[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

aeg ei anna {oodata}; aeg ei kannata {oodata}
enam ei ole aega viivitada, tuleb viivitamatult tegutseda
♦ Külviga ei anna aeg enam oodata, muld on küps ja ilmad on ilusad.
♦ Hakkame juba minema, aeg ei kannata enam.

agal on saba taga
ebareaalse soovi, oletuse, ettepaneku vms puhul kasutatav väljend
♦ Aga ja aga, agal on saba taga.

{ah, ai, oh, oi} sa (sina) mait
pahameelt, üllatust, vaimustust väljendav hüüatus
♦ cit Ah sa mait, tuul on jälle välisukse lahti lükanud. O. Tooming
♦ cit Autokolonn möödus. Ah sa mait! „Katjušad“. Tähendab, varsti algab Emajõe ületamine. L. Vaher
♦ cit Näe, kus on tüdruk! Oh sa mait! T. Lehtmets

{ah, ai, oh, oi} sa (sina) {tuline} jutt
imestust, üllatust, vaimustust väljendav hüüatus
♦ Oi sina tuline jutt, kuidas kihutab!
♦ cit Ma... mõtlesin kohe, et ai sa jutt, nüüd läheb löömaks. R. Janno
♦ cit Aida ukse vahele ilmus – sa tuline jutt küll – Mätta Maali must pea... R. Tiitus
♦ Sa tuline jutt, kus on alles naine!

{ah, oh, oi, ai} sa (sina) {sinine} sitikas
pahameelt väljendav hüüatus
♦ Sa sinine sitikas, oleksin ma varem seda teadnud!

aia ja hange vahele minema

→ hangele minema

aietama ja oietama
hädaldama, virisema
♦ Mis sa aietad ja oietad kogu aeg, võta ise midagi ette, mine kas või direktori jutule.

aja (aegade) jooksul
pikapeale, tasapisi
♦ Küllap sa aja jooksul kõike veel õpid.
♦ Küttimine ja kalapüük jäid aja jooksul tagaplaanile.
♦ Aja jooksul muutub kõik.
♦ Aja jooksul mure ununeb.
♦ See sõna on aja jooksul omandanud uue tähenduse.
♦ cit Valvuri Mihklil oli aegade jooksul kujunenud morniilmelisest treenerist kitsapiiriline arusaamine. J. Rannap

a ja o olema
kõige tähtsam või kõige olulisem olema
♦ Tema on siin oma arust a ja o, arvab, et ilma temata hakkama ei saada.
♦ Ta räägib igal pool ainult oma tööst, see on talle a ja o.

ajast ja arust {olema}
iganenud, väga vananenud {olema}
♦ Ajast ja arust autoloks, mantel.
♦ Ajast ja arust vaated, meetodid.
♦ See seisukoht on nüüd küll ajast ja arust.

ajud on pehmeks läinud
on peast segaseks läinud, ei ole täie mõistuse juures
♦ Vanamehe ajud on päris pehmeks läinud, räägib nii segast juttu, et hirm tuleb peale.

alfa ja oomega {olema}
kõige tähtsam või kõige olulisem {olema}
♦ Tema elu alfa ja oomega oli töö.
♦ cit Me peame endile selgesti aru andma, et kogu näitlemiskunsti alfa ja oomega on tegevus. V. Panso

alla (allapoole) nulli langema
väga kehvaks minema (enamasti tuju kohta)
♦ Tüdrukud ei saanud peol tantsida.
♦ Tuju kippus alla nulli langema.

ammuli suuga (sui)
1. lahtise suuga
♦ Ammuli suuga haigutama.
2. äärmiselt imestunult, jahmunult, üllatunult
♦ Ammuli sui kuulati vana meremehe juttu.
♦ Lapsed olid ammuli sui pealt kuulamas, mida vanad rääkisid.

annaks (andku) jumal
tõsise, siira soovi täitmise rõhutamiseks kasutatav väljend
♦ Annaks jumal, et nii põhjalikult ettevalmistatud üritus korda läheks.
♦ Andku jumal sulle tervist, hea inimene.
♦ Ehk ta siiski pääseb eluga. – Annaks jumal.

annaks (andku) taevas
tõsise, siira soovi täitmise rõhutamiseks kasutatav väljend
♦ Annaks taevas, et su töö tühja ei jookseks.
♦ Annaks taevas, et ta ei tuleks.
→ annaks (andku) jumal

armu leidma [kellegi] silmis (silmas); armu leidma [kellegi] silmade ees
kellegi hea suhtumise või tähelepanu või halastuse osaliseks saama
♦ Mu kirjatükk ei leidnud toimetaja silmis armu.
♦ cit Ennem leiab rikka silmis armu koerapoegki, kui lesknaise laps. A.H. Tammsaare

aru on peas [kellelgi]
keegi on mõistlik või arukas, keegi taipab, saab aru
♦ Otsusta ise, sul ka aru peas.
♦ Mul endal ka aru peas, mis sa õpetad kogu aeg.
♦ Kas sul sugugi aru peas ei ole, et niiviisi teed?
♦ Suur poiss juba, võiks aru peas olla, aga ei.

