[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 106 artiklit

admiral ‹-i, -i 10› ‹s›

1. mereväe kõrgeimate auastmete liik, ka selle liigi kõrgeim auaste; selles auastmes mereväelane. Kohale tuli kindraleid ja admirale.
▷ Liitsõnad: eru|admiral, kontr|admiral, laevastiku|admiral, reserv|admiral, viitseadmiral.
2. zool punaste vöötide ja valgete laikudega mustatiivaline päevaliblikas (Vanessa atalanta)

angervars ‹-varre, -vart 35› ‹s›
bot Eestis läänerannikul ja saartel kasvav mürgine väikeste valgete õitega mitmeaastane kõrge rohttaim (Antitoxicum officinale)

asalea ‹14› ‹s›
punaste, roosade v. valgete õitega väikeste lehtedega potilill, Simsi rododendron (Rhododendron simsii). Punased, valged asalead.

diksiländ ‹-i 21› ‹s›
muus neegrite mängulaadi imiteering valgete muusikute poolt, varaseim džässistiil; kollektiivsel improvisatsioonil põhinev traditsiooniline džäss. Orkester mängib diksiländi.

eba|jasmiin
bot lõhnavate valgete õitega ilupõõsas (Philadelphus)

enelas ‹-la, -lat 2› ‹s›
bot roosõieline (hrl. valgete v. roosade õitega) ilupõõsas, harilik hekitaim (Spiraea)
▷ Liitsõnad: kitse|enelas, pihl|enelas, põisenelas.

hane|vits
bot rabamaastikel kasvav valgete õitega igihaljas kääbuspõõsas (Chamaedaphne calyculata)

harak|kuljus
bot okasmetsades kasvav valgete v. roosakate õitega igihaljas kääbuspõõsas (Linnaea)

harak|putk [-e]
bot metsades, võsastikes, aedades ja elamute ümbruses kasvav valgete õitega rohttaim (Anthriscus)

havi|saba
bot teravate mõõgataoliste lehtede ja valgete v. kollaste õitega toataim (Sansevieria)

hiire|kõrv

1. ‹hrl. kohakäänetes pl.› vastpuhkenud noored lehekesed. Hiirekõrvul, hiirekõrvus kaseoksad, toomingad. Puud-põõsad lähevad, löövad hiirekõrvule. Kaasik on hiirekõrvul. *..teisel päeval juba võis märgata [põõsastel] rohekashalli udet, hiirekõrvad olid väljas. P. Viiding.
2. bot valgete õite ja kolmnurkselt äraspidisüdajate kõdrakestega umbrohutaim (Capsella)

hortensia ‹1› ‹s›
bot suurte valgete, roosade v. siniste õisikutega taim, mida meil kasvatatakse ilupõõsana v. potilillena (Hydrangea)

hosta ‹6› ‹s›
bot laiade dekoratiivsete lehtede ning lillade v. valgete õitega ilutaim, funkia (Hosta)

härja|silm [-a]

1. ühelt poolt praetud muna (rebu keskel terve). Härjasilmi praadima, küpsetama.
2. väike ümmargune v. ovaalne aken (näit. laeval)
3. bot valgete õite ja kollaste õiesüdamikega rohttaim (õied nagu karikakral, kuid väiksemad) (Leucanthemum)

hüatsint1 ‹-sindi 21› ‹s›
bot siniste, valgete vm. värvi healõhnaliste õitega sibullill (Hyacinthus)

jänes|vill [-a]
bot lehtedeta peente varte ja valgete seemnetupsudega madal sootaim (Baeothyron e. Trichophorum)

jüri|lill
bot heinamaadel jm. niisketes paikades kasvav valgete v. lillakate õite ning sulgjate lehtedega ristõieline rohttaim (Cardamine)

kadak|kaer
bot valgete õitega karvane rohttaim (Cerastium)

kaelus|tuvi
zool tiibadel ja kaela külgedel esinevate valgete laikudega hall metstuvi, meigas (Columba palumbus)

kapuk|jalg
murd valgete jalgadega hobune. *Möödus kapukjalg. Enesekindel, välimuselt inetum, tumepruuni karva hobune. T. Hallap (tlk).

kari|kakar ‹s›
ka bot sulgjaguste lehtede ja valgete v. kollaste keelõitega korvõieline taim (Anthemis). Valge, kollane karikakar. Aasal õitsevad karikakrad. Ristikhein kirendas karikakardest. Korjas kimbu karikakraid. Tüdruk punub karikakraist pärga.

