[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aadam : aadama : aadamat '(naljatlevalt) mees'
Üldnimeks muutunud isikunimi. Nimi on algselt pärit heebrea keelest, heebrea adam 'inimene, mees'. Vt ka iidamast.

aas2 : aasa : aasa 'rohumaa, niit'
● ? udmurdi aź- liitsõnas aźdor 'metsatu ala'
? komi mrd aʒ́ 'luht, lamm'
? ungari aszó 'org, madal ala, jõgi, oja'
Võib olla soome-ugri tüvi. On ka arvatud, et sama tüvi mis aas1: sõna on algselt tähendanud jõelooget, pärast aga on sama nimetuse saanud rohumaa jõekäärus.

agu : ao : agu 'koidueelne hämarus; koit'
Vana kirjakeele järgi võib arvata, et algselt on sõna algul olnud h. On oletatud, et sama tüvi mis sõnas hagu või sõnas hakkama või sõnas hägu.

elevant : elevandi : elevanti 'nüüdisaja suurim maismaaloom pika londi ja suurte võhkadega (Elephas, Loxodonta)'
← alamsaksa elefant 'elevant'
← saksa Elefant 'elevant'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina ja kreeka keelest, ladina elephas, elephans 'elevant', elephantus 'elevant; elevandiluu', vanakreeka eléphas 'elevant'.

ema : ema : ema 'naissoost lapsevanem; eeskuju andev, juhatav v hooldav naine'
◊ emis
● liivi jemā 'ema; vanaema; vana naine; emasloom; emakas; (paadi) kiil'
vadja emä 'ema; emasloom; eideke, emake; haldjas'
soome emä 'emasloom; (luulekeeles) ema, emake; emand'
isuri emä 'ema; emasloom'
Aunuse karjala emä 'ema; emasloom'
lüüdi emä 'ema; emasloom; emapuu, kiil'
vepsa ema, emä 'emasloom; naiste särgi alumine osa; noodapära; jääauk, kust noot jääalusel püügil välja tõmmatakse'
saami eamis 'sünnist saati, alati'
ungari eme 'emasloom, emis'
neenetsi ńeb́a 'ema'
eenetsi e, ε̄ 'ema'
nganassaani ńemi̮ 'ema'
sölkupi e̮mǝ 'ema'
matori ima-m 'minu ema'
Uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka teistes keelkondades, nt jukagiiri emei 'ema', tšuvaši ama 'emasloom; ema', mongoli eme 'naine; naiselik'. Võib olla algselt lastekeelne, häälikuliselt ajendatud tüvi.

helmes : helme : helmest 'ehteks kasutatav ümmargune, ovaalne v muukujuline kunstlik pärl'
● liivi eļm, ēļmaz 'merevaik; helmes'
vadja elmi 'helmes; (väike) klaaspärl, kudrus'
soome helmi 'pärl; helmes; piisk, pisar; tilk'
isuri helmi 'helmes; pärl'
Aunuse karjala helmi 'helmes'
lüüdi hölmü 'helmes'
Läänemeresoome tüvi. Tüvi tähistas algselt merevaiku või sellest tehtud helmeid.

jeekim : jeekimi : jeekimit 'kuradike, tont, koll'
○ jekim
← vene Ekim (pärisnimi)
On arvatud, et sõna oli algselt kasutuses sõimusõnana venelaste kohta.

just 'antud ajamomendil v sellest pisut varem; nüüdsama, äsja'
○ jüst
← alamsaksa just 'just'
← rootsi just 'just'
On ka arvatud, et saksa laen, ← saksa just 'just'. Mitmes keeles tuntud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← ladina iūstē 'õigesti, seaduslikult'. Eesti keelest on laenatud isuri just 'just'.

kaamel : kaameli : kaamelit 'ühe v kahe küüruga kandeloom (Camelus)'
○ kamel, kammel, kammeljas
← alamsaksa kamēl 'kaamel'
Meile alamsaksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud loomanimetus pärineb algselt araabia või heebrea keelest, ← araabia ğamal, heebrea gamal 'kaamel'. Loomaga tutvuti piibli kaudu.

kabel : kabeli : kabelit 'väiksem sakraalhoone; hoone kalmistul surnute hoidmiseks ja matusetalituseks; hauakamber'; mrd 'surnuaed'
← alamsaksa kapelle 'kabel'
Meile alamsaksa keelest laenatud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← capella 'kabel'.

