[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vaim ‹-u 21› ‹s›

1. kõik psüühiline inimeses (eriti mõtlemine, teadvus) vastandatuna kehale. Terves kehas terve vaim. Vaim on valmis, aga liha nõder. Mees on kehalt veel tugev, ent ta vaim on nürinenud. Tema vaim 'mõistus' on, läks segi.
2. sisemaailm, sisemine olemus; vaimulaad. Tal on rahutu, otsiv vaim. Ärksa vaimuga inimene. Mees on ägeda, väga kange vaimuga. Noormehel on terane ja hakkaja vaim. Emal oli rohkem praktilist vaimu kui isal. Järjest rohkem lõi Villemis välja konservatiivne vaim. Fantaasiarikka, ilutseva vaimuga kunstnik. Antsul on uurija vaimu. Oma vaimult, vaimu poolest oli ta ägedusele kalduv. Teda iseloomustab alalhoidlik ja leplik vaim. Oli oma ema konti ja vaimu. Püüab lugemisega oma vaimu värskendada, valgustada, harida. Tema vaim januneb teadmiste järele. Kunst ülendab vaimu. See on täiesti vaimu nüristav, vaimu muserdav töö. Tema meelest olevat see kõik tühi töö ja vaimu närimine (asjatu tegevuse kohta). Vanaemal on tüdimatu vaim, teda jätkub kõikjale. Küllalt eakas juba, ent ta vaim on ikka veel nooruslik. Autorile on omane kokkulepluse vaim. *Mihkli ema oli seda vaimu, et tahtis oma poega koolitada. H. Kiik.
▷ Liitsõnad: inimvaim; kiusu|vaim, koostöö|vaim, mässu|vaim, opositsiooni|vaim, protesti|vaim, trotsi|vaim, võitlus|vaim, ärivaim; eluvaim.
3. ‹hrl. inessiivis› (ettekujutuse, kujutluse kohta). Vaimus näeb ta end juba uues korteris. Kuulen vaimus sinu etteheiteid. Vaimus viibis ta tihti lapsepõlvemail. Elas veel kord vaimus juhtunut üle. Elatud elu libises vaimus ta silme eest läbi. Mingem vaimus tagasi aastasse 1941. Ma ei saa kaasa tulla, kuid vaimus 'mõttes' olen teiega. *Tulgu lugeja meiega vaimus Kiusna küla poole kaasa .. O. Luts. *Jälle tõused vaimu ette, / kaljuvalla kallis rand! L. Koidula.
4. mingit kollektiivi, ajajärku jne. iseloomustav mõtteviis, sellele iseloomulikud tõekspidamised, omane meelsus vms. Väikekodanlik, reformistlik vaim. Elati kristlikus vaimus. Mehed olid täis isamaalist vaimu. Koolis valitses rahvuslik vaim. Siin majas on teised kombed ja teine vaim. Me ei suuda alati mõista teise rahva vaimu. Vilistlastes elab edasi kuulsa kooli vaim. Haridusseltsis valitses kange saksa vaim. Noortes elab veel isade vaim. Nende seisukohtades on tunda ajastu, uue aja vaimu. Noored on täis vastast, vasturääkimise vaimu. Tänapäeva ühiskonnas on mõjule pääsemas karjääritegemise vaim. Noori tuleb kasvatada ühiselu reeglite austamise vaimus. Olen õigluse, headuse vaimus kasvanud, kasvatatud. Romantika ning idealismi vaimus sirgunud põlvkond. Renessansiaegne kunst oli kantud ilmalikust vaimust. Dramatiseerija ei ole alati kinni pidanud raamatu kirjatähest ja vaimust. Võimu ja vaimu vastuolud ühiskonnas. || vaimus (üldisemalt:) viisil, kombel, moel, laadis. Muutustest ei tulnud midagi välja ja nii elati vanas vaimus edasi. Pidu kestis samas vaimus hommikuni. Püüdis mängida partiid Tali vaimus, kuid kaotas peagi. Toimib oma õpetaja vaimus. Kiri oli kirjutatud kokkulepitud vaimus. *.. [õpetaja] püüdis meile .. ühtlasi saksa meelt sisse pumbata, ikka selles vaimus, et kõik hea ja tähtis on sakslaste asutatud, leiutatud, tehtud ja toodetud. I. Sikemäe.
▷ Liitsõnad: aja|vaim, kamba|vaim, kasti|vaim, kildkonnavaim.
5. inimene, isik, hing (5. täh.) On tema alles rahutu vaim! Keegi hoolitseja vaim on ruume pisut korrastanud. Meie ema on üks väsimatu vaim, kõike ta jõuab teha. Vanaema oli nende maja hea vaim. Pöörane vaim, kuhu sa tormad! Jätke järele, hullud vaimud! Ainult kõrgesti haritud vaimud suudavad seda mõista. *.. aga eks seal [= Saksamaal] ole kah mõni peenike koht, kuhu vastalisi vaime panna. R. Kaugver. || väljapaistev, juhtiv isiksus. Inimkonna suured vaimud. Kultuuri viivad edasi suured loovad vaimud.
▷ Liitsõnad: hull|vaim, pime|vaim, sõge|vaim, tobevaim; suur|vaim, teenijavaim.
6. aj korralist jalategu sooritanud teoline, ka naine v. poiss mõisatööl. Mõisa vaimud '(nais)teolised'. Teomeeste ja vaimude raske elu teoorjuse ajal. Kilter andis vaimudele töökäsud kätte. Käidi mõisas vaimuks.
▷ Liitsõnad: abi|vaim, teovaim.
7. (kehatu) üleloomulik olend mitmesugustes usundilistes kujutelmades. a. surnu hing, kummitus; viirastus. Surnute vaimud. Kinnitati, et majas kummitavat, näitavat end vanaparuni vaim. Usk vaimudesse. Mõned inimesed usuvad tonte ja vaime. Mees oli kindel, et nägi lossikeldris vaimu. Surnuaial liikuvat vaimud ringi. Rahvauskumuse järgi on aastavahetusel kõik vaimud liikvel. Vaimude tund 'kummituste aeg (hrl. südaöö)'. Ta tuli tasa, märkamatult nagu vaim. b. haldjas, kaitsevaim. Uskumused loodust hingestavatest vaimudest. Kotermann on laeva kaitsev vaim. Rahaaugu vaimud. Ohvrite toomine vaimudele. *Siiski uskusid talupojad kindlasti, et ta [= loodusetundja vanamees] üleloomulikke asju tunneb ja vaimudega läbi käib .. E. Bornhöhe. c. paharet, põrguvaim vm. pahasoovlik olend. Külas räägitakse, et vanaeit pidavat ühendust kuradi ja kurjade vaimudega. Nõdrameelseid on peetud kurjast vaimust vaevatuiks. Nüüd hakanud pahad vaimud meest kimbutama. Jooksis, nagu oleksid tal kurjad vaimud kannul.
▷ Liitsõnad: kabeli|vaim, laeva|vaim, loodus|vaim, maa|vaim, maja|vaim, mere|vaim, metsa|vaim, mäe|vaim, soovaim; kuri|vaim, paha|vaim, pimedusevaim.
8. ‹ka suure algustähega› kirikl (jumala enese v. tema loova, eluandva väe kohta). Isa, (ja) Poja ja Püha Vaimu nimel. Selline jutt on patt püha vaimu vastu. *Siis otsivad tõe ja õiguse põhja ning jumala vaimu me sees .. F. Tuglas.

