[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

valu1 ‹11› ‹s›

1. mingis kehaosas esinev (hrl. koe kahjustusega kaasnev) ebameeldiv, vaeva valmistav tunne. Kehaline valu. Hirmus, väga tugev, lõikav valu. Sisemised valud. Reumaatilised valud. Põletushaavade valu. Reflektoorne, kiirgav valu (tuntakse kehas mujal kui selle põhjuslikus kohas). Tuim valu kuklas, maos, küljes, rinde all. Piinatav karjatas, röögatas valust. Mu pea lõhkeb valust 'valutab kohutavalt'. Haige, haavatu väänles suurtes valudes. Ristluudesse, selga lõi tuline valu. Terve keha on valu täis. Tundis oma sisemuses, pahemas käes, käies teravat valu. Külg teeb kanget, kibedat valu. Haavad teevad veel aeg-ajalt valu. Mis sul valu teeb? Valud ägenesid, andsid natuke järele. Palavik rauges ja valud vähenesid, vaibusid. Haige kannatab valusid, valude käes. Ta kaebab valusid külje sees, seljas. Valude tuimendamiseks tehti morfiumisüste. Tarvitab valusid vaigistavaid ravimeid. Sai end üksnes valu ja vaevaga liigutada. Valudest kurnatud inimene. Operatsioon oli täiesti ilma valuta. Külmunud käed ei tundnud valu. Hoobi saanud koer tõmbas end valust kerra. Haiget saanud lapsele öeldi: „Harakale haigus, varesele valu.” Oma valu on vaevajaks, võõra valu vaadata. || piltl töövaev, häda. Eks metsatöödel saanud ennevanasti vatti ja valu näha. *.. neist igaüks näeb valu, kui aga palgapäev on käes, siis kopikat sa palu! A. Hint.
▷ Liitsõnad: hamba|valu, jala|valu, kondi|valu, kõhu|valu, lihase|valu, liigese|valu, luu|valu, maksa|valu, närvi|valu, pea|valu, ristluu|valu, selja|valu, südame|valu, sünnitus|valu, õlavalu; fantoom|valu, hoog|valu, jooksva|valu, külma|valu, reuma|valu, umb|valu, vahkvalu; põrgu|valu, surmavalu; sünnivalud.
2. tugev hingeline kannatus, suur mure v. kurbus, psüühiline piin. Laste valu ema kaotuse puhul. Õnnetusest kuuldes tahtis süda valust, valu pärast seisma jääda. Raske valu täitis südant. Mu süda on sinu pärast valu täis. Südames on valu, mis sellest lapsest saab. Seda nähes tõmbub mu süda valus(t) kokku. Rinnus näris valu juhtunu pärast. Terav valu tungis hinge. Õnnetu armastus põhjustab kannatust ja valu. Sinu sõnad teevad mulle valu. Emad on lastega valu ja vaeva näinud. Püüdsime teda tema valus lohutada. Kõneleja hääles oli valu, näost paistis valu. Mõtleb möödunule nukruse ja valuta. *Ära ilmal valu kaeba, eriti kui mees tahad olla. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: armu|valu, hinge|valu, ilma|valu, kahju|valu, kaotus|valu, lahkumis|valu, leina|valu, maailma|valu, pettumus|valu, sala|valu, südamevalu.
3. piltl himu, kange tahtmine (midagi teha). Vennal oli kange valu naist võtta. Mul ei ole mingit valu seda teha. Pidi ikka valu olema, mis sundis teda seda tegema. Poisil on tõeline valu pilli järele. Mis valu teid siia ajas? Tal ei ole miskit valu pidutsemiseks. *.. tema oma teiste meeste valus ei hooli Allenist, kuipalju on ta meest viimastel aegadel üldse ligi lasknud .. I. Viiding.
▷ Liitsõnad: mehe|valu, mineku|valu, naisevõtu|valu, viinavalu; munavalu.
4. kõnek kiir, kiirustamine; hoog vrd tulistvalu Sõitis, kihutas tulise, kange, täie valuga. Tormas valuga uksest välja. Lidus, pühkis siit suure valuga minema. Töö käis täie valuga. Kas sa ei või pisut oodata, mis valu sul selle minekuga hakkas? Nüüd poistel valu sees: vaja kohe jõe äärde minna. Naised panid ehitajatele valu peale, laut olgu sügiseks valmis. *Õhtuhämaras tulid nad sellise rõõmu ja valuga üle klaassileda mere Abruka poole, tulid lennates ja uiskude lauldes, nii et unustasid ettevaatuse ja ohu .. J. Tuulik.