asi ei ole (pole) õige [kellegagi]; [kellegagi] ei ole (pole) õige asi
1. miski pole korras, pole nii nagu peab, on korrast ära
♦ Sinuga ei ole õige asi, oled nii kõhnaks jäänud.
♦ Tal on äkki nii palju raha, asi pole õige.
♦ cit Meie loomadega pole enam õige asi. Meil ei ole looma õnne. A.H. Tammsaare
♦ cit Kisa algas uue hooga. ... isegi kooliõpetaja ja köster kuulsid oma tuppa ära, et väljas enam õige asi ei ole, ja tulid vaatama. O. Luts
2. keegi on rase
♦ cit „Kuule, tüdruk, sinuga ei ole õige asi.“ „Ei ole jah õige asi, perenaine..." A.H. Tammsaare

asi on joones
miski on korda aetud, korras, õiendatud
♦ Sellega on nüüd asi joones.
♦ Üle küsida pole tarvis.
♦ Kas asi on joones? – Joones, joones.
♦ Olen ma siis enne midagi ripakile jätnud.

asja eest (ette) {käima, minema, olema}
oma ülesannet, otstarvet täitma, kasulikuks osutuma
♦ Vanem poeg on mul juba asja eest, temast on suur abi.
♦ Iga pahtlitäis on kindlalt asja ette.
♦ Iga samm läheb asja ette.
♦ cit Lõi pühapäevaks võid kokku... mine tea, ehk läheb asja ette. O. Jõgi (tlk)
♦ cit Aga väljaski on päike. Sügisene küll, aga Uno Lahe arvates veel päris asja eest. T. Lehtmets
♦ Kas nende kemplemine käib ka asja ette? Või vaidlevad niisama tühja.
♦ Kui võid pole, käib ka margariin asja ette.

a-st ja b-st {peale}
päris algusest, kõige algelisematest asjadest peale
♦ Inglise keelt tuli tal vanast peast a-st ja b-st õppima hakata.
♦ Äriasjandust tuleb neile seletada a-st ja b-st.

au andma
1. austama, oma tunnustust, lugupidamist avaldama
♦ Jaanile tuleb au anda: ta on teinud kõik, mis tema võimuses.
♦ Tõele au andes peab tunnistama, et kriitika oli õiglane.
2. sõjaväelaslikult tervitama
♦ Annab majorile kätt kõrva äärde lüües au.

au ja hiilgus
see, keda või mida väga austatakse, kellest või millest väga lugu peetakse
♦ Uus teatrihoone on linna au ja hiilgus.
→ au ja uhkus

au ja uhkus
see, keda või mida väga austatakse, kellest või millest väga lugu peetakse
♦ Ta on meie kollektiivi au ja uhkus.
♦ See väljaanne on instituudi au ja uhkus.

au olema
austav olema
♦ Mul oli au istuda ühes lauas tuntud kirjanikuga.
♦ Kellega mul on au rääkida?
♦ Mul on au tervitada teid...

au poolest; au pärast
formaalselt, nime või ameti järgi
♦ Ise au pärast klassi priimus, aga ei tea nii lihtsat asja.
♦ Ise veel au poolest direktor, aga...

au sees olema
tunnustatud, lugupeetud, hinnatud, austatud olema
♦ Maadlus ja tõstesport on Eestis au sees olnud ja meie sportlased on nendel aladel ilma teinud.
♦ Haridus on eestlaste seas ikka au sees olnud, kel vähegi võimalik, see on püüdnud oma lapsi koolitada.

au sees pidama
austama, lugu pidama
♦ Siin peeti au sees vanu kombeid.
♦ Vanu inimesi tuleb au sees pidada.

ees ja taga {olema}
1. igal pool abistamas, korraldamas, jälgimas vms {olema}
♦ Ta ei jätnud midagi teiste hooleks, vaid oli ise igal pool ees ja taga.
♦ Proua ei teinud ise midagi, aina teenijad ees ja taga.
♦ Uus direktor on vilumatu, sekretär olgu ees ja taga.
♦ cit Issand, sa ise tead... kui mind, vanainimest, ees ja taga kasimas ei oleks, upuksid vist mõlemad sita sisse ära. L. Kibuvits
2. kogu aeg meeles, jutuaineks, hoole all {olema}
♦ Muud enam ei kuulegi, ainult Juhan ees ja taga.
♦ cit Ema hellitas ju teise ära, tööd ei lasknud teha, ikka Dagi ees ja Dagi taga. R. Roht

ega hullu tea; mine {sa} hullu tea
vahest tõepoolest, järsku siiski, pole võimatu
♦ Mine hullu tea, võtab kätte ja hakkabki maja ehitama.
♦ Ega hullu tea, jätabki viimaks naise ja lapsed maha.

ega [kellelgi] kroonu jalad {ei} ole
istumise õigustamiseks kasutatav väljend
♦ cit „Istu sinna taburetile. Ega sul kroonu jalad ei ole...," ütles traktorist rohmakalt. M. Traat

ega pidu ei parane, kui võõrad ei vähene
ütlus selle kohta, et tuleb hakata võõruselt koju minema

ega sa klaassepa poeg {ei} ole
ega sa läbipaistev ei ole (öeldakse valguse ees seisvale inimesele)
♦ Kuule, ega sa klaassepa poeg ei ole, mine eest ära, ma ei näe mitte midagi.

ega tola loll ei ole
ega rumalaks peetu tegelikult rumal ei ole
♦ Küll sa selle töö ära teed. – Ei mõtlegi!
♦ Ega tola loll ei ole!

{ei} a-d ega b-d
mitte midagi, mitte sõnagi
♦ Ta ei lausunud a-d ega b-d.
♦ Mees ei osanud selle peale öelda, vastata a-d ega b-d.

ei eest ega tagant tulema
mitte ühtegi sõna, mitte midagi ütlema, vastama
♦ Ta on väga napi sõnaga mees, temalt ei tule eest ega tagant midagi.

ei ela ega sure
keegi on väga haige või põeb pikemat ega
♦ Mehel hing niidiga kaelas, ei ta ela ega sure.

ei hea (heaga) ega kurjaga
mitte kuidagi, mitte mingite vahenditega
♦ Poisist ei saadud jagu ei heaga ega kurjaga.

ei hullu ega tarka
nõutu, tegevuses halvatud
♦ cit Vana Laas ei osanud algul ei hullu ega tarka. H. Sergo
♦ cit Ann ajas silmad pärani, aga ei mõistnud hullu ega tarka. J.V. Jannsen

ei idane ega mädane
ei edene või edeneb väga visalt
♦ Tänavu ei ole suurt saaki loota.
♦ Kasta ja rohi, aga miski ei idane ega mädane.

