[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ala : ala : ala 'mingi osa maast, piirkond; ainevaldkond, mõiste- v käsitluspiirkond, tegevus- v harrastussfäär'
◊ alasi, alasti, alati, all, alla, alles, alt
● liivi alā 'all, alla'
vadja ala, alla 'all; juures; enne'
soome ala 'pindala, territoorium; valdkond', ala- 'ala-, all'
isuri ala- 'ala-, all-'
Aunuse karjala ala 'ala'
lüüdi al 'all, alt'
vepsa alaz 'alla'
saami vuole, vuoli 'altkaudu', -vuolle, -vuolli '-alune'
ersa al 'all v madalal olev'
mokša al 'alumine osa, alus, millegi all olev koht'
mari ül- 'allpool olev'
udmurdi ul 'alaosa; alumine'
komi uv 'alune, all olev'
handi il 'allpool olev'
mansi jol- 'all'
ungari al 'alaosa; ase-, varu-'
neenetsi ŋil- 'all olev'
eenetsi iro 'all olev'
nganassaani ŋilea 'all olev'
sölkupi i̮l 'all olev'
kamassi il 'all olev'
Uurali tüvi. Samasuguseid või lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt uiguuri al 'esiosa, alaosa', mongoli aliusun 'alustaimestik', korea -al liitsõnas čib-al 'majaalune pind, koht' (čib 'maja'). Lähedane tüvi on ka jukagiiri keeles: aal 'all'. alla, all ja alt on vanad käändevormid. alati on vana tuletis, mille tähendusareng on olnud ilmselt 'kogu alal' > 'läbi ja lõhki, läbinisti' > 'pidevalt, lakkamatult'. Määrsõna alles on vana alaleütlevavorm, millele on lisatud omastusliide. Tartu ja Võru murdes on senini kasutusel vormid alale, alali tähenduses 'alles'. ala abstraktne tähendus võeti kasutusele keeleuuendusele ajal soome keele eeskujul. Eesti keelest võivad olla laenatud vadja alati 'alati' ja läti mrd allaž, allažīn 'alati'. Vt ka alev, alistama, kaenal.

hang2 : hangu : hangu 'kolme v nelja haruga tõstmisriist'
● liivi ang 'hang'
vadja anko 'hang, hark; jääalusel kalapüügil kasutatav võrguhark'
soome hanko 'hang; jääalusel kalapüügil kasutatav võrguhark'; hanka 'aerutull'
isuri hango 'hang; jääalusel kalapüügil kasutatav võrguhark'
Aunuse karjala hango 'hang'
lüüdi hang 'hang; jääalusel kalapüügil kasutatav võrguhark'
vepsa hang 'hang'
Läänemeresoome tüvi, millele on lisatud vana *oi-liide. Murdesõna angad 'puualus aerutullide jaoks' on ilma liiteta. On ka arvatud, et selle tüve vaste on ungari ág 'oks'.

kabu1 : kao : kabu 'kaunis neiu, naine'
◊ kabe1
← alggermaani *skapi-z, *skapa-
vanaülemsaksa skaf 'omadus, laad'
vanaislandi skap 'omadus, seisund, viis; meelsus, mõttelaad, olemus', skǫp (mitm) 'saatus; needmine; suguelundid'
vanarootsi skap 'mehe suguelund; (mitm) hobuse suguelundid; looming, loodu'
● soome van kave 'loodud olend; inimene; tüdruk, neiu; lammas; metsloom; mütoloogiline olend'
karjala kaveh 'loodud olend (inimene või loom, eriti lammas); väike, inetu, kombetu naine; mütoloogiline olend'
Lule saami kuopas 'nõid, nõiamoor'
kabe1 on vanemas murdekeeles ja rahvalauludes registreeritud tüvevariant, millele 19. sajandil anti kirjakeeles teatud lauamängu tähendus. See tähendus on tõlkelaen, vrd saksa Dame 'daam; naine; kabemäng; kabestunud kabekivi, tamm', vene dáma 'daam', dámka 'kabestunud kabekivi, tamm'. Vt ka kabu2.

