[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

iidamast ja aadamast; aadamast ja iidamast
1. pikalt-laialt, tühjast-tähjast
♦ Mutikesed rääkisid, seletasid, vatrasid iidamast ja aadamast.
♦ Keerutas iidamast ja aadamast, lõpuks ei saanud enam keegi aru, mida ta ütelda tahtis.
2. kaugest minevikust saadik, hallidest aegadest alates
♦ Nii on see olnud iidamast ja aadamast tänapäevani.
♦ Kust iidamast ja aadamast küll selline komme pärit on!
♦ Kui temalt midagi küsida, hakkab ta alati aadamast ja iidamast peale.

ilma (maailma, ilmale, maailmale) tõugata jätma
peavarjuta, hoolitsuseta, kaitseta jätma
♦ Ta pole selline, kes oma lapse maailma tõugata jätaks.

käiseid üles käärima; varrukaid üles käärima
tõsiselt, hoogsalt tööle asuma
♦ cit... õigem on võtta selline kohustus, mille täitmise juures peame tõsiselt varrukad üles käärima. O. Kuningas

kätt tulle pistma [kellegi eest]
kellegi peale täiesti kindel olema, kedagi täielikult usaldama
♦ cit „Igaüks neist on seda tõugu, kelle eest võib käe tulle pista,“ lausus Soorand tõsiselt. E. Rannet
♦ Selline mees ta nüüd küll ei ole, kes teise eest käe tulle pistab.

nagu oleks sõda üle käinud
segamini, korrast ära
♦ Elamine nägi välja selline, nagu oleks sõda üle käinud.

närvidele (närvide peale) käima [kellelegi]
kedagi ärritama, närviliseks tegema
♦ cit Niisugune sõnatu vaikus võib närvidele käia, kui seda ei katkestata. A. Kaal
♦ Selline elu hakkab närvide peale käima.

omast peast
ise, oma tarkuse järgi
♦ Selle mõtlesid sa küll omast peast välja, see pole võimalik.
♦ Selleni see omast peast elamine viib.

[kellelgi] on aur peal
1. keegi on purjus, joobnud
♦ Kust sa tuled, et sul nii kõva aur peal on?
→ on aur peas
2. kellelgi on kiire
♦ Iga päev on selline aur peal, et pole aega ninagi nuusata.

[kellelgi] on rõngas ninas
1. keegi on abielus
♦ cit... mõtlesin, et sul on niisuke naisevõtmise ving sehes, et enne ei jäta järele kui rõngas ninas... O. Luts
♦ cit Teil on siis ikka veel rõngas ninas ja Liidi-mamsli põllepael rõnga küljes? O. Luts
2. keegi on taltsaks tehtud, oma meelevalla alla surutud
♦ cit Nüüd pole enam selline aeg, et kui suud viltuse koha pealt veidi paotasid, oli rõngas ninas. O. Tooming
♦ cit... mõeldi hoida taltsalt naabreid ja oli aetud rõngas sõõrmeisse ka oma valdkondade vanemaile... A. Mälk

pahviks lööma
ehmatuse, üllatuse vms tõttu mitte midagi öelda suutma
♦ Selline suhtumine lööb küll pahviks!
♦ Teade lõi kõik pahviks.

pea peale pöörama; pea peale keerama
1. segi paiskama
♦ Selline hinnatõus võib tavalise inimese elu pea peale pöörata.
♦ cit Sõda pöörab ka Tallinnas elu ja inimeste vahekorrad pea peale. P. Kuusberg
2. moonutama
♦ cit „Ära pööra minu sõnu pea peale,“ vastas Karin ägestudes. A.H. Tammsaare

roheline tee
võimalus vabalt jätkata, millegi eelistav arendamine
♦ cit... kui ta annab noortele annetele rohelise tee. A. Liives
♦ „Maha äärelinnad! Roheline tee moodsatele elurajoonidele!“ Selline mõtteviis valitses meil pikki aastaid.
♦ See käsikiri sai rohelise tee ja varsti oli raamat müügil.

silmi kirjuks võtma; silmi kirjuks tegema
1. silmade ees virvendama hakkama, minestama kippuma
♦ Silmade ees juba virvendas, minestus tikkus peale.
2. hämmelduma, jahmuma panema
♦ cit Peakaubamaja oli selline, et eksi või ära, ja kaubaproove nii palju, et silmad võttis kirjuks. E. Rängel
3. purju võtma või panema
♦ Kange naps võttis silmad kirjuks.

sirget teed käima
ausat, õiglast, pahedeta, kõrvalekalleteta elu elama
♦ Mina ei ole selline inimene, kes suudaks sirget teed käia, ikka juhtub mul asju, mida hea meelega ei meenutaks.

[kellegi] suust sõna ostma
suurt vaeva nägema, et sõnaahtralt inimeselt vastust saada või teda rääkima panna
♦ Oli teine selline vaikne mehike, et osta sõna suust.
♦ cit Hansuma Kaarlit tunti: kainena vagur ja vaikne talleke, et osta sõna suust... O. Tooming

taevas tule appi; tule taevas appi
jahmatust, kohkumist, pahameelt väljendav hüüatus; millegi soovimatust või hoiatust väljendav hüüatus
♦ Tule taevas appi, mida selline jant peab tähendama!
♦ Mis jutt see veel on, tule taevas appi!
→ taevas hoidku

tuhvli all olema
perekonnas naise käsutada, naise mõjuvõimu all olema, naisele alluma
♦ Kahju küll, et selline mees kodus naise tuhvli all on.

vett suhu võtma
visalt vaikima, mitte ainsatki sõna lausuma
♦ cit Ta oli juba kord selline naine, kes naljalt vett suhu ei võtnud, vaid ära ütles, mis tarvis... K. Ristikivi
→ suud vett täis võtma

virimokk
viriseja, hädaldaja (sagedamini lapse kohta)
♦ Mis mees sinust kasvab, kui sa selline virimokk oled.

ühel heal päeval
ükskord
♦ Ühel heal päeval tuleb sul selline koduigatsus peale, et tuled tagasi.
♦ Ühel heal päeval võttis oma seitse asja ja läks.

üles lööma
ära ehtima, üles mukkima
♦ Elamine on nii üles löödud, et hoia alt.
♦ Tüdrukud on end peoõhtuks üles löönud.