[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vaenulikkus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
(< as vaenulik (1. täh.)) Avalik, varjatud vaenulikkus. Võõraste vaenulikkus oli selgesti tunnetatav. Noormehe armukade vaenulikkus oma rivaali vastu. Mehesse suhtuti ilmse umbusu ja vaenulikkusega. Keegi ei ilmutanud vähimatki vaenulikkust meie vastu.
▷ Liitsõnad: haridus|vaenulikkus, inim|vaenulikkus, rahvavaenulikkus.