kark : kargu : karku 'tugikepp, millele toetutakse kaenla ja käega; kõmp; põikpulk labida- ja hargivarre otsas v vikatilöe küljes'; mrd 'reha pulkadega põikpuu; tugipuu, tugijalg'
On oletatud, et tüve vasted võivad olla liivi kä’rk 'auguga puu käsikivi ülemisel kivil, millesse pannakse käepide' ja soome karkku 'kärgkastsillasammas'; mrd 'puuriida kelp; puuriit; kaevurakked', tähenduserinevuse tõttu on see kaheldav. Eesti keelest on laenatud eestirootsi karkk 'kõmp', karrk 'kõmp; kark, tugikepp'.

kentsakas : kentsaka : kentsakat 'naljakas, veider; imelik, kummaline'
? ← rootsi skämtsam 'humoorikas, naljakas, naljatlev'
Laenu muganemisel on lisatud liide -kas. On ka arvatud, et sõnas on tüvi kena, millele on lisatud liitelaadne element -ts- või mis on kokku sulanud sõnaga antsakas.

keris : kerise : kerist 'sauna- v reheahju küttekolde pealne munakivikuhelik leili tekitamiseks'
← balti *keri-
läti ceri, ceras 'kivid sauna- või reheahju võlvil, millele (saunas) vett valatakse'
On ka arvatud, et läänemeresoome-permi tüvi, mille vasted on udmurdi gur 'ahi' ja komi gor 'keris; ahi'. Eesti keelest on laenatud liivi kerīks 'saunaahi', läti mrd ķerešas, ķereši, ķeršas, ķerši 'keris' ja eestirootsi käris 'ümmargustest kividest võlviga ahi'; kärest 'ümmargustest kividest saunaahi, ahjuvõlv lahtiste kividega selle peal'.

kida : kida : kida 'väike kisk, terav konksuke; lõpus (kalal); jutus napisõnaline v saamatu'; mrd 'limaskestakurd keele aluspinna ja suupõhja vahel; kõnetakistus, -häire; hobuse kabja sarvkiht'
◊ kius
● liivi ki’d 'kala sisikond'
soome kita 'kurk, suu, neel'
Aunuse karjala kida 'kurk, suu, neel'
lüüdi kida 'kurk, suu, neel'
vepsa kida 'kurk, suu, neel; kisa, karje; noodasuu'
? idahandi kotəmnəŋ 'suulagi'
? mansi χoləŋka 'suulagi'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. kius on ainult mitmuses esinevast murdetuletisest kiuksed (ka kiuksimmed, kiuksjammed, kiuks(a)med) 'lõpused' kirjakeeles moodustatud ainsuse nimetava vorm, millele on antud uus tähendus 'ristipidine sarvplaat kiusvaala suulaes'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kita 'sarvkiil hobusekabjas, päkk'.

klahv2 : klahvi : klahvi 'muusikariista plaadike, millele vajutamisel tekib kindla kõrgusega heli; paljude masinate, aparaatide vms ümmargune v ruudukujuline detail, millele kasutamisel sõrmega vajutatakse, sõrmis'
← saksa van Klave 'klahv'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi kḷaff 'klahv'.

kõver : kõvera : kõverat 'mitte sirge, vaid kaari, lookeid, jõnkse vms omav'
◊ kõurik, kõõrdi
● liivi kõ’urõ 'kõver'
vadja kovera 'kõver'
soome kovera 'õõnes, õõnestatud; nõgus'
isuri kovveera 'kõver'
Aunuse karjala kover 'kõver'
lüüdi koverduda 'sügavalt kummarduda'; koverdazetta 'küüru tõmbuda, kummarduda'
vepsa kover 'kõver'
? mokša kovardams 'kokku keerama, rullima, rulli keerama'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Tuletises kõõrdi on v vokaalide vahelt kadunud, < kõverdi. kõurik on murdevariandist kõur 'suur puujändrik' kirjakeeles 1960. aastatel moodustatud tuletis, millele on antud uus tähendus 'raskesti kasvatatav laps'.

