[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ekraniseering ‹-u 2› ‹s›
ekraniseerimise tulemusena valminud film. A. H. Tammsaare romaani „Põrgupõhja uus Vanapagan” ekraniseering.

gravüür ‹-i 21› ‹s›
kunst üldnimetus graafilistele tehnikatele, mille puhul kujutis saadakse uurendatud plaadilt tehtud tõmmisena; vastavas tehnikas valminud tõmmis. Värviline gravüür. Gravüüride kogu.
▷ Liitsõnad: kivi|gravüür, lino|gravüür, puu|gravüür, vasegravüür; joon|gravüür, punktiirgravüür.

hiline ‹-se 4› ‹adj›
ant. varane
1. ajaliselt lõpule lähenev, möödumas olev. Hiline hommikutund, pärastlõuna, õhtu, kellaaeg. Hilise novembri pimedad õhtud. Istusime väljas hilise õhtutunnini, ööni. On hiline kevad – õieti võiks seda ka varasuveks pidada. Aeg on üsna, väga hiline, lähme magama. Hiline tund 'hrl. hilisõhtu v. -öö'. || hilja, hilisel kellaajal toimuv, esinev, tegutsev vms.; hilisõhtune, -öine. Hiline ülalolek, õhtusöök. Uksele koputas hiline teekäija. Kohtasin hiliseid jalutajaid. Hilised tänavad olid tühjad ja vaiksed. Käib kinos ainult hilisematel seanssidel.
2. pärast tavalist, kindlakskujunenud v. vajalikku aega saabuv, esinev v. toimuv; (ilmumisega) viibinud; hiljaks jäänud, hilinenud. Hiline õitseaeg, kevadkülv. Hilised hallad, öökülmad. Hiline armastus. Oleme täna väga hilised, kõik on juba kohal. Hilistele külalistele ei jätkunud enam toole. Vallo oli vanemate hiline laps. Toas pirisesid üksikud hilised sügiskärbsed. Kevad oli hilisem kui mullu. Informatsioon oli lünklik ja hiline. Varane vares pühib nokka, hiline lehvitab tiibu. || pärast teisi omasuguseid valmiv v. valminud, esinev, tehtav v. tehtud. Hiline ristik, kerahein, kartul. Hilised lilled, seened. Haiguse hilised tüsistused. *Aednik korjas hoolega ja ettevaatlikult puudelt kõige hilisemaid sügiseõunu. J. Mändmets.
3. hiljuti tekkinud, toimunud, esinenud vms. Hilised kivikalmed. Hiline laensõna. Suhteliselt hiline grammatiline kategooria. Selgus, et ehitis on üsna hiline. Veel hilises minevikus ei teatud, kui rikas on Sahara.
4. ‹komparatiivselt› hiljem ilmnev, saadud v. tekkinud; pärastine, edaspidine. Hilisemad tähelepanekud kinnitavad varasemaid andmeid. Käsikirja hilisem saatus on teadmata. Hilisemad kogemused õpetasid teda elu ja inimesi teisiti hindama. *Ringi tegevus kestis neli aastat ja sellest võttis osa ka hilisem folklorist A. H. Neus. A. Vinkel.

kala|mari [-marja]
emaskala munasarjas valminud terataolised munad. Vabas vees hukkub rohkesti kalamarja. || kok mõnede kalade soolatud mari, kaaviar. Punane, must kalamari.

katse|näidis
katsetamisel valminud toode

kirsi|värviline
valminud kirsimarjade värvusega. Kirsivärvilised huuled.

