[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vastu|voolu ‹adv›
voolule vastupidises suunas, ülesvoolu; ant. pärivoolu. Ujub, sõuab vastuvoolu. Paat keerati ninaga vastuvoolu. Kala tuli jõge pidi vastuvoolu üles. Kõndis mööda jõekallast vastuvoolu. Ei läinud rahvasummas allamäge, vaid kõndis vastuvoolu tagasi. || piltl (väljendites isepäise tegutsemise kohta). Üksi ei tasu vastuvoolu ujuda.