[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

automaat|kork
kaitsekork, mis lülitab liiga tugeva voolu korral automaatselt elektriahela välja

elektri|isoleermaterjal
el elektriseadme voolu kandvate osade v. elektrijuhtmete isoleerimiseks määratud materjal

elektromeeter ‹-tri, -trit 2› ‹s›
el riist madala pinge, väikese laengu ja nõrga voolu mõõtmiseks

faasi|nihe
el kahe ühesuguse sagedusega siinuseliselt muutuva suuruse, näit. pinge ja voolu faaside vahe

galvanomeeter ‹-tri, -trit 2› ‹s›
el tundlik riist nõrga voolu, madala pinge v. väikese elektrihulga mõõtmiseks

hari1 ‹harja 31› ‹s›

1. puhastamiseks, pühkimiseks, sugemiseks vms. kasutatav ese. Pehme, kõva, tihe, hõre hari. Liimitud, seotud hari. Harjastest, hobusejõhvist hari. Harjaga riideid, kingi puhastama. Pühib, küürib harjaga põrandat. Eit pesi harjaga pesu. Puhastab harjaga hobust. Soeb harjaga juukseid. Tegi harjale varre. Rohi oli tihe nagu hari.
▷ Liitsõnad: hamba|hari, hobuse|hari, juukse|hari, küüne|hari, küürimis|hari, lambi|hari, lina|hari, nõudepesu|hari, pea|hari, pesu|hari, poonimis|hari, pudeli|hari, põranda|hari, riide|hari, saapa|hari, sauna|hari, tuppimishari; harjas|hari, juur|hari, jõhv|hari, teras|hari, traathari.
2. el klots voolu ülekandmiseks elektrimasina pöörlevalt osalt paigalseisvale osale

ikoon ‹-i 21› ‹s›

1. kirikl Kristust, jumalaema, pühaks peetavaid piiblitegelasi v. pühakuid esitav tahvelmaal v. reljeef õigeusu kirikukunstis. Ikoonide ees põlesid õlilambid. Süütab, paneb ikooni ette küünla.
2. info väike teksti asendav rahvusvaheline piltkujutis kuvaril programmifunktsioonide valimiseks jm. Klõpsa ikoonil parema hiireklahviga.
3. teat. idee, voolu v. ajastu tüüpiline kehastus, kultuslikke jooni omav sümbol. Biitlid on 1960. aastate hipiliikumise ikoon. Modernismi ikoon Oscar Niemeyer.

kaabel ‹-bli, -blit 2› ‹s›
el ühest v. mitmest voolu juhtivast soonest koosnev hermeetilise kestaga painduv isoleeritud juhe. Kahe-, kolme-, neljasooneline kaabel. Kaabli paigaldamine.
▷ Liitsõnad: antenni|kaabel, elektri|kaabel, jaotus|kaabel, jõu|kaabel, kaevandus|kaabel, kaugside|kaabel, koaksiaal|kaabel, kontroll|kaabel, kõrgepinge|kaabel, laeva|kaabel, maa|kaabel, magistraal|kaabel, mere|kaabel, mikrofoni|kaabel, side|kaabel, signalisatsiooni|kaabel, sisestus|kaabel, soomus|kaabel, telefoni|kaabel, telegraafi|kaabel, toite|kaabel, tugevvoolu|kaabel, valgus|kaabel, vee|kaabel, väli|kaabel, väljastus|kaabel, õhu|kaabel, ühenduskaabel.

kaitse|kork
el korgikujuline elektriseadis, mis lülitab liiga tugeva voolu korral elektriahela välja, korkkaitse

kolmnurk|lülitus
el kolmefaasilise voolu puhul lülitus, kus iga faasi lõpp on ühendatud järgmise faasi algusega

kontakt ‹-i 21› ‹s›

1. ühendus, kokkupuude, suhtlemine. Rahvusvahelised kontaktid. Tööalased, kultuurialased, kirjanduslikud kontaktid naabritega. Kontaktid rahvaste vahel. Kellegagi kontakti otsima, looma. Soovitati kontakti süvendada, tihendada. Sõja ajal nõrgenes, katkes, kadus kontakt välismaailmaga. Säilitas ka võõrsil kodumaaga tiheda kontakti. Pidasin temaga aastaid tihedat kontakti. Mul ei ole Üloga enam mingit kontakti. Tallinnas astu kontakti Endel Metsaga! Kui vaja, võta minuga kontakti! 'astu minuga ühendusse'. Meievaheline isiklik kontakt piirdus paari kohtumisega. Püüab eluga, ümbrusega kontakti leida. || vastastikune mõistmine. Ta ei saanud, saavutanud kaastöötajatega õiget kontakti. Õpilastel on õpetajaga hea kontakt. Ema ei leidnud pojaga enam kuidagi kontakti. Laulja, koor, kõneleja sai saaliga hea kontakti.
▷ Liitsõnad: keele|kontakt, kultuuri|kontakt, töökontakt.
2. otsene kokkupuude. Kehade, füüsiline kontakt. Süüfilis saab levida ainult kontakti teel haigega, gripp aga ka ilma otsese kontaktita.
3. el elektriahela osi ühendav puutepaar; seadme osa voolu ülekandmiseks ühest juhist teise