laud : laua : lauda 'saematerjal; mööbliese'
? ← balti
leedu plautas '(sauna)lava; mesipuu lennulaud'
läti plauts 'seinariiul'
? ← alggermaani *flauþ-, *flaut-
vanaislandi fleyðr 'katusekonstruktsiooni ristpalk'
rootsi flöte 'ristpuu üle telje, millele toetub vankrikast; palgiparv; võrguujuk'
norra flauta 'saani, ree ristpuu'
● liivi lōda 'saematerjal; mööbliese'
vadja lauta 'saematerjal; mööbliese'
soome lauta 'saematerjal'
isuri lauda 'saematerjal; mööbliese'
Aunuse karjala laudu 'saematerjal'
lüüdi laud 'saematerjal; (mitm) (sauna)lava; paadi istelaud'
vepsa laud 'saematerjal; mööbliese'
saami luovdi 'nooda v võrgu puust käba'
Isuri vaste võib olla eesti või vadja keelest laenatud. Vt ka laug1, rula.

mis : mille : mida (küsiv-siduv asesõna)
◊ miks, mitte, mitu
● liivi mis 'mis'
vadja mikä 'mis, kes; missugune; miski'
soome mikä 'mis; milline'
isuri migä 'mis'
Aunuse karjala mi 'mis, kes; mitu'
lüüdi mi 'mis; kui palju; kuidas'
vepsa mi 'mis'
saami mii 'mis'
ersa meźe 'mis, milline; keegi, miski'
mokša meźä 'mis, milline; keegi, miski'
mari mo 'mis, milline'
udmurdi ma 'mis'
komi mi̮j 'mis; et'
handi mŭj 'mis, milline; või'
mansi manər 'mis, milline'
ungari mi 'mis'
? neenetsi mi 'midagi söödavat; kraam'
eenetsi mīʔ 'mis'
nganassaani mā 'mis'
sölkupi mi̮ 'asi, kraam (täitesõna)'
kamassi moʔ, mo 'miks'
Uurali tüvi. Mari, udmurdi ja komi vasted eeldavad, et tüves on olnud ees- ja tagavokaalide vaheldust. Element -s lähtub asesõnatüvest see, sama element on sõnas kes. miks on vana saava käände vorm. mitu on vana tuletis. mitte võib lähtuda osastava käände vormist, millele on lisatud liiteid (< *mitäγähän). Vt ka man, misuke, millal, mäherdune, teps.

pool2 : pooli : pooli 'silindri- v koonusekujuline alus, millele keritakse lõng, filmilint, traat vms; seadmeosa'
← alamsaksa spole 'pool'
Samatüveline tegusõna poolima võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa spolen 'poolima'.

puravik : puraviku : puravikku 'paljuliigiline lihaka viljakehaga (söögi)seen, millele on iseloomulikud kübara allkülje torukesed'
○ poravik, porovik
← vene borovík 'puravik'

põrand : põranda : põrandat 'ruumi, hoone vm ehitise rõhttarind, millele toetuvad seadmed, mööbel jms'
● liivi pȭrand 'põrand'
vadja põrmata, põrmato, põrmanta 'põrand'
soome permanto 'põrand'
isuri permanto 'põrand'
saami bearpmet 'tuleasemest püstkoja ukseni ulatuv palk'
Läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste võib olla vana läänemeresoome laen. On ka arvatud, et võib olla tuletis tüvest põrm.

rasv : rasva : rasva 'vees lahustumatu tahke ehitus- v varuaine loomorganismides; loomade rasvast töödeldud toiduaine'
◊ rasu
← alggermaani *krausa-, *(ga-)krausja-
hollandi kroos 'tapalooma sisikond'
saksa Gekröse 'sisikond, soolestik; rupskid'
● liivi razā 'rasv'
vadja razva 'rasv; jääkirme'
soome rasva 'rasv; määre, võie'
isuri razva 'rasv'
Aunuse karjala razvu 'rasv'
lüüdi razv(e͔) 'rasv'
vepsa razv 'rasv'
rasu on murdeline tüvevariant, millele kirjakeeles on antud füsioloogiatermini tähendus. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud läti mrd razas 'sulanud rasva jäägid'.

rumm : rummu : rummu 'ratta tugev keskosa, milles on ava võlli v telje tarvis; peakatte jäigast materjalist torujas kere'; mrd 'voki, piibu jms toru, silinder või jämedam osa'
← rootsi trumma 'trumm; trummel; (peamiselt maa-alune) toru, kanal; torukujuline ese, rull (sh niisugune, millele on keritud nt nöör), sammas'
On ka arvatud, et tüvi on alamsaksa laen, ← alamsaksa trumme 'trumm; silindrikujuline ese; (vihmavee)toru'. Tüvevokaal -u viitab, et tõenäolisem on laenamine rootsi keelest. Alamsaksa allikast on laenatud trumm.