{ei} i-d ega a-d
mitte midagi, mitte sõnagi
♦ Ta ei osanud selle peale i-d ega a-d öelda.
♦ Ei tea i-d ega a-d.

ei iva ega marja
mitte midagi (söögi, joogi kohta)
♦ Ma pole täna veel iva ega marja suhu saanud.

ei jõua (ei jõudnud) kolmegi lugeda
väga kiiresti, kärmesti, enne, kui keegi jõudis reageerida
♦ Ma ei jõudnud kolmegi lugeda, kui ta oli tagasi.
→ enne kui jõudis kolmegi lugeda

ei jõua (ei jõudnud) nohki ütelda
väga kiiresti, kärmesti, enne, kui keegi jõudis reageerida
♦ Ma ei jõudnud nohki ütelda, kui mees pikali prantsatas.
→ enne kui jõudis nohki ütelda

ei jõua puile ega maile; ei saa puile ega maile
kellegi käes miski ei laabu, ei edene, keegi ei tule millegagi toime
♦ Ta on väga aeglane, ei jõua puile ega maile.

ei jäta [millestki] kivi kivi peale
hävitab täielikult, põrmustab
♦ cit Galilei ei jätnud vanadest seisukohtadest kivi kivi peale. H. Õiglane
♦ Retsensent ei jätnud tööst kivi kivi peale, tegi selle maatasa.

[millestki] ei jää kivi kivi peale
millestki ei jää mitte midagi alles, miski saab täielikult hävitatud, põrmustatud
♦ Tema teooriast, õpetusest ei jäänud kivi kivi peale.
♦ Linnast ei jäänud pärast pommitamist kivi kivi peale.

[miski] ei kannata trükimusta
midagi ei sobi ebatsensuursuse tõttu trükkida
♦ Need sõnad küll trükimusta ei kannata.

ei kuiva ega märga van
ei sööki ega jooki
♦ cit... sees on valud, ei või kuiva ega märga sisse võtta. A. H. Tammsaare
♦ cit Ta ei võtnud enam kuiva ega märga, vaid lõppes igatsemise kätte. F.R. Kreutzwald

[miski] ei kõlba koeralegi
miski pole midagi väärt, ei kõlba kuhugi, on halb
♦ Tänane ilm ei kõlba koeralegi.

[miski] ei kõlba koera saba alla (allagi); [miski] ei kõlba koera hänna alla (allagi)
miski pole midagi väärt, ei kõlba kuhugi, on halb
♦ See jutt ei kõlba koera hänna allagi.

[miski] ei kõlba kuradilegi kõnek
miski on täiesti kõlbmatu, pole midagi väärt, on halb
♦ See teooria ei kõlba kuradilegi.
♦ Niisugune pilt ei kõlvanud kuradilegi.

ei kätt ega jalga liigutama
mitte kõige vähematki tegema
♦ cit Va Räägu Rein Pärakülas, kätt ega jalga ei viitsi liigutada, põllulapikesed sööti jäänud, nälg igal pool silmaga näha. A. Kitzberg

[miski] ei küsi leiba
miski ei ole segamas, takistamas, tülinaks, ei nõua kulutusi
♦ Ega amet leiba küsi. vanas
♦ Hoiab kõik vanad kviitungid ja tšekid alles, ega nad leiba küsi.

ei liha ega kala; ei kala ega liha
eripäratu, isikupäratu, individuaalsusetu, ei üks ega teine
♦ Temast ei saa aru, mis mees ta on, ta ei ole liha ega kala.
♦ cit Mustad on mäed. Need lastest ei kiha./ Pole see talv ei kala, ei liha. M. Kesamaa

[kellelgi] ei liigu mitte üks närv; [kellelgi] ei liigu ainuski närv
keegi säilitab täielikult enesevalitsuse ja rahu, ei tee millestki üldse välja, jääb täiesti ükskõikseks
♦ cit Meile öösigi uni ei tule, –/ kurjalt kummitab õnnetu päev,/ aga Tuimal on puhanud jume,/ ja ei liigu tal ainuski närv... U. Laht

ei liiguta {kõverat} kõrt (kõrtki)
keegi on väga laisk, ei tee mitte midagi
♦ Poiss on laisk ega liiguta kodus kõrtki.
♦ cit Me näeme, et meie maa kõrgem klass ei liiguta asja heaks kõverat kõrtki. H. Laipaik

[miski] ei lähe suust alla; [miski] ei lähe suust sisse
kellelgi pole söögiisu, keegi ei taha midagi süüa, kellelegi miski ei maitse
♦ Pekk igatahes mul suust alla ei lähe.

[miski] ei löö [kedagi] maha
miski ei tee kellelegi halba, ei valmista talle vaevusi
♦ Mine aga jalgsi. Ei see viis kilomeetrit sind maha löö.
♦ Ega see sind maha löö, kui sa seal ära käid ja sõna viid.
♦ Kas see töö sind siis maha lööb?