kase|toht
kasekoore pealmine korgistunud valgete kihtidena eraldatav osa. Kasetohust marjatorbik, korvike, karp, märss. Kasetohust tehti viiske ja aeti tökatit. Kuiv kasetoht on hea tulehakatis. Läks näost valgeks nagu kasetoht 'kahvatas väga tugevasti'.

kassi|käpp
bot kuivadel liivastel kinkudel ja niitudel kasvav madal hallviltjas valgete kuni punaste õitega korvõieline püsik (Antennaria). Põndakul õitsesid kassikäpad. Küngas kirendas kassikäppadest.

kesa|kann [-i]
bot padjandeid moodustav väikeste valgete õitega rohttaim (Sagina). Sõlmine, lamav kesakann.
▷ Liitsõnad: randkesakann.

kips|lill
bot väikeste valgete v. roosade õitega lubja- ja kipsilembene rohttaim, ka ilutaim (Gypsophila). Roomav kipslill. Kaunis kipslill.
▷ Liitsõnad: kännas-|kipslill, müür-kipslill.

kitse|enelas
bot suurte kahelisulgjate lehtede ja valgete pöörisõitega ilutaim (Aruncus). Pargis lõhnasid kitseenelad.

kogeleja|rohi
bot hallikasroheline valgete õite ja süstjate lehtedega ristõieline rohttaim (Berteroa). Hall kogelejarohi.

koli|jalg
murd valgete jalgadega hobune. *.. ees niisamasugune hobusekont nagu meiegi oma, ainult mitte kolijalg, vaid kõrb. H. Sergo.

konna|rohi
bot veekogude kaldavees kasvav laiade teelehetaoliste lehtede ja väikeste valgete õitega taim (Alisma)

kress ‹-i 21› ‹s›
bot
1. väga väikeste ilmetute valgete v. rohekate õitega ristõieline rohttaim (Lepidium). Haisev kress.
▷ Liitsõnad: liiv|kress, rand|kress, salatkress.
2. kõnek mungalill. Aias õitsesid eredavärvilised kressid.
3. ‹liitsõna järelosana› mõnes muus taimenimetuses
▷ Liitsõnad: kalju|kress, kuu|kress, tee|kress, võõrkress.

kudu3 ‹11› ‹s›
zool Aafrika mägivõsades elutsev suuresarveline valgete ristitriipudega antiloop (Tragelaphus)

kuning|liilia
bot valgete õitega liilia, aiailutaim (Lilium regale)

küüvits ‹-a 2› ‹s›
bot soodel ja rabadel kasvav igihaljas valkjasroosade v. valgete kupjate õitega mürgine kääbuspõõsas (Andromeda)

lina|lakk [-laka]

1. ‹s› lina värvi valge lakk hobusel v. juuksed inimesel (hrl. tüdrukul, naisel); sellise lakaga hobune v. selliste juustega inimene. Linalakaga täkk. Rakendas linalaka vedruvankri ette. Nõõ, linalakk! Poisi sakris linalakk. Jaanil oli kena linalakk käevangus. Talle meeldivad üldse linalakka tüdrukud, linalakad.
2. ‹adj› lina värvi valge lakaga; lina värvi valgete juustega. Linalakk hobune. Linalakad lapsed. Kaks linalaka peaga tüdrukukest, poisikest. *.. tüdruk veidi linalakam, ema ruuge. M. Saat. | piltl. *.. õitseb õrnaleheline, väikese linalaka õienutiga valge ristik .. L. Tungal.

lume|pall

1. sulalumest mätsitud v. veeretatud pall. Lumesõjas loobitakse üksteist lumepallidega. Poisid veeretavad lumepalle, hakkavad lumememme tegema.
2. hariliku lodjapuu valgete kerajate õisikutega aedvorm
3. ‹pl.› vahustatud munavalgest klimbid

lumi|kelluke
bot varakevadel õitsev valgete õitega sibultaim (Galanthus). Eestis kasvatatakse lumikellukest aialillena.

lumi|mari [-marja]
bot heitlehine ilupõõsas marjataoliste hrl. valgete luuviljadega (Symphoricarpos)

mai|kelluke
bot pikarootsuliste elliptiliste lehtede ja hästi lõhnavate valgete õitega püsik, ka aialill, piibeleht (Convallaria majalis). Metsa all õitsesid maikellukesed. Kimbuke maikellukesi.

