[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vorst ‹-i 21› ‹s›

1. peenestatud lihast, subproduktidest ja lisanditest koosnev hrl. pikliku kujuga lihatoode. Keedetud, suitsutatud vorst. Vorst oli müügil kangidena ja viilutatult. Ostis terve rõnga vorsti. Pool kilo Viini vorsti 'viinereid'. Valge vorst 'vereta tanguvorst'. Vorstid särisevad pannil, ahjus. Vanasti tehti, täideti, topiti vorste kodus. Perenaine lõikas vorsti paksudeks viiludeks, lõikudeks. Külmkapis oli vaid jupp vorsti. Võileib vorstiga. Kaelasooned olid töörühmamisest jämedad kui vorstid. Ta on laisk nagu vorst. Haigele arsti, tervele vorsti. *Vorste tehti ja tehti [pühadeks], ja nende tegemisel ei tahtnudki lõppu tulla, sest ikka veel jatkus soolikaid pütis ja putru toobris. A. H. Tammsaare. || (millegi vorstikujulise kohta). Tainatükk rulliti vorstiks ja keerati kringliks. Vormib savist pika vorsti.
▷ Liitsõnad: jahu|vorst, juustu|vorst, keele|vorst, küüslaugu|vorst, liha|vorst, maksa|vorst, peki|vorst, põdra|vorst, rupski|vorst, sink|vorst, sült|vorst, tangu|vorst, verivorst; keedu|vorst, poolsuitsu|vorst, suitsu|vorst, täissuitsuvorst; grill|vorst, jahi|vorst, jõulu|vorst, nääri|vorst, sauna|vorst, õllevorst.
2. hlv (inimese kohta). Küll ma talle laisale vorstile jalad alla teen. Igavene vorst, aina vedeleb jalus. Niisuke vorst, et ei viitsi isegi magada. *Ega te nende vorstide käest siin õiget sõna ei kuule. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: laisk|vorst, vale|vorst, vedel|vorst, venivorst.

kahe otsaga vorst

1. (asja, nähtuse kohta, mida võib kaht moodi lahendada v. mõista). Advokaadi jaoks on seadus kahe otsaga vorst. Raamatute müügihinna määramine on (nagu) kahe otsaga vorst.
2. kahekeelne, silmakirjalik inimene. Säärane kahe otsaga vorst, tema küll rahvaesindajaks ei sobi.

nagu koera kaela(s) vorst

1. (millegi kiire läbilöömise, kulutamise kohta)
2. (millegi ligipääsmatu, kättesaamatu kohta)

vorst vorsti vastu
(halvale halvaga vastamise kohta). *Vorst vorsti vastu – sina ei hooli meist, meie ei hooli sinust. E. Tennov.