[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

alkoov ‹-i 21› ‹s›
(eesriidega varjatud) nišš magamisaseme jaoks

all
I. ‹postp› [gen] ‹luulekeeles mõnikord ka prep.›
1. millestki, kellestki allpool, madalamal; millegagi kaetuna, millestki varjatuna; ant. peal. Laua, silla all. Kivi, kännu all. Lume, jää, sambla all. Maa, vee, mulla all. Tuli hõõgub tuha all. Kärbsed lendavad lae all. Pääsukesepesa on räästa all. Hoone on juba katuse all 'hoonel on juba katus peal'. Ta elab samas majas otse minu all. Pori lirtsus jalge all. Külje all on õled. Pea all on padi. Puupakk istumise all. Hobune tantsiskles ratsaniku all. Sild vajus auto all kokku. Tuli on pliidi, paja all. Seisime puu all. Metsa all oli pime. Ööbisime lageda taeva all. Silmade all on kotid. Valu on rinde all. Nagu oleks tuli hänna all. Tal oli viht kaenla all. Jutt ilmus ajalehes joone all. Kirja all oli selgesti loetav nimi. Pind on küüne all. Veri naha all. Kaane, klaasi all. Tekkide ja kasuka all hakkas soe. Pintsaku all oli vaid õhuke särk. Tõi hõlma all pätsi leiba. Kuuri all 'kuurialuses'. Rehe all 'rehealuses'. Hein on juba varju all 'varjualuses, küünis'. *Kõik oli korraliku värvi all, uus ja ja alles viltu vajumata. H. Sergo. *All tänavalaterna tüdruk ja poiss. R. Rimmel.
2. millestki hõlmatud v. hõivatud. Põllud on kartuli ja teravilja all. Suur osa aiast on viljapuude ja marjapõõsaste all. Metsa, lennuvälja all olev maa-ala. Neli tuba on näituse all. Kõik purgid on piima all (kinni). Kogu raha on kauba all (kinni).
3. millegi juures, lähedal (hrl. kuskilt vaadates v. millestki madalamal). Paisu all on sügav koht. Meri on siinsamas paekalda all. Noored on kiige all. Pood on otse ukse all. Maja on Tallinna külje all. Mäng käis vastasmeeskonna värava all. Istub akna all. Koer magab ukse all. Kohtusime ülikooli suure kella all. Viimane lahing Narva all. Vastasvägede võit Moskva all. Seisime oma laevaga Kuivastu all. *Juhuslikult sinnapoole vaadanud ja näinud nina all ilvest, oli Enn rabatud. J. Kello.
4. tegevus- v. mõjupiirkonnas, mingi tegevuse v. mõju objektiks olles. Kuulide, mürskude all jooksma. Küla on tule all. Operatsioon tehti narkoosi all. Skulptuur sünnib kujuri peitli all. Aparaat on voolu all. Kepi, nuudi, piitsa all töötama. Maa ägas ikke, surve all. Tõmbas end vastase löökide all küüru. Park on looduskaitse all. Kohtu, eeluurimise all olema. Valve, vahi all. Vara oli aresti all. Ta on hooldajate eestkoste all. Hoole, keelu, kontrolli all. Elab pideva hirmu all. Teiste meelevalla, käsu, mõju, rõhumise, valitsuse, võimu all. Kannatab unepuuduse all. Ta on kahtluse, põlu, viha, naeru all. Hääl oli nagu sordiini all. Arutuse, kõne all olema. Tunnistas seda vande all. Mehed olid kõva auru all 'tublisti purjus'. Kirjanikul on uus raamat sule all 'kirjutamisel'. Tal hakkas minu pilgu all ebamugav. Minu tulek on küsimärgi all 'küsitav'. || kõnek kellegi alluvuses, juhtimisel v. käsutuses. Ma teenisin sõjaväes tema all. *Adelheid Heidegg oli preili Ritteri all oma üldise hariduse omandanud. E. Vilde.
5. osutab mingile eristavale tunnusele, nimetusele v. muule. Kiri saadeti välja selle numbri all. Selle märksõna all on kartoteegis vähe materjali. Luuletused saadetakse võistlusele märgusõna all. Avaldas romaani varjunime all. Teos ilmus uue pealkirja all. Laev sõidab Libeeria lipu all. Elas, varjas end võõra nime all.
6. ‹koos verbidega mõtlema, mõistma› (kasut. nime, termini, sõnade jne. tähenduse, mõtte avamisel). Viidumäe all mõeldakse üht osa Saaremaa keskkõrgustikust. Mida te mõistate ekspressionismi all? Lõngaõli all mõisteti vanasti lahjendatud väävelhapet. *Spetsialistide all mõtles ta iseennast. A. Valton.
7. kasut. ühendites nurga all, kraadi all 'teat. nurka moodustades'. Reaktiivlennuk tõusis järsu nurga all. Sirged lõikuvad 45° all. *Maapoolsel küljel tõusevad peauulitsalt täisnurga all mäkke paralleelsed tänavad. J. Sütiste.
8. esineb fraseologismides, näit.:. Pind kõigub jalge all. Püssi all seisma. Tanu all olema. Viies ratas vankri all. Küsimärgi all olema. Oma küünalt vaka all hoidma. (Kellegi) käpa, päka, tuhvli all olema. Nelja silma all. Mitte silma allgi kannatama, sallima. Mingi tähe all. Ühe mütsi all olema. (Mingi) lipu, loosungi, sildi all.
II. ‹adv› allpool, madalamal; varjatud, kaetud olekus; ant. ülal, üleval; ant. peal. Ülalt tornist vaadates paistsid inimesed all väikestena. Ma olin all keldris. All orus oli veel pime. Ratsanikul tantsis hobune all. Jalad käisid väsimusest all risti. Jookseb nagu oleks tal sada paari jalgu all. Tarel ei ole veel põrandat all. Kastil pole põhja all. Magasin põrandal, õhuke madrats all. Kirjal oli tema nimi all. All 'korrus allpool v. kõige alumisel korrusel' elas keegi vanem mees. Kinos ja teatris armastas ta alati all 'parteris' istuda, kuna mina eelistasin rõdu. Hobusel on rauad all. Suusad, uisud on all. Mantel on peal ja kampsun all. *Kord on Vestmann all ja Piibeleht peal – kord Piibeleht all ja Vestmann peal, aga ikka suurelt, ikka julgelt .. E. Vilde.

