassi|vaenulik, kultuuri|vaenulik, rahva|vaenulik, usuvaenulik.
2. vaenlasele kuuluv, vaenlase; vaenlas-. Vaenulik tank. Üht sõdalast tabas vaenulik nool. *Kui vaenulikke vägesid lahutas veel vaid viiskümmend sammu, kõlas kogupauk. H. Treimann (tlk).