|
Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 1 artikkel
vennas ‹vennakse e. vennase, vennast, vennaksesse e. vennasesse, vennaste, vennakseid e. vennaseid, vennastesse e. vennakseisse e. vennaseisse 4› ‹s›
1. vend (vere poolest). Vennaksed Pregelid. Mihkel ja Mart on vennaksed. Talu peavad vennaksed kahasse. Kuidas su noorem, vanem vennas elab? Aastad ei ole vennaksed.
2. (noor)mees, poiss; sõbramees, semu; sell. Ta on üks nutikas vennas. „Hei, vennas, tule korraks appi,” hõikas ta mööduvat noormeest. Pea püsti, vennas! *Tema [= Kalevipoeg] olnud just sihuke vennas, kes üksi läbi soode marsib, noor kuusk latvapidi kepiks käes. A. Kaal.
3. vennastekoguduse liige. *.. vennastekoguduses ei tehtud vahet hariduse ega seisuse põhjal, vaid anti igale vennaksele sõnaõigus .. R. Põldmäe.
|
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
|