[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

alibi ‹1› ‹s›
jur süüdistatava v. kahtlustatava viibimine kuriteo ajal mitte selle toimepanemise kohal; tõendus sellise mujalviibimise kohta. Tema alibi on selge ja vaieldamatu. Alibit hankima. Kahtlustataval ei olnud alibit. Kontrollisime kõigi nende isikute alibit.

juures|olek
juures olemine, kohal viibimine. Kas minu juuresolek on tingimata vajalik? Ära lase end meie juuresolekust häirida! Võõraste juuresolekul käitub ta alati üliviisakalt. Seda peame arutama asjaosaliste endi juuresolekul.

kinni|istumine

1. vangisolek. Ta vabastati pärast kuuajalist kinniistumist.
2. koolis karistuseks pärast tunde viibimine

kodus|istumine
kodus viibimine, sealt vähene väljaskäimine

komandeering ‹-u 2› ‹s›

1. lähetus teenistusülesannete täitmiseks väljaspool alatist töökohta; sellises lähetuses viibimine. Kolmepäevane, lühiajaline, kuuajaline, pikk komandeering. Loominguline, teaduslik komandeering. Komandeering Viljandisse, välismaale. Olin Võrus komandeeringus, komandeeringul. Saabus komandeeringust, komandeeringult. Mees sõitis komandeeringusse, komandeeringule. Ta käis sageli komandeeringutes, komandeeringutel.
▷ Liitsõnad: väliskomandeering.
2. nõuk komandeerimistunnistus. Talle kirjutati komandeering välja. Käis kantseleis, kontoris komandeeringut (ära) märkimas 'saabumise ja lahkumise kohta allkirju ja templeid võtmas'.

koos|viibimine ‹-se 5› ‹s›

1. viibimine kellegagi üheskoos. Nende sagedane koosviibimine äratas tähelepanu.
2. oleng, pidulik koosistumine vms. Tagasihoidlik kodune koosviibimine. Korraldati seltskondlikke koosviibimisi. Sünnipäeva tähistati väikese koosviibimisega. Aktuse järel oli koosviibimine teelauaga.

maa|pagulus
maapaos viibimine

olek ‹-u 2› ‹s›

1. olendi olemis- v. käitumislaad. Tõsise, lihtsa, tagasihoidliku, aeglase, alandliku, rõõmsa, ülbe, kerglase olekuga inimene. Võimumehe, koolmeistri, antvärgi olekuga mees. Neiu on laheda, malbe olekuga, oleku poolest lahe, malbe. Oma olekult erines ta teistest tüdrukutest. Ootaja olek ilmutas tüdimust. Ta olek tundus eile kuidagi iseäralik. Aimasin ta olekust, et asjad ei ole laabunud. Tulevasi kosmonaute harjutatakse kaaluta olekuga. Välise oleku järgi otsustades on ta juba pensioniealine. Tundsin, et ta olek minu suhtes, minu vastu ei ole endine. Usaldav olek oli nende vahelt kadunud.
2. seisund, seisukord; olukord. a. olendi hingeline v. kehaline seisund. Ärritatud, rõhutud, lõbusas, lustlikus olekus inimene. Joobnud, ebakaines, viinastanud olekus mees. Mul on täna (kuidagi) uimane, halb, raske, haiglane olek. Langes unetaolisse olekusse. Lamas teadvuseta olekus, ärkas teadvuseta olekust. Magamata olek kurnab inimest. Kas sa ei näe, et ta on õnnistatud olekus! 'rase'. b. eseme, nähtuse, aine jms. seisund v. eksisteerimisvorm. Maailm on pidevas muutumise ja arenemise olekus. Aine kristalliline, amorfne olek. Soola lahustunud olek. Aine võib esineda tahkes, vedelas ja gaasilises olekus. Aine neljandat olekut nimetatakse plasmaks. Atmosfääri olekut iseloomustavad õhurõhk, -temperatuur, sademed, tuul jm. näitajad. Need vääriskivid on looduslikus, töötlemata olekus. Avatud olekus kuivab märgunud vihmavari kiiresti. Igast asjast paistis majapidamise jõukas olek. Su mantel on juba üsna armetus olekus. c. van olukord. *Missugune olek... missugune võimatu olek... missugune väljapääsemata olek! E. Särgava.
▷ Liitsõnad: agregaat|olek, alasti|olek, hämar|olek, julge|olek, jõude|olek, kinni|olek, korras|olek, lahti|olek, nõus|olek, peata|olek, piir|olek, pingul|olek, puhke|olek, purjus|olek, päri|olek, rahul|olek, süüdi|olek, valmis|olek, ärkvel|olek, üleolek.
3. olemine, viibimine. Spordilaagris olek on poisile hästi mõjunud. Puhkusel oleku ajaks andsin toalilled naabri hoolde. See oli tema esimeheks oleku esimesel aastal. Siin on meil mõnus, lahe, segamatu olek. Teeme endale õhtul väikese hea oleku.
▷ Liitsõnad: eemal|olek, eraldi|olek, juures|olek, kohal|olek, koos|olek, lahus|olek, ligi|olek, paigal|olek, seal|olek, siin|olek, ära|olek, üksiolek.

