[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

viltu ‹adv›
(koos nii olukorda kui ka üleminekut märkivate verbidega:)
1. (asendi kohta:) püst- v. rõhtasendiga võrreldes teatava nurga alla, kaldu; teatava nurga all, kaldus; mitte otse. Kuur, aed, post on viltu vajunud. Vankri esimene ots kaldus paremale viltu. Jää surus laeva tugevasti viltu. Täiesti viltu laotud müür. Õppimise ajal vajusid uisud ühtelugu viltu. Käekiri oli korratu: üks täht kiskus ühtpidi, teine teistpidi viltu. Sa oled lipsu viltu ette sidunud. Kallutas, pööras, ajas pea mõtlikult viltu. Koer hoiab end traavi ajal viltu. Sammaldunud ristid seisavad kääbastel nukralt viltu. Rannamänni tüvi oli tuulte järgi viltu. Pilt on seinal viltu. Viltu peale pandud koorem. Teatris on saali põrand ettepoole viltu. Jalal on suur varvas haiglaselt viltu. Riiukukel oli lõug, nina viltu peas. Võttis eile kõrtsis nina viltu 'jõi end purju'. Tal on suu viltu viina poole 'ta armastab napsitada'. || (kõverdunud näojoonte, näoilme kohta). Insult vedas tal näo pisut viltu. Kõigepealt tõmbus suu viltu, siis tulid ka pisarad silma. Veab suu, nina vastikusest viltu. Püüdis naeratada, kuid nägu kiskus vägisi viltu. Haigel oli nägu valu pärast viltu peas. Sul on ka iga väiksema kui asja pärast kohe mokk viltu! Muigas virilalt, viltu sui. *Ma olen inetu tüdruk. Võõrad poisid tõmbavad suu viltu, kui ma nende lähedusse satun .. A. Must. || (peakatete kohta:) ühe kõrva peale v. peal. Lükkas mütsi uljalt viltu. Koketselt viltu asetatud kübar. Parukas libises viltu ühele kõrvale. *Ta sonimüts istub väljakutsuvalt viltu, nii et nokk on vasemal kõrval. P. Krusten. || (jalanõude kohta:) lääpa, lääpas. Viltu tallatud kontsadega saapad. Väljapoole viltu kingakannad.
▷ Liitsõnad: pool|viltu, tiideviltu.
2. (suuna kohta). a. õigest suunast, õigelt teelt kõrvale; mitte otse. Sammud vedasid purjakil mehe viltu. Poisid läksid pimedaga hoopis viltu. Virvatuled meelitasid rändaja viltu. Eksinu peab kindlaks määrama, kus ta on viltu läinud. Õmblus kisub veidi viltu. Oskamatusest lõikas tüdruk riide viltu. Käsi vedas joone kogemata viltu. *Ka hobused taarutasid ebakindlaist ohjatõmbeist siia ja sinna ja vedasid vao viltu. A. Kivikas. b. märgist mööda, mitte pihta v. täppi. Laskis, tulistas viltu. Viskas kivi viltu ja ei saanud mulle pihta. Nool läks viltu. Lõi vasaraga viltu. || (viisist kõrvale kaldumise kohta). Teda ei saa koori võtta, ta laulab viltu. Asjaarmastajate orkester mängis hasardiga, kuid natuke viltu. c. diagonaalselt, põiki. Riie tuleb lõigata viltu, et ta ei veniks. Läks viltu üle põllu. Vihm peksab viltu vastu akent. Varased päikesekiired langesid viltu maapinnale. Hanesulel lõigati rootsu ots viltu ära. d. kõõrdi(s). Piilus viltu võõra poole. *Jossil olid silmad viltu peas – üks vaatas ühele, teine teisele poole. R. Roht. | piltl. Naabritele hakati nende lärmakate pidude pärast viltu vaatama. Lapsed ei vaata liikumispuudega kaasõpilasele viltu. Võõrast rahvusest nooriku peale vaadati perekonnas esiotsa viltu. Talumees vaatas äritsemise peale viltu. e. (ebaõnnestumist, luhtumist, eksimist märkivana). Nii mõnigi abielu on ämma süü läbi viltu läinud. Ülepeakaela tehes võib töö kergesti viltu minna. Favoriidil vedas viltu kõige otsustavamas stardis. Paljutõotavalt alanud jutuajamine kiskus kuidagi viltu. Olin oma arvestustes ja ootustes pisut viltu lasknud. Asjatundmatu kriitik võib päris viltu raiuda. Mis vihaga tehakse, läheb viltu. *Kui tal hakkab kord viltu vedama, siis kisub viltu iga kandi pealt. H. Mänd. *.. kes [= õpetaja] eksamil kiusas poisse heinakuhjade ja põhuvirnade suuruse arvutamisega. Missuguse rebasenäo ta tegi, kui poiss kimpus oli või viltu rabas. V. Saar.
▷ Liitsõnad: pool|viltu, tiideviltu.
3. piltl mööda, valesti; korrast ära, halvasti. Alles vanuigi hakkas ta mõtlema, et oli oma elus vist midagi viltu teinud. Valgustab seda nähtust hoopis viltu. Toimetaja seletas, mis käsikirjas tema meelest viltu on. Mõistis pühakirja täiesti viltu. Nii mõnigi sõitis viltu öeldud sõna pärast Siberisse. Suure ähmiga oli ta viltu vastanud. Tal on koduses elus midagi viltu. Tüdrukuga oli miskit viltu – puudus tihti koolist, õppimine läks allamäge.

viltu lööma

1. eksima, mööda laskma. Kui sa nii arvad, siis ega sa palju viltu ei löögi. *Sai tol korral asju õigesti tehtud, sai viltu löödud – milleks pattu salata. V. Saar.
2. varastama. Selgus, et kassapidaja oli poest oma mitu tuhat viltu löönud. Humanitaarabi löödi juba tee peal viltu.