koristama ‹37›

1. puhastama, kraamima; midagi korda tegema, korda seadma, korrastama. Tube, ruume koristama. Lauda koristama. Perenaine pole veel jõudnud külaliste järelt koristada. Õu oli korralikult koristatud. Enne laagripaigast lahkumist tuleb ümbrus koristada. Pööning, köök, voodid on koristamata. *Millal sa siin halvatud inimest koristad ja enesegi puhta ja korras hoiad! A. Hint.
2. ära, kõrvale viima, kõrvaldama v. ühte kohta kokku koguma. Varemeid koristama. Korista oma koli eest (ära)! Mänguasjad koristati õhtul põrandalt kasti. Miks on praht, prügihunnikud koristamata jäetud? Kivid koristatakse põldudelt. Metsast ei koristanud keegi langenud puid. Surnud ja haavatud koristati lahinguväljalt. || piltl (naiseksvõtmise kohta). *Jääd vanatüdrukuks!... Kes sind koristab! O. Jõgi (tlk). *..aga Leena läks ühe saunamehega sohki ja teine saunamees koristas ta ära... M. Pihla. || kõnek (kellegi äraajamise, äraviimise v. kõrvaldamise kohta). Korista oma kondid, kodarad, koivad, kodinad tee pealt eest! Korista jalad voodilt! Koristage end siit kiiresti. Sina ta siia tõid, sina ta ka (ära) korista. Vandeseltslased koristasid ta teelt. *..anti väikelinna haigetele käsk ennast uhkest kahekorruselisest hoonest minema koristada. I. Saks (tlk). || piltl (suremise kohta). Et surm ka sind ükskord ei korista! *Ja keda polnud surmanud mõõk ja oda, selle oli koristanud katk. K. A. Hindrey.
3. valminud vilja v. muid põllu- ja aiasaadusi lõikama v. üles võtma, ka kokku koguma ja hoiukohtadesse toimetama. Koristatakse vilja, otra, hernest, suhkrupeeti. Enamik nisupõldu on juba koristatud. Kartul koristati kombainiga, puuviljad käsitsi. Ristikhein on rõukudesse koristatud. Kurgid, õunad tuleb koristada enne öökülma. Saak koristati õigeaegselt ja kadudeta.

kott|eos
bot eoskotis valminud eos, askospoor

küps ‹-e, -et 2 või -e, -e 22› ‹adj›

1. toiduna valmis küpsetatud. Toit on juba küps. Küps liha, kala. Kartulid, kaalikad on juba küpsed. Kuklid said ruttu küpseks. Praad ei ole veel päris küps. Mida palavam ahi, seda küpsemad leivad.
▷ Liitsõnad: poolküps.
2. (vilja, puuvilja, marjade vms. kohta:) valminud, nii et seemned on idanemisvõimeliseks saanud. Küps mari, seeme. Küpsed maasikad, ploomid, kirsid. Oder, kaer, rukis, nisupõld on varisemiseni küps. Õunad söödi enne ära, kui nad küpseks said. Küpsed pähklid tulevad kergesti tupest välja. Küpsena on tera kõva. Küps vili variseb kergesti.
▷ Liitsõnad: kold|küps, koristus|küps, kuld|küps, lõikus|küps, piim|küps, täis|küps, vaha|küps, üliküps.
3. piltl täielikult väljakujunenud, väljaarenenud, valminud. a. (ealt). Ma pole enam poisike, vaid küps mees. Ta oli täies õitsengus küps naine. Täiesti küps mets. *Ta oli aastatega küpsemaks, mitte aga vanemaks läinud. P. Kuusberg. | (vahel eriti kesk- v. vanema ea kohta). Täidlane küpses eas daam. See rõivas sobib vaid küpsemale eale. Küpsesse keskikka jõudnud inimene. Küpsete aastate elutarkus. Küpsemates aastates mees. b. millekski, millegi tegemiseks täiesti valmis. Küps kunstnik, helilooja, sõnameister. Selles maalis on tunda küpse meistri kätt. Poliitiliselt, ideoloogiliselt küps inimene. Küps abiellumiseks, abielluma. Nooruk pole küps iseseisvalt tegutsema, otsustama. Erik osutus neis küsimustes minust küpsemaks. Küps ja kaine mõistus. Muld on külviks küps. *Rahva eluvaim oli pärast sõjaraskusi taas küps eneseteostuseks. K. Saaber. c. (seoses olukorda, nähtusi vms. märkivate sõnadega:) väljakujunenud, valmis. Nõu, kava, plaan, otsus oli küps, sai peagi küpseks. Küps hinnang, arvamus. Seaduseelnõu ei ole veel küps vastuvõtmiseks. Teos ei ole avaldamiseks küps. Asi, asjad, kaup räägiti küpseks. Aeg oli kõigi meelest küps töid alustada. Küpsemal arupidamisel jäeti plaan katki. Kirjaniku, kunstniku küpse, küpsema loomingu periood, kõige küpsem teos. Küps lavastus, stiil. See oli küpse klassitsismi periood. Küps uurimus, ülevaade. Etendus sai küpseks mõne nädalaga. Rünnata tohtivat alles siis, kui seis on küps. *Päev lausa särab küpse suve ilust. P. Haavaoks.
▷ Liitsõnad: eba|küps, elu|küps, hilis|küps, sugu|küps, varaküps; avaldamis|küps, ekraani|küps, esitamis|küps, ilmumis|küps, kunsti|küps, lava|küps, mängu|küps, raie|küps, trükiküps.
4. kõnek omadega läbi, otsas; pehmeks tehtud, muserdatud. Kui ta veel mõne pitsi võtab, siis on ta varsti küps. Ta on hirmust täiesti küps. *Vanamees siin. Nüüd olen ma küps! O. Luts. *„Jalad on korras! Aga käed?” küsib Kalle. – „Parem on küps ... Ja pea!” ütleb Oskar. H. Laansalu.
5. kõnek (värvitooni kohta:) küllastunud, sügav. Suvemaastiku küps roheline. Maalija viimase aja loomingus valitsevad peamiselt küpsed pruunid toonid.