[keegi] ei löö risti ette
keegi ei tagane mitte millegi ees, keegi on kõigeks valmis
♦ cit Huko ei löönud millaski risti ette, kui tema huvid mängus... R. Sirge
♦ cit Kui mõni mehemaias ligi tükkis, siis ta muidugi mõista risti ette ei löönud... P. Kuusberg

ei maad ega ilma; ei ilma ega maad; ei maast ega ilmast; ei ilmast ega maast
mitte midagi, mitte kõige vähematki, mitte põrmugi, üldsegi mitte
♦ cit „Mis lootust?“ küsis Petermann imestunult, nagu ei teaks ta maast ega ilmast midagi. J. Semper
→ ei maad ega taevast

ei maad ega taevast; ei maast ega taevast
mitte midagi, mitte kõige vähematki, mitte põrmugi, üldsegi mitte
♦ cit Ei saadud enam maast ega taevast aru. Ainult Matu muigas... A.H. Tammsaare
♦ Ei mehed mäleta enam ei maad ega taevast.

[keegi] ei mahu {enam} oma naha sisse
keegi on uhkust, tähtsust täis
♦ Ostis maja ja nüüd ei mahu enam oma naha sisse.

ei maksa {punast} pennigi
on väärtusetu, tühine, tähtsusetu
♦ Kõige paremad soovitused ei maksnud siin punast pennigi.
→ ei maksa {sinist} sentigi

ei maksa {sinist} sentigi
on väärtusetu, tühine, tähtsusetu
♦ Temata ei maksa elu sentigi.
♦ Minu töö ja vaev ei maksnud tema silmis sentigi.

{ei, mitte} kihku ega kahku; {ei, mitte} kihku ega kõhku (eitavas lauses)
1. mitte mingit heli ega häält
♦ Toast ei kostnud kihku ega kahku.
♦ Hõikasin, kuid vastuseks ei kihku ega kõhku.
2. mitte midagi, mitte vähimatki teada, kuulda, mitte mingit teadet, elumärki
♦ Mehest ei olnud hulk aastaid kuulda kihku ega kahku.
♦ Kadus jäljetult, ei kihku ega kahku enam.
♦ cit Ent kuidas kõik (skandaal) soikus: ei enam kihku ega kahku. M. Jürna

{ei, mitte} kihkugi
mitte mingit heli ega häält; mitte midagi, mitte vähimatki teada, kuulda, mitte mingit teadet, elumärki
♦ cit Kuulatasin. Ei kihkugi. „Ei mina kuule seal kihkugi, ei raginat ega..." arvas siis. L. Kibuvits
→ {ei, mitte} kihku ega kahku

{ei, mitte} kippu ega kõppu; {ei, mitte} kippu ega kappu; {ei, mitte} kippu-kõppu
1. mitte mingit heli ega häält
♦ Ta kuulatas – ümberringi ei kippu ega kappu.
♦ Koputuse peale ei kostnud seest kippu ega kõppu.
♦ Toast polnud kuulda kõppu ega kappu.
2. mitte midagi, mitte vähimatki teada, kuulda, mitte mingit teadet, elumärki
♦ Neist pole tükil ajal kippu ega kappu kuulda.
♦ Nad on nagu maa alla vajunud – ei kippu ega kõppu.
♦ cit Päev läks päeva järel, aga maamõõtjast ei kippu-kõppu. O. Jõgi (tlk)

{ei, mitte} kippugi
mitte mingit heli ega häält; mitte midagi, mitte vähimatki teada, kuulda, mitte mingit teadet, elumärki
♦ cit Lähen kabelihoone juurde ja kuulatan – mitte kippugi kuulda. O. Luts
→ {ei, mitte} kippu ega kõppu

{ei, mitte} kriimu ridagi
mitte ühtegi, ainustki rida
♦ cit Kirjutas poiss. Aga Maie mitte kriimu ridagi, ei endast, ei poisist. R. Vellend

{ei, mitte} kõppugi
mitte mingit heli ega häält; mitte midagi, mitte vähimatki teada, kuulda, mitte mingit teadet, elumärki
♦ Uuendustest pole viimasel ajal enam kõppugi.
→ {ei, mitte} kippu ega kõppu

ei murra konti; ei riku konti
ei ole kehaliselt raske
♦ See on kerge töö, ei murra konti.
♦ Tule appi, ega see su konti murra.
♦ Ega häbi konti riku.
♦ Kirjatöö ei murra konti, kuid väsitab vaimu.
♦ Ega soe konti riku.
♦ See on sulle paras töö, ei riku konti.

ei näe {enam} oma nina pähe; ei näe {enam} oma ninaotsa
keegi on tähtis, uhke, ülbe
♦ Ta on nüüd oma uue autoga nii tähtsust täis, et ei näe oma ninaotsa ka enam.
♦ Nii kui ülemuseks sai, ei näe enam oma nina pähe.

ei näe oma ninaotsast kaugemale
keegi on väga piiratud, ei suuda mõista lihtsaidki asju
♦ Tuleb homsele, tulevikule mõelda, aga tema ei näe oma ninaotsast kaugemale.
♦ cit Kuidas ta küll oma ninaotsast kaugemale ei näe! Soo lainetab ukse all, aga teie nutate ühe roosipuu pärast! V. Saar
♦ cit Kui vähe inimesi ulatub nägema oma ninaotsast kaugemale, kõige lihtsamaiski, lausa naeruväärt lihtsais asjus. P. Viiding

ei näe puude tagant metsa
keegi ei oska näha olulist, peamist, vaid näeb ainult üksik- või pisiasju
♦ Rahvas muudkui süüdistab endisi tegelasi, aga ei näe puude tagant metsa.

