[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

oik ‹oigu 21› ‹s›
hrv tuju, kapriis. *Pidasin siiski paremaks järele anda ta oigule .. J. Aavik (tlk).

vaik ‹adv›
hrv vait. *„Meie [kilkasime]? Ei, meie olime vaik!” kostis Kadri tüdrukute seast. E. Särgava.

vaik ‹vaiga 23› ‹adj›
‹hrl. sg. nom.› vaikne. Ümberringi oli kõik vaik ja vaga. *Pime kevadöö on soe ja vaik. B. Alver. *Koju jäägu kurvad keeled, / kurvad keeled, muremeeled, /ahju ette naised vaigad, / tuimad tüttered tubaje! A. Kitzberg.

vaik ‹vaigu 21› ‹s›

1. paljude taimede, eriti okaspuude eritatav klaasitaoliselt läbipaistev v. tuhm sitke, veniv ja kleepuv mass. Looduslikud vaigud. Okaspuude vaik. Kuuskedelt, mändidelt vaiku võtma, koguma. Puu tüvest nõrgus vaiku. Vaigust lõhnavad palgid, laastud. Südasuvel lõhnab metsas sula vaigu järele. Ta on oma käed, riided vaiguga määrinud. Kevadel muutuvad paplite pungad vaigust kleepuvaks.
▷ Liitsõnad: kirsi|vaik, kopaal|vaik, kuuse|vaik, lehise|vaik, männi|vaik, puu|vaik, taimevaik; kummi|vaik, mere|vaik, taruvaik.
2. keem looduslikku vaiku (1. täh.) meenutav sünteetiline kõrgmolekulaarne aine (lähteainena näit. liimide, lakkide, värvide tootmisel). Sünteetilised vaigud 'sünteesvaigud'.
▷ Liitsõnad: akrüül|vaik, alküüd|vaik, bensoe|vaik, epoksü|vaik, fenoolformaldehüüd|vaik, glüftaal|vaik, karbamiid|vaik, kumaroon|vaik, pentaftaal|vaik, polüester|vaik, polümeer|vaik, polüuretaan|vaik, silikoon|vaik, süntees|vaik, tehisvaik; lakivaik.
3. kõrvavaik. Kõrva on vaiku kogunenud.

vihk1 ‹vihu 21› ‹s›

1. keskelt kokku seotud viljasülem. Vihk rukist, nisu. Lõigatud vili seoti, köideti vihkudesse. Naised käisid lõikusmasina järel ja sidusid vihke. Lõikas sirbiga peotäisi ja sidus need vihkudeks. Esimese vihu lõikas peremees. Vihud kanti, laoti, pandi hakki(desse). Rehetoas rabati vihke. || muu suurem kimp taimevarsi. Vihk õlgi, roogu. || (kokkuseotud juuste kohta). Tüdruk kammis juuksed kahte vihku. *Tõukas [neiu] taha juuste raske vihu, / õlult ära. H. Visnapuu.
▷ Liitsõnad: nisu|vihk, rukki|vihk, vilja|vihk, õlevihk; pea|vihk, räästavihk; habeme|vihk, juustevihk.
2. ühest allikast lähtuvad valguskiired, valguskiirte kimp. Päikese-, kuukiirte vihk. Helendavate sädemete vihk. Põrandale langes vihk kuldset õhtuvalgust. Taskulambi vihus vilksatas mingi loomake.
▷ Liitsõnad: kiirte|vihk, päikese|vihk, sädeme|vihk, tule|vihk, valgusvihk.

vihk2 ‹vihu 21› ‹s›
vihik. a. koolivihik. Õpetaja parandas õhtuti kodus vihke. b. väljaande osa. Sõnaraamat ilmus vihkudena, vihkude kaupa, kümnes vihus.

viik ‹viigu 21› ‹s›
‹liitsõna järelosana› el viimine; vastav tarind
▷ Liitsõnad: läbi|viik, mööda|viik, sisse|viik, välja|viik, üleviik.

viik1 ‹viigi 21› ‹s›
sissepressitud volt püksisäärel. Sirged, teravad, värsked viigid. Pükstel on viigid sees. Pressib pükstele viike (sisse). Viigid lähevad, venivad välja. Pükstel polnud viike ollagi. Pani püksid viigi järgi, viike pidi kokku. *Koduvillastele püksitorudele aetigi siis viigid sisse .. A. Sepp.
▷ Liitsõnad: püksiviik.

viik2 ‹viigi 21› ‹s›
sport mitte kummagi poole võit v. edu, võrdne tulemus (v. mänguseis). Väravateta viik. Tulemuseks kujunes viik 11 : 11. Tal on turniiritabelis 3 viiki ja 1 kaotus. Soome meeskonnaga tehti, saavutati viik. Kohtumine, matš, partii lõppes viigiga. Suurmeistrid leppisid viiki. Eesti ja Albaania mängisid viiki. Läti mängis Saksamaa vastu, Saksamaaga viiki. Maavõistlus jäi viiki. Viieminutilise mängu järel oli seis viigis. Seis püsib viigis.

viik3 ‹viigi 21› ‹s›
viigimari. Kuivatatud viigid.

viik4 ‹viigi 21› ‹s›
laht, lahesopp. Haapsalu viikidel on pesitsenud ka lauke ja tuttvarte.