muna ‹9› ‹s›

1. valminud munarakk (ka sellest arenev loode) koos teda ümbritsevate kestadega. Viljastamata, viljastatud muna. Roomajate, putukate, liblika, soolenugiliste, parasiitusside munad. Linnupesa täpiliste munadega. Emalind haub mune. Äsja munadest koorunud linnupojad. Kuduna, kookonisse munetud munad. Putukad arenevad harilikult munast.
▷ Liitsõnad: jaanalinnu|muna, kajaka|muna, kilpkonna|muna, linnu|muna, sipelga|muna, täimuna.
2. kodulindude muna (1. täh.), hrl. kanamuna kui linnukasvatussaadus, kui toiduaine. Värsked, konserveeritud munad. Suured tugeva koorega munad. Toores, keedetud, praetud muna. Mune vahustama, kloppima. Kas sa armastad kõvaks keedetud või pehmet muna? Sõin hommikul paar muna. Võileib kilu ja munaga. Praetud singile löödi muna peale. Täidetud munad 'munapoolikud, mis on täidetud lisanditega (kilu, või, majonees vm.) maitsestatud munakollasega'. Sai määriti enne ahju panemist munaga. Mahlajoogile lisati muna. Kevadpühadeks värvitakse mune. Perenaine kogus müügiks mune. Korjasin kanapesadest mune. Kalkun muneb aastas sadakond muna. Muna toiteväärtus on suur. Muna on targem kui kana. Parem pool muna kui tühi koor.
▷ Liitsõnad: faasani|muna, hane|muna, kalkuni|muna, kana|muna, pardi|muna, tuvimuna; dieet|muna, haude|muna, konserv|muna, lihavõtte|muna, mäda|muna, nahk|muna, pesa|muna, prae|muna, pühademuna.
3. piltl miski munajas, linnumunataoline, ovaalne, ümmargune v. kerajas. Šokolaadist munad. Kirikutorni tipus on kullatud muna ristiga. Sai paraja vopsu kulmu pihta ja kohe muna otsaees. *Näe, mul taskudki igaks juhuks kive täis. .. Kõik parajad munad – nagu vormi järgi valatud. E. Raud. *Kartul oli ammu ära õitsenud, varte küljes rippusid rohelised munad, kartuli marjad. V. Luik.
▷ Liitsõnad: kastani|muna, klaas|muna, maa|muna, muru|muna, puu|muna, raud|muna, silma|muna, šokolaadimuna.
4. lastek laste teat. pallimäng; viga, mittetabamine selles mängus. Lapsed hüppasid keksu ja mängisid muna. Muna, mööda viskasid!
5. kõnek munand. Täku munad. Põrsastel lõigati mune 'kastreeriti'. Võtan sul munad maha! (ähvardus).
6. kõnek (saamatu inimese kohta). Oled ikka igavene muna!

