[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

arukas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›

1. selge, terase aruga, avara v. kaine mõistusega, taibukas, intelligentne. Arukas inimene, õpilane. Ta oli küla arukamaid mehi. Nii teevad ju kõik arukad inimesed. Arukas nägu, ilme. Koer on küllaltki arukas olend. *Sa oled ju arukas tüdruk ja mõistad, et minul, nagu ma olen, pole sind kuhugi panna .. A. H. Tammsaare.
2. aru eeldav, arul põhinev; mõistlik, otstarbekas. Arukas tegu, käitumine, jutt, vastus. Arukas järeldus. Arukam on vist puhkuse ajaks maale sõita. *Laevaretked Läänemere pärapõhja püsivad aruka tõenäosuse piirides. L. Meri.

parukas ‹-ka, -kat 2› ‹s›
pea kuju järgivale (riidest) alusele kinnitatud juustest v. juuksesarnasest materjalist kate, mis asendab v. varjab kandja oma juukseid. Naiste, meeste, lokitud parukas. Kannab oma juustest tehtud parukat. Näitlejat pildistati grimeeritult ja parukas. Parukat kammima, värvima, parandama. Proovib parukat, paneb paruka pähe. Parukas ei püsinud hästi peas. Paruka alt tuli nähtavale kiilaspea. || piltl juuksed. Tal on võimas, metsik, paks parukas. Parukas on pikaks kasvanud. Ta parukas on niisugune, et käärid ei hakka peale.

varakas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›
selline, kellel on palju vara, rikas, jõukas. Varakas mees, lesk, suguvõsa. Küllaltki, üsna, väga varakas kaupmees. Ta on varakate vanemate laps. Linna kõige varakam advokaat. Küla varakaim talu. | ‹substantiivselt›. Varakad ja vaesed.

varjukas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›
varjurikas; varjuline. Varjukas mets, park, aed. Sõnajalg eelistab väga varjukat ja niisket kasvukohta. Otsiti varjukamaid puid, mille all hinge tõmmata. Suur varikatus muutis terrassi varjukaks. Laev suundus lähimasse varjukasse sadamasse tormivarju. Kaladel on varjumiseks tarvis kaldaaluseid urge, sügavaid võrendikke ja varjukaid kivitaguseid. Tihedate puuvõrade varjukas jahedus. *Kõik [inimesed] olid leidnud põudse päeva ja üksteise eest varjuka nurga .. N. Baturin.

varrukas ‹-ka, -kat 2› ‹s›
käis (1. täh.) Triiksärgi, kleidi, blusooni, palitu varrukas. Pikad, lühikesed, poolpikad varrukad. Puhvitud varrukatega pluus. Varrukateta topp. Ohvitseri varrukatel olid kuldtriibud. Keegi tõmbas, sakutas mind varrukast. Pistab käe varrukasse, varrukast mööda. Pühkis nina varrukasse 'varrukaga'. Laps ripub ema varrukas 'varruka küljes', kuni saab oma tahtmise. Kääris varrukad üles ja asus tööle.
▷ Liitsõnad: kimono|varrukas, kleidi|varrukas, kolmveerand|varrukas, krook|varrukas, kuue|varrukas, lehter|varrukas, pintsaku|varrukas, pluusi|varrukas, puhv|varrukas, raglaan|varrukas, sineli|varrukas, särgivarrukas.

nagu ~ kui varrukast puistama
midagi rohkesti, ohtralt ja kerge vaevaga esitama. Puistab nalju, anekdoote nagu varrukast. *Vend jutustas linnauudiseid. Tal oli neid kui varrukast puistata. S. Ekbaum.

varu ‹11› ‹s›

1. miski (v. keegi), mis (v. kes) on kogutud v. olemas hiljem v. vajaduse korral kasutamiseks; tagavara. a. (toiduainete, asjade, raha vms. kohta; müügiks varutud kauba kohta). Toiduainete, puude varu. Keldris säilitati köögivilja, veini ja muid varusid. Laos on suured varud. Kaubamaja koolikaupade varud on piisavad. Tootmiseks vajalike materjalide varud. Laev täiendas sadamas oma varusid. Matkajate varud hakkasid lõppema. Sõi ära oma viimased varud. Varud on läbi. Varusid soetama. Meil on väike varu häid veine. Näppas isa varudest paar sigaretti. Midagi varuks hoidma, jätma. Tal on pisut raha varuks. Vanaemal on poiste jaoks paar kommi ikka varuks. Kaktused koguvad vett varuks. Orav on puuõõnde pähkleid varuks kogunud. Hoidis paari lambipirni alati varus. || (teat. kindla koguse kohta:) teat. määr, jagu. Talvine varu briketti on juba kuuris. Jõusööta oli umbes kuu varu. || ‹hrl. pl.› (milleski sisalduva vee v. toitainete kohta; loodusvarade, looduslikkude ressursside kohta). Mulla niiskuse varud. Taime seemnes peituvad toitainete varud. Looduslikud varud. Põhjavee, mageda vee varud. Energeetilise tooraine varud. Vedelkütuse varude poolest vaene piirkond. Suured sinisavi varud. b. reserv (2. täh.) Reservohvitser on ohvitser, kes teenib reservis ehk varus. c. (kellegi kohta, kes on valmis kellegi asemele asuma). Mul on kaks töömeest varuks. Parim ründemängija jäeti esialgu varusse. Kosjamooril on veel üks peigmehekandidaat varuks. d. (aja, ruumi ülejäägi kohta). Suusatajal on veel terve minut varus. Ületas lati paari sentimeetrise varuga. Läksime jaama poole tunni varuga. e. (muu kohta). Suure naljade varuga mees. Emal on kaunike varu kannatust. Tal on terve hulk nõkse varuks, mis sihile viivad.
▷ Liitsõnad: energia|varu, fosfori|varu, fosforiidi|varu, gaasi|varu, hapniku|varu, juurvilja|varu, jõu|varu, kala|varu, kauba|varu, kivisöe|varu, kulla|varu, kütuse|varu, laskemoona|varu, leiva|varu, magevee|varu, materjali|varu, metsa|varu, nafta|varu, niiskuse|varu, puidu|varu, põlevkivi|varu, raha|varu, relva|varu, söe|varu, sööda|varu, toidu|varu, toitaine|varu, tooraine|varu, toorme|varu, turba|varu, valuuta|varu, vee|varu, viina|varu, viljavaru; anekdoodi|varu, kogemuste|varu, teadmistevaru; talvevaru; tootmisvaru; palistus|varu, töötlemis|varu, õmblusvaru.
2. varuks ‹adverbiliselt koos olema-verbiga› (näitab, et miski on tulekul, lähedal, ähvardamas:) varaks. Nüüd oli tüdrukul nutt varuks. Tulijatel on kindlasti nälg varuks.

verukas ‹-ka, -kat 2› ‹s›
murd
1. nöör, köidik, side. *.. keerutas rohukõrtest veruka ja sidus selle endale ümber pea. L. Metsar (tlk).
2. vigur, temp, vimka. *Ma pidasin sind ikka täisnaisterahvaks, Tilda. Aga kui sa hakkad sihukesi verukaid viskama, siis ma ... A. Mägi.

võrukas ‹-ka, -kat 2› ‹s›
kõnek võrulane. Pärnakatele olid külla tulnud võrukad ja narvakad.