seltskond ‹-konna 22› ‹s›

1. mingi sündmuse, olukorra, tegevuse v. muuga seoses koos viibiv inimeste rühm. Lõbus, lustlik, rõõmus seltskond. Kirju, rahvusvaheline, valitud seltskond. Sõprade seltskond. Meil siin rohkem meeste seltskond. Õllesaalis istus seltskond kalureid. Sattusin mulle vastumeelsesse seltskonda. Postitõllas sõitis seltskond omavahel võõraid isikuid. Külla sõideti suure seltskonnaga. Nokastanud seltskond vajus kärarikkalt tuppa. Saabuti üksikult ja seltskondadena. Seltskonnas, kus oli naisi, käitus ta kavalerlikult. Paljud suitsetavad ainult seltskonnas. Ta armastas niisugust seltskonda, kus sai silma paista, seltskonna hing olla. Lahkusin eile õhtul varakult seltskonnast. Istusime mõnusas seltskonnas. *Albena mustasilmses öös mürtsub orkester, seltskonnad kobarduvad viigipuude alla.. L. Hainsalu. || seisuslikku, varanduslikku vm. ladvikusse kuuluvate isikute omavahel suhtlev ringkond. Püüdis pääseda kõrgemasse, paremasse seltskonda. Tütred olid juba selles eas, et seltskonda astuda. *Kutsuda [ballile] aga tahetakse ministrid, kindralid .., meie suurärimehed, pangahärrad, ühe sõnaga – meie parem seltskond. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: jahi|seltskond, jooma|seltskond, näite|seltskond, peo|seltskond, pulma|seltskond, reisi|seltskond, saunaseltskond; mees|seltskond, nais|seltskond, sega|seltskond, tõusikseltskond.
2. kaaslased, seltsilised, kellega koos ollakse, suheldakse; suhtlemisringkond. Aino seltskond on paar temaealist neidu. Tal ei ole (õiget) seltskonda. Seltskonnast hoolimata olen üksi. *Tüdruk pääseb nüüd hoopis teise seltskonda, omasuguste haritud inimeste hulka. L. Promet.
3. (kellegi) selts, juuresolek; kellegagi koos viibimine. Naiste seltskonnas muutus ta alati kohmetuks. Oli väsinud külastajate tüütust seltskonnast. Miks otsib ta just minu seltskonda? Kas võin sulle oma seltskonda pakkuda? Vihamehed pidid taluma teineteise seltskonda. Teda nähti tihti brüneti neiu seltskonnas. Tore, et sa tulid, sinu seltskond teeb mulle rõõmu. Olen sulle seltskonna eest tänulik. Ma lähen, ei taha sind oma seltskonnaga kauem koormata. Ma ei vaja kellegi seltskonda. Koer armastab inimese seltskonda. *Üksiolek rõhub mind. Seltskond samuti. A. Kurtna (tlk). *Küllap olin ka ainus mees, kelle seltskonda Vilipp oma naise usaldas. O. Tooming.
4. van ühiskond. *Tahaks midagi teha, midagi seltskonna kasuks, mingisugust rahvatööd.. M. Metsanurk.