alla
I. ‹postp› [gen]
1. millestki, kellestki allapoole, madalamale; kaetud, varjatud olekusse; ant. peale. Laua, voodi alla. Kivi, põõsa alla. Maa, mulla alla. Õngekork kadus vee alla. Vili jäi lume alla. Pääsuke tegi pesa räästa alla. Maja saadi katuse alla 'majale saadi katus peale'. Tegi tule pliidi alla. Mees jäi koorma, lumelaviini, auto, rongi alla. Läksime vihma käest suure kuuse alla. Tõusis pilvede, taeva alla. Peitis pildi kummutisse pesu alla. Võttis viha kaenla alla. Valu lõi rinde alla. Sai vastaselt hoobi lõua alla. Kirjuta tekst pildi alla! Pane pilt klaasi alla. Peitis käed põlle alla. Puges teki, vaipade alla. Pani kuue alla kampsuni. Peitis paki hõlma alla. Kuuri alla 'kuurialusesse'. Rehe alla 'rehealusesse'. Heinad saadi enne vihma varju alla 'varjualusesse, küüni'. Rukki alla 'alusviljana' külvati timutit. *Isa tahab oma maja voodri alla panna. O. Luts.
2. millestki hõlmatud, hõivatud seisundisse. Põld läks rukki alla. Uudismaa läheb põllu ja kultuurheinamaa alla. Üle 2/3 saare pindalast võtab enda alla mets. Poistekamp võttis enda alla kogu kõnnitee. Paneb kogu oma raha raamatute alla 'kulutab kogu oma raha raamatute ostmiseks'.
3. millegi juurde, lähedale (hrl. kuskilt vaadates v. millestki madalamale). Mäeveeru alla. Küla, õue, väljamäe alla. Kalda alla on kuhjunud kive. Noored kogunesid kiige alla. Istus akna alla. Tüdruk jäi seisma ukse alla. Mäng kandus vastasmeeskonna värava alla. Poiss nihkus hirmunult ema külje alla. Vaenlane jõudis Tallinna alla. Väed koondati Narva alla. *Kahekümne viie minutiga jaama eest Logina kopli alla ... Tore sõit! R. Sirge.
4. tegevus- v. mõjupiirkonda, mingi tegevuse v. mõju objektiks. See piirkond käib Nõmme polikliiniku alla. See mets läheb varsti kirve alla. Rühm sattus vaenlase tule alla. Mustade malenditega sattusin tõrjumatu rünnaku alla. Hoole, järelevalve, kaitse, kontrolli alla. Kohtu alla andma. Langes ränga karistuse alla. Vahi, valve alla võtma. Aresti alla panema. Oksjoni alla minema. Kedagi kellegi eestkoste alla andma. Keelu alla panema. Kellegi võimu, meelevalla, valitsuse, voli, mõju alla sattuma. Kahtluse, põlu, tagakiusamise, viha, naeru, pilke alla sattuma. Arutuse, kõne alla tulema. Vaatluse, uurimise alla võtma. Kirikuvande alla panema. Mobilisatsiooni alla kuuluma. *Me ei paindu kuidagi üldiste elureeglite alla. E. Rängel. || kellegi, millegi alluvusse, haldusse. Asutus kuulub haridusministeeriumi alla. Põhja-Eesti läks XIV sajandil Taani kuninga alt Liivi ordu alla. *Küllaltki isesugune on päev, millal Aiaste saab ametlikult uue peremehe alla .. M. Traat. *Oli õnneks seegi, et vabrikus töötades ta pääses haigekassa alla .. S. Kabur.
5. (vahetult) enne, millegi eel. Söögi alla anti pits viina. Lämmastikväetist anti põllule sügiskünni alla. *Aga kes siis randaali alla võib seemet panna? Maa mättaid ja rohujuurikaid täis. R. Sirge.
6. osutab mingile lahtrile, rubriigile, kategooriale, kuhu miski arvatakse, paigutatakse. Ühise nimetaja alla viima. Käesolev kuritegu ei käi selle paragrahvi alla.
7. esineb ühendites nurga alla, kraadi alla (asendi tähistamisel küsimuse puhul kuhu?). Toorik pööratakse freesimisel vajaliku nurga alla. *„Küll rullib,” katkestab Mart vaikuse, kui laev ennast jälle nelja-viiekümnekraadise nurga alla keerab. K. Raja.
8. esineb fraseologismides, näit.:. Teed jalge alla võtma. Jalge alla tallama. Tuult tiibade alla saama. (Kellegi) tiiva alla pugema. Oma käe alla võtma. Katuse alla saama, viima. Haamri alla minema. Vihma käest räästa alla sattuma. Põranda alla minema. Küsimärgi alla seadma. (Oma) küünalt vaka alla peitma. Ühe mütsi alla saama. Tanu alla saama. Kalevi alla panema. Luubi alla võtma. Tuhvli alla sattuma. Kõrvu pea alla panema. Hamba alla saama. Hinge alla võtma. Püssi, lipu alla kutsuma. (Kellegi) silma(de) alla. (Kellelegi midagi) nina alla hõõruma.
II. ‹prep›
1. mingist määrapiirist vähem, vähem kui. a. [gen] Pisut alla kahesaja krooni. Alla kaheteistkümne kilogrammi. Alla viie aasta vanused lapsed. Ta on mees alla neljakümne. Alla viie päeva selle tööga toime ei tule. Uisutas 500 meetrit alla 40 sekundi. Mõni kraad alla nulli. Kasvult oli ta alla keskmise. Alla normaalkaalu. Alla õige hinna. Alla oma võimete. b. [part] hrv. Alla viit päeva selle tööga toime ei tule. Ta on veidi alla keskmist kasvu. Alla kahtsada krooni. Esines alla oma võimeid.
2. [part] mingis suhtes allapoole v. allpool; päri-. Seelik on tükk maad alla põlve. *.. põõsalindude salk keerles ladvastiku kohal ja kadus alla tuult .. A. Mälk. *Tuba oli hall ja hämar, alla päikest .. L. Kibuvits.
III. ‹adv›
1. allapoole, madalamale; ant. üles, peale. Üles-alla kiikuma. Ülalt alla liikuma. Riiulilt rippus alla mingi rõivas. Trepist alla laskuma, minema. Kummardus alla. Vajutas juhtkangi, ukselingi alla. Sukasäär vajus alla. Tõmbas mütsikõrvad alla. Laskis kardina alla. Käsi langes lõdvalt alla. Mina heitsin üles narile, tema alla. Tuli kabinetist alla elutuppa. Võta kaks piletit alla 'parterisse', kaks rõdule. Midagi alla neelama, kugistama. Ei saanud toitu suust alla. Veenired jooksevad mööda akent alla. Higi valgus mööda nägu alla. Tünn veeres mäest alla. Vaatasin mäelt alla orgu. Ta läks alla jõe äärde. Suurelt maanteelt keerab rada alla 'kõrvale, ära'. Sõitsime mööda jõge alla 'suudme poole, pärivoolu'. Laevad liiguvad mööda Volgat üles ja alla. Purjetati mööda Tšiili rannikut alla 'lõunasse'. Järv, jõgi lastakse alla 'lastakse kuivaks v. veepinda alandatakse'. || (oma otstarvet täitma v. selleks valmis). Paneb kartulipajale tuld alla. Seadis õunapuule toed alla. Istikutele ajasid juured alla. Sügiseks saadi majale põrandad alla. Pane suusad, uisud alla. Vankrile pandi uus ratas alla. Hobusele löödi uued rauad alla. Lõin kingadele pooltallad alla. Loomadele viidi õlgi, põhku alla. Tõmbas olulisematele sõnadele joone alla. Kirjutasin lepingule, aktile alla. Sekretär lõi tõendile pitseri alla. *Alla tõmbas villase tuukripesu, peale kerged nahkpüksid ja vikerkaarekampsuni. N. Baturin. || maapinnale v. mingile muule pinnale, maha. Alla hüppama, kukkuma. Ronis puu, kivi otsast alla. Ta tuli, kobis lavalt, lakast alla. Lennuk tulistati alla. Lennukilt heideti alla langevarjureid. Tuul raputas õunu alla. Puudelt langes lehti alla. Krohv oli lahmakatena alla langenud. Vihma kallab alla. *.. päästepaat viirati alla ja ikkagi tuldi appi. H. Sergo.
2. hulgalt v. kvaliteedilt vähem v. vähemaks. Alla hindama. Hinnast alla jätma. Tingis hinnast 10 krooni alla. Viiskümmend krooni – ja mitte sentigi alla! Hinnad läksid alla. Vabrikandid lõid palgad alla. Kellegi autoriteeti alla kiskuma. Tase, kvaliteet läks alla. Halb ilm viis tuju alla. Poisil võeti käitumishinne alla.
3. hulgalt, määralt vähem kui; (tasemelt) madalam kui. Alla neljakümnesed mehed. Alla viieteistkümnene nooruk. Alla keskmise õppeedukus.
4. ‹ühendverbi osana› näit. alla andma, alla käima, alla vanduma, alla võtma

all|tekst
ka kirj teater teksti vm. väljenduse sisemine varjatud mõte. Luuletuse, dialoogi alltekst. Kõik ei taipa tema ütlemiste iroonilist allteksti.

alt
I. ‹postp› [gen]
1. millestki, kellestki altpoolt, madalamalt (ära); kaetud, varjatud olekust (välja); ant. pealt. Laua, voodi alt. Uss ilmus kännu, mätta alt. Maa vabanes lume alt. Kaevati mulla alt välja. Kerkis esile nagu maa alt. Võtsin pliidi alt tuhka välja. Tuli duši alt. Võttis raamatu padja alt. Laev sõitis silla alt läbi. Põgenik puges rongi alt läbi. Tuli kuuse, põõsa alt välja. Välja minu katuse alt 'majast'! Pind kadus jalge alt. Võttis käe lõua alt. Võttis viha kaenla alt 'kaenlast'. Puges teki alt välja. Vabastas pildi katte alt. Kuu tuli pilvede alt välja. Kuuri alt 'kuurialusest'. Rehe alt 'rehealusest'. *Me sõidame ja vaatame teele, mis tormab meile vastu ja kaob me alt. L. Promet. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Käe alt kinni hoidma. Vilksas mütsinoka alt vaadata. Sidus rätiku lõua alt kinni. Valutab rinde, südame alt. Kana nokitses tiiva alt. Kass oli kõhu alt valge. Jaki alt paistis roosa pluus. Pildi alt oli kiri veel loetav. Joone alt leidis ta vajaliku viite. *.. [rebane] oli nii lahja, et ta küljekondid paistsid naha alt kui redelipulgad. R. Roht.
2. millegi juurest, lähedalt (hrl. millestki, kuskilt vaadates madalamalt). Mäerinnaku, künka alt voolas läbi oja. Tuli akna alt ära. Lahkus kiige alt lõbusas tujus. Maantee läheb otse ukse alt mööda. Tee keerab meie õue alt ära. Nad möödusid küla külje alt. Vaenlane taganes Narva alt. Nad sõitsid Orissaare alt mootorpaadiga Kõinastule. *Siin pole muud, kui hakka välja alt kaevama ja kaeva edasi, kuni ots on jões. A. H. Tammsaare.
3. tegevus- v. mõjupiirkonnast ära. Põgenesime pommirünnakute alt. Hoole, mõju alt vabanema. Vahi, valve, aresti, keelu alt vabastama. Ikke, rõhumise, võimu, valitsuse alt pääsema. Sein on äsja krohvija pintsli alt tulnud. Tema käe alt on läbi käinud palju noori. *Pillimehe sõrmede alt aga voolasid valsid ja polkad .. L. Metsar. || kellegi, millegi alluvusest, haldusest ära. Asutus läks ühe ministeeriumi alt teise alla. Põhja-Eesti läks XIV sajandil Taani kuninga alt ordu alla. Talupojad püüdsid mõisnike alt vabaneda.
4. hõivatud, hõlmatud seisundist ära. Heinte alt vabanenud küün. Millal ma oma raha kauba alt kätte saan?
5. osutab lahtrile, rubriigile, kategooriale, kust midagi leitakse, saadakse, ammutatakse. *Jalg kipsis, luges Väärtnõu lehest kohalike teadete alt sõnumit oma õnnetusest. P. Viiding.
6. (ühendis nurga alt osutab lähtumist teat. aspektist, teat. vaatenurgast). Läheneb küsimusele täiesti uue nurga alt. Vaagis asja mitme nurga alt.
7. esineb fraseologismides, näit.:. Hõlma, leti alt. Küünalt vaka alt välja tooma. Nina alt ära näpsama. Pinda jalge alt kaotama. Põranda alt välja tulema. Silma alt kaduma. Südame alt külmaks võtma.
II. ‹prep› [gen] murd alla. Alt viiekümne, kolmekümne (vanuse kohta). *Asutajaliikmeist elas alt veerandi Tartus .. F. Tuglas.
III. ‹adv›
1. altpoolt, madalamalt; ant. ülalt, ülevalt; ant. pealt. Alt üles vaatama. Soe õhk tõuseb alt üles. Pealt pandi vili kolusse, alt jooksis jahu välja. Alt orust kostis laulu. Ulatas müüriladujale alt telliseid kätte. Ta kolis alt '(vahetult) alumiselt korruselt' üles. *Eile alt lehte tuues käis südamest iseäralik tuksatus: nüüd! L. Hainsalu. || (oma otstarvet täitmast). Lõi vaadil põhja alt. Libe jää nagu niitis jalad alt. Võtsin suusad, uisud alt. Autol võeti ratas alt. Võtsin kampsuni alt ära. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Püksisääred on alt katki. Männitüved olid alt tumedamad, ülalt heledamad. Näkineiul on ülalt naisterahva keha, alt kala saba. Hein, loog on veel alt märg. Taime lehed on alt karvased. Alt korter on praegu tühi. Alt on kontserti parem kuulata kui rõdult.
2. eest kõrvale, eest ära (hrl. hoiatushüüetes). Alt ära! Hoia, hoidke alt! *Alt! Alt! Papi! Lea! Minge ometi eest! B. Alver. *Hobused aeti risti-rästi sinna ja siia – muudkui hoia aga alt ja vaata ette! R. Sirge.
3. ‹ühendverbi osana› näit. alt minema, alt tõmbama, alt vedama jt.