esimese valuga
esimese reageeringuna millelegi, esimese tuhinaga. Võõraid silmanud, pani poiss esimese valuga putku. Esimese valuga tahtis juba naabritelt aru pärima minna, mis sellised jutud tähendavad. *Ait jäigi tookord ehitamata, kuigi vundament esimese valuga valmis valati .. K. Saaber. *Kustase küsimus võttis ka selle mehe näo esimese valuga naerule, ent ta sundis end sedamaid tõsiseks. R. Vaidlo.

jalgadele ~ päkkadele ~ kandadele ~ varvastele valu andma
kiiresti jooksma v. ära minema; jalga laskma, põgenema. Põgenik andis jalgadele valu. Annab jalgadele valu, et mitte hiljaks jääda. Nüüd pole muud, kui anname jalgadele valu! Lapsed andsid hirmunult päkkadele valu. *Volli näis kaaluvat, kas võõrast poissi vahtima jääda või ka varvastele valu anda. V. Saar.

[kellelegi] valu andma
kolkima, tuupi tegema. Pealekaebajale anti mõnigi kord nurga taga valu. Antud hobustele valu ja kihutatud kodu poole. Vaenlasele antud rindel kõvasti valu. *Lase aga käia, Johannes ... anna niisugustele villavedajatele edaspidigi valu [= tee säru] ... A. Saar.

[millelegi] valu andma
hoogsalt, kiiresti midagi tegema. Tööle valu andma. Heinariisumisel tuli muudkui kätele valu anda. Sõudjad annavad aerudele valu. Lõunalauas andsid näljased mehed toidule kõvasti valu. Jaanitulelised andsid kiigele valu. *„Anna aga valu, Pääru!” hõikas Taavi. „Saab nurm rutem lagedaks, saab rutem koju. ..” E. Maasik.

valu taga
suur, tagantkihutav rutt, häda millegagi. Vili oli pudenemas ja koristustöödega valu taga. Kõik tormavad, mis valu neil taga on? *Ega Juulil endal paistnud meheleminekuga väga valu taga olevat, temale näis vanatüdrukupõligi sobivat. V. Ilus.

ühe valuga
pausideta, ilma vaheta, ühe hooga. Hirmunud poisid jooksid, lidusid ühe valuga metsast koju. *Lõpetame [töö] ühe valuga, saame varem õhtule. O. Tooming. *„Ära siis piiritust ühe valuga alla viska!” sai ka ülemus temalt karmi käsu. V. Krimm (tlk).

valu2 ‹11› ‹s›
tehn (metalli) valamine; valatud metall. Värvilise metalli valu. Kombinaat, kõrgahi andis esimese valu.
▷ Liitsõnad: kokill|valu, koorik|valu, pidev|valu, surve|valu, tsentrifugaal|valu, täppis|valu, vaakum|valu, vormvalu; kivi|valu, malmi|valu, metalli|valu, terasevalu; praakvalu.

valu3 ‹11› ‹s›
hrl luulek valgus. Suveöö sume valu. *Kuu kahvatab ja koidu valul / joom välgub, udud voogavad. B. Alver (tlk). *.. läidab [agu] vastse päeva tahti, / levib valu punane .. H. Adamson.
▷ Liitsõnad: eha|valu, koidu|valu, valgevalu.