nisu|blond
valminud nisu värvi blond. Nisublond, nisublondide juustega naine.

nisu|karva ‹adv adj›
valminud nisu värvi (kuld)kollane. Nisukarva ruuged juuksed.

pähkel|pruun
valminud sarapuupähkli värvi pruun. Pähkelpruunid silmad, juuksed.

pütt|sepis
püttsepatöö; selle tulemusena valminud ese

seina|plaat

1. seinakatteplaat. Vannitoa kahlist seinaplaadid.
2. ehistööna valminud plaat seinale kinnitamiseks. Metallist ja emailist dekoratiivsed seinaplaadid. Intarsiatehnikas seinaplaat Tallinna motiividel.

slaidi|maal
maal, mis on valminud lõuendile projitseeritud slaidi kujutist pildile kandes; vastav maalikunsti meetod

täht|aegne
tähtaja jooksul, tähtajaks tehtud, valminud vms., õigeaegne. Ehituse tähtaegne valmimine.
▷ Liitsõnad: ennetähtaegne.

täis|küps
täiesti küps, täiesti valminud, täisküpsuses olev. Suured täisküpsed mustikad. Täisküps kurk söögiks ei kõlba. Täisküps kuusik, rukis. *Lõikus tuli siis, kui [nisu]tera sai koldküpseks, ladvaterad aga täisküpseks. K. Põldmaa. | piltl. Algajast kunstnikust on saanud täisküps meister. Täisküps luulekogu.