eest
I. ‹adv›
1. eestpoolt küljest, esiküljelt; eesmisest otsast.; ant. tagant. a. eestpoolt teat. kauguselt. Eest tõusis suitsu. Rünnati eest ja küljelt. Üks tõmbas eest, teine lükkas tagant. Poisid uurisid autot eest ja tagant 'igast küljest'. Pani mul tee eest kinni. Igas ürituses peab olema keegi, kes eest veab. Bussi tagumine uks oli kinni, tuli eest peale minna. Ta oli rivis eest viies. b. eesmisest otsast, esiküljelt (sealse olukorra, esinemuse poolest). Eest on maja kollaseks värvitud. Pluus on eest märg. Tal olid mantlihõlmad eest lahti. Hobune raius, lõi eest ja takka üles. Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas? (Mõistatus).
2. omalt kohalt esiküljel ära, esipoolelt (oma otstarvet täitmast) küljest ära. Võttis põlle, lipsu eest. Võtab prillid eest. Võta mask eest! Kuuel on nööp eest ära. Võtsin uksel võtme, aidauksel taba eest. Lükkas uksel riivi eest. Tõmbas aknal kardina eest kõrvale. Õhusurve lõi akendel klaasid eest. Võta hobune eest! Rakendasin hobuse eest lahti.
3. segamast, takistamast, tülinast ära. Mine eest! Eest ära, või muidu sõidan otsa! Käi tee pealt eest! Tee, et sa eest kaod! Ma tulin neil tülist eest ära. Lükkas tooli eest kõrvale. Lõhkus kraavil tammi eest. Vesi murdis kõik takistused eest. *Mida saab Ene sinna parata, et tegemata töid kiiremini juurde kuhjub, kui ta suudab eest ära teha. V. Lattik.
4. kasut. koos põgenemist, kõrvalehoidmist, vältimist väljendavate verbidega. Jooksis, pages, põgenes mul eest ära. Olin teda juba kätte saamas, kuid ta hüppas äkki eest kõrvale. Haavatud lind ei jõudnud eest ära lennata.
5. ‹hrl. ühenduses verbiga leidma› varem kohal, varem olemas, varem ees. Kodus leidsin ainult õe eest. Kui kohale jõudsime, leidsime seal juba hulga inimesi eest. Leidis eest tühja korteri, mõned kirjad. Pani osa leiba kappi tagasi, siis õhtul hea eest võtta. *Nad läksid välja ja leidsid eest muutunud ilma – sadas tihedat laia lund. M. Raud.
6. varemalt, enne endale, nii et keegi teine ilma jääb. Varasemad tulijad napsasid huvitavamad raamatud, paremad kohad eest ära. Kellega ma tantsin, kui teised poisid on ilusamad tüdrukud eest ära võtnud.
II. ‹postp› [gen]
1. millestki v. kellestki eestpoolt, esikülje v. liikumise suunast; ant. tagant. Läks maja eest mööda. Astusin kaardi, tahvli eest kõrvale. Võttis käe silmade eest. Rongkäik liikus tribüüni eest mööda. Poisikesed jooksid meie eest läbi. Päikesevarjutuse ajal läheb Kuu Päikese eest läbi. Laskis veel korraks päevased sündmused silmade eest läbi. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Särk oli rinna eest verine. Hääled kostsid kaupluse eest. Pühkis ja koristas natuke trepi eest.
2. millegi küljest, millegi esiküljelt (oma otstarvet täitmast). Tõmbas kardinad akna eest kõrvale. Võta võti ukse eest ära! Võttis tropi augu eest. Rakendas hobuse vankri eest lahti.
3. kelleltki otsust saamast, kellelegi aru andmast, kellegi jutult vms. Eksamisessioonil käib komisjoni eest läbi palju õpilasi. *Jenseni Kristast sai korraga Kristiine-proua. Mis sellest, et altari ja õpetaja eest läbi käimata. H. Sergo.
4. osutab sellele, kelle v. mille kartusel põgenetakse, kõrvale hoitakse, keda v. mida välditakse. Põgenes tagaajajate eest. Nekrutid pagesid pika kroonuteenistuse eest võõrsile. Läks sõja eest pakku. Ära jookse mu eest ära! Pani meie eest putku. Mõisnikud põgenesid talupoegade viha ja kättemaksu eest linna. Ta püüab end minu eest kõrvale hoida. Hoidu rongi eest! Mul õnnestus pea löögi eest kõrvale tõmmata. Säärane mees ei kohku millegi eest tagasi 'võib kõigega hakkama saada'. *Ent vaatamata kõigile pingutustele ei pääsenud ta siiski mälestuste eest .. A. Jakobson.
5. osutab kellegi v. millegi suhtes kaitstud, varjatud olekule v. kaitsmise, varjamise, hoidmise vajadusele. Lukud ei hoidnud röövlite ja varaste eest. Ta hoiatas mind nende kättemaksu eest. Ta on halb inimene, hoia end tema eest! Parvel oli ta metsloomade eest kaitstud. Kuusehekk varjab aeda põhjatuulte eest. Kuuse all olid nad vihma eest varjul. Tema eest tuleb uks kinni hoida. Ma ei varja sinu eest midagi. Tema eest hoiti kõik salajas. Seda tehti vanemate eest salaja. Põlde tuli liigvee eest kaitsta. Muul kaitseb sadamat ummistumise eest. Hoia end kahjulike mõjude eest! *.. arvas end seega kõige suuremate tooruste eest kaitstud olevat .. E. Krusten.
6. asemel, asendajana, ülesannetes. Kes selle töö tema eest ära teeb? Rektori eest kirjutas alla prorektor. Mine sa täna minu eest nõupidamisele! Õienda minu eest see asi ära! Maksa minu eest ka! Ta juba vastas meie mõlema eest. Tädi oli vaeslastele ema eest. Nad kasvatasid teda lapse, poja eest. Ta oli härral nii toapoisi kui ka kutsari eest. Tuhatoosi eest käib alustass. Viletsal ajal oli kartul ka leiva eest. *Karjapoistele see puu oli kella eest – tema vari näitas, millal on õige aeg lõunale minna. J. V. Veski. || võrdselt kellegagi v. millegagi. Poisid olid tööl juba mehe, täismehe eest väljas. Töötab, rabab tööd mitme inimese eest. Rammu oli tal kolme mehe eest. Sõi ja jõi mitme eest. Vihma ei olnud kaste eestki. *.. aga kui naerab, siis ragistab kolme eest. O. Luts.
7. (ajaliselt:) tagasi, varem. Paari aasta eest polnud veel seda maja. Hiiumaa asustati umbes 700 aasta eest. Sellest oli juttu juba aastate eest. Ta sai paari kuu, mõne nädala eest kaheksakümmend täis. Ta käis paari-kolme päeva eest meil. Ta tuli mulle natukese, vähe aja eest vastu. See juhtus nüüdsama, mõne minuti eest.
8. vastu (andes v. saades); väärtuses. Seda ei saa raha eestki. Sularaha eest osteti vähe. Selle palga eest võib juba töötada. Tegi seda väikese tasu eest. Andis 100 krooni eest kella pandiks. Andis viimase kauba poole hinna eest. Mõne penni eest sa ei saa midagi. Must loovutas lipu kahe vankri eest (males). Tegi seda vaid hea sõna eest. Ülesostjad ostsid kokku suurte summade eest. Kaupa on siin praegu 5000 krooni eest. Kopika eest asja, rubla eest lärmi. *.. ta pidavat paljalt aitäh eest tegema kõike väga põhjalikult. V. Gross.
9. osutab sellele, mille tasuks midagi makstakse v. mille vastutasuks midagi toimub. Nende tööde eest makstakse hästi. Plaani täitmise eest anti preemiat. Sai artikli, raamatu eest honorari. Sai kurkide eest head hinda. Kui palju sa selle eest tahad? Tasus remondi, aparaadi parandamise eest. Suur osa palgast läks korteri ja toidu eest. Maksis viletsa toapugeriku eest 1000 krooni kuus. Tegi peremehele maalapi eest päevi. Sai oma hoolikuse eest kiita. Õpilane sai vastuse eest viie. Ma olen veel selle eest võlgu. Teda edutati hoolika ja korraliku töö eest. Suur aitäh abi eest! See on küll mitte millegi eest saadud. Ma olen selle eest sulle surmani tänulik. Nõuan selle eest kahjutasu. || osutab sellele, mille pärast kedagi karistatakse, kritiseeritakse vms. Mille eest teda karistati? Mõisteti riigivastase tegevuse eest 7 aastaks vangi. Istus hobusevarguse eest kinni. Teda trahviti laimamise eest. Ülestõusust osavõtmise eest ootas surmanuhtlus. Talle määrati varguse eest rahatrahv. Poiss sai ulakuse eest tutistada. Iga väikseimagi eksimuse eest peksti. Ta vallandati tööluuside eest. Selle eest ma maksan neile veel kätte! Kas sulle selle eest midagi ei tehta, et nii kaua puudusid?
10. osutab sellele, keda v. mida kaitstakse, kelle v. mille pärast võideldakse vms. Nad võitlesid, langesid, andsid elu kodumaa eest. Võitlus rahu eest. Olin alati ise enda eest väljas. Kellegi eest seisma, kostma. Käis oma poja eest mõisnikku palumas. Nad seisid, võitlesid oma õiguste eest. Töö tulemused kõnelevad ise enese eest. Üks kõigi, kõik ühe eest. *Oli aeg, kus olin valmis surema Su eest. O. Luts. || osutab sellele, kelle v. mille suhtes hoolt kantakse, korrasolekuks kõik tehakse vms. Perekonna eest hoolitsemine. Hoolitseb laste, haigete, külaliste eest. Minu eest kantakse siin hästi hoolt. Lapsed hoolitsevad küülikute eest. Pakkide korrashoiu, ruumide puhtuse eest kantakse pidevalt hoolt. Hoolitse selle eest, et laud oleks kaetud! *Parem muretsege selle eest, et teil enestel igav ei oleks olla, kaks vanapoissi ... A. Kitzberg. || osutab sellele, kelle v. mille suhtes ollakse vastutav. Mina vastutan teie kõikide eest. Sina vastutad välitööde, kauba ärasaatmise eest! Oma tegude eest annad sa veel vastust!
11. osutab isikule, kes teiste kiirema toimimise tõttu millestki ilma jääb. Kes kiirem oli, kahmas ka teiste eest paremad palad endale. *Ta sõi üldse palju. Ta sõi ka minu eest kõik ära. K. A. Hindrey.
12. esineb fraseologismides, näit.:. Elu, hinge eest. Iga hinna eest. (Mitte) mingi hinna eest. Ilma eest. Jumala eest. Kopika eest; ei ole (mitte) kopika eest(ki). Marja eest. Nina eest napsama, näpsama. Ust nina eest kinni lööma, tõmbama. Täie eest käima, minema. Võileiva (hinna) eest.
Omaette tähendusega liitsõnad: otsa|eest, see-eest