marengo ‹6› ‹s›
tekst valgete kiududega tihe pehme hrl. must villane riie. Marengost ülikond, mantel.

mets|ülane
bot lubjarikkal pinnasel (näit. loopealsetel, paekallastel) kasvav valgete siidjate õitega ülane, anemoon (Anemone sylvestris)

murakas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. bot hõlmiste lehtede ja kujult vaarikat meenutavate viljadega kahe- v. mitmeaastane rohttaim v. põõsas (Rubus) || (üldkeeles:) valgete õite ja kuldkollaste marjadega rabataim
▷ Liitsõnad: kitse|murakas, mesi|murakas, põld|murakas, raba|murakas, soomurakas.
2. hrl. rabamuraka punakas, valminult kollane vili. Murakaid korjama. Läksime murakale 'murakaid korjama'. Käisime murakal 'murakaid korjamas'. Tulime murakalt 'murakaid korjamast'.

musta-valge|ruuduline
mustade ja valgete ruutudega. Musta-valgeruuduline finišilipp.

musta-valge|triibuline
mustade ja valgete triipudega. Musta-valgetriibuline pluus.

mägi|ristik
bot kuivadel kinkudel, nõlvadel, (puis)niitudel jm. kasvav valgete v. kreemikate õitega ristik (Trifolium montanum)

märtsi|kelluke
bot hrl. valgete kellukjate õitega madal sibullill (Leucojum)

naiste|nõges
bot valgete õitega hallikasroheline huulõieline taim (Nepeta)

nelk ‹nelgi 21› ‹s›

1. ka bot healõhnaline hrl. valgete, roosade v. punaste putkja tupega õitega (aia)lill (Dianthus). Ostame, viime sünnipäevalapsele nelke.
▷ Liitsõnad: aas|nelk, aed|nelk, habe|nelk, nurm|nelk, nõmmnelk.
2. nelgipuu kuivatatud puhkemata õiepungad maitseainena. Marinaadidele lisatakse nelki. Nelgist toodetakse nelgiõli.

nõmm|nelk
bot kuivadel (nõmme)aladel hrl. tiheda kogumina kasvav madal valgete lõhnavate õitega mitmeaastane nelk (Dianthus arenarius)

ohaka|liblikas
zool kollaste ja pruunide vöötide ning valgete laikudega päevaliblikas, kelle röövikud toituvad ohakatel (Pyrameis cardui)

okaapi ‹6› ‹s›
zool Kongo ürgmetsades elav pruunikaspunane valgete jalgade ja vöödiliste reitega sõraline (Okapia johnstoni)

oleander ‹-dri, -drit 2› ‹s›
bot roosade v. valgete lõhnavate õite ja kitsaste nahkjate lehtedega igihaljas põõsastaim, meil toataim (Nerium)

oras|-tähthein
niitudel, raiesmikel, teede ja põldude ääres sageli kasvav väikeste valgete õite ja nõrga varrega tähthein (Stellaria graminea)

pask|hein
bot lillade, harvem valgete õitega korvõieline rohttaim (Serratula)

pihlakas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. sulgjate liitlehtede, suurte valgete õisikute ning sügisel punaste marjakobaratega väike puu v. põõsas (Sorbus). Harilik pihlakas. Pihlakad õitsesid. Pihlaka valminud marjad sisaldavad palju C-vitamiini. Pihlakat peeti vanasti maagilise jõuga puuks.
▷ Liitsõnad: leina|pihlakas, tuhkpihlakas; toompihlakas.
2. selle puit. Pihlakast tehti tööriistade varsi ja rehapulki. Karjaste kepid olid pihlakast.
3. pihlakamari. Pihlakad on mõrkja maitsega. Pihlakatest saab head veini, keedist.

piim|putk [-e]
bot rulja varre ja valgete v. kollakate õitega sarikaline püsik (Peucedanum)
▷ Liitsõnad: soo-piimputk.

põdra|juur
bot mitmekordselt sulgjate lehtede ja valgete v. punakate õiesarikatega lubjalembene rohttaim (Libanotis). Vahelmine põdrajuur.