krunda ‹6› ‹s›
kõnek põhjaõng (hrl. paadist voolu kohal püüdmiseks)

käivitus|reostaat
el reostaat elektriahela voolu v. pinge reguleerimiseks seadmete käivitamisel

lohistus|õngitsemine
kal õngitsemisviis, kus õngesööt voolu kandel v. õngitseja veetuna lohiseb mööda veekogu põhja

läbi|viik [-viigu]
el tarind, mille kaudu elektrijuhtme voolu juhtiv osa läbib isoleeritult mõne teise voolujuhi (näit. elektriaparaadi kere, hoone seina)

nurk|ventiil
tehn voolu suunda (tavaliselt 90°) muutev ventiil. Otse- ja nurkventiilid.

nõlva|kindlustis
rajatis veekogu kaldanõlva kaitsmiseks lainete, jää v. voolu toime eest, kaldakindlustis

polarisatsioon ‹-i 21› ‹s›
polaarsuse ilmnemine; polaarsuse andmine. a. füüs elektromagnetiliste lainete võnkumise korrastatus ühes kindlas suunas v. kahes suunas kindla faasivahega. Valguse polarisatsioon. b. el keemilise vooluallika elektroodide potentsiaali muutus voolu toimel. Elektrokeemiline polarisatsioon. c. el füüs erinimeliste elektrilaengute nihkumine üksteise suhtes välise elektrivälja toimel. Elektriline polarisatsioon.

reostaat ‹-taadi 21› ‹s›
el reguleeritav takisti elektriahela voolu v. pinge muutmiseks. Reostaat lülitab laevalgustuse sujuvalt välja.
▷ Liitsõnad: ergutus|reostaat, käivitus|reostaat, liug|reostaat, lükat|reostaat, reguleerimis|reostaat, rull|reostaat, traat|reostaat, väntreostaat.

ristivoolu ‹adv›
risti voolu, voolu suunaga risti. Ülevedaja juhtis paadi ristivoolu. *Voog haaras paadi kohe kaasa, lõi haabja ristivoolu.. M. Traat.

räbu|keevitus
el elekterkeevitus, mille puhul soojus tekib voolu juhtivas sularäbus

saduser ‹-i, -i 10› ‹s›
aj juutide usulis-poliitilise, pühakirja sõna-sõnalt tõlgendava ning messia tulekut eitava voolu esindaja Palestiinas (2. saj. e. Kr. – 1. saj. p. Kr.)

siiber ‹-bri, -brit 2› ‹s›

1. (lükatav) seadis, millega reguleeritakse vedeliku, gaasi v. puistmaterjali liikumist voolukanalis. a. seadis gaasivoolu reguleerimiseks ahju ja soemüüri lõõrides ning korstna sulgemiseks kütmise vaheaegadel. Tõmbas siibri lahti, lõpuni välja. Siiber on lahti, kinni. Lükkas siibri koomale, kinni. Kui puud on ära põlenud, siis pane siiber kinni. Tee siiber rohkem lahti, suitsu ajab sisse. Toas on vingu, oled siibri liiga vara sulgenud. Tuul undab ja lõgistab siibrit. Saun oli korstnaga ja siibritega. Siibrita ahi. Pööratav siiber. || õhuvoolu reguleeriv seadis ventilatsioonitorudes b. tehn vedeliku v. gaasi voolu suunav element aurumasinates, turbiinides vms.
▷ Liitsõnad: ahju|siiber, pliidi|siiber, suve|siiber, talvesiiber; auru|siiber, jaotus|siiber, sulgemissiiber.
2. ööpott lamava haige jaoks, voodipott. Pani haigele siibri alla. Haigel on siiber all. Siibrit välja viima 'tühjendama'.