kae : kae : kaed 'nägemist kahjustav silmahaigus'
● ? soome kaihi, mrd kaihe, kaiho 'kae'; mrd 'õhuke kate; vari; hämar, pime'
? Aunuse karjala kaihte 'kae'
? lüüdi kaehte 'kae'
Häälikuline vastavus esitatud läänemeresoome vastetega ei ole reeglipärane. Kui tüvi on siiski nende läänemeresoome sõnade vaste, võib tegemist olla germaani laenuga, ← alggermaani *χaiχa-z, mille vaste on gooti haihs 'ühe silmaga', või kahju variandiga. Teisalt on arvatud, et tüve vasted võivad olla soome kajastaa 'paista; helendada, helkida; koita; kangastada, peegeldada', Aunuse karjala kajostuakseh 'selgineda', lüüdi kajostazeta, kajostuda 'valgeneda, selgineda (ilma kohta)' ja vepsa kajagzuda, kajostada, kajostuda 'selgineda (ilma, taeva kohta)'. See on võimalik, kui nende läänemeresoome sõnade tüvi on algselt eri päritoluga kui kaja; ühe arvamuse kohaselt on nendes sõnades uurali tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami guojihit 'paista, helendada, helkida; nähtavale ilmuda; selgineda (ilma kohta); selguda', ersa van srmt kajems 'nähtavale tulema (orase kohta)', mari kojaš 'paistma, näima; välja nägema; ilmuma (nt unes); paistma, kumama', komi kajni̮ 'tõusma; ronima', neenetsi χajerᵊʔ 'päike; selge, päikesepaisteline', eenetsi kaja 'päike', nganassaani kou 'päike', sölkupi k͔uə̑ćǝ 'kuumus', kamassi kuja 'päike' ja matori kaja 'päike, päev' (samojeedi keelte sõnu on teisalt peetud sama tüve vasteteks mis sõnas koit).

kahvatu : kahvatu : kahvatut 'jumetu; valkjas; ereduseta'
● ? soome kauhea 'kole, hirmus'
? isuri kauhea 'kole, hirmus'
? Aunuse karjala kauhei 'kahvatu, veretu; jahe; kole, hirmus'
? lüüdi kauhed 'külmavärin'
Tõenäoliselt läänemeresoome tüvi. Tähenduslik seos teiste läänemeresoome keelte vastetega on mõeldav, sest hirm põhjustab kahvatumist; kahvatama on vanemas murdekeeles tähendanud ka 'ehmuma'. On arvatud, et sõna on algselt olnud mõne kahv- tüvelise tegusõna tud-kesksõna, mis hiljem on siirdunud tu-liiteliste omadussõnade hulka. Vt ka kahkjas.

kaljas : kaljase : kaljast 'kahemastiline kahvelkuunar'
← hollandi galjas 'kaljas'
← saksa Galeasse, van Galeas, Gallias 'kaljas'
← rootsi galeas 'kaljas'
Laenuallikat ei ole võimalik täpselt kindlaks teha. Paljudes keeltes levinud merendustermin pärineb algselt itaalia keelest, ← itaalia galeazza 'suur galeer'. Tõenäoliselt oli sõna kasutusel ka alamsaksa keeles, kuid selle kohta kindlad andmed puuduvad. Kaljased hakkasid levima uusajal, seega keskalamsaksa laenudest hilisem laen.

kamber : kambri : kambrit '(väike) tuba v mõni muu ruum; rehielamule teise otsa lisandunud ruum(id)'; mrd 'ait'
○ kammer
← alamsaksa kamer 'kamber (raha, dokumentide hoidmiseks); kohturuum; vangla; magamistuba'
Meile alamsaksa keelest laenatud sõna pärineb algselt ladina keele vahendusel kreeka keelest, ← ladina camera 'võlving, kumerus, võlvitud lagi', vanakreeka kamára 'kaetud vanker'. -b- on tüves lisahäälik (nagu ka sõnades klamber ja number), mis võib olla tekkinud eesti keeles, kuid võimalik, et ka alamsaksa keeles on esinenud seda häälikut sisaldav murdevariant. Baltisaksa murdest või alamsaksa keelest on laenatud ka sama tüve tuletis, kemmerg, ja baltisaksa keelest sama tüve sisaldav liitsõna, käärkamber.

karu : karu : karu 'suur kohmakas pruuni kuni musta pika karvaga kiskjaline imetaja (Ursus arctos)'
○ lõunaeesti kahr, karh
● vadja karu 'karu; rabamispink (viljapeksul)'
soome karhu 'karu'
isuri karhu 'karu'
Aunuse karjala kar(a)hu 'karu'
Tõenäoliselt tuletis sõna kare3 tüvest, algselt eufemistlik nimetus. On ka oletatud, et võib olla indoiraani laen, ← algiraani *h₂ŕ̥ḱšɔm.

keiser : keisri : keisrit 'meessoost valitseja kõrgeim tiitel mõnes monarhistlikus riigis, seda tiitlit kandev isik'
○ keidser, köiser, kööser
← alamsaksa keiser 'keiser'
Meile alamsaksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt ladina keelest, Julius Caesari isikunimest.

kibe1 : kibeme : kibet 'kübe'
● vadja kipuna 'säde'
soome kipinä, kipuna 'säde'
isuri kippuuna 'säde'
Aunuse karjala kibun 'säde'
vepsa kibin 'säde'
? saami gahpa 'kile vedeliku peal, koorekiht piima peal'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. On arvatud, et sama tüve variant on kübe. Teisalt on oletatud, et tegemist on algselt kahe eri päritoluga tüvega, mis on hiljem segunenud. Vt ka kibun.