põis|enelas
bot valgete v. roosakate õite ning põisjate osaviljadega heitlehine ilupõõsas (Physocarpus)

põua|liblikas
zool valgete poolläbipaistvate tiibadega päevaliblikas (Aporia crataegi)

rand|pung
bot mererannal kasvav äraspidimunajate lehtede ja väikeste valgete kobarõisikutega rohttaim, meil ainult harva Lääne-Eestis (Samolus)

rasva|tihane
zool läikivmusta pea, valgete põskede ja helekollase alapoolega tihane (Parus major)

raud|rohi
bot väikeste valgete, harvemini kollaste v. roosade õitega korvõieline rohttaim v. poolpõõsas (Achillea). Harilikku raudrohtu kasutatakse verejooksu sulgemiseks.
▷ Liitsõnad: ida-|raudrohi, võsa-raudrohi.

robiinia ‹1› ‹s›
bot rippuvais kobarais asetsevate valgete, roosade v. lillade õitega heitlehine (ilu)puu v. põõsas (Robinia). Harilik robiinia.

rohtla|liilia
bot rohkeõieline valgete, kahvatukollaste v. roosade kobarõisikutega rohttaim (Eremurus)

roht|liilia
bot väikeste valgete õitega varretu rohttaim (Chlorophytum)
▷ Liitsõnad: tups-rohtliilia.

sini|liilia
bot siniste, violetsete, roosade v. valgete tähtjate õitega sibultaim, silla (Scilla). Harilik siniliilia.

sirel ‹-i 2› ‹s›

1. lillade, roosade v. valgete meeldivalõhnaliste õitega ilupõõsas (Syringa). Harilik, longusõieline, ungari, pärsia, jaapani sirel. Sirelite õitseaeg on käes. Aedades, parkides õitsevad sirelid. Aed lõhnab sirelitest. Sirelitesse uppunud maja. Linnuke sädistab sirelis. Sirelist õnne 'õnne ennustavat rohkem kui nelja õielehega sireliõit' otsima.
▷ Liitsõnad: talusirel.
2. selle puit. Sirelist tehti rehapulki, kudumisvardaid ja heegelkonkse.

sitsi|vabrik
vabrik, kus värvitakse ja trükitakse mustreid valgele sitsile

soo|-neiuvaip
bot lubjarohketel ja soistel niitudel kasvav valgete õitega neiuvaip (Epipactis palustris)

surma|putk [-e]
bot väikeste valgete õitega kaheaastane mürgine putk (Conium)

särje|silm [-a]
bot ujulehtede ja üle veepinna ulatuvate valgete õitega veetaim
▷ Liitsõnad: jõgi-|särjesilm, meri-|särjesilm, sõõr-särjesilm.

toomingas ‹-ga, -gat 2› ‹s›

1. valgete lõhnavate õiekobarate ja mustade v. punaste luuviljadega lehtpuu v. -põõsas (Prunus padus). Harilik toomingas. Metsas, niidul, kaldavõsastikus õitsevad toomingad. Toominga mustendavad marjad sisaldavad rohkesti parkaineid.
2. selle puit. Toomingast koolutati looki ja väänati vääte.

triip ‹triibu 21› ‹s›
hrl. värvuselt muust pinnast eristuv pikk kitsavõitu riba v. joon, vööt, jutt. Kollaste ja roheliste triipudega riie. Vaiba triibud. Koe, lõime triibud kangas. Seeliku allääres on punane triip. Peas sinine kollase triibuga vormimüts. Sinivalget triipu 'siniste ja valgete triipudega' madrusesärk. Vardas trikoloor punase, valge ja rohelise triibuga. Nooremleitnandi varrukal on kaks kuldset triipu. Portselan- ja fajanssnõudel on kaunistuseks triibud peal. Sõidurada on mõlemast servast valge triibuga märgistatud. Vöötoraval on seljal tumedad triibud. Mehe juustes on juba triip halli. Puude vahelt helkis jõe hõbedane triip. Merelt paistab saare kauge tume triip. Jääkatte keskel oli triip lahtist vett. Idataevasse tekkis koidu roosa triip. Vihmapiisad nõrgusid triipudena mööda aknaklaasi alla. Pigistas, tõmbas huuled kitsaks triibuks 'kriipsuna tihedalt kokku'. Triipu tõmbama kõnek narkootikumi pulbrina nina kaudu manustama. *.. üle [televiisori] ekraani jooksid triibud ja lained .. M. Mutt. *Ta künnivaod olid sirged nagu triibud madratsiriidel. E. Tegova.
▷ Liitsõnad: dekoori|triip, koe|triip, piki|triip, põik|triip, värvi|triip, ääretriip; huule|triip, kulmu|triip, seljatriip; eha|triip, koidu|triip, pilve|triip, suitsutriip.