uus ‹uue, uut 35› ‹adj›

1. hiljaaegu valminud, loodud v. omandatud; ant. vana (2. täh.) Uus ülikond, kleit, kübar. Uus maja lõhnas alles värvist. Ostis iga kuu endale uuemat kirjandust. Koor esines kontserdil helilooja uute lauludega. Asutati uus erakond. Täiesti uus kool võttis vastu esimesed õpilased. Sillamäe on suhteliselt uus linn. Uut linnaosa ühendab kesklinnaga uus bussiliin. Uus, alles äsja valminud sild. Uuelt, uuena, uuest peast maksis see auto korraliku varanduse. Poiss õppis kiiresti selgeks uued nipid, kombed. Uues ametis tunneb igaüks end esialgu ebakindlalt. | ‹substantiivselt›. *Samuti polnud ükskõik, kuidas kooriharjutust üles ehitada, millal uut õppida, millal vana korrata .. G. Ernesaks. || vähe kasutatud, esialgses seisundis. See palitu on veel päris uus. Täiesti uute, sissekandmata jalatsitega ei tasu matkama minna. Raamatud on võrdlemisi uue väljanägemisega. Uued, pärgadega koormatud kalmud. Kevadel on looduses kõik veel värske ja uus.
▷ Liitsõnad: tuli|uus, tutt|uus, uhiuus.
2. (kellegi kohta:) alles lühikest aega mingil alal tegutsenud v. praeguses seisundis olnud. Uus arst, esimest aastat tööl. Uue kolleegi esimesed tööpäevad. Selle väljaastumisega sai ta endale nii uusi sõpru kui uusi vihavaenlasi. Katsikulised tulid vaatama uut ilmakodanikku. Uus luud pühib puhta toa. *Tulite hiljuti sõjaväest, olete uus inimene meie vallas ... O. Tooming. || kellegi varemolnu moodi olev. Üliandekas poiss, küllap tuleb temast uus Einstein. Meil on häid lauljaid, aga uut Georg Otsa ei sünni.
3. senisele järgnev, järjekordne, lisa-. a. eelmist asendav v. väljavahetav. Kui Pontu suri, uut koera enam ei võetud. Pane uus plaat mängima. Lilledele tuleb iga päev uus vesi panna. Juba vajub tekile uus laine. Istutas vana marjapõõsa asemele uue. Mees jõi klaasi korraga tühjaks ja kiirustas kohe uut kallama. Pööras päevikus uue lehekülje. Alusta lauset uuelt realt. Haiglas tabas teda uus infarkt. Juhatusele valiti uus esimees. Uus vahetus tuli tööle. Pean endale uue koha otsima. Võeti vastu uus seadus. Meid ootasid ees uued katsumused. Vallutati üha uusi ja uusi alasid. Koit kuulutab uue päeva algust. Head uut aastat! Uut õppeaastat alustati uues koolimajas. Astusime uude aastatuhandesse. Uusim aeg 'uusajale järgnev üldajaloo periood'. Läks uut puhku sõidueksamit tegema. Ära enne vana kaevu täis aja, kui uus valmis ei ole. *Kui üks sugupõlv väsib, siis tuleb ta asemele uus .. E. Kippel. *Uuest mehest sai uus isa, järjekordsest naisest järjekordne ema. A. Beekman. | ‹substantiivselt›. *Siin toas on niisugune komme, et iga uuega [= uue poisiga] tehakse see nali läbi. V. Beekman. *Keegi ei teadnud, kust uued [= uustulnukad] tulid, kust pärit. M. Jürna. b. senisest erinev, teistsugune. Mul on nüüd uus aadress. Talveks sai jänes uue, valge kasuka. Võttis uue asendi. Remont andis korterile sootuks uue näo. Ammu tuttav, ent igal kevadel uuena tunduv mets. Läks uude usku. Kaupadel on jälle uued hinnad. Üritas anda vestlusele uut suunda. Katse alustada uut elu. Tundsin end lausa uue inimesena. *Äkki uueks saan kui vabakslastu .. H. Visnapuu. *Otsekohe on Liivi nagu ümber vahetatud. .. Uus Liivi on elevust täis. H. Pukk. || eelmisest hiljem valminud, nimetatud v. avastatud. Onu on maetud Otepää uuele kalmistule. Vana ja Uus Testament. Uus Maailm 'Ameerika'. Austraaliat on mõnikord nimetatud Uusimaks Maailmaks.
4. tänapäeva kuuluv, moodne. 10 rubla uues rahas, vääringus. Firma kasutab uusimat tehnikat. Ta on juba uue aja laps. Kirjutab uuema aja vaimus. Järgib kõige uuemat moodi. Uues muusikas kasutatakse ka uut helikeelt. Armeenia uue kirjanduse ja uue kirjakeele rajaja Hatšhatur Abovjan. Uus romaan 'uuenduslik suund prantsuse kirjanduses 1950.–60. aastail'. Vana ja uus kirjaviis. Uus 'Gregoriuse' kalender. Prantsuse filmikunsti uus laine. | ‹substantiivselt›. Uue võitlus vanaga. *See jõudude ümberasetumise protsess, üleminek uuele on alati ja igal pool olnud valuline. R. Sirge.
5. senitundmatu, uudne, värske. See olukord oli meile täiesti uus. Uus, seniolematu riik vajab teiste riikide tunnustust. Tuntud haigustest saadakse jagu, kuid tekivad uued haigused. Tuli minna mööda uut, sissetallamata rada. Avastati uus putukaliik. Noova heleduse kasvu ajal näib, nagu ilmuks taevasse uus täht. Kiirenev tempo sunnib omandama uusi töövõtteid. Lähenes probleemile uue nurga alt, värskelt. Uued muljed, kogemused, ideed. Avaldas uusi, ennekuulmata mõtteid tuleviku kohta. Ikka sama seltskond, mitte ühtegi uut nägu! V. Tormise rahvalaulude seaded on täiesti uus sõna meie koorimuusikas. Nägi asja korraga uues valguses, uue pilguga, uute silmadega. Riigi majanduses puhuvad nüüd hoopis uued tuuled. Noored toovad kunstiellu uut verd. Meeste viha sai uut toitu. Talle oli nagu uus elu sisse tulnud. Pole midagi uut päikese all. *.. sõita kuhugi kaugele, kus on uued inimesed ja olud, uued tuuled ja päikene, uued linnud ja lilled .. A. H. Tammsaare. *Neist [= keeltest] tõusid kui uued hääled, mida ta polnud kunagi varem kuulnud. F. Tuglas. | ‹substantiivselt›. Janu uue järele. Lisas meie luulesse uut ja varemolematut. Külaliselt küsiti, mis maailmas uuemat 'uudist'. *Nüüd siis läheb Tilde oma tütrega minema, neid ootab ees miski uus, võib-olla parem, võib-olla halvem. L. Promet.
6. kasut. taevakehade nimetustes. Uued Sauatähed 'tähekett Orioni tähtkujus'. Uus Sõel 'Plejaadide täheparve rahvapärane nimetus'. Uus kuu (noorkuu kohta).

