[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

helama : helada : helan 'helisema, kõlama' hele

hele : heleda : heledat 'tugevat valgust kiirgav; värvuselt, toonilt valkjas; kõrge ja kõlav'
◊ helama, heli
● liivi õ’ldzi 'värvuselt, toonilt valkjas; ere, kirgas'
vadja eliä 'helisev, kõlav, kajav', elisä 'heliseda, kõliseda, kõmiseda, kajada, kumiseda'
soome heleä 'erk, ere, kirgas, hele, selge; käre, kärts; kõlav; helisev'; hely 'ehe, kulin', helistä 'heliseda; tiliseda; kõliseda'
isuri helliiä 'helisev, kõlav; värvuselt, toonilt valkjas', helissä 'heliseda; kõlada, kajada'
Aunuse karjala heľei 'helisev, kõlav; hell, õrn'; heľü 'kõla, helin', helištä 'kiliseda, kõliseda'
lüüdi heleäd (mitm) 'helisevad, kõlavad', helä͔itä 'heliseda, tiliseda; kõliseda'
vepsa heled 'helisev, kõlav; tundlik, hell'; helü 'kelluke, kuljus', heläita 'heliseda, tiliseda; kõliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Sama tüvi võib olla sõnades helge ja helkima. Lähedane tüvi on nt sõnas hillerdama. Vt ka eliting.

helkima : helkida : helgin 'helki heitma, heledalt paistma, sädelema'
● liivi elkõ 'kajada, kõlada'
vadja van elkkaa 'heliseda'
soome helkkyä 'kõlada, heliseda; tiliseda; kajada'
Aunuse karjala helkiä 'heliseda, kõliseda; kolistada'
lüüdi helgeta 'kõlada, heliseda'
vepsa heľgutada 'kõlistada; tilistada'; heľg 'nips'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnades helge ja/või hele.

kaikuma : kaikuda : kaigun ~ kaikun 'valjusti kõlama v kostma; helidest täidetud olema; vastu kajama'; mrd 'karjuma, kisendama'
● soome kaikua '(vastu) kajada; kosta, kõlada'
isuri kaikua '(vastu) kajada; heliseda'
karjala kaikuo '(vastu) kajada'
ersa gajgems 'helisema, kumisema, kõlisema'
mokša kajgəms 'kõlama; helisema, kõlisema'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-mordva tüvi. Mordva keelte vasted võivad olla ka rööpselt tekkinud. Lähedasi samatähenduslikke häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka saami keeltes, nt saami skáigit 'kaikuda, kaugele kosta', lõunasaami gajgedh, g´äjged 'ilm, millega hääl kandub kaugele', rootsisaami kaigetet 'kaikuda, heliseda; häält teha'. On ka oletatud, et tuletis tüvest kaja.

kaja : kaja : kaja 'peegeldunud heli; heli; kõla'
● vadja kajata 'kajada, kõlada'
soome kajata 'kajada, kõlada'
isuri kajahtaa 'kajatada'
Aunuse karjala kajišta '(vastu) kajada, kõlada', kaju 'kaja'
lüüdi kajahtada 'kajatada'
vepsa kajata '(vastu) kajada'
saami gádjat '(vastu) kajada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi. Vt ka kaikuma.

kilama1 : kilada : kilan 'kilkama, kiljuma; teravalt heledalt kõlama v kajama'
◊ kile3, kilisema, kille
● liivi ki’llõ 'heliseda, kõlada, kajada'
soome kilistä 'kõliseda, kiliseda, kliriseda'
isuri kilissä 'kõliseda, kiliseda, kliriseda'
Aunuse karjala kilištä 'kõliseda, kiliseda, kliriseda'
lüüdi kilištä 'kõliseda, kiliseda, kliriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kolama, kulisema, silisema, tilisema. kille on tuletise kile kirjakeelestatud lõunaeesti variant. Vt ka kilama2, kile2 ja kilu.