tähnik|suslik
zool väike suslik valgete ümmarguste laikudega tumedal seljal (Citellus suslicus)

uba|põõsas
bot kollaste, valgete v. punaste õitega heitlehine v. igihaljas lehtpõõsas (Cytisus). Punane, madal ubapõõsas.

uibu|leht
bot metsa all kasvav väike valgete v. roosakate lõhnavate õitega rohttaim (Pyrola). Ümaralehine, keskmine, väike, rohekas uibuleht.

vaak ‹vaagi 21› ‹s›
bot kollaste v. valgete õitega korvõieline niitude rohttaim, ka aiailutaim (Inula)
▷ Liitsõnad: aed|vaak, pajuvaak.

valge ‹1›

1. ‹adj› lume, piima vms. värvi; hele. Valge värv, värvus. Valge kasetoht, kriit, paber. Lumi oli silmipimestavalt valge. Puudel oli valge härmatis. Aknad, lagi on värvitud valgeks. Valgeks lubjatud ahi. Suhkur on valge. Valge savi, räniliiv. Valge riie, riietus. Seljas oli valge ülikond, mantel, kittel. Pruut oli valges kleidis ja looris. Käes valged kindad, jalas valged kingad. Naiste valged pearätid, pitstanud. Valge kraega tume kleit. Osa pesu oli valge, osa kirju. Laual on valge lina. Valge lipp (allaandmise, relvarahu märgiks, ka motovõistlustel stardi märguandeks). Valge lõng, niit. Valge tikand 'valge lõngaga valgele riidele tikitud kaunistus'. Lammaste vill on valge ja pehme. Valges nahkköites raamat. Valged ja mustad malendid. Valge hobune, kass, kana, luik. Kaskede valged tüved. Valged ülased, roosid. Valgete täppidega punane kärbseseen. Valge habemega jõuluvana. Poisil on heledad, peaaegu valged juuksed. Aastatega on vanaisa pea 'juuksed' muutunud üleni valgeks. Naisel on valge klaar nägu. Taevas uitavad suviselt valged pilved. Merel on kõrged valged lained. Kihutavate hobuste küljed olid valges vahus. Keereldes tõusis õhku valge suitsusammas. Jõe kohal on paks valge udu. Ta kahvatas, ta huuled muutusid veretult valgeks. Sa oled ju näost päris valge (näit. kohkumisest). Valge leib 'nisuleib'. Valge kohv 'kohv piima v. koorega'. Valge viin 'tavaline värvusetu maitsestamata viin'. Valge vein 'hele lahja viinamarjavein'. Valge liha 'valkjas liha, näit. linnu- v. vasikaliha'. Valge vorst 'vereta tanguvorst'. Valge pipar 'piprapuu kooritud marjadest saadud maitseaine'. Valge vares zool albinootiline vares. Valge pimedus 'polaaraladel (eriti Antarktikas) optiline atmosfäärinähtus, mille puhul ei ole võimalik eristada ümbrusest mitte midagi'. Valge kääbus astr oma evolutsiooni lõppjärgus olev tuumaenergiata, aeglaselt jahtuv suure tihedusega kääbustäht. Valge pass van tõend sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks tunnistamise kohta, valge pilet. Valge leht 'töövõimetusleht haige põetamiseks'. Valge süsi piltl hüdroenergia. Valge kuld piltl puuvill. Valge maagia 'keskajal maagia heade vaimude mõjutamiseks'. | piltl. *Oma kangelaste kujutamisel tunneb muinasjutt ainult musta ja valget värvi. Pooltoone ei kasutata. Ü. Tedre. | (taime-, harvemini loomanimetustes). Valge mänd, nulg, mooruspuu. Hall ehk valge lepp. Valge sõstar, peakapsas, klaar(õun). Valge ristik, mesikas, kastehein, lupiin. Valge liilia, nartsiss. Valge karikakar, vesiroos, hanemalts, kukehari, tolmpea, nokkhein, iminõges, pusurohi. Valge riisikas, helvell, kobarheinik, kärbseseen. Valge laiarinnaline kalkun (kalkunitõug). Valge leghorn, plimutrok (kanatõud). Suur valge siga (seatõug). || heleda nahavärvusega (rassi tunnusena). Valge rass. Lõunameresaarte valge elanikkond. Ameerika esimesed valged asunikud. Aafrikas uudistati valgeid inimesi. Punanahad tapsid mitu valget meest. || (hrl. maapinna kohta:) lumega kaetud, lumine. Hakkas lund sadama: maa on juba valge. Valge vaip 'lumevaip' katab maad. Liugles suuskadel üle valge lagendiku. Tänavu tulevad valged jõulud. *Tal oli tunne, et valge torm [= tuisk] matab inimeste tallatud teed, majad .. L. Vaher.
▷ Liitsõnad: alabaster|valge, hõbe|valge, hõbejas|valge, härma|valge, kajak|valge, koor|valge, kriit|valge, kulu|valge, lamba|valge, liilia|valge, lina|valge, lubi|valge, luik|valge, lõuend|valge, marmor|valge, paber|valge, piim|valge, piimjas|valge, portselan|valge, pärgament|valge, pärl|valge, suhkur|valge, tohik|valge, toht|valge, udu|valge, vaha|valge, vahtvalge; ere|valge, erk|valge, hall|valge, hallikas|valge, hele|valge, hõõguv|valge, ime|valge, kahkjas|valge, kahvatu|valge, kiiskav|valge, kollakas|valge, kreem|valge, kreemikas|valge, läikiv|valge, matt|valge, must|valge, määrdunud|valge, pimestav|valge, pleek|valge, puhas|valge, punakas|valge, rohekas|valge, roosa|valge, roosakas|valge, sinakas|valge, sinkjas|valge, särav|valge, tuhm|valge, õrnvalge; puna|valge, sinivalge.