nagu ~ kui (kurjast) vaimust vaevatud
nagu nõdrameelne, nagu mõistuse kaotanud, nagu arutu. Röökis nagu kurjast vaimust vaevatud. *„Kargutab kah ringi nagu vaimust vaevatud,” torises vanataat mind nähes, „kadunud nagu vits vette .. ” O. Jõgi (tlk).

tões ja vaimus vt tõde

vaime välja kutsuma
midagi tülikat, häirivat ise oma tegevusega esile kutsuma. Eks klaari nüüd, ise kutsusid vaimud välja! *Talapuu pidi kõigega leppima, sest vaimud oli ju tema ise välja kutsunud. Ka kahtlusvaimud .. J. Semper.

vaim tuleb peale, vaim on peal
kedagi valdab sobiv meeleolu, hingeline seisund, inspiratsioon millekski; keegi on seesugusest meeleolust, hingelisest seisundist, inspiratsioonist haaratud. Kui vaim peale tuli, kirjutas ka värsse. Algus oli üsna ilmetu, kuid siis tuli kõnelejale nagu vaim peale. Kirjanditega oli Joosep hädas, lihtsalt vaim ei tulnud peale. *Esinema minnes peab „vaim peal olema.” G. Ernesaks.

vaimust vaene
vähese mõistusega, mitte täie aruga; selline inimene. Üks tema lastest olevat vaimust vaene. *.. ja nende [= inglite] säravaid nägusid ning tuliseid rõivaid märkasid ainult vaimust vaesed, kelle elumõte peitus paljas usus ja lootuses. A. H. Tammsaare.