valmidus ‹-e 5› ‹s›

1. valminud olek. Marjade, puuviljade valmidus. Ploomid hakkavad juba valmidusest lõhkema. Kontrolliti kondenspiima valmidust.
▷ Liitsõnad: koolivalmidus.
2. valmisolek. Inimese valmidus tööd teha, vastutust kanda. Ilmutas kohe valmidust meid aidata. Lapsed olid täis südikat valmidust kaasa tulema. Opositsioon osutas valmidust kompromissiks. Tehniline valmidus.
▷ Liitsõnad: abi|valmidus, kompromissi|valmidus, koostöö|valmidus, lahingu|valmidus, oote|valmidus, sõja|valmidus, teenistus|valmidus, tegutsemis|valmidus, teo|valmidus, töö|valmidus, vastutus|valmidus, võitlusvalmidus.

valmis ‹valmi, valmit, valmisse, valmite, valmeid, valmitesse e. valmeisse 2 komp valmim superl kõige valmim e. valmeim› ‹adj›
küps, valminud. Mõnel puul olid juba õunad valmid. Korjab valmeid õunu. Valmid kirsid, ploomid. Tumesinine, valmis kreegi värvi riie. Pohlad, jõhvikad ei ole veel päris valmid, valmis. Korv valmite marjadega. Rukis, oder on varisemiseni valmis. Osa valmist viljast on juba koristatud.
▷ Liitsõnad: poolvalmis.

valmis|töö
valmistoode; valminud töö. Silmitses töökojas olevaid valmistöid. *Toonane ehitaja .. ei saanud kunagi loota, et ta valmistööd oma silmaga näeb. H. Matve.