ei näe sõrme (sõrmegi) silma pista; ei näe sõrme (sõrmegi) suhu pista
väga pime, pilkane pime
♦ cit Mis see veel, aga vaata, kui mina noormees olin, siis oli nii pime, et sõrme kah ei näinud silma pista. O. Luts
♦ Ja kuidas ta nüüd koju pääseb? Pime, et sõrme ei näe suhu pista.
♦ cit... öö läks nõnda pimedaks, et sõrme ei näe suhu pista. O. Tooming
♦ cit Oh sa taevake, kui pime: ei näe mitte sõrmegi suhu pista! E. Särgava

ei näe [millestki] undki
kellelgi ei ole millestki vähimatki aimu, ei oska aimatagi
♦ cit Ning vaata, armas laps, seal olen leidnud asju, millest teised ei näe undki. A. Gailit

[kedagi-midagi] ei ole ollagi
keegi või miski on kehv, vilets
♦ Meest ei ole ollagi, aga kange mis hirmus.

ei ole (pole) aega higi otsalt pühkida

→ ei ole (pole) aega suudki maigutada

ei ole (pole) aega kõrvatagustki sügada

→ ei ole (pole) aega suudki maigutada

ei ole (pole) aega ninagi nuusata; ei ole (pole) mahti ninagi nuusata

→ ei saa {aega, mahti} ninagi nuusata

ei ole (pole) aega pihkugi sülitada

→ ei ole (pole) aega suudki maigutada

ei ole (pole) aega suudki maigutada; ei ole (pole) mahti suudki maigutada
on väga kiire, pole aega, mahti
♦ Terve päev on nii kiire, et pole aega suudki maigutada.

ei ole (pole) [kellegi] asi
miski ei puutu kellessegi, miski ei lähe kellelegi korda
♦ See pole sinu asi, ise tean, mida ma teen.

ei ole (pole) {ei} aru ega otsa; ei ole (pole) {ei} otsa ega aru
1. millelgi ei ole piiri, lõppu
♦ Tema vihal ei olnud aru ega otsa.
♦ Mees rühmas nii, et ei olnud aru ega otsa.
2. milleski ei ole mitte mingit selgust, miski on täiesti segane
♦ Tema juttudel ei ole otsa ega aru.
♦ Keegi ei saa millestki aru.
♦ Kõik mõtted olid sassis, ei otsa ega aru.

[kellelgi] ei ole (pole) ei kodu ega kotust
keegi on koduta, peavarjuta
♦ Hulgub mööda ilma, pole tal naist ega lapsi, ei kodu ega kotust.

ei ole (pole) {ei} otsa ega äärt
millelgi ei ole piiri, lõppu
♦ Nüüd ei olnud nende rõõmul, imestusel, vaimustusel otsa ega äärt.
♦ Merel, jääväjal, metsal polnud otsa ega äärt.
♦ Vihmal pole enam otsa ega äärt.
♦ Tööl pole otsa ega äärt.
♦ Kui edasi kaebama hakata, pole vaenul otsa ega äärt.
♦ Nende armastusel pole otsa ega äärt.
♦ cit Ja tema jutul pole otsa ega äärt. See voolab ja vahutab kõigest üle, matab enda alla kõik elava ja hingava. A. Gailit

ei ole (pole) {enam} nalja
miski läheb kriitiliseks, millegagi on tõsi taga
♦ Kui Jaan vihastab, siis pole enam nalja, katsu, et eest ära saad.

[kellelgi] ei ole (pole) hamba all (allgi) kuiva kohta
keegi on läbimärg, täiesti märg, läbi ligunenud
♦ cit Õhtul polnud ei peremehel ega sulasel hamba allgi kuiva kohta. A.H. Tammsaare
♦ cit Jalad on märjad, krae vahelt jookseb vesi selga, varsti ei ole enam kuiva kohta hamba allgi. J. Parijõgi

[kellestki-millestki] ei ole (pole) häda
kellegi-millelegi järele ei ole vajadust, tarvidust
♦ Ega mul söögist, rahast, uuest mehest häda ole.

ei ole (pole) häda {midagi}
lohutav, julgustav ütlus; [kellelgi-millelgi] keegi või miski on päris hea, kena, korralik
♦ Ära muretse, küll ta tagasi tuleb, pole häda midagi.
♦ Sel poisil pole häda midagi, on palju hullemaid.
→ ei ole (pole) viga {midagi}

[kellelgi] ei ole (pole) ivagi (ivakestki) hamba alla panna
kellelgi pole mitte midagi süüa
♦ Saunanaine oli mures, et lastel pole midagi hamba alla panna.
♦ Niikaua, kui ikka midagi hamba alla panna on, pole viga midagi.

[keegi] ei ole (pole) ivagi (ivakestki) hamba alla saanud; ei ole (pole) ivagi (ivakestki) hamba alla võtnud
keegi pole üldse söönud
♦ Mul pole täna olnud aega ivagi hamba alla võtta.
♦ cit Lilli sõi nii hea isuga, nagu poleks ta mitu päeva ivagi hamba alla saanud. E. Rängel

ei ole (pole) jalagagi (jalgagi) [kuhugi] saanud
keegi ei ole kusagil käia saanud
♦ Vanatädi polnud jalagagi teatrisse saanud.
♦ Maanaine ei saa küllaltki tihti mitu aega jalagagi kodunt välja, pole, kes lapsi vaataks ja lehma lüpsaks.

ei ole (pole) jalagagi [kuskil] käinud
keegi pole kusagil kunagi käinud
♦ Ma pole neil jalagagi käinud.
♦ Asja ei ole olnud ja niisama lobisema minna pole aegagi olnud.