välja elama
(mingit varjatud tunnet) tegevuses, käitumises vms. avaldama; oma energiat rakendama. Oma meelepaha, solvumist, rõõmu välja elama. Laps elab ennast välja mängudes. *.. me peame teatris välja elama oma agressiooni ja hirmud, et neist elus vabaneda. M. Unt.

esoteeriline ‹-se 5› ‹adj›
ainult asjasse pühendatuile, valituile määratud, varjatud, salajane; ant. eksoteeriline. Esoteeriline õpetus, kirjandus.

fokaal|infektsioon
med haigestumine organismi varjatud haiguskoldest, kollenakkus

intiimne ‹-se 2› ‹adj›

1. väga lähedane, usalduslik; puhtisiklik, võõraste, kõrvaliste eest varjatud. Intiimne vestlus. Intiimne sõprus. Perekonnaelu on intiimne asi. *Aga istuge lähemale... jutt on pisut intiimne. H. Raudsepp. || armueluline; keha varjatud osadega seotud. Noormees ja tütarlaps on olnud intiimses vahekorras. *.. aga oma intiimsed riidehilbud unustas ta rahumeeli siia-sinna toolileenile vedelema. K. Saaber.
2. tundmuslik, tundehell. Intiimne armastus- ja looduslüürika.
3. mugav-rahulik, hubane. Väike intiimne park, lehtla. Varjuline intiimne nurgake. || kitsas, väljavalitutest koosnev v. neile määratud. Intiimne salong. Intiimne kammerteater. Intiimses seltskonnas oli ta hoopis avameelsem.

iroonia ‹1› ‹s›
peen, varjatud, kaudne pilge; kirj kõnekujund, kus kellestki v. millestki kõneldakse pilkeks teadlikult vastupidist sellele, mida mõeldakse. Heatahtlik, kerge, varjatud, nukker iroonia. Üleolev, sapine, lõikav, kibestunud iroonia. Hääles oli, pilgust paistis irooniat. Saatuse kibe iroonia.
▷ Liitsõnad: eneseiroonia.

jälitus|tegevus
jur varjatud ja salajaste toimingute seadusjärgne läbiviimine, et koguda teavet teat. inimeste ja sündmuste kohta. Ebaseaduslik jälitustegevus. Politsei, kaitsejõudude, piirivalve jälitustegevus. Jälitustegevuse seadus.

kivi|hark
zool kivide all ja mujal niiskeis (varjatud) paigus elav sadajalgne (Lithobius)

kronogramm ‹-i 21› ‹s›

1. kronograafi abil tehtud üleskirjutis
2. fraas, milles on varjatud kujul (hrl. suurtähekujulistes Rooma numbrites) antud mingi aastaarv. Ilmumisaasta on tiitellehel antud kronogrammina.

krüptiline ‹-se 5› ‹adj›
salajane, varjatud, peidetud. Krüptiline tekst, sõnastus, sõnum.

kulisside|tagune

1. ‹s› kulisside taga olev ruum (teatris). Kitsas kulissidetagune.
2. ‹adj› üldsuse eest varjatuna v. salajas toimuv. Kulissidetagune elu, tegevus. Välisministrid pidasid kulissidetaguseid läbirääkimisi.
3. ‹s› üldsuse eest varjatud elu v. tegevus. Läbirääkimiste kulissidetagusest polnud üldsusel aimu. *Teatri kulissidetagusest pole Kirretite kodus kunagi vaikitud .. O. Tooming.

kuma ‹11› ‹s›

1. kauge v. varjatud valgusallika nõrk tuhmilt helendav paiste. Õhtutaeva kustuv kuma. Kauge tulekahju kuma. Otsisime teed tähtede kumal. Kuu heitis lumele sinakat kuma. Silmapiiril aimub linna(tulede) kuma. Idataevasse ilmus koidueelne kuma. Pimedusest astus keegi aknavalguse kumasse. Istusime hõõguvate süte punakas kumas. Püüdis kirja lugeda tänavalaterna kumas. Läbi akna tungis suveöö kahvatut kuma. *Ta [= põõsas] oli nii tihe, et päikese kiired sest lehe- ja õiteseinast ainult vähese roheka kumaga jõudsid läbi tungida. E. Vilde. | piltl. Näolt kadus viimane naeratuse kuma. *.. ta silmis tõusis sütitav helk, näol mängles nagu unistatud õnne kauge kuma. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: ao|kuma, eha|kuma, koidu|kuma, linna|kuma, loojangu|kuma, päeva|kuma, süte|kuma, tule|kuma, valgus|kuma, vastu|kuma, õhtukuma.
2. hrv kumin. *.. ja siis hakkasid kirikukellad pimm-pammitama. Aeglaselt, nii et löögi kuma ammu enne järgmist kustus. O. Tooming.

kuru ‹11› ‹s›

1. kõrvaline, muust maailmast eraldatud paik. Onn asus metsa sügavas kurus. *Tulen nüüd vaikselt / nagu oja sulisev / kusagilt soode, rabade kurust.. J. Barbarus. || kõrvaline, varjatud sopp, nurk (hrl. hoones, ruumis). Vanaisa voodi oli ahjutaguses kurus. *Hoovi tagumises kurus kägises uks. A. Murakin (tlk). | piltl. Hinge, südame sügavaimas kurus tekkis salasoov.
▷ Liitsõnad: ahju|kuru, kodu|kuru, laane|kuru, metsakuru.
2. kitsas vahe- v. läbikäik; kitsas tee millegi vahel. Majadevaheline kuru. *Kuru, mis [laeva] kahe katla vahelt tuleruumist masinasse viis, sai läbida ainult küürutades. A. Hint. || ka geogr mäekuru. Kuru ületamine. Tõus kurule. Laskumine kurult. Üle kuru viiv tee. Mäeahelikku läbis kitsas lumine kuru.
▷ Liitsõnad: karja|kuru, mäe|kuru, trepikuru.

latentne ‹-se 2› ‹adj›
varjatud, peidetud, peite-. Haiguse latentne staadium ehk peitejärk. Latentsed viirused ei tekita organismis haigusnähtusid. Latentne soojus. *Vahest [oli nende vahel] latentne vastastikune antipaatia, nagu seda sagedasti leidub. K. A. Hindrey.

seitsme luku taga
väga varjatud, salajane; eriti salajas. Hoiab oma avastust, uurimistulemusi seitsme luku taga.

läbi|tungimatu ‹1› ‹adj›

1. selline, millest ei saa v. on raske läbi tungida. Läbitungimatu padrik, tihnik. || läbinähtamatu. Läbitungimatu udu, pimedus.
2. tundeid mitte reetev. Läbitungimatu ilme, pilk, nägu.
3. varjatud, tajumatu. *Mis läbitungimatud tagamaad / on elus varjul .. K. Kangur.

teine mina
kellegi varjatud loomus. Variserlus oli tema teine mina.

nutu|nurk
varjatud koht omaette nutmiseks. *.. siis valis ta endale niisuguse nutunurga, kus teda keegi ei näinud. E. Krusten.

okultne ‹-se 2› ‹adj›

1. okultismiga seotud. Okultsed võimed, nähtused.
2. varjatud. Okultne maoverejooks.