varajane ‹-se 5› ‹adj›
varane; ant. hiline
1. ajaliselt oma alguses v. algamas olev. Varajane hommik, pärastlõuna, õhtu, kellaaeg. Varajane hommikutund. Jalutasime varajase õhtutunnini. On alles varajane kevad. Aeg on üsna, väga varajane. Laps sündis varajasel tunnil 'varahommikul'. || varajasel kellaajal toimuv, esinev, tegutsev vms.; varahommikune. Varajane ärkamine on raske. Varajased tööleminejad tõttasid rongile. Varajane koiduvalgus. *Puis häälitseb paar-kolm varajast lindu .. B. Alver. || (perioodi, protsessi kohta:) algus-, kujunemisjärgus olev. Varajases eas õpitu jääb meelde. Ta varajane noorus möödus maal. Varajane lapsepõlv. Varajane keskaeg, kiviaeg. Varajane romantism.
2. enne tavalist, kindlakskujunenud v. vajalikku aega saabuv, esinev v. toimuv; (liiga) vara tulnud, enneaegne. Varajased hallad, öökülmad. Varajase külvi tõttu jäi saak kehvaks. Toas piriseb varajane kärbes. Vanemate varajane surm rikkus tulevikuplaanid. Külalised olid nii varajased, et leidsid eest suletud ukse. Tüdruk on armuasjus varajane. Muretses tütre varajase küpsuse üle. Varajane huvi keelte vastu. Varajane vanadus. Rõõm oli liiga varajane. Nimesid nimetada on esiotsa varajane. || enne teisi omasuguseid, varakult valmiv v. valminud, esinev, tehtav v. tehtud. Varajane kartul, ristik, oder, köögivili. Varajased tulbid. Varajased ja hilised kirsisordid. Luumurru varajased ja hilised tüsistused. Haiguse varajased tunnused, varajane avastamine.
3. ammu tekkinud, toimunud, esinenud vms., vana aja. Varajased kivikalmed. Varajaste teoloogide piiblitõlgendused. Varajastest kirjalikest allikatest nähtub, et .. Varajased põlluharijad.
4. ‹komparatiivselt› varem ilmnev, saadud v. tekkinud; endine; eelmine. Avastus kummutas varajasemad seisukohad.

varane ‹-se 4› ‹adj›
varajane; ant. hiline
1. ajaliselt oma alguses v. algamas olev. Varane hommik, õhtu, kellaaeg. Varane hommikutund. Aeg on veel väga varane. Nii varasel tunnil 'nii vara hommikul' ei tule siia keegi. Tõusti varase koidu aegu. Varane õhtupoolik oli soe ja tuuletu. Bänd tegutses varaseil viiekümnendail. || varasel kellaajal toimuv, esinev, tegutsev vms.; varahommikune. Varane ärkamine. Naabrid on varased tõusjad. Varase rongi vile. Varane lind leiab ikka tera. || (perioodi, protsessi kohta:) algus-, kujunemisjärgus olev. Varane lapseiga, noorus. Varane keskaeg, rauaaeg. Varane kristlus.
2. enne tavalist, kindlakskujunenud v. vajalikku aega saabuv, esinev v. toimuv; (liiga) vara tulnud, enneaegne. Varased öökülmad. Varane talv, lumi. Esimesed varased kuldnokad on juba kohal. Isa varane surm. Tüdruku varane huvi poiste vastu. Varane vanadus. Poisi naisevõtuplaan on pisut varane. || enne teisi omasuguseid, varakult valmiv v. valminud, esinev, tehtav v. tehtud. Varane kartul, kurk. Haiguse varased tunnused, varane avastamine.
3. ammu tekkinud, toimunud, esinenud vms., vana aja. Varased kivikalmed, kääpad. Varaste küttide relvad.
4. ‹komparatiivselt› varem ilmnev, saadud v. tekkinud; endine; eelmine. Hilisemad tähelepanekud kinnitavad varasemaid andmeid. See laine on kõrgem kui ükski varasem. Tallinn, varasema nimega Reval. Praegune peaminister, varasem luuletaja. See artikkel on ilmunud mõnes ajakirja varasemas aastakäigus. Küllap unustasin vihmavarju siia juba mõnel varasemal korral.

vast|valminud partits
äsja, alles valminud. Vastvalminud maja.

õie|tolm
bot seemnetaimede tolmukais valminud tolmjas mass, mis on vajalik taimede suguliseks paljunemiseks. Õietolm kandub laiali tuule, putukate või veega. Mesilased korjavad suira valmistamiseks õietolmu.