[millestki] ei ole (pole) juttugi; [millestki] ei saa juttugi olla
miski ei ole üldse võimalik või mõeldav
♦ Tööd on nii palju, et puhkamisest ei saa juttugi olla.
♦ Sellest ei saa juttugi olla, et sina jätad minemata.
♦ cit Ta vaatab mind oma kollakashallide silmadega, ja teretamisest pole juttugi. L. Promet

ei ole (pole) kiita {poiss}
miski pole kuigi hea, on kaunis halb
♦ cit Toetan ennast kännu otsa istuma, tulele hästi ligi, sest detsembrikuu tuul koos potsuvate vihmapiiskadega pole ikka kiita poiss. O. Kool
♦ Vanglate sanitaarne olukord pole kiita.

ei ole (pole) kurja undki näinud [millestki]
rahulikult, mureta elanud, mitte midagi halba tunda saanud
♦ Sina pole sellest kõigest, mis mina olen läbi elanud, kurja undki näinud.

ei ole (pole) kuskile (kuhu) {oma} pead panna
kellelgi ei ole peavarju, kindlat eluaset, kodu
♦ Tal pole juba ammu kohta, kuhu oma pea panna.
♦ cit Majaga on aga lugu halb... Nii ongi, et varsti pole enam kuskile pead panna... A. Kimm

[kellelgi] ei ole (pole) kõik kodus
keegi ei ole täie aruga, on ebanormaalne
♦ cit Ja kuulen kaunis selgesti, kui vahanäoline meesametnik minu väljumist itsitab: „Noh, sellel isandal vist küll pole kõik kodus.“ O. Luts
♦ Ära võta teda tõsiselt.
♦ Sa ehk ei tea, et tal pole kõik kodus.

[keegi, miski] ei ole (pole) [kellegi] maitse
keegi või miski ei meeldi kellelegi
♦ cit Küllap polnud Niina kaasaegsete meeste maitse, et ta suurema vaeva ja võitluseta Kimi naiseks sai. V. Beekman
♦ See stiil ei ole minu maitse.

[miski] ei ole (pole) meelakkumine
ei ole kerge, on raske, on vaevarikas
♦ Vanainimese elu pole meelakkumine.

[kellelgi] ei ole (pole) midagi suhu ega silma pista
kellelgi pole raasugi söödavat, keegi on nälja äärel
♦ Tagalas kippus asi kurjaks minema, polnud enam midagi suhu ega silma pista.

ei ole (pole) midagi uut siin päikese all
kõik on vanaviisi, kõik on nii nagu ennegi
♦ „Pole midagi uut siin päikese all,“ ütles juba Saalomon Koguja, „see kõik on juba olnud.“

ei ole (pole) midagi öelda
millegi kinnitust, nõusolekut väljendav ütlus
♦ Ta on tubli mees, pole midagi öelda.
♦ Pole midagi öelda, kena lugu küll!

[kellelgi] ei ole (pole) [kellegagi-millegagi] mingit matti
kellelgi ei ole kellegagi või millegagi tegemist
♦ cit Kas võetagu tal pea otsast, temal ei olevat kogu asjaga mingit matti! E. Vilde
♦ cit Et sul selle tüdrukuga midagi matti põle, seda võin arvata. E. Vilde

[kellestki-millestki] ei ole (pole) {mitte} haisugi
kedagi või midagi ei ole olemas, kellestki või millestki ei ole midagi kuulda või teada
♦ Varanduse jagamisest pole veel haisugi, aga sugulased juba riidlevad.
♦ Kui mina sinna jõudsin, polnud temast enam haisugi.

[kellestki-millestki] ei ole (pole) {mitte} lõhnagi
kedagi või midagi ei ole olemas, kellestki või millestki ei ole midagi kuulda või teada
♦ Pane viina võtma, siis pole haigusest enam lõhnagi!
♦ Kõik teised olid kohal, Peetrist pole aga lõhnagi.
→ ei ole (pole) {mitte} haisugi

[millestki] ei ole (pole) {mitte} maikugi
mitte sugugi, üldsegi mitte, mitte midagi
♦ cit Korratunnet ei ole sul mitte maikugi. E. Vilde
♦ cit „Seakarjas käib ehk sinu eit,“ vastas Andres vaikselt ja tõsiselt, nii et endisest lõõpimisest polnud enam maikugi järel. A.H. Tammsaare

[kellelgi] ei ole (pole) {mitte} punast krossigi
kellelgi ei ole üldse raha, keegi on täiesti ilma rahata
♦ Mul ei ole taskus punast krossigi, mis ma sinna kõrtsi lähen.
♦ cit „Kas te võiksite mulle pisut raha laenata?“ – „Mitte punast krossigi pole praegu taskus,“ vastan otsekoheselt. A.H. Tammsaare

[kellelgi] ei ole (pole) {mitte} punast pennigi; [kellelgi] ei ole (pole) {mitte} issanda pennigi
kellelgi pole üldsegi raha, keegi on täiesti ilma rahata
♦ cit Läks siis konsuli juurde ja kaebas, et tal polevat punast pennigi hinge taga. H. Sergo
♦ cit Tal endal on täna halvasti läinud – pole teeninud issanda pennigi. O. Luts

[kellelgi] ei ole (pole) {mitte} sinist sentigi
kellelgi ei ole üldsegi raha, keegi on täiesti ilma rahata
♦ Palgapäevaks polnud tal enam sinist sentigi taskus.

ei ole (pole) [kellegi] mure
miski ei puutu kellessegi, miski ei lähe kellelegi korda
♦ See pole minu mure, tehku, mida tahab.
→ ei ole (pole) asi

ei ole (pole) mõtetki
ei mingil tingimusel, ei tule kõne allagi
♦ Pole mõtetki, et saaksite kutsumata külalistest niipea lahti.
♦ Ei ole mõtetki, et see ihnuskoi ka kunagi teistele raha laenaks.
♦ Pean õhtul välja minema, olgu mis on!
♦ cit Aga kui vanaeit kodus, pole mõtetki! B. Alver

[keegi] ei ole (pole) [millestki] möödagi käinud
keegi ei tea asjast mitte midagi, kellelgi pole asjast aimugi
♦ Tema pole antiikkirjandusest möödagi käinud, ta ei tea sellest mitte kõige vähematki.