peen ‹-e, -t 34› ‹adj›

1. suhteliselt väikese läbi-(ning ümber)mõõduga, peenike(ne).; ant. jäme. a. (pikkade, hrl. silinderjate esemete ja moodustiste, ka keha ja kehaosade kohta). Peened taimevarred. Peened nõtked oksad. Kõrsheina peen ja tihe juurestik. Peene tüvega sookask. Peen ora. Peente varrastega kootud sall. Medaljon oli peene keti otsas. Peene kontsaga kingad. Peene otsaga pintsel. Sael on peened hambad. Peentest lattidest tara. Kepp läheb ühest otsast peenemaks. Lõhkus kõik saetud puud peeneks. Hästi peen niit, lõng, nöör. Peen 'peenest lõngast' kalev. Peen linane riie. Peene 'peentest kiududest koosneva' villaga lammas. Peened veresooned. Peen suitsujuga, piimanire. Peened sääred, jalad, käsivarred. Pikad peened sõrmed. Peen kongis nina. Peene pihaga noorik. Peene kondiga kõhetu mees. Lapse kael oli haigusega na peeneks jäänud. Õde on sinust peenem. Maani kleit tegi teda pikemaks ja peenemaks, kui ta oli. b. (hrl. tasapinnaliste moodustiste kohta:) kitsas v. väike (sageli ka tihe, kribuline). Peened jooned, triibud, nöörvoldid. Pideva peene joonega tõmmatud kontuur. Peened kõrges kaares kulmud. Peened kortsud näos. Mitu peent kurdu otsa ees. Klaas oli täis peeni pragusid. Kivimi peened lõhed ja praod. Peent kirja on raske lugeda. Tiheda peene käekirjaga täidetud leheküljed. *Saarlased olid jõudnud juba saare varju, laine muutus peenemaks, enam ei visanud vett üle parda. A. Kalmus.
▷ Liitsõnad: ime|peen, juus|peen, jõhv|peen, niit|peen, nõel|peen, piits|peen, pilbas|peen, raag|peen, tikk|peen, ülipeen.
2. ühesugustest pisikestest (eriti ümmargustest) osistest koosnev (ka sellise osise enda, harvemini eseme kohta), peenike(ne); ant. jäme. Peen kruus, valge liiv. Murenenud kivimite peen puru, peen prügi. Peen tubakapuru, põhupraht. Peen pulber, jahu. Hästi peen püül. Riputas peent suhkrut peale. Peent jahutolmu oli kogu veski täis. Timutil on väga peen seeme. Sadas, tibas, piserdas peent vihma. Peened liivaterad, lumekübemed. Peened värvilised helmed. Peened haavlid. Peened higipisarad, tedretähnid näol. Klaas purunes peenteks kildudeks. Peeneks hakitud muna, sibul. Peeneks raiutud peedi- ja kapsalehed. Peeneks jahvatatud kriit. Mälus toidu, pudistas leiva, hõõrus terad peeneks. Külje all peeneks kulunud põhk. Murdis tiku peeneks pihuks. Peen 'väikeseauguline' sõel, riiv, võrgulina. Rukkitera jääb, pohlad jäävad tänavu peeneks. Peenemad kartulid jäid seemneks. *Indrek oma alaliste juurdlustega õõnestas Karini südames kõik alused, näppis peeneks kõik pidemed. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: ime|peen, pihu|peen, pool|peen, tolm|peen, tuhk|peen, udu|peen, ülipeen.
3. äärmiselt üksikasjalikku tööoskust ja täpsust nõudev; detailne, ülimalt täpne, peenike(ne). Peen ja aeganõudev töö. Õpetas tütarlastele peent näputööd. Juveliiri peen töö. Peenema rauatöö mees. Mul pole enam silmi nii peene töö jaoks. Peen tikand, nikerdus. Peene ornamendi ja töötlusega mõõga käepide. Peenem viimistlus, lihv. Peene konstruktsiooniga süst. Peen orkestratsioon. G. Reindorffi illustratsioonide peen läbijoonistatus. Kõige peenemate üksikasjadeni läbimõeldud kava. Peen arvepidamine väljaminekute kohta. Peened 'täpsed' mõõtmised, mõõteriistad. *Meid köidab ürgaja kunstnike peen vaatlusoskus, anne rõhutada kujutatava kõige olulisemaid tunnuseid. K. Põllu. || (meelte, vaistu kohta:) vähimaidki varjundeid eraldav, tundlik, terav. Peen haistmine, kõrv. Peen vaist, instinkt. Tal on peen nina kahtlaste asjade tabamiseks.
4. vaevumärgatav, raskesti eraldatav v. taibatav, varjatud, kerge. Peen naeratus, muie suunurkades. Peen iroonia. Peen vihje, nüanss. See oli vaid peen nali. Peened värvivarjundid. Jahikoera nina eraldab kõige peenemaid lõhnu. Nii peent vahet ei oska keegi teha.
5. kvaliteetne, väärtuslik, omas liigis parimate hulka kuuluv. a. paremast materjalist, kallihinnaline, elegantne, luksuslik. Peened road, söögid, joogid, napsid, veinid. Pudel peenemat viina. Laual oli peeni hõrgutisi. Kõige peenemad lauanõud! Peen linnaülikond, kübar. Peened kõrge kontsaga kingad. Peen pesu. Peenes riides noormees. Peen välismaa ümbrik. Peen Prantsuse lõhnaõli. Peen lõhn, aroom. *.. ka peenemat linna seepi pojakese pesemiseks poest koju toonud. R. Kolk. b. kõrgemasse, varakamasse, esinduslikumasse kihti kuuluv v. selliseks peetav; sellele kihile omane; suursugune, noobel, härrandlik. Peen daam, härra, preili, kavaler. Peenem inimene juba sellisesse kohta ei tule. Eerik oli peen mees ja alati elegantselt riides. Linnas elavad sugulased olid hirmus peened. Peenem rahvas, seltskond, linnaosa. Peen restoran, kohvik, lokaal, kõrts. Peatusime kõige peenemas hotellis. Läheme kuhugi peenemasse kohta sööma. Teenis teenijana peentes majades. Õppis peenes koolis. Puhtam ja peenem amet, töökoht. Ta on maast madalast peenema eluga harjunud. Peen kasvatus, toon. Peened kombed. Peen käitumine. Peente maneeridega mees. Tal oli peen saksa nimi. Orhideed – see on midagi väga peent! Pidas ennast liiga peeneks, et koristaja kohta vastu võtta. Tahab igatpidi peen välja näha. Pidas end oma kolleegidest paremaks ja peenemaks. Peen oli natuke klaveril klimberdada, esietendustel käia. *Osata jääl liuelda näis peen, kuulus hea tooni hulka. E. Õun. *Ikka rohkem kiskus teda tädi juurde, kus kõik oli parem, peenem ja avaram. V. Saar.
6. (ülekantumate tähendusvarjundite märkimiseks, eriti sisemiste väärtuste puhul:) hea, asjatundlik, sügav, viimistletud, lihvitud, valitud; õilis, meeldiv. Peen inimesetundja, interpreet. Põhjalik ja peen eksperimentaator. Peen muusikatundmine, psühholoogiline analüüs. Peen lavastus, avangukäsitlus. Peen diplomaatia, taktika. Hingelt peen inimene. Kunstniku peen isikupära. Temas oli peent huumorimeelt. Autori peen ja hingestatud lürism. Värvitoonide peen harmoonia. Tõelise „Suislepa” peen maitse. Kadakasuitsu peen aroom. Peen värvigamma, kunstimaitse. *Hobune on peen ja puhas loom, tundlik nagu viiul. M. Traat.
7. (näo, näojoonte kohta:) meeldiv, peenejooneline, sümpaatne, ka intelligentsusest tunnistust andev. Peente näojoontega naine. Jälgisin ta peent profiili. *Ilus, peen nägu, suured, natuke kurvailmelised silmad. K. Ainver.
8. kaval, osav, riukaline, peenike(ne). Peen sell, kelm, suli, väljapressija. Väga peen karjerist. Peen nipp, trikk. Mis peene nõksuga ta sisse pääsis? Pidas peent plaani. Ajab peent poliitikat. Pole midagi öelda, peened poisid, oskavad äri teha! *Vast oli maailm tõesti peamiselt kelmide ja variseride maailm ning Valt Vilmergi oli seda peenel kombel... L. Anvelt.
9. (hääle, heli kohta:) kõrge, hele, peenike(ne). Karjub peene kileda häälega. Peen piuksuv hääl. Räägib, laulab peene häälega. Tüdruk nuttis imeliku peene häälega. Tihased siutsuvad peene häälega. Kostab peent vilinat.
10. (raha kohta:) väikese väärtusega. Raha peeneks 'väiksema väärtusega üksusteks' vahetama. Peent raha oli tal ainult mõnikümmend senti. Kas te saate mul sajakroonise peenemaks vahetada?

peiteline ‹-se 5› ‹adj›
varjatud. Peiteline nakkus.

peituma ‹37›

1. peitu, rettu v. varjule minema, end peitma. Varitsejad peitusid põõsastikku. Laps peitus ukse varju. Põgenikul õnnestus tagaajajate eest peituda. Putukate vastsed peituvad külmade tulekul koorepragudesse. *Mati tahaks pimedusse peituda, tahaks siit ära! E. Vetemaa. | piltl. Rohelusse peituv hoone. Küla on peitunud metsade varju.
2. peidus v. varjul olema, varjatud olema; leiduma, sisalduma. Pärismaalased peitusid metsades ja mäekurudes. Kes peitub selle varjunime taga? Maapõues peituvad suured rikkused. Kes seda teab, mis neis varemeis, kirstudes võiks peituda. Ristleja trümmides peituv laskemoon. Nende sõnade, pilkude taga peab midagi peituma! Kas ei peitu siin lõks? Hinges peituv valu. Teoses peitub omapärane filosoofia. *Noh, selles isikus võib peituda nii mõndagi, aga tal on huumorimeelt.. O. Luts. || seisnema. Milles peituvad kriisi põhjused? Selles peituski asja tuum. Õnn ei peitu rahas ja mureta elus. Edu saladus peitus selles, et.. *Armastus on üürike ja võib-olla just selles peitub ta peamine väärtus. L. Hainsalu.

peit|vesi
maa sees peidus olev, varjatud vesi (näit. veesoon vms.)

pinna|alune ‹adj›
pinna all olev v. toimuv. Jää on seal pinnaaluse veevoolu tõttu ohtlikult õhuke. || piltl varjatud. *Valga elu tundus poliitiliselt võrdlemisi vaiksena, kuigi ka seal käis pinnaalune käärimine. F. Tuglas.

retsessiivne ‹-se 2› ‹adj›
biol taanduv, vaibuv; varjatud. Dominantsed ja retsessiivsed tunnused. Retsessiivne mutatsioon.

ridade|vaheline
Ridadevaheline kaugus. || piltl varjatud, peidetud. Ridadevaheline sõnum.

ridade vahelt lugema
alltekstist aru saama, kirjutatu v. öeldu varjatud mõtet välja lugema. Taiplik loeb ridade vahelt, millele autor on vihjata tahtnud.

sala|armastus
salajane, varjatud armastus (ka isik). Teised ei pidanud tema salaarmastusest midagi teadma. Liidi oli Juhani salaarmastus.

