[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vastu|karva ‹adv›
karvkatte, karvade loomuliku kalduoleku suunale vastupidises suunas; ant. pärikarva. Kass ei salli vastukarva silitamist. Puhastas hobust harjaga alguses vastukarva, siis pärikarva. Kammis juuksed ka vastukarva hoolikalt läbi. | piltl. Tarvitseb tüdrukut vaid pisut vastukarva silitada 'noomida, manitseda, mitte heaks kiita', kui kohe on nutt lahti. Olukord oli talle vastukarva 'vastumeelne, ebameeldiv'. See jutt käib emale väga vastukarva 'ei meeldi talle üldse'. Kogu elu tundus naisele vastukarva 'ei meeldinud talle, hakkas vastu'.