[miski] ei ole (pole) nali
miski ei ole niisama lihtne või kerge, miski ei ole enam naljakas
♦ Päev otsa puid lõhkuda pole nali.

[kellelgi] ei ole (pole) närvi [millegi jaoks, millekski]
kellelgi ei ole millekski annet, taipu, kutsumust, huvi
♦ cit Peale muu polnud tal üldse närvi naljamängu jaoks... K. Ristikivi
♦ cit Mul pole ei närvi ega aega poliitikaks... O. Tooming

[kellelgi] ei ole (pole) paremat pauku
kellelgi ei lähe sugugi paremini, pole samuti midagi head
♦ cit Kaarel jäi mõtlema. Tõepoolest, ega teistelgi paremat pauku ole. A.H. Tammsaare

ei ole (pole) patt [midagi teha]
on põhjust, võib, tohib
♦ Poleks patt tedagi väikese kingitusega meeles pidada.
♦ Ei ole suur patt, kui sa hiljem tuled.

[kellelgi] ei ole (pole) peatust
kellelgi ei ole enam aega, kellelgi läheb kiireks
♦ cit Ega olnud nüüd peatust rebaselgi, – mõtles, et küllap need kaks on tulnud tema järele. A. Jakobson

ei ole (pole) pehmest puust
keegi on visa, jonnakas, püsiv
♦ Meie meeskond ei ole pehmest puust, et nii kergesti alla vannub.
♦ cit Aga ka Maidu polnud mingi tossike või pehmest puust. H. Väli

[kellelgi] ei ole (pole) pikka pidamist
keegi ei jää kusagile pikemaks ajaks
♦ cit „Minul pole siin pikka pidamist,“ kõneles isa. „Sõidan paar versta tagasi, küll maamehele mõnes talus juba öömaja antakse.“ A. Siivas

[millelgi] ei ole (pole) saba ega sarvi
miski on rumal, mõttetu
♦ Su jutul pole saba ega sarvi.

ei ole (pole) siit maailmast
on eluvõõras, ei kohane, ei vasta oludele
♦ cit Kogu tema olemuses oli midagi niisugust, millest öeldakse, et see ei ole siit maailmast. J. Kärner

[kellelgi] ei ole (pole) sooja ega külma; [kellelgi] ei ole (pole) külma ega sooja; [kellelgi] ei ole (pole) kuuma ega külma; [kellelgi] ei ole (pole) külma ega kuuma
kellelgi on täiesti ükskõik, keegi ei huvitu millestki
♦ Läks töölt ära ja kellelgi polnud temast sooja ega külma.
♦ cit Näib, et meil pole külma ega sooja, mis sakslane siin teeb. A. Liives

ei ole (pole) suu peale (suule) kukkunud
keegi on kõneosav, leiab alati paraja, tabava vastuse
♦ cit Linda oli vähese jutuga, ometi teadis Jaan, et Linda polnud suu peale kukkunud tüdruk. I. Pau
♦ cit Aga Marta polnud suule kukkunud, ... Marta oskas vastata endast targematelegi. A. Jakobson

ei ole (pole) suur (suurem) asi
keegi või miski ei ole nõuetele vastav, ei ole täisväärtuslik, sobiv, on kehv
♦ Pole suurem asi film, raamat, mees, auto.
♦ Ta pole suurem asi õpetaja.
♦ Õunad pole sel aastal suuremad asjad.
♦ Need pole suuremad asjad noad.

[kellestki-millestki] ei ole (pole) suurt nahka; [kellestki-millestki] ei ole (pole) head nahka; [kellestki-millestki] ei ole (pole) õiget nahka
kellestki või millestki ei ole õiget kasu, keegi või miski ei ole täisväärtuslik, keegi või miski on kehv
♦ cit Ma sain kohe aru, et ega siin head nahka ole, parem katsume rutem minema saada. R. Roht
♦ cit... solgutati mehikest ühest kohast teise kohta, ühelt töölt teisele tööle, aga kuskil tast nahka ei olnud. O. Jõgi (tlk)
♦ cit... isegi pärisorjade tööl ei ole õiget nahka. A. Hint

[kellestki-millestki] ei ole (pole) suurt (suuremat) asja; [kellestki-millestki] ei ole (pole) õiget asja
kellestki või millestki ei ole õiget kasu, keegi või miski ei ole täisväärtuslik, keegi või miski on kehv
♦ Sellise peene näputöö peale pole minust kunagi suurt asja olnud.
♦ Ega sellisest mehest kusagil suurt asja ei ole, kes viina armastab.
→ ei ole (pole) suurt nahka

ei ole (pole) [kellegi] suurt varvastki väärt
keegi ei ole teisega võrreldes midagi väärt, on kehv, vilets
♦ cit Laine on tubli tüdruk – ... see mees polnud ta suurt varvastki väärt... V. Saar

ei ole (pole) viga {midagi}
1. lohutav, julgustav ütlus
♦ Pole viga, küll saab terveks.
♦ Pole viga, küll jõuab.
2. [kellelgi-millelgi] keegi või miski on päris hea, kena, korralik
♦ Tüdrukul pole viga midagi.
♦ Ilmal ei olnud viga: päike paistis ja tuulgi ei olnud kuigi tugev.
♦ cit Aadul pole viga: pikk sirge poiss. E. Särgava

ei ole (pole) {väga} viga (vigagi)
[kellelgi-millelgi] keegi või miski on päris hea, kena, korralik
♦ Suvel polnud väga vigagi: oli päikest ja oli ka sooja.
♦ Sel raamatul ei ole vigagi.
→ ei ole (pole) viga {midagi} (2)