2. ‹adj› (küllaldaselt) valgust omav; valgustatud. a. (üldiselt). Valged kevadpäevad, suveööd. Õhtu oli veel küllalt valge, polnud vaja tuld süüdata. Ööd olid kuupaistest valged. Oli ilus valge hommik. Sompus ilm hakkas valgemaks minema. Tõusis hommikul vara, kui juba hakkas natuke valgeks minema. Kui ärkasin, oli väljas juba täiesti, jumala valge. Novembris on juba päevas valget aega väga vähe. b. (ruumide v. muu konkreetse koha kohta). Suure akna tõttu on see tuba valgem kui teised. Ruumis oli väga valge, sest päike paistis sisse. Teises toas on valgem. Saal tehti vaheajaks valgeks 'selles süüdati tuled'. Vajutas lülitile ja tuba lõi valgeks. Tuba, korter oli valge: kõik tuled põlesid. Mõned vastasmaja aknad olid südaöölgi veel valged. Koputamise peale lõi üks aken valgeks. Tuledest valge tänav, tee. Muretse endale valgem 'tugevamini valgustav' lamp! Koitis: metsaalune oli peaaegu valge. Välk lõi ümbruse pimestavalt valgeks.
▷ Liitsõnad: kuu|valge, lume|valge, päikese|valge, tule|valge, tähevalge; varavalge.
3. ‹adj› kõnek valgete poolele kuuluv v. sellega seotud, valgekaartlik; kodanlik. Valge armee. Valged ohvitserid, valge kindral. Valge terror.
4. ‹s› see, mis v. kes on valge (1. täh.). a. valge värv v. värvus. Lagi värviti valgega. Kleidiriide mustris on punast ja valget. Valgega 'valge lõngaga' tikitud pluus. Valge on tuntud kui puhtuse sümbol. b. valge riietus. Pruut oli üleni valges. Kes on see daam valges? Tütarlaps riietus valgesse. c. valge loom (eriti hobune). Rakendas vana valge vankri ette. Valge saani ees tegi head sõitu. *Teised kaks [muna] on nõrga koorega – vigase valge omad. M. Traat. d. heleda nahavärvusega inimene (rassina). Lõuna-Aafrika valged. Sadamakail tunglesid valged ja mustad. Suhted valgete ja indiaanlaste vahel olid pidevalt halvad. Kaevandustes on värvilise palk väiksem sama tööd tegeva valge omast. e. valge viin. Vabariigi valge (Eestis toodetud valge viina kohta). Võttis paar pitsi Viru valget. Vana valge ikka meeste jook. Pudel, klaas, sada grammi valget. Kas soovid konjakit või valget? Valas teeklaasi valget täis. f. valge malend, ka nendega mängiv maletaja. Selle partii mängis ta valgetega. Valge jäi ajahätta. Katkestusseisus on valgel enamettur. g. silmavalge. *Körberi silmad suurenesid, valged sähvatasid. E. Särgava. h. munavalge. Koksis munad katki – kollane ühte, valge teise tassi. i. van (hõberaha kohta). *.. palju see aega võtab, et sa tohtrihärra laeva kajutisse viid ja sääl talle paar „valget” pihku pistad. O. Kallas.
▷ Liitsõnad: näpu|valge, riigivalge; plii|valge, tina|valge, titaan|valge, tsinkvalge.
5. ‹s› (päeva)valgus. Suur valge väljas. Oli juba suur valge, kui teele mindi. Ärkasin hommikul suure valgega. Tõusti hommikul esimese valgega. Lahkus hommikul valge hakul kodunt. Magas hommikuse valgeni välja. Suvel töötati maal valgest valgeni 'kogu päevavalguse aja'. Praegu enam hästi ei näe, jätkan homme valgega, valges. Laagrisse tuleb jääda valges. Ema alustas laudatalitusi vara enne valget. Kustuta tuli ära, ma ei jää valges magama. Tule siia valgesse, valge kätte! Rada oli kuupaiste valgel hästi nähtav. Tubaseid töid tehti petrooleumilambi, elektritule, küünalde valgel. Vaatas pudelit, riidetükki vastu valget. *Kukelaulu ajal rakendati hobused ja valge varul jõuti metsa. J. Mändmets. *Ju näeb, kust kurust ta ennast valgele [= nähtavale] veab. R. Kõvamees. || piltl (hrl. üllatust v. meelepaha väljendavates emotsionaalsetes hüüatustes). No nüüd on valge väljas – Ants ei taha! *Kus mul kah peigmees! .. Või mina peaksin sinule tulema, säh sul valge väljas! O. Samma (tlk).
▷ Liitsõnad: ao|valge, eha|valge, hommiku|valge, koi|valge, koidu|valge, päevavalge; kuu|valge, küünla|valge, lambi|valge, laterna|valge, päikese|valge, tule|valge, tähevalge.
6. ‹s› kõnek parempoolsete, kodanlike vaadetega isik, ka valgekaarti kuulunud isik; ant. punane. Punaste ja valgete vaheline sõda. Valgete väeosad, jõugud. Võttis kodusõjast, Eesti Vabadussõjast osa valgete poolel. Langes punakaartlasena lõunarindel valgete vastu võideldes. *Valged püüdsid punaseid vene üliõpilasi Tähtvere mäe seltsimajast ... L. Kibuvits.

