|
Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 1 artikkel
vihik ‹-u 2› ‹s›
1. pehmete kaante vahele köidetud kimp kokkumurtud paberipoognaid (koolitarbena). Ruuduline, jooneline, valge vihik. Joonitud, joonimata vihik. Kontrolltööde vihik. Pani vihikule paberi ümber. Kirjutab vihikusse. Vihik sai täis. Õpetaja parandas õpilaste vihikuid.
▷ Liitsõnad: joonistus|vihik, kooli|vihik, noodi|vihik, töö|vihik, üldvihik.
2. väljaande osa, anne; kerges köites õhuke trükis. Tosinast vihikust koosnev sariväljaanne. Ilmus sõnaraamatu esimene vihik. Reisikirju anti tollal välja vihikutena, vihikute kaupa. „Kalevipoeg” ilmus seitsmes vihikus. Atlast avaldati viis vihikut. *Käesolev vihik on .. esimene eraldi raamatuna ilmuv Baudelaire'i luule väljaanne eesti keeles .. A. Sang.
▷ Liitsõnad: luulevihik.
|
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
|