[kellestki-millestki] ei ole (pole) õhkugi (õhkagi)
kedagi või midagi ei ole olemas, kellestki või millestki ei ole midagi teada ega kuulda
♦ cit... einetajast endast polnud enam õhkugi. M. Nurme

ei ole (pole) {õrna, sinist} aimugi [millestki]
keegi ei tea millestki mitte midagi
♦ Mul pole õrna aimugi, kus ta on.
♦ Kui sul asjast aimu pole, siis ära parem räägi.

ei ole öö ega päeva magu
pidevalt, ei ole vahet ei päeval ega öösel
♦ cit... ise aga tema karjas seista – siis pole öö ega päeva magu, oled nagu käsist ja jalust seotud. A.H. Tammsaare

ei oska kahtegi lugeda; ei mõista kahtegi lugeda
keegi on nõutu, ei oska või ei söanda reageerida; kellelgi puuduvad teadmised
♦ cit Isand Pinn ei mõista kahtegi lugeda, ... O. Luts
→ ei oska kolmegi lugeda

ei oska kolmegi lugeda; ei mõista kolmegi lugeda
1. keegi on nõutu, ei oska või ei söanda reageerida
♦ Sellise teate peale ei osanud ta esimese hooga kolmegi lugeda.
♦ Koosolekul ei oska keegi kolmegi lugeda, aga pärast – siis on õiendamist palju.
2. kellelgi puuduvad teadmised
♦ cit Liiatigi ei osanud ma kooli tulles prantsuse keeles kolmegi lugeda. R. Roht

ei oska viitki lugeda; ei mõista viitki lugeda
keegi on nõutu, ei oska või ei söanda reageerida; kellelgi puuduvad teadmised
♦ Mees jäi imestades seisma.
♦ Ta ei osanud viitki lugeda.
♦ cit Ambosega vaidlesin, aga poistele ei mõistnud viitki lugeda. J. Madarik
→ ei oska kolmegi lugeda

ei oska ühtegi lugeda; ei mõista ühtegi lugeda
keegi on nõutu, ei oska või ei söanda reageerida; kellelgi puuduvad teadmised
♦ cit... onu Päiga on lugu nii, et ei mõista ühtegi lugeda. O. Luts
→ ei oska kolmegi lugeda

ei piima ega villa

→ ei villa ega nahka

ei puis ega mais; ei puus ega maas
mitte kusagil
♦ cit Ta ei leidnud rahu ei puis ega mais. F.R. Kreutzwald

ei püsi pudelis ega paberis
keegi on väga elav, püsimatu
♦ Sellel jõnglasel peab kogu aeg silm peal olema, ta ei püsi pudelis ega paberis.

ei püsi pudeliski paigal
keegi on väga elav, püsimatu
♦ See poiss ei püsi pudeliski paigal.

ei püsi sõelas ega sarjas
keegi on väga elav, püsimatu
♦ Nii elav poiss, et ei püsi sõelas ega sarjas.

ei raatsi ninagi nuusata
keegi on väga ihne, kitsi
♦ Ta ei täi kellelegi midagi anda, ta ei raatsi isegi ninagi nuusata.

ei rohkem ega vähem
täpselt nii palju, kui öeldud, kui tarvis
♦ Ei rohkem ega vähem kui üks tund.
♦ Ainult üks kilo, ei rohkem ega vähem.

ei saa {aega, mahti} ninagi nuusata; ei saa {aega, mahti} ninagi pühkida
kellelgi pole hetkekski aega, kellelegi ei anta hetkekski aega
♦ cit Punanahad ei saanud veel õieti ninagi pühkida, kui Kentuki poisid, nende uhke peamees eesotsas, kallale tungisid. O. Luts
♦ cit „Sa olid ju haige,“ turgatas Kalale meelde... „Olin küll, kui (laevale) läksin, aga seal ei saanud mahti ei nina nuusata ega haigust mäletada.“ A. Kimm (tlk)

ei saa aru ega otsa; ei saa otsa ega aru [millestki]
ei saa selgust, ei saa aru
♦ Tema jutust ei saa aru ega otsa.
♦ Ma ei saanud tükk aega otsa ega aru, mis oli juhtunud.
♦ cit Heinapalu Tiit oli seda raamatut lugenud, aga tema ei saanud temast aru ega otsa. A.H. Tammsaare

ei saa (ei saanud) suhu ega silma
keegi ei saa või ei saanud midagi süüa
♦ cit Rüüstasite hommikul köögi tühjaks... mina ei saanud raasu ei suhu ega silma... A. Jakobson

[kellestki-millestki] ei saa head nahka; ei saa õiget nahka; ei saa suurt nahka
kellestki või millestki ei tule midagi head, mõistlikku
♦ Kopikaid ma ei korja. Ja kui head nahka on keegi rikkusest saanud!
♦ Uisapäisa elu pole midagi väärt, sellest ei saa õiget nahka.
♦ cit... hobune peab olema söönud, sulane öösi välja maganud, muidu ei saa tööst järgmisel päeval õiget nahka. A. Hint