soon ‹-e, -t 34› ‹s›

1. ka anat inimese ja loomade torujas õõneselund, mida mööda voolab veri v. lümf, vere- v. lümfisoon. Kirurg õmbleb sooned kokku. Soon tuksub, tuksleb, väriseb. Sooned otsaees, meelekohal tursuvad pingutusest, punduvad üles. Viha paisutab sooni. Süda peksab ja veri voolab soontes kiiremini. *Nägin seal [= kätel] kõrgemale kerkinud siniseid sooni, mis nagu puu juured naha all laiali hargnesid. B. Kangro. | piltl (hrl. päritolule v. emotsionaalsele seisundile osutavates väljendites). Ta soontes voolab kuninglik, juudi veri. Poisi soontes olla tilgake mustlase verd. Uljaspeade soontes tuikab vaba veri. Noor veri kuumab soontes. Rahu voolas mu soontes. Tal voolab vere asemel vesi soontes (tuimuse, loiduse kohta). Õudne heli pani vere soontes seisma, hanguma. Nii julm sündmus, et pani vere soontes tarretama, tarduma. Tundis verd oma soontes tarduvat. || ‹pl.› (ka) kõõlused, lihased, näit. pihasooned. Kõik sooned valutavad. Vihmaste ilmadega närib reuma soontes. Sooned surisevad põrutusest. Sooned pihal, kaelal on köitena pingul. Soontelt sitke noormees. Tasusin vanaisa tööst vaevatud sooni.
▷ Liitsõnad: elu|soon, juus|soon, kaela|soon, kukla|soon, käe|soon, lümfi|soon, piha|soon, piima|soon, selja|soon, tehis|soon, tooma|soon, tuik|soon, tõmb|soon, vere|soon, viimasoon.
2. vee kulgemise tee maapinnas v. -pinnal, veesoon. Luhas on sooned, milles vett ainult suurvee aegu. Soone kohale ehitati sild. Talu asus soone ääres. Need sooned ei kanna looma. Soontel õitses kollane varsakabi. Kelts sulab, maa sooned elustuvad. *Aga mis siis.., kui see madal soon annab vähe vett ja kaev jääb pooltühjaks? E. Õun. | piltl. Meie linnake paiknes kaubandusliku elu soonel. *Parteimajas asusid uue elu allikad ja sooned. L. Vaher.
▷ Liitsõnad: allika|soon, veesoon; liiklussoon.
3. joonjas sisselõige, näit. renn, vagu; muu sellelaadne süvend. Soonega laud, pruss. Pinali kaas jookseb soonte sees edasi-tagasi. Köis libises soonest välja. Pakule raiuti soon sisse. Tal on soonega suusad. Seatapupussil on tera sees soon. Et vaiku saada, lõigatakse puukoorde sooned. Ee rinda lõigatud soon. Peene soonega velvet. *.. ta väntas grammofoni ja langetas nõela plaadi soonele. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: noa|soon, suusa|soon, vintsoon.
4. trahhee. a. bot juhtkimbus asetsev paksuseinalistest rakkudest liitunud toru, juhtsoon. Soontes liigub vesi ühes mineraalsooladega. Puude soontes on elu tardunud. b. zool õhuga täidetud toruke näit. putukate hingamiselundina, õhusoon
▷ Liitsõnad: lehe|soon, piima|soon, spiraal|soon, rõngas|soon, võrksoon.
5. zool toruke putukatiivas, milles paiknevad närvid ja trahheed, tiivasoon
6. geol maakoorelõhet täitev mineraali-, kivim- v. maagikeha. Valge kvartsi soon. Geoloogid sattusid tundmatu soone peale.
▷ Liitsõnad: hõbeda|soon, kulla|soon, kvartsi|soon, maagi|soon, naftasoon.
7. el juhtme v. kaabli voolu juhtiv, isolatsiooniga ümbritsetud osa. Kaabli üks soon on vigane. Kolme soonega kaabel.
8. piltl. a. anne, eeldused, oskused. Majandusliku soonega poiss. Laps on emalt luiskamise soone pärinud. Tal puudub juhi soon. Vennal on äri peale soont. Kui ikka soont pole, ei tule pillimäng välja. Jahipidamiseks puudub tal soon. *Tema.. lööb, maksku mis maksab, elust läbi! Tal on taipu, soont ja õnne.. L. Promet. b. (väljendites millegi sujumise kohta). Jukuga on lihtne soonele saada. Üritas tüdrukuga vallatleda, aga ei sattunud soonele. *Paari päeva pärast tegi ta vana Andresega juttu ja nüüd sattus ta õigele soonele: ta kuulis kõik, mis süda soovis.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: huumori|soon, jutu|soon, nalja|soon, ärisoon.