sala|diplomaatia
pol avalikkuse eest varjatud diplomaatia

saladus ‹-e 5› ‹s›

1. millegi pidamine salajasena; sellisena säilitamise kohustus. Kirjavahetuse saladus. Pangad garanteerivad hoiuste saladuse. Kogu lugu hoiti suures saladuses.
▷ Liitsõnad: kirja|saladus, panga|saladus, pihisaladus.
2. salajasena peetav teadmine v. asjaolu. Riiklikud saladused. Seda ei tohi keegi teada, see on meie perekonna, meie kahe saladus. Neid seob omavaheline saladus. Igaühel on omad saladused. Milla ei teinudki sellest kõigest saladust. Naised ei oska alati saladusi pidada. Pühendas mind oma saladustesse. Avaldas, usaldas sõbrale oma saladuse. Lobises välja, reetis saladuse. Ta oskab teistelt saladusi välja meelitada. Mul ei ole sinu ees saladusi. Saladus vaevas hinge. Kuidagi õnnestus meil saladuse jälile saada. Kõik peab esialgu saladuseks jääma. Poiste käigud ei jäänud ema valvsa silma eest saladusse. See pidi ju täielik saladus olema! Eilne juhtum pole enam mingi saladus. Avalik saladus 'asi, mis peaks olema salajane, kuid mida sellest hoolimata üldiselt teatakse'.
▷ Liitsõnad: ameti|saladus, sõja|saladus, tootmis|saladus, töö|saladus, ärisaladus; südamesaladus.
3. mingi teadmata v. seletamatu asjaolu. Looduse, maailmaruumi saladused. Püüdis tungida elu ja surma saladustesse. Hakati uurima merepõhja saladusi. Elu tekke saladust pole tänini lahendatud. Mõrva üksikasjad jäidki saladuseks. Maailmas on veel palju lahendamata saladusi. *Ja kui ka inimese mässuline mõte iial ei ulatu viimsete saladusteni, mis sellest siis! F. Tuglas. || millegi (varjatud) põhjus. Milles siis ikkagi on tema edu, populaarsuse saladus?
▷ Liitsõnad: tekkesaladus.
4. oskus, võte, teadmine millekski, nipp, nõks. Tütarlaps õppis tundma kokakunsti saladusi. *Kuigi vanuselt alles veel laps, oli Tatjaana tualeti saladustes juba kõigiti teadja.. E. Vilde. *Emal olid teada kõik need saladused, millise tuulega ja millise kuuga võis minna kündma, külvama või heinale. A. Kalmus.

sala|haav
piltl salajane, varjatud haav. Ei ole mõtet puudutada tema hinge salahaavu.

salajane ‹-se 5 komp salajam e. salajasem superl kõige salaja(se)m e. salajaim e. salajasim› ‹adj›
varjatud, avalikult mitte teada v. märgata olev; salaja tehtav, toimuv, toimiv v. esinev. Kuidas hoida end salajaste vaenlaste eest? Salajane mängupõrgu, kokkusaamiskoht. Täiesti salajane organisatsioon. Rabasaarele viib salajane rada. Salajased dokumendid, andmed. Salajane nõupidamine, koosolek. Ootamatu, salajane kallaletung. Vargus võib olla salajane või avalik. Salajane hääletamine 'hääletamine valimissedelitega'. Täidab mingit salajast ülesannet, ajab mingit salajast asja. Salajane ringkiri, kirjavahetus, instruktsioon, teade. Pühendas mind oma salajastesse plaanidesse. Meie tegevus tuleb senisest salajasemaks muuta. Keegi ei tea tema kõige salajasemaid mõtteid. Salajane kartus, hirm, vaen, ähvardus. Temas on säilinud salajane lootus, unistus. Salajane armastus, kirg, igatsus. Täitus mu südame üks salajasi soove. *Äkki kahetseb mõni neist salajamas südamesopis, et ei oska laulda. M. Traat.
▷ Liitsõnad: pool|salajane, ülisalajane.

sala|kavatsus
salajane, varjatud kavatsus. Kahtlane mees, tal on vist mingid salakavatsused.

sala|käik

1. kuhugi viiv käik, mille suu on varjatud. Maa-alune salakäik. Lossi, püramiidi salakäigud. Kindlusest viis salakäik all-linna.
2. salajane käimine kusagil. *Mitmed olevat näinud teda õhtul pimedas sinna [= kõrtsi] hiilivat, palitukrae üleval ja müts silmil, et niiviisi avalikkuse ees varjata oma alatuid, kõlblusvastaseid salakäike. E. Kindluste.
3. partii katkestamisel ühe mängija poolt kirja pandud ja ümbrikusse suletud käik (males). Suurmeister oli üles kirjutanud halva salakäigu ja partii jätkamisel kaotas.

sala|luuk
varjatud luuk. Lossi põrandas oli salaluuk.

sala|nööp
varjatud nööp (riietusesemel). Mantli hõlmu hoiab peale vöö vaheliti veel salanööp.

sala|pulk
varjatud pulk puidutöös mingite osade ühendamiseks. Palgid, lauaservad ühendati omavahel salapulkadega. *.. paneb nad [= pöiad] salapulkade abil rattaks kokku.. M. Metsanurk.

sala|ruum
salajane, varjatud ruum. *Soovitas jälle kangesti, et ma oma majasse kas seinte taha või põranda alla ehitaksin mingi salaruumi, kuhu inimene saaks ennast häda korral ära peita. E. Krusten.

sala|sopp [-sopi]
piltl sisim, varjatud sopp. Midagi kripeldas südame, hinge salasopis. Kes suudaks mõista inimloomuse salasoppe ja keerdkäike!

sala|sõprus
salajane, varjatud sõprus. Nad peavad omavahel salasõprust.

sala|tasku
salajane, varjatud tasku. Pintsaku, jaki salatasku. Pintsaku voodri vahele oli õmmeldud salatasku. Peitis rahakoti aluspükste küljes olevasse salataskusse.

sala|uks
salajane, varjatud uks (näit. salakambrisse)

sala|vaen
salajane, varjatud vaen. Meeste salavaen puhkes lõpuks avalikuks tüliks.

sala|vedru
varjatud vedru. Laegas avanes salavedrule vajutamisel.

sala|värav
varjatud värav (näit. kindlusel)

seest
I. ‹postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna elatiivilõpuga›
1. millegi (v. kellegi) sisemusest, seestpoolt; kaetud, varjatud olekust. Võtab korvi seest järgmise õuna. Valas lillele kannu seest vett. Laps harutab kingituse paberi seest välja. Hälli seest kostis nuttu. Maa seest ammutati naftat. Korjab mulla seest kartuleid. Tõmbab naha seest pinnu välja. Põranda seest leidsime rotiaugu. Võttis seinalt tapeedi seest nõela. Kuidas laudlina seest pleki välja saaks? Haugi seest leiti särjepoeg. Päike tuli pilvede seest välja. Otsib pilguga lainete seest paati. Poiss ei tõsta ninagi paberite, raamatu seest üles. Kohviku seest näeb tänavat küll, väljast sisse ei näe midagi. Andis jalgu pori seest välja tirida. Raske töö imeb jõu luude-liikmete seest. Loen sinu kirja seest välja varjatud etteheite. Tahtis inimese seest kurjuse välja ajada. Äkitselt, nagu maa seest kerkinud, seisis õpetaja laste ees. *Mis kirjanik loob, see tuleb tema enda seest, niihästi vormilt kui sisult. E. Vilde.
2. mingist olukorrast, seisundist v. millegi mõjust (välja). Pääses lõpuks tehase kära-müra seest minema. Katsu nüüd selle supi seest 'segasest, täbarast olukorrast' välja rabelda. Tiris tüdruku häbi, õnnetuse seest välja.
3. hrv seast. *Saaks ära nende inimeste seest! on ta suurim soov. V. Uibopuu.
II. ‹adv›
1. sisemusest, seestpoolt; kaetud, varjatud olekust; ant. väljast. Oksendas, kuni seest polnud enam midagi tulemas. || siseruumi(de)st, majast vm. kitsamalt piiritletud alalt. Seest immitseb koridori suitsu. Koputab, aga seest ei vasta keegi. Akna taga seistes kuulsin seest ägedat sõnavahetust. Koer urises kuudis, aga seest välja ei tulnud. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Puu on seest õõnes. Seest mäda pirn. Leib on seest tooreks jäänud. Seest karvased kindad. Seest oli maja valge ja ruumikas. Laeva peab värvima nii seest kui väljast. Päike kütab vaguni seest kuumaks. Mis on seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline?
2. kasut. viitamaks inimese kehalisele v. hingelisele seisundile ning enesetundele. Seest näpistab, valutab (kõhu kohta). Mul on seest nii hele 'kõht on tühi', et ajab lausa pilli. Rammus toit ajas tal seest täis. Rohke söömaaeg võttis seest lahti, vurisema (kõhulahtisuse kohta). Suure sületäiega võid enda seest ära venitada, ära katkestada. Seest käib külm jutt läbi, tõmbub külmaks. Hirm võttis seest õõnsaks. Mutike on pealtnäha heasüdamlik, aga seest õelust täis. Köhis, nuttis kas või hinge seest. Raba tööd tehes või hing seest välja! Palavus võtab hinge, tossu seest. Sa sööd oma norimisega närvid, südame seest 'tüütad ära'. *Tuli koldes sai varsti otsa ja siis oli neil mõlemal uuesti külm, nii seest kui väljast. I. Jaks.

süli ‹süle 12› ‹s›

1. kellegi v. millegi ümber välja sirutatud käsivarte ja keha eespoolse ülaosa vaheline ruum. Emal on laps süles. Hoidis, kandis mingit rasket kompsu süles. Ema võttis, tõstis lapse sülle. Laps kippus, ronis emale sülle. Poiss haaras, kahmas tüdruku sülle. Mees asis raske tsemendikoti sülle, ladus endale puuhalud sülle. Pani kandami sülest maha. Süli täis raamatuid, mitmesuguseid pakke. Kandis, tõi puid sülega tuppa. Põlislaane männitüved olid lausa sülega mõõta 'ümbert kinni võtta'. *Millele süli ümber ulatus, sellele jaksasid ka tuule alla teha. H. Sergo. | piltl. Eksis ära ja jooksis, sattus peagi tagaajajatele sülle. *Kuid põgenemiseks oli see tee kõige kõlbmatum – aias võis Sepp joosta majarahvale otse sülle. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: emasüli.
2. (hrl. istumisel:) rüpp. Istub toolil, käed süles. Istus rõdul, raamat süles. Laps pani pea vanaema sülle ja hakkas nutma. Loksutas endale kogemata kohvi sülle. *See uudis oli nii üllatav, et kõikide käed korraga sülle langesid ja toas igasugune töö lõppes. A. Kalmus.
3. piltl (mingi ala, nähtuse varjatud, peitva sisemuse kohta:) rüpp, põu. Linn asub mägede süles. Ta on üles kasvanud suurte metsade, põlislaante süles. Udu ujub välja soode sülest. Sambla süles kasvasid sinililled. Üksik ujuja lainete, voogude süles. Puhkab mulla süles igavest und. Ta uneles suure õnne süles. Tahaksin suvel linnast looduse sülle. Öö võttis põgenikud oma varjavasse sülle. *Tema ees häilib mere ääretu süli, ühtaegu vaenulik ja lahe, tõrjuv ja kutsuv.. L. Meri.
▷ Liitsõnad: metsa|süli, mullasüli.