kile2 : kile : kilet 'kiisel'
● soome mrd kilo 'hapu; hape'
On arvatud, et algselt sama sõna mis kile3, kilama1, toimunud on tähendusnihe 'kõrge ja terav (hääl)' > 'terava maitsega' > 'hapu'. Vt ka kilu.

kindral : kindrali : kindralit 'teatud kõrge sõjaväeline auaste; vastavas auastmes sõjaväelane; range korraga mungaordu, usuühingu vms juht'
○ kinneral, kinderal, kinral, kendral
← rootsi general 'kindral'
← saksa General 'kindral; (katoliikliku ordu) ülemvaimulik'
Tõenäolisemalt on sõna laenatud rootsi keelest, sest 17. sajandil, kui Eesti ala kuulus Rootsi riigile, oli sõna rootsi keeles sõjaväelise auastmena kasutusel. Algselt pärineb see paljudes keeltes tuntud sõna ladina keelest, ← ladina generalis 'liigiomane; ühine, üldine; avalik'.

klooster : kloostri : kloostrit 'kinnine, välismaailmast eraldatud hoonete kompleks, kus mungad v nunnad elavad kogukonnana'
○ looster
← alamsaksa klōster 'klooster'
Meile alamsaksa keelest laenatud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← ladina claustrum, clostrum 'riiv, lukk; takistus, tõke; suletud koht, hoiupaik, vangla; klooster'.

kohv : kohvi : kohvi 'kohviubadest valmistatud jook'
○ kuhv, kõhv, kohev
← alamsaksa koffe 'kohv'
Paljudesse keeltesse koos kohviubadega levinud sõna pärineb algselt araabia keelest, ← araabia qahwa 'kohv'. Araabia sõna lähtub kohvipuu päritolumaa, tänapäeva Etioopia alal asunud Kaffa kuningriigi nimest.

komet : kometi : kometit kõnek 'jant', tembutamine', nali'; van 'näitemäng'
← saksa Komödie 'komöödia'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud tüvi pärineb algselt kreeka keelest, ← vanakreeka kōmōdía 'etendus; komöödia'. Sama tüvi on laenatud ka sõnas komejant.

kork : korgi : korki 'korgitamme koorest saadav materjal; pudeli sulgemisvahend'
← saksa Kork 'kork'
Paljudes keeltes tuntud tüvi pärineb algselt ladina keelest, ← ladina cortex '(puu)koor, kork'. Saksa keelest on laenatud ka sama tüve sisaldav liitsõna, korgitser.

kriit : kriidi : kriiti 'peamiselt kaltsiidist koosnev poolkõva valge v valkjas setend'
← alamsaksa krite 'kriit'
Meile alamsaksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← ladina crēta 'valge savi (Kreeta saarelt), kriit'.

kroon : krooni : krooni 'valitseja võimu tähistav väärismetallist võrukujuline sakkidega peaehe'
← alamsaksa krōne 'kroon'
Meile alamsaksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt kreeka keelest, ← vanakreeka korṓnē 'kõver või painutatud ese; kroon'.

kummel : kummeli : kummelit 'teeservadel, põldudel ja õuedel kasvav sulgjaguste lehtedega lõhnav korvõieline rohttaim (Chamomilla)'
○ kammel, kaamel, kommel, kumel
← saksa Kamille 'kummel'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt kreeka keelest, ← chamaímēlon 'kummel' ( chamaí 'maas kasvav' + mēlon 'õun').

kummi : kummi : kummit 'kautšuki vulkaniseerimisel saadav sitke elastne materjal'
◊ kumm2
← alamsaksa gummi 'kleepiv taimemahl v puuvaik, mida kasutatakse ravimina'
Meile alamsaksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt vanaegiptuse keelest, ← qmyt 'kummivaik'.

kurk1 : kurgi : kurki 'lamanduvate, köitraagudega varre ja roheliste v kollakasroheliste piklike viljadega köögiviljakultuur (Cucumis sativus)'
← saksa Gurke 'kurk'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt kreeka keelest, ← keskkreeka ágovros 'toores'.

kurv : kurvi : kurvi 'käänukoht, käänak; kõver, kõverjoon'
○ kurve
← saksa Kurve 'kõverjoon; kurv, käänak'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud tüvi pärineb algselt ladina keelest, ← ladina curvus, curva, curvum 'kõver, kaarjas'.

kutsar : kutsari : kutsarit 'elukutseline hobusõiduki juht'
← saksa Kutscher 'kutsar'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud tüvi pärineb algselt ungari keelest, kus Kocsi küla ja valla järgi hakati nimetama teatud tüüpi vankreid.

kuup : kuubi : kuupi 'korrapärane kuustahukas'
← saksa Kubus 'täring'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt vanakreeka keelest, ← vanakreeka kýbos 'täring'. Tuletis kuubik võib samuti olla laenatud, kas saksa keelest, ← saksa Kubik- 'kuup-', või vene keelest, ← vene kúbik 'kuup, kuubik'.