sulgema ‹sulen 42 või sulgen 37›

1. kinni v. kokku panema v. katma midagi, mis on lahti, avatud. a. (mingit ava v. avaga eset). Sulges ukse, akna, värava. Kohver, kast on kindlalt suletud. Sulges laua sahtli. Luukidega suletud aknad. Pudelid suleti korgiga. Tõmblukuga, nööpidega, haakidega suletav kinnis. Sulgesin pakendi kleepribaga. Tuulepluusil olid suured klapiga suletavad taskud. Sulges kätega, sõrmedega mõlemad kõrvad. Põrnitses vihaselt, suu otsustavalt kriipsuks suletud. Sulges laud ja püüdis lõdvestuda. Lamas suletud silmil ja ootas und. | piltl. Nägu, ilme suletud kui mask. Suletud iseloom, olek, hing. Ta süda oli teiste muredele suletud. b. (kinnitusvahendit, sulgurit). Suleb ukse riivi, luku, värava võru, haagi. Sulges oma vööpandla. Sulen jopi tõmbluku, nööbid, pöörad. Sulges kraani, ventiili. c. (avatud olekus eset). Lõpetas lugemise ja sulges raamatu. Märkasin, et sadu on üle jäänud ja sulgesin vihmavarju. Õhtul suleb lill oma õiekrooni.
2. takistama millegi liikumist, pääsu v. kulgu (millegi kaudu kuhugi). Sapikivi oli sulgenud sapijuha. Verejooks tuli kiiresti sulgeda. Peatuti, sest eespool oli laviin tee sulgenud. Uksel valvajad sulgesid oma odadega pääsu igaühele, kes tahtis siseneda. Sõjalaevad sulgesid sissekäigu sadamasse. Hanged sulgesid autode(le) tee. Nende taandumistee oli suletud. Jõgi suleti tõketega, paisuga. Mahalangenud puu oli sulgenud tee. Jõgi suleb eraldunud looke mõlemad otsad setetega. Semafor oli alles suletud 'signaal ei lubanud liikumist', rong seisis ja ootas. | piltl. Talle oli suletud tee ülikooli, kõrgemale ametikohale. Pääs olümpiakoondisse pole talle veel suletud.
3. (tegevust, tööaega) katkestama v. lõpetama. Kauplus on lõunavaheajaks suletud. Lennuväli oli eile ebasoodsate ilmastikuolude tõttu suletud. Muuseum on teisipäeviti suletud. See kiosk on enamiku ajast suletud. Kriisi ajal suleti tehaseid, ärisid, panku. Ammendatud kaevandused suletakse. Ma ei saanud piletit, kassa oli juba suletud. Ühing, selts suleti. Ta jooksev arve pangas on suletud. Suletud 'kujunduslikult lõpetatud' kompositsioon, teos. Suletud 'lõplik, ammendav' loend. || (voolu, ühenduse katkestamise kohta). Suleb klahvile vajutades, nuppu pöörates raadio, televiisori, magnetofoni. Maksu tasumata jätmise tõttu suleti ta telefon 'lülitati välja'.
4. kedagi v. midagi kinniselt, vaba liikumist takistavalt ümbritsema; sellisesse seisundisse panema. Kinnipeetu suleti luku taha, vanglasse. Sinihabe sulges oma naise vangitorni, kloostrisse. Sulges end külaliste eest tuppa, kabinetti. Linn oli suletud vaenlase piiramisrõngasse. Pärismaalased suleti reservaatidesse. Invaliid oli suletud kodu nelja seina vahele. Sulges koera kuuti, sea aedikusse. Sulges neiu oma embusse, sülelusse. Sulges linnupoja oma suurde pihku, kamalusse. Tunneb end nagu klaaskasti suletud. Sulges paberid ümbrikku ja kleepis selle kinni. Muhu kirja motiiviks on kaheksanurk sellesse suletud kaheksaharulise tähe, risti vm. kujundiga. Vett kandev kiht on suletud kahe läbimatu kihi vahele. Suletud leid arheol korraga maasse pandud v. jäänud esemete kogum. | piltl. Ta sulges tusatuju endasse. Marmorisse suletud ilu. *Kui palju läheb kaduma sellestki kaunist, mis õnnelikul hetkel mõttes tärkab, niipea kui tahame seda sõnasse sulgeda. F. Tuglas.
5. ümbrusest eraldama, kinniseks (2. täh.) muutma; eraldatuna, millestki varjatuna eksisteerima. Kõikjal sulges silmapiiri mets. Lagendiku sulevad mitmest küljest suured puud. Terrassi võib ühelt küljelt sulgeda võrestikuga. Külm õhk koguneb suletud nõgudesse. Ringjoon on suletud kõverjoon. Heegelsilmade ahel suletakse kinnissilmusega ringiks. Suletud elektriahel, vooluring, jahutussüsteem, naturaalmajandus. Hakkab korduma suletud protsess. Süda koos veresoonkonnaga moodustab suletud ringsüsteemi. Suletud 'maju täis ehitatud' tänavafront. Suletud 'hoonetega ümbritsetud' taluõu. Suletud 'vähese vaateväljaga, tihedate puistutega' maastik. Suletud süsteem 'materiaalne süsteem, mida ei mõjuta ümbritsev keskkond'. Suletud ring 'väljapääsuta, muutusteta olukord, korduvus'.
6. ‹hrl. tud-partitsiibis› üldsusele kättesaamatuks, ligipääsmatuks muutma, teat. kitsamale ringkonnale määratuks tegema. Väike suletud sõpruskond, kogukond, rahvusrühm. Suletud riik, linnaosa, piirkond. Tartu kuulus nõukogude võimu ajal oma sõjalennuvälja tõttu nn. suletud linnade kategooriasse. Preesterkond Indias kujutas endast suletud kasti. Ükski partei ei peaks olema suletud organisatsioon. Valitsuse, kohtu suletud 'kinnine' istung. Suletud mäng, kuhu kedagi väljastpoolt vastu ei võetud.