taga|maa

1. hrl. asulat ümbritsev v. asulaga piirnev ja sellega majanduslikus ning kultuurilises suhtlemises olev maa-ala. Muistse Tallinna tagamaa hõlmas kogu Põhja-Eesti. Laastatud tagamaadega linnad kiratsesid. Aleviku tagamaa on kehv: vaesed kaluripered ja popsid. Kaubitsemiseks hõivati tagamaid. Tagamaid maksustama. Narva vabrikud olid ehitatud suure Vene tagamaa jaoks. Novgorodi põhjapoolsed tagamaad. Sadam ilma tagamaata on majanduslikult mõttetu.
2. tagapoolne, kaugem, kõrvaline koht, ääremaa. Tagamaa talud. Talu tagamaad. Tagamaal leiab veel metsast seeni ja jõest vähke. Heinalised jõudsid tagamaa(de)lt koju alles õhtu eel. Puutumatute tagamaade otsatu vaikus.
3. piltl tundmatu, varjatud ala; tagapõhi. Inimhinge, (ala)teadvuse tagamaad. Ta on erak, kelles peidus rikkad ja sügavad tagamaad. Kunstnik on kitsi oma teose tagamaid avama. Avara tagamaaga kirjutis. Sel tülil on suur tagamaa. Palestiina konflikti tagamaad. Ma ei taibanud vihje tagamaid. *Kustki mälu kaugeilt tagamailt nihkus ja nihkus ligemale selle lodeva näo ilme. M. Raud.

taga|mõte
millegagi liituv varjatud, otse väljendamata mõte, varjatud eesmärk. Tagamõttega rääkima, ütlema. Otsib igast sõnast tagamõtet. Ilma tagamõtteta esitatud küsimus. Selles teos peitub mingi tagamõte. Taipas kohe teise tagamõtet. Läksin sinna tagamõttega tuttavaid kohata. Lohutas tüdrukut, aga endal olid hoopis teised tagamõtted. Kuri, kaval, peidetud, varjatud tagamõte. || alltekst. *Kunstiteos peab kandma eneses sügavat tagamõtet. E. Siirak.

telgi|tagune
piltl
1. ‹adj› avalikkuse eest varjatult v. salajas toimuv, tegutsev jne. Telgitagused sepitsused, sobingud, läbirääkimised, kokkulepped. Telgitagune võimuvõitlus süveneb. Minister on sattunud telgitaguste jõudude kontrolli alla. Seda meest peetakse telgitaguseks niiditõmbajaks.
2. ‹s› ‹pl.› avalikkuse eest varjatud elu v. tegevus; millegi tagamaad. Valimisvõitluse, suure poliitika telgitagused. Tegelikku poliitikat tehakse telgitagustes. Raamat selgitab omaaegse kunstielu telgitaguseid. Film kergitab moemaailma telgitaguseid. Vahejuhtum heidab valgust konflikti telgitagustele. Sündmuse telgitagused on tänini selgusetud. *Olles küll nime poolest avatud ühiskond, on Eesti säilitanud oma telgitagused .. T. Erilaid.

traadi|tõmbaja ‹1› ‹s›

1. erioskustega tööline traaditõmbamisel
2. piltl (hrl. varjatud) suunaja v. otsustaja. Telgitagused traaditõmbajad. Rahutuste organiseerijaid, tegelikke traaditõmbajaid ei õnnestunud kätte saada. *Tema oligi siin [= ballil] täna tseremooniameister, traaditõmbaja, kes vaatas, et kõik läheks nii nagu vaja. M. Traat.

traadi|tõmbamine ‹-se 5› ‹s›

1. tehn töödeldava traadi vedamine läbi tõmbepingis olevate avade
2. piltl (hrl. varjatud) suunamine v. otsustamine. Vaataja nukuteatris traaditõmbamist tavaliselt ei näe. *Soomel oli ilmselt üks neist, kes vältisid avalikke esinemisi, eelistades sellele traaditõmbamist. E. Õun.

traagel|niit [-niidi]

1. traagelduse õmblusniit. Pärast õmblemist tõmmatakse traagelniidid välja. Rõival on alles traagelniidid sees. Eemaldas varrukast viimase traagelniidi.
2. ‹pl.› piltl millegi kokkuklopsitu hooletult v. oskamatult varjatud ühendusniidid. Selgesti on märgatavad stsenaariumi traagelniidid. Paistavad silma vandenõu traagelniidid. Miski ei suutnud varjata fabritseeritud süüdistuse traagelniite.

välja tulema

1. kusagilt, millegi seest välja liikuma v. ilmuma. Tuli majast, väravast, põõsa tagant, peidust välja. Mis sa toas istud, tule välja! Põgenikud tulid metsast välja. Karu tuli koopast välja. Linnupoeg on munast välja tulnud 'koorunud'. Tule välja, kui sa mees oled! (väljakutse tapluseks). Vaat kus tuli mul töömees, kange mees välja! (halvustavalt). Peksti nii, et veri tuli välja. Ajab oksele, kõik tahab seest välja tulla. Jõgi tuleb maa alt välja. Ilm läks ilusaks, päikegi tuli välja. Juuksesalk on mütsi alt välja tulnud. Kaevamisel tuli välja mitu pealuud. Kadunud raamat tuli lõpuks välja 'leiti üles'. | piltl. Tema suust ei tulnud tükil ajal sõnagi välja. Partei tuli põranda alt välja 'hakkas legaalselt tegutsema'.
2. mingist keerulisest v. raskest olukorrast tervelt, kahjutult pääsema. Oli sõjastki eluga, terve nahaga välja tulnud. Tuli igast olukorrast puhtalt välja. Tuli asjast auga, võitjana välja. Sa tulid sellest loost veel hästi välja.
3. (mingi proovitava v. plaanitsetud tegevuse v. ürituse kohta:) õnnestuma, korda minema; asja saama, teoks saama. Laboris rõõmustati – katse tuli välja. Pärast pikka pusimist tuli ülesanne siiski välja. Püüdis tantsusamme teha – tulid välja küll. Pasjanss ei tulnud välja. Tööst ei tulnud sel päeval enam midagi välja. Meie homsest linnaminekust ei tule midagi välja 'see jääb ära'. Proovib äri ajada, aga sest ei tule midagi välja. Nooruki suurtest plaanidest ei tahtnud midagi välja tulla 'need ei täitunud'. Pulmadest ei tulnud midagi välja: peigmees võeti sõjaväkke.
4. (lõpptulemuse kohta:) kujunema, saama, välja kukkuma. Laps püüab küll, aga tähed tulevad välja kõverad ja koledad. Püüdis naeratada, aga see tuli viril välja. Arvuta kuidas tahad, ikka tuleb üks ja seesama välja. See pilt on paremini välja tulnud. Kõik tuli välja hoopis teisiti kui kavatseti. Kummardus tuli kohmakalt välja. Sellest ei tule midagi head välja. Mis sellest kõigest veel lõpuks välja tuleb? *.. siin ei saa lihtsalt üht ainet teisega segada ja vaadata, mis välja tuleb. Pead teadma, mida otsid. U. Mikelsaar.
5. (materiaalselt) toime tulema, läbi tulema. Palgaga ei tule välja, peab lisatööd otsima. Kas sa tuled nii vähese rahaga kuu lõpuni välja? Pension on väike, raske on oma(de)ga välja tulla. Raha oli vähe, aga välja tuldi. Viljasaak oli halb, leivaga ei tule uue lõikuseni välja. *Vaata kevadel mõni niisugune, keda ei kahtlustata. Talvel sa tuled välja ilma sulasetagi. A. Jakobson.
6. selguma, ilmnema, osutuma. Tuleb välja, et tal oli õigus. Tuleb välja, et Riina on mulle kaugelt sugulane. Uurimise käigus tuli välja, et .. Vaat mis välja tuli: ta polegi ülikooli lõpetanud. Midagi pole siin muutunud, nagu välja tuleb.
7. avalikkuse ette tulema. Tule oma plaanidega välja! Tuli julgesti oma sooviga, palvega, küsimusega välja. Mõned mehed tulid välja ettepanekuga, arvamusega, et .. Ta kartis selliste mõtetega välja tulla. Teater tuli tänavu välja kolme uue lavastusega. Ajakirja esimene number tuli välja 'ilmus' novembris. On välja tulnud mitmed uued rohud. || (mitte teada oleva asja v. varjatud asjaolu avalikuks saamise kohta). Vale, pettus, võltsing tuleb varem või hiljem välja. Püüdis oma kuritegu varjata, aga kõik tuli ikkagi välja. Kuidagi oli tema suur saladus välja tulnud.

tuule|vari [-varju]

1. kaitse, vari tuule eest (hrl. üldiselt, vahel ka kaitsva rajatise kohta). Põõsad pakkusid tuulevarju. Otsisime metsas tuulevarju. Linnuke leidis pesast tuulevarju. Istutasime maja juurde kuuski tuulevarjuks. Tõstis mantlikrae tuulevarjuks püsti. Mees hoiab kätt tikutulele tuulevarjuks. Mähkis laternale tuulevarjuks kaltsu ümber. Ritvadest, okstest ja puukoorest tehtud lihtne tuulevari.
2. ‹hrl. sisekohakäänetes› tuule eest varjatud koht, varjupaik tuule eest. Tule astu tuulevarju! Laotas magamiskoti põõsaste vahele tuulevarju. Kõik püüdsid rutem tuulevarju pääseda. Lapsed mängisid maja taga tuulevarjus. Laev sõitis sadamasse tuulevarju, on sadamas tuulevarjus. *Sagedasti jäävad nad [= põldpüüd] kogu ööks rehe juurde tuulevarju .. J. Vahtra.