valge|juukseline
valgete juustega. Valgejuukseline elatanud mees. Pisike valgejuukseline tüdrukutirts.

valge|nahaline

1. ‹adj› heledanahaline (hrl. valgesse rassi kuuluvuse tõttu). Valgenahalised austraallased. Valgenahalised huligaanid mõnitasid neegersportlasi. Naine oli valgenahaline nagu kõik punapead.
2. ‹s› sellise nahavärvusega inimene. Ta oli ainus valgenahaline mustade hulgas.

valge|pea
valge peaga, valgete juustega inimene. *Väike mu valgepea, / priske ja punane, / sõrm alles pudrune, / põsk alles munane. K. Ligi.

valge|pealine
valge peaga. Eesti valgepealine lammas. Valgepealine 'valgete juustega' laps.

valge|purjeline ‹-se 5› ‹adj›
valgete purjedega. Valgepurjeline jaht.

valge|põhjaline
valge põhjaga. Kandis valgepõhjalist kaptenimütsi. Valgepõhjaline 'valgele riidele kantud' muster. Valgepõhjalised 'valgel pinnal mustriga' kindad, sokid. Valgepõhjaline rüiu, saanivaip.

valge|raamiline
valgete raamidega. Valgeraamilised aknad.

valge|rinnaline
valgete rinnasulgedega. Valgerinnalised pingviinid.

valgetiib|-viires
zool valge saba ja tiibade valgete eesservadega viires (Chlidonias leucoptera)

valge|tiivuline
valgete tiibadega. Mere kohal lendlesid valgetiivulised kajakad.

valge|vaksik
zool vaksiklaste hulka kuuluv valgete v. kollakate tiibadega liblikas (Cabera)

valge|vöödiline
valgete vöötidega. *Külmunud maa oli esimesest lumest musta- ja valgevöödiline .. J. Kross.

valge|õieline
valgete õitega. Valgeõieline pojeng. Ristik võib olla punase-, roosa- ja valgeõieline.