tester ‹-tri, -trit 2› ‹s›
el hrl. mitme mõõtepiirkonnaga elektrimõõdik (näit. pinge, voolu ja takistuse mõõtmiseks)

täht|lülitus
el kolmefaasilise voolu puhul lülitus, kus kõigi faaside lõpud on ühendatud ühte punkti

valgustus|armatuur
tehn elektrivalgusti ning selle kinnitamise ja sellesse voolu juhtimise vahendid

variser ‹-i, -i 10› ‹s›

1. aj keskkihte esindava usulis-poliitilise voolu liige Juudamaal Uue Testamendi ajal. Variserid ja saduserid. Variserid nõudsid usulise seaduse ranget järgimist.
2. piltl vagatseja, silmakirjateener. *Ta on ehtne variser – ohkab vagatsedes, luurab kavalalt ringi, kirub maailma, kuid on ise ihu-hingega maailma ja mammona küljes kinni. A. Mälk.

vasak|kallas
jõe vasak kallas (voolu suunas vaadatuna)

ventiil ‹-i 21› ‹s›

1. tehn seadis auru, gaasi v. vedeliku ühesuunalise voolu reguleerimiseks ja sulgemiseks. Veetorustiku ventiilid. Gaasiballooni ventiil. Ventiili kere, sulgur ja spindel. Avas, sulges ventiili. Keeras ventiili kinni. Rehvi ventiil. Ventiil ei pea hästi, laseb läbi. | piltl. Jalgpallivõistlused on ventiil, mis võimaldab rahval pingeid maandada.
▷ Liitsõnad: reduktsiooni|ventiil, reguleer(imis)|ventiil, sulge(mis)|ventiil, surveventiil; kolmik|ventiil, nurk|ventiil, otsevooluventiil.
2. el vahelduvvoolu alaldav seadis. Tüürimatu, tüüritav ventiil.
▷ Liitsõnad: pooljuht|ventiil, seleenventiil.
3. muus mehhanism, millega muudetakse vaskpuhkpillide helikõrgust. Ventiilile vajutamine muudab pillis oleva õhusamba pikkust. Ventiilideta trompet ehk fanfaar.
▷ Liitsõnad: kvartventiil; pumpventiil.

voolu|hulk [-hulga]
ajaühikus voolu ristlõiget läbiv vedeliku- v. gaasikogus. Eesti jõgedes on vooluhulk suurim kevadel ja sügisel. Keskmine, maksimaalne vooluhulk. Vooluhulka mõõtma.

voolu|piirik
el automaatlüliti, mis lülitab elektriahela lühiajaliselt välja, kui selle vool ületab teat. piiri; vooluahela element, mis välistab ahela voolu suurenemise üle teat. piiri. Voolupiirikuid kasutatakse elektriahelate kaitseks liigkoormuse eest.

voolu|võttur
el seadis, mis võtab elekterveokile v. kraanale kontaktjuhtmest voolu. Elektrirongide, trammide, trollide vooluvõtturid.

välgu|juhe [-juhtme]
el (juhib voolu maanduseni)