[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

erutuvus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
võime erutuda || füsiol organismi v. tema osade (kudede, närvide vms.) võime vastu võtta ärritusi ja vastata neile erutusega. Kesknärvisüsteemi suurenenud, vähenenud erutuvus. Erutuvus on elusaine üldine omadus.

jutu|tuba
info Internetis paiknev suhtluskanal, mis võimaldab osalejatel üksteisele reaalajas teksti saata ja saadud tekstile vastata. Tüdruk tavatseb tundide kaupa jututoas istuda. Jututuppa minema, sisenema.

kahtlus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. arvamine, et miski ei pruugi tõele vastata, millegi küsitavaks, ebakindlaks pidamine; kahtlustus. Asi ei ärata kelleski vähimatki kahtlust. Et nii läheb, selles pole mingit kahtlust. Tekib tõsine kahtlus, kas meil jätkub raha. Mul on kuri kahtlus, et siin on midagi korrast ära. Mõnikord tekkisid kahtlused oma võimetes. Südant näris piinav, tume kahtlus. Antsu vaevasid kahtlused, kas ta ikka toimis õigesti. Avaldati kahtlust, et äkki ta ei tulegi. Eriteadlaste järeldused ei tekitanud kahtlusi. Ekspeditsiooni tulemused panevad, seavad senised seisukohad kahtluse alla. Suhtus võõrasse umbusu ja kahtlusega. Sina oled kahtluse all, väljaspool kahtlust. Ta sattus kahtluse alla. Temal lasub raske kahtlus. Kahtlus kuriteos langes ühele noorukile.
▷ Liitsõnad: mõrva|kahtlus, vähikahtlus.
2. kahevahelolek, kõhklus. Hinges kees kahtlus: kas minna või mitte.

[kellelgi] jääb ~ läheb (nagu) kont kurku
keegi jääb järsku vait, ei oska midagi vastata. Poiss muudkui õrritas teist: „Miks sul nüüd kont kurku läks?”.

kuuldus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
suust suhu liikuv teade, sõnum vms., mis ei pruugi tõele vastata; kuulujutt. Rahva hulgas levisid, liikusid kuuldused peatsest sõjast. Kuuldus karistussalga metsikustest levis kiiresti. Liiguvad, käivad kõvad kuuldused, et meile tulevat uus juhataja. Tema surma kohta on liikvel vastukäivaid kuuldusi. Kuuldused jõudsid, tulid asjaosaliste endi kõrvu. Kõiki kuuldusi ei maksa uskuda. Kinnitan teile, et see kuuldus on alusetu. *..ütle mulle, kas see omaaegne kuuldus vastas tõele, et sa tahtsid endalt elu võtta? A. Liives.
▷ Liitsõnad: valekuuldus.

kuulu|jutt [-jutu]
suust suhu liikuv jutt, mis ei pruugi tõele vastata. Vananaiste, keelekandjate kuulujutud. Kuulujutte levitama, lendu laskma. Käivad ringi kuulujutud, üks hullem kui teine. Kuulujutt levis kulutulena. Tema kohta liigub igasuguseid kuulujutte. Kuuldus laeva hukkumisest oli tühi kuulujutt. Tema andmed põhinesid kuulujuttudel. Ma ei usu kuulujutte. Kuulujutud osutusid kahjuks õigeks.