kilkama : kilgata : kilkan 'heleda kõlava häälega hüüatama, hõikama v rääkima; kiitlema, kelkima'; mrd 'klähvima, haukuma'
● soome kilkkaa 'kilksuda, kõlksuda; kõliseda'
Aunuse karjala kilkata 'kõlistada, kõlksutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kilksuma ja kolkima. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane naaberkeelte sõna on läti mrd ķilkt 'heledalt haukuma'. Vt ka kilgendama ja kilk.

klobisema : klobiseda : klobisen 'tuhmi kõlaga kolinat andma' klobima

kostma : kosta : kostan 'ütlema, vastama; kellegi kasuks midagi ütlema; kuulduma, kõlama'
● liivi kuostõ 'vastata'
soome kostaa 'kätte maksta; tasuda'
isuri kostaa 'tasuda'
Aunuse karjala kostoa 'tuule eest varjata'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka kostuma.

krooksuma : krooksuda : krooksun 'madalat õõnsavõitu kõlaga kurisevat häält tegema (konna kohta)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kraaksuma, kriiksuma ja kruuksuma. Lähedane tüvi on ka teistes läänemeresoome keeltes, nt vadja krookata 'kraaksuda, kronksuda' ja isuri krookkaa 'krooksuda; kraaksuda'.

lailama : lailata : lailan 'hõljuma; kõlama, kaikuma'
● soome van srmt lailattaa 'kergelt liikuda; õrnalt kosta; ümiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

lajatama : lajatada : lajatan 'korraks lühidalt valjusti kõlama; lööma, virutama'
● vadja plajauttaa, plajahtuttaa 'laksatada, lajatada'
isuri plajahuttaa 'lajatada'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas lakatama ja soome läjähtää 'lajatada, plartsatada'.

lõgisema : lõgiseda : lõgisen 'lühikesi metalse kõlaga helisid kuuldavale laskma, nende helide saatel liikuma' logisema

mats2 : matsu : matsu 'tuhmi kõlaga löök, hoop; sellise löögi heli'
● vadja mattsaa 'matsuda'
soome matsuttaa 'matsutada'
isuri matsaa 'matsutada'
karjala matšahuttoa 'matsutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades matakas, latsuma, pats2, mätsima, nätsuma, müts2.

pliks (annab edasi kerget (kõlavat) lööki) 'kähku, kiiresti'
● vadja pliks 'pliks!, plõks!; vilks(ti)', pliksata 'pilgutada'
isuri pliksahtaa 'kõlava löögiga kinni langeda (püünise kohta)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades laks, loksuma, luksuma.

sõitma : sõita : sõidan 'mingi liiklusvahendiga liikuma; reisima'
○ kirderanniku soitama
◊ sõitlema
● liivi sõitõ 'karistada, peksta'
vadja sõittaa 'tõrelda, riielda, sõidelda; sõita'
soome soida 'heliseda; kõlada; mängida (muusika)', soittaa 'mängida (pilli)'; mrd 'kiiresti sõita; joosta; ära ajada'
isuri soittaa 'mängida (pilli); kiiresti liikuda; sõita'
Aunuse karjala šoijata 'lüüa; piitsutada'
lüüdi soittoa 'mängida (pilli); tuksuda'
vepsa soitta 'sarve puhuda, vilespilli mängida; kopsida, taguda'
saami čuojahit 'mängida (pilli)'
? mari šoktaš 'mängima (pilli); kostma'
? handi sĭj 'hääl; kõne; kuulujutt; teadmine'
? mansi suj 'kõne; hääl; kisa, lärm; uudis'
? ungari zaj 'müra, lärm'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami või soome-ugri tüvi. Kui tegemist on soome-ugri tüvega, on esialgne tähendus võinud olla 'helisema, kõlama' ning sellest on arenenud tähendused 'sõitma' ja 'riidlema, sõitlema'. On ka arvatud, et esialgne tähendus on jäljendanud hoopis liikumise või liigutuse tekitatud heli. Vt ka soiguma, sõimama.