[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vinnas ‹adv›

1. vinna tõmmatud, vinnastatud; pingul. Vibu, püss on vinnas. Kaheraudsel on kuked vinnas. Vinnas päästik, vedru. Lõhkus tööd teha, nii et musklid, sooned vinnas. || ülestõstetud, püstiasendis. Vinnas odadega, tääkidega sõdalased. Ähvardas vaenlast, rusikas vinnas. Mehel olnud juba vinnas vulg (erektsiooni kohta).
2. kõnek purjus. Kui mehed on juba vinnas, pole mõtet neid manitseda.