küsima ‹37›

1. küsimus(t)e abil midagi teada tahtma. Teed, õiget aega, kella küsima. Kellegi päritolu, vanust küsima. Küsisin lillede hinda. Küsisin seletust rohkem suusoojaks, jutujätkuks. Minult küsiti mu arvamust. Mina ei tea, küsi teistelt. Küsi, millal ta tuleb. Ta küsis, mis mina asjast arvan. „Kas kõik on kohal?” küsis treener. Küsisin emalt, kus isa on. Ei ole kedagi, kellelt seda küsida. Ta küsis sinult midagi. | (objektita). Oleksid võinud ise küsida. Temalt küsiti palju, ja kõigele tuli vastata. Kuidas elad? – Ole terve küsimast, hästi. Ta rääkis sellest ise, ilma küsimata. Parem ära küsi! Sa veel küsid! (asi peaks nagunii selge olema). | kõnek esineb osatavas vastuses küsimusele millegi enesestmõistetava kohta. Miks nad sedasi teevad? – Küsi lolle! *„Sa ju ei armasta kompromisse?” – „Küsi veel!” torutas poiss solvunult huuli. K. Saaber. *Mari: Ja mis on Andresel sellega asja? Liisa: Küsi nüüd! Ta saaks paremini laiselda, kui Märti ei oleks. M. Pukits (tlk). || mingis õppeaines küsitlema, mingit õppeainet vastata laskma. Teda küsiti füüsikas, eesti keeles programmi ulatuses. Poiss lootis, et teda täna koolis ei küsita. Õpetaja jõudis küsida ainult kolme õpilast. Seminaris küsiti nagu tavalises koolitunnis.
2. ütlema, paluma, taotlema, et midagi antaks v. teha võimaldataks. Tööd, abi, toetust, laenu küsima. Poiss küsis isalt raha. Küsis laenuks paarsada krooni. Seesuguse kauba eest võib head hinda küsida. Majast küsiti 200 000 krooni. Mehed küsisid palka juurde. Küsis töölt vabaks, luba varem ära minna. Ma ei otsusta midagi ilma temalt nõu küsimata. Küsi seda raamatut endale vaadata. Küsis möödujalt suitsu peale tuld. Teekäija küsis talust öömaja. Haige küsis juua. Poiss küsis end talumehe vankri peale. Küsis sõbralt ratast sõita. Läbirääkimistel sõna küsima. *Kui sa ennast ei paranda, Jaak, pean mõisahärralt uue õpipoisi küsima. L. Kahas. | piltl. Kõht küsib süüa. || kõnek kedagi otsima (kokkusaamiseks). Sind küsitakse telefoniga. Keegi küsis sind vahepeal, aga ma ei teadnud, millal sa tuled. Kas keegi on minu järele küsinud? || (koera kohta:) haugatades midagi söödavat paluma. *„Küsi, Lord!” Koer haugatas. Kati pillas talle midagi lõugade vahele. E. Krusten. || nõudma. Ega raha süüa küsi. *Siin peres valitseb kindel kord: trepiesine ei küsi luuda, rehalauks ei ripu rebadel.. L. Hainsalu. *Eks see asi küsi julget verd ja ega sellest puudus ole! A. Mälk.
3. ‹hrl. elatiiviga› hoolima. Sellisel puhul ei saa vaevast küsida. Kes meie tahtmisest küsib! Tänamatu inimlaps, ei tema küsi isast ega emast! Kirglik kalamees ei küsi ilmast. Ta ei küsinud keelamisest ja tegi ikka omamoodi. See mees ei küsi oma aust ega millestki. Surm ei küsi aastatest. *.. siis seisis ta lugupidamise hinnas, küsimata, kas ta oli perepoeg või sulasest poiss. H. Raudsepp.

vastus ‹-e 4› ‹s›

1. sõnaline väljendus, liigutus vms. märk, millega vastatakse küsimusele, ettepanekule, arvamusele jne. Aus, ebamäärane, paljusõnaline, lakooniline, otsekohene, põiklev, kindel, ammendav vastus. Jaatav, eitav vastus. Suuline, kirjalik vastus. Küsimus ja vastus. Vastus küsimusele, palvele, kutsele. Vastust saama, andma, paluma, ootama. „Jah,” kõlas lühike vastus. Lubas vastuse anda kolme päeva pärast. Kuulas vastuse ära. Vastus viibis. Vastus on tal juba valmis, keelel. Vastus oli nagu taskust võtta. Vastused tulid ta suust kaalutletult ja kindlalt. Talt nõuti vastust. Ei pidanud kõrvalistujat vastuse vääriliseks. Hilines, viivitas vastusega. „Ei mina jaksa ilma soojaks kütta,” andis vend vastuseks. Sai vastuseks, et pileteid tagasi ei osteta. Sosistas midagi vastuseks. Hüüab poega, aga vastust ei tule. Koputas, kuid vastust ei saanud. Jäi vastuse võlgu 'ei osanud vastata, ei vastanud'. Jättis õele vastuse võlgu. Otsis küsimusele teatmikust vastust. Pojad nõudsid isalt vastust. Kui kirja kätte saad, saada vastus! Kuulutusele tuli palju vastuseid. Ootas ministeeriumist vastust. Naeratab, viipab vastuseks. Näitas vastuseks rusikat.
▷ Liitsõnad: lühi|vastus, täisvastus; ankeedivastus.
2. ülesande lahendus, tulemus. Matemaatikaülesannete vastused. Mis sa vastuseks said? Õige, väär vastus.
▷ Liitsõnad: valikvastus.
3. esineb väljendites aruandmise v. arupärimise kohta. Küllap annad oma tegude eest veel vastust. Pidi kohtukulli ees oma sõnade pärast vastust andma. Kuriteo eest nõuti ta käest vastust.
4. reageering teole, tundele vms. Mossitamine oli vastus ülekohtule. Ta kiindumus, armastus jäi vastuseta. || vastukäik (males, kabes)
5. kinnitusvahendi osa (aas, klamber), mille külge v. taha selle vahendi teine pool kinnitub. Haagid ja vastused. Sulguri vastus. Lukk paigaldatakse enne kui vastus. Sättis haagi vastusesse.
▷ Liitsõnad: haagi|vastus, lukuvastus.

võlu|peegel
peegel, millele omistatakse üleloomulikke võimeid, näit. oskust vastata sissevaataja küsimustele, noorendavat toimet vms., imepeegel