[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vaga ‹7 komp vagam superl kõige vagam›

1. ‹adj› jumalakartlik; vooruslik. Vaga inimene, mees. Vagad mungad, vennad. Vagad nunnad, neitsid. Vaga usukannataja. Kloostri kõige vagamad õed. Vaga erak elas kõrbes. Vaga ning karske naine, piiga. Mis su vaga isa niisuguse jumalapilkamise kohta ütleb? Lossiproua oli ülimalt, väga vaga naisterahvas. Kristlikud vanemad kasvatasid ka oma lapsed vagaks. Vaga eluviisiga, olemisega inimene. Kasvas üles vagas õhkkonnas. Vaga talitus, tegu. Vagad 'usulise sisuga' raamatud, õpetused. *.. näol vaga ja alandlik ilme, nagu see sobib kirikuõpetaja naisele. O. Tooming. || (mõningates ütlustes üldisemalt:) süütu, patust puhas. Teeskleb vaga kannatajat. Ära mängi vaga tallekest! Teeb vaga näo pähe, nagu ei teaks kõigest midagi. Lammas öeldakse olevat vaga loom 'kellesse kunagi kuri ei ole läinud'. See oli tema vaga soov 'heatahtlik, kuid mõneti ebareaalne soov, mis ei pruugi täituda'. Vaga vale 'heasoovlik vale'. Vagu lambaid mahub palju ühte lauta. Vaga veri ei värise. *.. tuustis kühvliga kartulihunnikut, tuustis säärase vaga rahuga nagu õige aus mees kunagi. I. Sikemäe.
▷ Liitsõnad: vale|vaga, ülivaga.
2. ‹s› vaga (1. täh.) inimene. Vagad kogunesid palvusele. Vaga vaevatakse, kõver ei tõsta kõrvagi. *Nagu vagad kunagi, pidas härra Müller hättasattunud inimest jumala poolt karistatuks ... V. Adams.
3. ‹adj› tasane, vaikne, vagane. Laht, meri on täiesti vaga. Õhtu, öö oli vaikne ja vaga. Püsisid soojad ja vagad ilmad. Kõik ümberringi oli vait ja vaga. Ei tema julge vastu hakata, vaga 'kuulekas, allaheitlik' kui talleke. Vaga vesi, sügav põhi. *Loom [= hobune] on täiesti vaga, ei tee kellelegi paha. Olen teda isegi lambalaudas lammaste seas pidanud. M. J. Eisen.

vagaks tegema

1. tapma, maha lööma. Paar mässumeest tehtud kohe vagaks. *Viljasoo kinnitas alati, et tee üks nuhk vagaks, siis saavad kümme teist ametikõrgendust. A. H. Tammsaare. *Ja siis see pomm tuligi, see pomm, mis Sassi vagaks tegi .. A. Jakobson.
2. vaikseks tegema, vaikima panema. *Nad tuleb teisiti vagaks teha, teisiti ära teotada, nii et nad enam pead ei julge tõsta. J. Semper.