vesi|hein

1. bot väikeste valgete õitega mahlakas umbrohi, keskmine tähthein (Stellaria media). Kitkub porganditest vesiheina. Vesiheina on kasutatud sigade ja lindude söötmiseks.
2. (veetaimede kohta). Nooda pära rohetas vesiheinust.

vesi|kanep
bot roosade v. valgete õitega niiskuslembene rohttaim (Eupatorium). Harilik, verev vesikanep.

vesi|karikas
bot jäikade saagjaservaliste lehtede ja valgete õitega veesisene taim, mis õitseajal osaliselt veepinnale kerkib (Stratiotes aloides). Vohav vesikarikas ennustab järve peatset kinnikasvamist.

vesi|lobeelia
bot valgete v. helesiniste õitega haruldane veetaim selgeveelistes järvedes (Lobelia dortmanna)

vesi|roos
bot suurte ümarate ujulehtede ja peam. valgete õitega veetaim (Nymphaea). Valge, väike vesiroos. Järves, jões on rohkesti vesiroose. Vesiroosid on looduskaitse all.

vesi|sulg [-sule]
bot sulgjaguste veesiseste lehtede ja veest välja ulatuvate valgete v. roosade õitega veetaim (Hottonia). Harilik vesisulg.

viir|puu
bot peam. valgete õitega astlaline lehtpõõsas v. -puu, tuntud hekitaim (Crataegus). Harilik, karvane, verev, tömbilehine viirpuu. Viirpuu punased marjad.

võsa|-raudrohi
bot madalate puhmikutena kasvav valgete täidisõitega raudrohi (Achillea pfarmica)

võsa|ülane
bot salumetsades ja võsastikes varakevadel õitsev valgete õitega ülane (Anemone nemorosa)

võõr|kakar
bot valgete v. roosakate väikeste korvõisikutega üheaastane rohttaim (Galinsoga)

värv|madar
bot niitudel kasvav väikeste valgete õitega rohttaim (Galium boreale). Värvmadara juurtest saadi madarapunast.

värv|-varjulill
bot väikeste valgete õitega, kuiva- ja lubjalembene rohttaim, mille juured sisaldavad punakat värvainet (Asperula tinctoria)

õis|uba
bot väänduva varre ja hrl. punaste v. valgete õitega üheaastane taim (Phaseolus coccineus v. Phaseolus multiflorus)

õitsema ‹42 või 37 ‹v-partitsiibi käänete kasutus on segunenud verbi õitsma vormidega››

1. (taimede kohta:) avanenud õitega olema. Kartul õitseb juulis. Meie kandis rukis juba õitseb. Aknal õitseb alpikann. Kaktus lõi enne jõulu õitsema. Kerahein läheb varakult õitsema. Tulpi saab toas õitsema ajada. Kõik õitseb ümberringi. Õitsev nurm, rukkiväli. Nõmmel lillatas õitsev kanarbik. Õits(e)va ristikheina lõhn.
2. (vee(kogu) kohta, milles vohavad vetikad). Järv õitseb rohelisena. Meri hakkas üleöö õitsema.
3. piltl. a. punetama, hõõguma, õhetama, leegitsema. Haige põskedel õitsevad punased laigud. Põsed õitsevad palavusest, värskest õhust. Nägu õitseb tervisest. Jõumees lausa õitses näost. Tüdruk õitseb nagu punane moon. Tulelondid õitsesid pimeduses. b. (millegi õit v. õisi meenutavaga seoses). Seintel õitseb hallitus. Küüned õitsevad 'on kaetud valgete tähnidega'. *.. Mardipeetri Leeni pulmas tantsin kas või kahed kingatallad alt õitsema [= narmendama]. H. Sergo. c. kaunis, täies elujõus, särav olema. Tüdruk õitseb nagu maikuu päev. Ta on abielus lausa õitsema läinud. Noor õitsev neiu. Tuli külla oma õits(e)va emandaga. d. aktiivses arengujärgus, heal järjel olema; edenema; lokkama, vohama. Keskajal õitses linnades käsitöö. Õitsesid teadus ja kunst. Arvutimüüjate äri õitseb. Kunagi oli siin õitsev talu. Õitsev tiisikus van tuberkuloosne kopsupõletik. Prostitutsioon õitseb.

ädala|lill
bot varre tipus paiknevate valgete viietiste õitega märgade (puis)niitude rohttaim (Parnassia)