sarikas2 : sarika : sarikat 'katuse kandepuu, millele toetub roovitis koos katusekattega'
Võib olla tuletis tüvest sarv. Teisalt võib olla tuletis tüvest sari. Eesti keelest on laenatud soome mrd sarikka 'katuse kandepuud'.

supp : supi : suppi 'leem, millele lisatud toiduained jäävad harilikult leemesse'
← saksa Suppe 'supp'
Eesti keelest on laenatud vadja suppi 'supp; kartulisupp' ja soome mrd suppi 'leem, supp, magus supp'.

triip-2 liitsõnas triiphoone 'kasvuhoone'
← alamsaksa *drīf-hūs
Laenuallikana esitatud alamsaksa liitsõna (drīf < driven 'ajuma, triivima; ajama; (karja) pidama; tegelema' + hūs 'maja') otseselt registreeritud ei ole, kuid see on taastatav vanemas eesti keeles registreeritud sõna triipus, triibus 'kasvuhoone' põhjal. Seega on alguses laenatud liitsõna tervikuna, hiljem on sellest eraldatud tüvi triip, millele on lisatud liitsõna järelosise tõlge ning moodustatud nõnda triiphoone. Alamsaksa tegusõna või selle rootsi vaste on ka eraldi laenatud, triivima1 ja triivima2.

trumm : trummi : trummi 'lame sõõrikujuline mittehäälestatav löökpill, mida mängitakse pulkade v sõrmedega pinguldatud nahast v tehiskilest membraanile lüües; truup, sillake'
○ rumm
← alamsaksa trumme 'trumm; silindrikujuline ese; (vihmavee)toru'
Osaliselt (nt murrakutes, kus omastavavorm on trummu) võib tegemist olla rootsi laenuga, ← rootsi trumma 'trumm; trummel; (peamiselt maa-alune) toru, kanal; torukujuline ese, rull (sh niisugune, millele on keritud nt nöör), sammas'. Rootsi allikast on laenatud rumm.

tull : tulli : tulli 'paadi parda küljes olev puupulk v raudhark, millele toetub sõudmisel aer'
← rootsi tull 'tull'
← alamsaksa dolle, dulle 'tull; teatud tugev puust nael; ümmargune raudvarb, millest tehakse nt naelu'
Arvestades sõna levikut peamiselt kirderannikumurretes, on tõenäolisem laenamine rootsi keelest. Võimalik on ka vähemalt osaline laenamine soome murretest, ← soome mrd tulli 'tull, tullipulk'. Alamsaksa keelest on laenatud murretes üldlevinud samatähenduslik toll.

vahetama : vahetada : vahetan 'midagi (v kedagi) omanduses, valduses olevat teisele andma ja samalaadset v midagi muud asemele saama; midagi v kedagi olemasoleva asemele panema; muutma'
● liivi vai’dõ 'vahetada'
soome vaihtaa 'vahetada'
isuri vaihtaa 'vahetada'
Aunuse karjala vaihtua 'vahetada'
lüüdi vajehtada 'vahetada'
vepsa vajehtada 'vahetada'
mari βaštaltaš 'vahetama'
udmurdi vošti̮ni̮ 'vahetama'
komi vešti̮ni̮ 'paigast liigutama, nihutama, eemaldama; lunastama'
Läänemeresoome-permi tüvi, millele on lisatud tuletusliide *t3. Kaugemate sugulaskeelte vasted võivad olla sõltumatult tuletatud. Samast tüvest võib olla tuletatud ka vahe2.

värten : värtna : värtnat 'ketramisvahend; voki v ketrusmasina osa, millele keerutatakse heiet'
← vanavene vertĭno 'värten'
● vadja värttänä 'värten; rattakodar'
soome värttinä 'värten; keder, ketas, ratas'
isuri värttänä 'värten; rattakodar'
Aunuse karjala värťin 'värten; tainarull'
lüüdi värťin, värttim 'värten'
vepsa värtin 'värten'