vikk1 ‹viki 21› ‹s›
põll
1. väärtusliku söödataimena kasvatatav kaunvili. Pannonia ehk ungari vikk. Vikki külvama, kasvatama. Põldheina, viki ja kaera segatis. Segavili annab rohkem saaki kui puhas vikk. Läks hobusele vikki niitma. || maa-ala, kus see kultuur kasvab, vikipõld. Loomad on vikki läinud.
▷ Liitsõnad: suvi|vikk, talivikk.
2. selle taime seeme. Seemnesegu koosnes vikist, hernest ja peluskist.

vikk2 ‹viki 21› ‹s›
ehit lubjatainas. Vikki tegema. *Liiva oodates lahustas ta tünnis vikki. P. Kuusberg.
▷ Liitsõnad: lubjavikk.

vikk3 ‹viki 21› ‹s›
murd punn, prunt. *Aga siis lõi õlleankur viki eest ära .. E. Tegova. *.. panime asjad paati, paadile viki ette .. A. Hint.

viks1 ‹-i 21› ‹adj›
korralik, tubli, usin; kärmas. Viks tüdruk, koolilaps, perenaine. Viks ja virk naisterahvas. Kõigiti viks mees. Lapsena oli ta päris viks poiss. Tema ema on väga viks inimene. Piiga oli viks ja traks, vaata kust küljest tahes. Kingitusi said üksnes viksid lapsed. Püüdis söögilauas olla eriti viks ja viisakas. Ole ikka viks ja tee, mis kästakse. Peretütar oli kõige viksim. Minia on viks näputööd tegema. Viks käsku täitma. Väike viks koer. Viksid viiakse mehele, targad pannakse tanule.

viks2 ‹-i 21› ‹s›
jalanõude määre, kingakreem, saapamääre. Määris saabastele viksi peale. Kingad vajavad harja ja viksi. *Pumat juustes ja vurrudes, viks saabastel – tähendab velsker .. O. Luts.
▷ Liitsõnad: saapaviks.

vilk1 ‹vilgu 21› ‹s›
luulek
1. helk; vilkumine, vilgatus, vilge. *Kas ennustab küünalde vilk, / et kestame rõõmsalt ja kaua. L. Hainsalu. *.. ja kauge tähe nõrgal vilgul / ei karda pale punastust .. J. Sütiste.
2. silmapilk. *.. Sard sai sõites vilguks näha ankrusolevaid purjekaid .. A. Oras (tlk). *Lööge ette ustel' raudsed riivid, tabad: / õnnetust toob iga läinud vilk .. H. Visnapuu.

vilk2 ‹vilgu 21› ‹s›
geol silikaatide hulka kuuluv, kivimeid moodustav kihilise ehitusega mineraal

vilk3 ‹vilgu 21› ‹s›
murd ebatasane koht lõngas

virk ‹virga 23› ‹adj›
oma tööd hoole ja innuga tegev, usin; nobe, kärmas midagi tegema. Virk töömees, perenaine. Meie klassis on virku õpilasi rohkem kui laisku. Poeg tõi tallu virga ja viksi minia. Enn aitas täna kõiki töid teha, ta pole enam ammu nii virk olnud. Kass oli väga virk, püüdis mitu hiirt kinni. Peale kahe virga käe pole mul muud pakkuda. Mari on meie klassis kõige virgemate jalgadega. Laps oli virk sõna kuulama. Olge virgad ja rutake tööga! Ehitusplats oli täis virka tegevust. Naised on virgad uskuma, kui neile midagi räägitakse. Kes noorelt nobe, see virk vananagi. *.. paistab kaugelt silma, kas ta [= tütarlaps] on virk ja viisakas või laisk ja lohakas. M. Pihla. *Kuid kõrbepühaku kuues / virgad on sigima täid. H. Talvik. | ‹substantiivselt›. Virga tööpäev algab koos päikesega. Laisk lubab, virk teeb.

viu ‹interj adv›
‹ka korduvana› annab edasi kiire liikumisega kaasnevat heli. Viu! lendas mesilane tüdruku nina eest mööda. Viu, viu puhub tuul. *Kuulid käisid ikka viu ja viu ... L. Kibuvits. *Viu-viu-viu tiirlevad vihased herilased mu pea ümber. O. Tooming.

viu ‹14› ‹s›
zool laia saba ja laiade tiibadega röövlind (Buteo). Lagedal tiirutas viu.
▷ Liitsõnad: hiire|viu, karvasjalg-viu; herilaseviu.

viu ja vops
kiiresti üksteise järel. Kuulid hakkasid tulema viu ja vops. Kivid lendasid viu ja vops aknasse. *Need olid kindlasti paharetid, kes lasid kividega viu ja vops, viu ja vops! A. Kalmus.

võik ‹võiga 23› ‹adj›
luulek võigas. *Täis rõskust haiseb kuskil viinaladu / ja kostab joomarite kisa võik. H. Talvik.

võik ‹võigu 21›

1. ‹adj› kollane (hrl. hobuse kohta). Võik hobune, mära, täkk, varss. Traavel oli värvuselt võik.
▷ Liitsõnad: hele|võik, tumevõik.
2. ‹s› kollane hobune. *Tõstis aga piitsa, karjus võiku vaole .. E. Vilde.