tähendama ‹37›

1. teat. tähendust, sisu, mõtet kandma, millelegi osutama, viitama, millegi märgiks olema. a. (sümbolite, tähiste jms. kohta). Üks lühike vile tähendab: muudan kurssi paremale. Punane tuli fooris tähendab liikumiskeeldu. Punane roos tähendab armastust. R tähendab 'tähistab' silindri põhja raadiust. b. (sõna, lühendi, lause, teksti vms. kohta:) teat. mõistet väljendama; teadet, (varjatud) mõtet, ideed vms. edasi andma. Nurm tähendab siinmail põldu. „Mardus” tähendas algselt surnut. „Maja” tähendab sama mis soome sõna „talo”. Mida tähendab „lokku lööma”? IT tähendab infotehnoloogiat. Need kaks lauset tähendavad üht ja sama. Seleta ära, mida see luuletus, vanasõna tähendab. Mida tähendab pealkiri „Parim päev banaanikala püügiks”? Nüüd saan aru, mida see ähvardus tähendas. c. (üldisemalt:) millegi ilminguks, tõenduseks olema, millestki märku, tunnistust andma. Vaikimine tähendas nõusolekut. Naeratus tähendas, et ta on vastusega rahul. Lehtede kolletumine tähendab, et sügis on käes. Rahulolu tähendav muie. Tolmurullid tähendavad, et perenaine on laisk olnud. Ei tea, kas ta punastab niisama või tähendab see midagi. Kogelus tähendab sageli ärritust. || (väljendab, et miski järeldub millestki:) järelikult. Pileteid pole. Tähendab, me ei sõida. Kui ta ei tulnud, siis tähendab, ei saanud tulla. d. millegi endeks olema, midagi ennustama. See uni tähendab õnne, raha, surma. Õhtune päikesepuna tähendab tuult. Rotid ja rongad öeldakse õnnetust tähendavat. Silma sügelemine tähendab nuttu. e. (esineb imestust, halvakspanu märkivates väljendites). Mis see tähendab? Miks sa koolis pole? Seal karjub keegi appi! Mis see peab tähendama? *Mis see siis tähendab! .. Poiss sõidab heinahunniku otsas allavett! J. Parijõgi.
2. midagi endast kujutama, midagi endaga kaasa tooma. Kas mõistad, mida tähendab 15 aastat vangistust! Ühele tähendab abielu kannatusi, teisele õnne. Kukkumine tähendas sportlasele kaotust. See töö tähendab tõsist lisakoormust. Nende abiellumine tähendaks kahe talu ühendamist. Tormipäevad tähendavad kaldale toomata kalatonne. Lubadus ei tähendanud ta jaoks kohustust. Suvelaager tähendas päikest, suplusi ja uusi tutvusi. Puudulik tunnistusel tähendas järeleksamit sügisel. *.. mina arvan, et armastus tähendab lapsi, aga naised arvavad, et armastus tähendab autot. A. H. Tammsaare. || tähtsust, väärtust omama, väärt olema, lugema. Pere tähendab talle palju. See väike pingutus ei tähenda noorele inimesele midagi. Natuke nälga, mis see tähendab! Tüdruk tähendab talle väga palju. Kogemused tähendavad ka midagi. Teiste jutt ei tähenda, tuleb ise minna ja vaadata.
3. ‹oleviku sg. 3. pöördes› (täpsustust märkivana). Siis kui me abiellusime, (see) tähendab pool sajandit tagasi, oli siin vägev talu. Ma näen siitki, see tähendab aia tagant, kuidas nad tulevad. || kõnek (taunitava täitesõnana). Tähendab, läksin joonelt koju.
4. ütlema, mainima, märkima (3. täh.) Tähendas naisele, et hakkab nüüd minema. Tähendab rõõmsalt, endamisi, teiste jutu vahele, kui hästi kõik on. Lubage tähendada, te olete kaotanud. Olgu tähendatud, et .. Tähendatud ajajärku on palju uuritud. || kirja panema, (üles) märkima, üles tähendama. Tähendas aadressi oma märkmikku. Tähenda oma soovid paberile. Raba on kaardile tähendatud.
5. millegi v. kellegi suunas v. peale näitama, osutama. Laps tähendab sõrmega suhu. Tähendas käega üle tänava, vasakule. Tähendas pilguga toolile. Kõik tähendasid uustulnuka peale. „Lähen sinna,” tähendab mees kõrtsi poole. Mindi tähendatud suunas. Sellele asjaolule ei saa tähendamata jätta.

ultraheli|defektoskoopia
materjalide ja toodete varjatud vigade otsimine ultraheli abil

varjamatu ‹1› ‹adj›
mitte varjatud, silmanähtav, ilmne. Varjamatu vaen, põlgus. Uuris teda varjamatu huviga, uudishimuga. Hääles kostis varjamatut rõõmu, vaimustust. Tegi varjamatuid lähenemiskatseid. *Ta kõneles halastamatut, varjamatut tõtt. P. Vallak.

varjatu ‹1› ‹s›
see, mis on varjatud. Hoolikalt varjatu tuli ikkagi ilmsiks. *Loomadel oli võime seda näha, mis inimese silmale jäi varjatuks. A. Kalmus.

varje|koht
varjumis- v. varjamiskoht, varjatud koht. Looduslik varjekoht. Umbrohustunud aed pakub tigudele rohkesti varjekohti. Looduskaitsjad valmistasid lindudele tehispesi ja metskitsedele varjekohti. Ülikooli vara säilitati sõja ajal paljudes varjekohtades üle Eesti. *Akseli hoobas enda paremasse varjekohta ühe kivi taha. H. Lepik (tlk).

varjuline ‹-se 5› ‹adj›
(päikese v. tuule, aga ka hädaohu v. häirimise eest) varju andev v. varjus olev; (teiste pilkude eest) varjatud, kõrvaline. Varjuline tihnik, salu. Valisime vagunis varjulisema poole. Jalutati varjulisel pärnaalleel, varjuliste puude all. Hapuoblikas eelistab varjulist kasvukohta. Lapsevanker peab olema varjulises kohas. Otsis varjulist kohta, kus teda keegi ei segaks. Koer puges kõige varjulisemasse nurka. Puud läksid lehte ja põgenikel oli metsas nüüd varjulisem olla. Salakaubavedajad põgenesid varjulisse urkasse. Sulgimise ajal on rukkirääk eriti varjulise eluviisiga. *.. sadamakoht siin oli kaitsvate saarte tõttu varjulisem kui kuskil mujal. B. Kangro. *Varjulisse paika jõudnud, sinna, kuhu suplejad ja muidu puhkajad ei viitsinud kõndida, võttis Kotter koeral rihma kaelast. T. Kallas.
▷ Liitsõnad: pool|varjuline, päikese|varjuline, tuulevarjuline.

varjuma ‹37›
end varjama. a. varjule v. peitu minema; kaduma. Armastajad varjusid uudishimulike pilkude eest pargi kaugemasse soppi. Kuulipildujatule eest varjuti muldvalli taha. Mees varjus ajalehe, päikeseprillide taha. Äikese ajal ei maksa varjuda suure puu alla. Poisid varjusid trepikotta. Ümberringi oli lage maa, varjuda polnud kuhugi. Ohu korral oskavad linnupojad väga hästi varjuda. Putukad varjuvad talveks soojematesse kohtadesse. Kuu varjus pilvede taha. *.. üle Maimu näo jookseb mingi laineviru, midagi kumendab, hoiatab, ent loordub taas, varjub. E. Vetemaa. | piltl. Kirjanik eelistas varjuda pseudonüümi taha. b. varjul v. peidus olema; varjatud olema. Küüditamise eest varjuti metsas. Laev varjus tormi eest kaitstud sadamas. Õhurünnaku ajal varjusime keldris. Peitust mängiv laps varjus kiviaia taga. Põranda all varjunud dissidendid. Öise eluviisiga kalad varjuvad päeval veekogu põhjas. Möödunud aastatuhanded on metsahämaruses varjuvad kivihiiud katnud roheka samblavaibaga. | piltl. *Temas [= mehes] varjus selline kibestus ja kurjus, et Marge ajuti kartma hakkas. I. Viiding. *Ristisingi nire Veriallikaks, sest temas näis varjuvat mingi sünge, veel avalikustamata legend. V. Maavara.

õõnestama ‹37›

1. (seest) tühjaks, õõnsaks tegema (kulutades, kaapides jne.); uuristama (1., 2. täh.); sel kombel midagi valmistama. Tõusuvesi õõnestas kaldaid. Vesi õõnestab mägesid ka seestpoolt, tekitades koopaid. Kurgid õõnestatakse seest ja täidetakse salatiga. Tõugud õõnestavad puud. Jänes on lumehange pika käigu õõnestanud. Õõnestas kännujuurika alla augu. Kunagi kasvatati mesilasi õõnestatud puupakkudes. Puutüvest õõnestatud paat. Puust õõnestatud moll. Kausid õõnestati pehmemast puust. *Keset õue oli kõrge kooguga kaev, mille juurest puutüvve õõnestatud renn talli ette pika künani ulatus. J. Kross.
2. piltl (varjatud) vastutegevusega v. oma mõjuga midagi nõrgestama, kahjustama. Riigikorda õõnestama. Kavatseti rinnet seestpoolt õõnestada. Õõnestab ministri jalgealust. Sõjaväereform õõnestas vabariigi aluseid. Alatoitlus õõnestab tervist. Ebaväärikas käitumine õõnestab ülemuse autoriteeti. Panganduskriis õõnestas usaldust pankade vastu.

ühendus|kraav
sõj lahtine kitsa rinnatisega kraav varjatud liikumiseks ühest kaitsekraavist teise ning ühenduse pidamiseks tagalaga. Ühenduskraavi laskepesa.